Friend vill, kuidas teile see Eesti kliima siin meeldib, praegu on selline suvelõpuaeg augusti lõpp, kuidas te tunnete ennast siinses kliimas? Mitte hästi, praegu on meie talv niisugune kliima, nagu praegu täna on, see on meie talvekliima. Aga siin olid ilusad ajad, nii et ma ei saa nuriseda. Ma elasin väga ilusaid aegu siin Põlvamaal üle ja. Mulle väga meeldis ja ma tulen igal aastal, tulen siia jälle tagasi. Nagu Nipernaadi käis siin omal ajal Peipsi ääres, nii, mina tulen lõunamaalt siia. Moodne Nipernaadi. Teile teie jaoks on tänane tänane ilm juba selline 15 kraadini küll. Ja see on juures meie talv, täpselt sama meie tall. Kui palju see Austraaliasse elu suvel ja talvel erineb? Noh, talvel sajab vihma, talvel on kõik roheline, loodus on roheline, suvel on kõik ära kõrbenud, mäed on kõik kõrbenud loodus. Sa ära kõrbenud, mingisugust rohelist, ainult, kus on aiad, mis kastetakse, need on rohelised, aga muidu on kõik kõrbenud ära. Sest ega jõuab raisates, vesi on kallis seal maal, sest kõik see elu on vesi. Aga talvel nüüd tuleb kohutavalt vihmaalatasa, sajab vihma ja see ongi, mis seda elu annab ja kõik mäed ja kõik puud ja viljad kasvavad. Nüüd on see kasvamise aeg ja enne jõululõikuse aeg. Nii et talv on seal ilusam oleku suvi isegi jah, ja tegelikult noh, vaatamiseks on ikka talv, on ikka ilus roheline, ainult et peab natike juba õhtu kütma. 15 raadiorile mutid. No te olete ennast osanud sellise hea koha peal elama sokutada, nagu seda Austraalia on. Ja seal iga koht ei olegi nii ilus, seal on Konslam näiteks on väga palju tormiseid ja looduskatastroofi, aga mina elan Lõuna-Austraalia ja see on kõigest sellest looduskatastroofist väljas. Seal ei ole palju, ei ole suuri uputusi, veeuputusi vihmasadusid ei ole ja ma olen õige koha valimas elamiseks. Kängurusid ikka veel, kui jumal ja kui palju. Tõsiselt jah, ju see känguru on selline nagu ütleme meil siin hulkuvad kassid on sama tihe. Jah, ja oht ikkagi, kui väljas kuskile sõitnud ja siis sa näed kämburuti igal pool emusid ka, näeb, aga siis siin siia. Emu suurune täpselt niisama, aga see on teise nimega, see on see jaanalind jaanalind. Aga neid on andnud Porta, kusjuures on jaanalinde. Elab veel, aga muidu on kõik igal pool ainult emu, nad on hallid. Ilma värvita, aga kiiresti jooksevad ja väljapäev võib meid näha. Karja juures võib tihti näha. Söövad niisama seal rohtu ja kõnnivad ringi. Mis iseloomuga loomad muide, need kängurud on, kuidas nendesse suhtutakse? Känguru kui neid palju on, siis nad käivad neid küttimas ja ja isegi söögimaades. Vahepeal on känguru steik, võib saada tõsi. Küll ta suurt ei hooli või siis ma ei tea, kas ta on nuhks ilma pekita ilma väga lahja. Ja siis ma nägin. Sirje tellis omale söögi, ma selle ja see veini sees punase veini sees praeti. Igatahes passis väga maitsev sirel sõi ära, oli väga õnnelik temasse elus ka midagi muud kui känguru, seda äikest. Kuidas siis üldiselt? Austraaliasse elama satutakse Eestis selles mõttes, et ega see ei ole ju väga kerge otsus Austraaliasse elama minna. Üks asi on, ütleme, elada siin kuskil Euroopas või, või või siin kuskil lähedal, aga Austraaliasse elama minna. Kui suurt otsustavust teil omal ajal nõudis? Minult ei nõudnud palju, mul oli ainult valida. Saksamaalt maa, kus oleks kergem ära elada ja kui ma kuulsin, et seal ei ole lund siis ei olnudki. Kohe olin minemas, sest ma kunagi mind lumi ja külm ei ole tõmmanud. Kui ma väike lapski olin. Ma alati mõtlesin, kui saaks ära niukse maale, kus ei ole talve, kus selle külma ja elune viiski sinnamaale. Ja ma olen sellega väga õnnelik. Ja meie rahvas ei ole säält tagasitulijaid siia Eestimaale. Võib-olla sun Muni, aga harv juhus, mõni üksik niukene, aga keegi ei tule tagasi. Sest see on, see on ikka tolle kliimaga ära harjuda nagu praegugi, 50 aastat. Ma olen seal elanud. See on palju rohkem kui ütleme Eestimaal, ma olin 28 aastat küll vana, kui ma siit läksin, ma olin juba võrdlemisi vana, aga seal elatud on rohkem rohkem aega, nii et ei, midagi ei ole teha. Nii et siinne kliima eriti ei tõmba, ei temma vei tõmmata. Kuidas austraalia ellu sisseelamine muidu teil läks? Alguses esimene kolm aastat või kogu aeg oli meeles, Eestimaa esimene kolm aastat see oli, igaüks mõtles oma kodumaa pääle ja kõik olid neti pahad asjad läksid meelest teras ja kõik ilusad asjad tulid meeles ja kogu aeg ma mõtlesime. Nagu siin oleks väga hea, kui ikka saaks tagasi, sest me ikkagi alguses selle loodusega ei olnud kuidagimoodi harjunud ja alguses oli ikka kliimaga võõras, siis Elam tuli sisse elada. Aga pärast aegamööda läksid aastad ja peagi hakkasid sellega harjuma. Ja nüüd ei tahaks enam mõeldagi, et kuskile lähed, kus oleks lumi? Nagu ma käisin Kanadas, mu õde suri Kanadas, ma pidin seal olema jõulud. Ja siis, kui ma õhtu säält jõuluõhtu oma korteri majja läksin, viimane kilomeeter ei olnud taksid ka saada, pidin läbi lumehangede minema ja siis mul olid pisarad silmas, kui ma sain korteri majja. Ei, minust ei ole enam talvel kuskil külmal maal elajad. Kuidas austraalia elu erineb sellest Eesti elust, kui te nüüd praegu võrdlete, te olete 50 aastat seal Austraalias elanud? Kõike meil on, kõike on külluses. Me saame oma prints selle pensioniga küllaltki osta, meil on ikka rahuldav pension, kui suurt pensioni on, kui see saladus pole? Ma saan kuus umbes kuus 180 dollarit kuus pensioni ja kui sul on näiteks nagu minul on oma maja, Need majamaksud on pensionäril väga odavad. Kõik maksud, Ta on pensionäril maha tõmmatud. Ei ole kallis ja ma tulen selle rahaga väga hästi toime ja ma ei ole kuulnud, et keesi keegi oleks nurisenud surm ja kui kõik need pensionäridel igalühel on ikka oma maja teha nad juba nii mudu, kõik hakanud, need, kes, kellel oma maja ei ole, siis seal on midagi viltu läinud. Mille peale teie selline suurem osa sissetulekust kulub, kuhu te panete selle raha? Noh, toidu pääle, mida te sööte? Ah, me sööme puuvilja väga palju puuvilja ja Me sööme ikkagi eesti toitu. Me mulgikapsast keeleda jääkapsast küllalt ja, ja me sööme ikka sealiha. Austraallane ei söö sealiha, austraallased, lammast, tema on kasvanud lambaga. Sest lambaid seal ju rekordiline arv lambaid ja tema ei ole sealihast absoluutselt vaimustatud. Jaa, jaa, aga selle eest. Mul on hea meel, et nad ei söö, sest sellega see sealiha hind ei ole kõrge, on odav. Sööme teda ja meil ei ole ta nii Pekine, nagu siin Eestimaal on Eestis olnud väga kõiki neli. Siin turus vaatanud. Kuhu siis veel, kuhu te ise seda raha kõige meelsamini välja annate kuud? Te tunnete, et raha läheb nii kergelt, et ei peagi lugema? No kõige kõige suurem koht, kuhu raha läheb, meiegi teeme olemisi ja, ja viin on viina peale läheb palju raha. See on küllaltki kallis, seega meil viin ei ole odav, tead missugune viinapudel maksab? No me maksame ikka üle 20 dollari. Odav väljamüük seal 700 milligrammil, see pudel. Sellest maksame ikka 22 24 dollarit. Ja see on siin umbes 240 krooni. No aga siin me saames siin käisin hoolselilt ostmas, saime liitrise pudeli 180 alla 100 kroonis. Saime liitrise pudeli, see on, see on alla 10 dollari. No see oli ka, see on kohe need. Ma meil tööti, friist, ei nii odavalt ei saa osta. Moosisin naabrile viia liitrise pudeli ja sioon Niukest hinda, tüüti Brist ma ei saa. Need ei ole, ta ei tasugi minna sinna ostma tüütifisse, sa maksad rohkem seal kui siin sellest hol sellist osta, nii et Austraalias juuakse täitsa. Meie aga Segame viina me ei joo puhtalt, ainuke viin, mis me puhtalt joome söögi alla, seedejooks juuakse kaks napsi, külma, valget viina ja see on söögi alla ja see on, see on siis jääkapist võetakse ja see on umbes paar, mõni võtab veel pool juuruvaid, aga see on siis kaks väikse klaasiga, kaks napsi selle ja see on söögi alla ja peale selle igaüks segab. Surme, kui minu seltskonnas ikka on viiski ja veskis segatakse siis veega või soodaveega ja see on meie mees, mina tavaliselt segan palja külma veega, siis ei kaota veski maitset ära, muidu kaob viski, maitsealase on siis paha. Mida te teete sellistel ütleme sellistel väikestel napsiõhtutel, kas teil on teil mingid harrastused või räägite millestki mängida hasartmänge, millega ta tegeleb? Ei, meie vanasti oli, isegi kui me nooremad olime, siis meil oli väga palju, tantsisime, aga nüüd. Niukse ikka nüüd on tants välja kukkunud ja ajame lihtsalt juttu. Palju on noort rahvast, kellel on lapsed, väiksed lapsed, juba pered seal need siis omavahel ja ja siis need meil jutuajamisel puudus, seal ei tule kõiksuguseid värke teada ka enam tantsu. No te olete üle 80 aasta aastane juba, et ma vaatan, et te olete nii rõõmsameelne ja nii nii rahulolev, et kas te võite siin kuulajatel kinnitada, et kaheksakümneaastaselt saab ka õnnelik olla? Ma arvan küll, mina olen maal, imestan nüüd, siin. Otsin ikka omasuguseid ära, surnud ei leia. Köiko Põlvamaalt otsisin, leidsin kaks tükki, omasuguseid kõikunud, surnud koikum, kadunud minu tütar. Temast on saanud üks Eesti rikkamaid inimesi, aga ta enam mind ei tunne. Ja me ei ole vahekorda üldse oma tütrega. Miks nii? See on raske ütelda, miks, sest et. Kuidagi on siin nii mudu läinud omal ajal, kui ma käisin läbi esimest korda, siis ta ütles kohe, et mine tagasi müüma maja kohe maha ja tule ja panerraa Rootsi panka ja paneme Nonii meile ka, kui ma, kui ma lähen Rootsi, siis ma saan sulle ka midagi osta. Siis ma mõtlesin, et ei, no see ka õige õige üteldes ei ole ja, ja nüüd kuna nii rikkaks on läinud, tema, tema elu oli ainult üks musteri telefoni, talle oli kogu aeg taskus ja, ja kogu aeg need musta äri ajasid ja nüüd nad on rikkad. Muidugi tean kus lõikus tuleb. Tunnete te puudus Kathryn mu oma tütrega niimoodi. Ei tunne, ma ei ole kasvatanud teda üles, minu ema kasvatas minu tütre üles. Teie oleksite austraallased. Ma läksin ära ja minu naine läks juba seitsmekuuselt, läks ära. Abiellus teise mehega ja see on jälle imelik. Nüüd ma kuulsin, et ta on haige, ta on väga kõvasti haige. Ega ma võtsin telefoni ja tahtsin, et ma tahaks temaga kokku saada. Ta salgas selle haiguse maha, kuigi ma tean, et ta on haige, ta on piss, peab isegi olema ratastoolis. Aga ta ütlesid kestele Niukest rumalat juttu, rääkis ja, ja õdedega ei taha oma õdesid geenam vastu võtta, sest ta ei, ta salgab oma toon haige. On see tugevuse või nõrkuse tunnus, kui inimene ei taha teistele näidata oma nõrkusi Ei, ma ei oska sellest aru saada mu naise õde, sest need olid Saaremaal seal ja ma küsisin ja ta ütles, et Freed sa ikka ei kunagi ei olegi oma naist õieti tundma, pind võib-olla ka ma ei ole oma naist Paalina vaevalt aasta sain abielus olla, kui tuli äraminek ja naine siia ja naine jäi siia ja ta ainult seitse-kaheksa kuud ja siis ta abiellus juba uuesti ja Nimuldusi läks. Kohtusite oma abikaasaga? Heakorra kohtusin, kui see naiseõde oli Tartus, see korraldas ühe kohtumise. See oli päris südamlik kohtumine, kui ta ära läks. Ma võtsin ikka talt ümber kaela kinni, andsin suud ja, ja siis nägin, et ta hakkas nutma, mida ta nuttis, on mis on, aga nüüd, kui ma telefoniga rääkisin, siis jutt oli niukene, kärki, betoon, see ei olnud enam see niux naise jutuajamine ja ma sellest enam aru. Võib-olla see oli mingi enesekaitse. Võib-olla ei tea ma, see soovitas minna võib-olla oma tuleva aasta tulen, siis ma lähen ukse taha ja ütlen, et elektrikul ukse taga. Teete väikse triki ja niimoodi. Kui, kui suur selline naiste meeste ise muidu olete olnud, on teil niimoodi plaan olnud seal Austraalias uuesti abielluda? Ei olekski seda teinud. See jää minu elu läks natuke teistmoodi, ma töötasin piltilusate tüdrukutega, need olid Assisteerisid monummard. Aga need ei kõlvanud abieluks või vähemalt maalilise liiga vana, ma ei sobinud nendele nendega abielluma, aga nad olid väga ilusad ja vahepeal olid nad niisama, aga ka väga rahul. Oldavalt. Mul oligi viimane, üks oli šveitslanna saksa teatrikooli läbi teinud kaks aastat ja õppinud laulmist ja ma kohtusin temaga Hongkongis. Mul ei olnud assistendi ja, ja siis siis see oli üks briljantsed assistent, keda mul elus üldse on. Ta oskas väga hästi publikule esitada mu nummard. Ja me saime väga omavahel läbi ja me vahekord oli väga soe. Aga ma pakkusin talle abielu 10-ks aastaks. Ei olnud sellega nõus. Ma olin natike liiga vana, tema isa oli kaks aastat noorem, kui mina olid. Sellest kas kas on abieluvariant olemas 10-ks aastaks abielu? Ma mõtlesin ise välja ja ma mõtlesin selle välja, et rohkem ma suudaks temaga vastu pidada. Nii et te olete põhimõtteliselt olnud kogu aeg selline nii-öelda vaba mees. Vaba mees üksinda elanud? Ei, mul olid õed ka, mul oli kaks õde, teine oli Kanadas, see tuli ka Austraalia. Aga nüüd nad on kõik surnud. Kaks õde, kaks õemeest. Ma tegin nendele see maandumisloa valmis Austraalias, nad olid Inglismaal ja ma muretsen siin nendele pidi olema korter Austraalias. Selle loa ma sain ja siis nad said tulla Austraaliasse. Teine õde, õemees läksid Kanadasse. Sugulased olid Kanadas nodsaid, seal heale järjele. Kui hea iseloom teil endal on, kui kerge on teiega ühte sellist kodu või katust? Jagada kui pretensioonikas te olete, mina igal juhul minul oli õe. Pojatütar oli mul külas. Austraalias tuli oma rahaga ta mees on võrdlemisi heal jõukal kohal ja ja siis ta tuli kolmeks kuuks, aga pikendasime kuu aega ja korraldaja ütles, et sul on üks väga suur viga. Vaat mis viga. Son Ma olen neli kuud, see seal ja kordagi pole tülitsenud. No ma ütlesin, hakkame tülitsema. Ja siis, kui ta siis lõpuks ära läks, siis ma pole ühtegi nii nutvat inimest näinud. Ta nii nuttis ta, tal oli nii kahju Austraaliast lahkuda. Niukene mas, ma naabriga ka ma tülli kunagi ei lähe, ma, ma olen kasvanud niimoodi üles, et. Minu ema kergelt oli isaga tülis ja ja see sellest on jäänud nii hinge niukene tunne. Miks peatselt kellegagi tülli minema, kas seda ei saa ilusti ilusate sõnadega lahendad, olete alati elus soomlane, õelust olen saanud ja kuidas see, kuidas see on õnnestunud? Hakat lihtsalt rahulikult rääkida, kima ja inimene hakkab mõtlema ja kõik läheb mööda ja, ja ei. Ja mul ei tekkinud ja niisugust naabritega ka mu õde läks ikka tülli, tead vaedal ja oli mõned nädalad isegi halvas vahekorras, aga mina siis püüdsin jälle kõik seda lahendada ja jälle kokku viia ja. Maja on nii mudu pooleks, eestun aed, üks sein on koos ja eestun, aed, rooline aed, seda muru väike, siis on toad. Ja, ja siis on jälle lilleaed, oh kahjuks mul kaasas, kui mul on väga ilus lilleaed, ma armastan väga palju lilli seal ja ostsin lilled sinna sisse ja tegin nihukese ainult lilled ja katus on peal läbipaistev katus teha. Ja siis panin isegi linnud sinna sisse, linnud lendasid ja oli väga vahvaga, hakkasid käima need rotid ja need seid alguses sõid seda linnutoitu, sellest pold mul kahju, aga siis tulid niisugused rotid, mis võtsid linnu kinni ja imesid kaela päält ja imesid verest tühjaks. Vaat see siis ei olnud midagi, ehitasin. Tellisin õieti linnumaja, kolm pool meetrit pikk, kuus jalga, kõrge, poolteist meetrit lai, sinna panin köik juba päält oli ta võrk ja sinna panin juba kivialuse, et enam ükski Rodzina sisse ei saa. Sinna lamp, nendel puurid, tehtud ja põõsad ja nad saavad seal, no mis need on? Need tõlkes on nad sepa linnud, aga me kutsume neid printsideks, neid on väga palju, sorte ta kirjud. Näiteks valge papagoi Nozee karjub nii, et see seda ei saa, pidades ellases Niukest lenduma, ei saa pidada. No te rääkisite, et teil ei ole selliseid suhtlemise probleeme olnud, te olete suure osa oma elus elust tsirkuses töötanud, tsirkuses on ikka inimesed, selliseid veidi eneseteadvus esinevad rahva ees ja tahavad nagu rohkem silma paista. Ma kujutan ette, et sealne õhkkond on ikka selline veidi konfliktide, rohkem kui tavaline. Jah. Tsirkuse ütleme direktsioon ja niukene nondega. Me käisime ainult läbi, need ringpoisid, need on ringitöötöölised, kes need on, noort no too võetud sinna, noid nendega tegelenud, mingisugust läbikäimist olla ei, ei saanud. Nad on kas nad olid alkohoolikud või olid nad vargad kokku kokku, neist pidi eemale hoidma ja lihtsalt lasta neil omaette elada, siis mäletame kuskil. Me läksime vest Austraaliasse, kaotasime töölised ära ja siis võeti neid musti Pärismaalasi tööle. Päeval nad olid, ega nad ei oska tööd teha, neil pidi näpuga kõik näitama. Iga töö pidi näpuga ära tema, mis nad teab, tuleb, ja siis, siis nad said raha, 10 sillingud ja siis nad lassid kellelgil, nendele ei müüdud ju veini mustadele ja siis nad lassid kellelgi veini selle raha eest tuua. Ja siis oli lõpp siis õhtu, siis hakkasid nad kaklema ja siis peremehe poeg, see kõndisime, nahkkindad käes ja otsisime neid musti. Tead nii kõvad üks poeg, pikk poiss, paitas ühele vastu nägu tuluuskas, nina ainult hüppas plangust üle. Too nii nagu nagu känguru. Ka seda on siin need kohalikud aborigeenid, aborigeenid ja kuidas, kuidas nendega praegu suhe on, kuidas, kuidas, kuidas nad seal Austraalias niimoodi elavad? No need on klass omaette tüübid ikka Neesena neid näeb Adelaide linnas näed pargis vahepeal nad on seal pargis koos ja nad joovad seal seda punast veini, see on see kõige odavam vein. Siis nad on siis seal purjus ja PayPal, nad kaklevad seal omavahel ja huvitav on neid kaugelt vahtida, mis nad seal teevad ja. Need nendega. Ma ei tea, meie valged keegi nendega läbi ei käi, nad nad ei olnud, näe ilusad välja. Nii et selline rassiline, niisugune eelarvamus on seal olemas. Loo keegi nendest ei pane suurt tähele, seal on kuiv töö Põlva Adelaidist ühte silda taheti ehitada, siis nad tulid välja sellega, et siin on meie esivanemate matusepaik ja see siia ei saa silda ehitada, aga siis tuli välja, et sul kõik vale luiskamine siis ikkagi nüüd tuleb, hakatakse silda ehitama, sinna. Need suhted aborigeenide ja valgete vahel ei ole väga. Ei, nad on, nad on omaette rass, mis ei ole sõbralik, nad tahavad oma õigust ja nendele riik annab, ega nad tööd ei tee, ükski riik annab kohutavalt abi, aga nad joovad selle kõik maha ja ta ehitab neile majadki isegi. Aga nad põletavad selle tükkhaaval jälle ära, sest temal ei ole maja valmis. Üks plekitükk, tead, võtab ja teeb sellele augukesi ja läheb sinna sisse, magab seal, tead ja siis tuleb tal isu jälle, siis ta paneb sealt minema, siis nimetatakse palka pead. Vaat siis minema kuskile kõnnib seal mitu kuud ära. Ega ta nälga ja ta korjab ikka midagi putukaid, midagi täikese, putukaid süüakse, hoia ta sööb niukesi. Niukesi, igasugu igasugust, mida maas saab näiteks need sisalikud või koik Newt. Ta kirjutab tahka, ega temal, temal sööb kõike nihukesed asjad, temal pole midagi, tema nälga ei jää. Austraalias. Nii et saab eraldi küll Austraalias, nii et tööd ei tee. Aia ja nemad ei tee tööd, nooditööd ja riik annab abiraha. Nüüd kui oli see aatomipommiplahvatus, inglased tegid seda. Lasid nad käisid Londonis, ma ei tea, seal sai ta mitu miljoni. Norisid nad sealt Inglismaalt välja, et see maa on nendele paaris 1000 1000-ks aastaks surnud maa ja see on nende maa ja nüüd nad ei saa sinna enam minna ja, ja inglisvalitsus andis neile sealt rahatööd, ma ei tea veel täpselt, kui suured summad said sealt, nad käisid seal kuninga kuninganna juures isegi oma juttu. Oi-oi, nad on, nad on kõik, kus midagi lahti on, jälle meie esivanemate matusepaik seal. Seal ei, nemad ei lase lastel. Kui turvaline Austraalias on, kui te ütleme niimoodi olete üksinda kodus, kas teil maja uks on alati lukus? No nüüd me paneme ikka maja uksed lukku, aga kui alguses sinna läksime, siis oli nii, et olid kõik maa uksed olid kõik lahti ja piimaraha pandi ukse taha ja ei kadunud seal midagi ära ka. Meie meie ise viisime selle halva sisse. Nüüd ei ole enam niimoodi, nüüd on ikka vargaid tulnud ja, ja peab juba uksi panema lukku ja ja meil on siis väga palju kõik sedelit igal pool, et kui sa näed, et naabril vargad on siis selliste kohe politsei ja nii, et see on juba niimoodi läinud. Et minu tänavasse elami ei olegi ühtegi vargust kuulnud, aga muidugi und küll olnud. No just inimesed, kellel tööd ei ole, ega noored ei taha tööle enam minnagi, need nii, et pane, teevad niimoodi, et on osa rendivad ühe maja ja siis 10 tükki elavad seal sees ja maksavad see Fenton siis 10 peale väga odav. Ja, ja siis käivad veel vargil ka. Muretsevad, lisa ja sisse joovad ja nii mutu elatu elavad. Aga muidugi teatud klass andis meile minu tuttavad kond, need on, käivad ikka kõrgkoolis ja nendest tulevad väga haritud ja on väga korralikud inimesed, kui suur linn, Adelaide on? Üks miljoni elanikuga linn. On see selline paraja suurusega linde jaoks. Jah, ta on väga pikk tegelikult, sest et majad on ühekordsed, väga vähe on korterimaju, näiteks suuri korterielamusi, neid ei ole palju. Kõik on ühe Family elamud, üks ühe perekonnaelamul. Ja sellega see linn on paisunud väga laiaks. Umbes neli, 50 kilomeetrit läbimõõduga linn ja teisel pool mäed. Mäeharjad nüüd. Ta tuleb vastu mere kallast. Ja mere ääres on seal väga mõnus suplemine. Suvel väga. Ainult siis seal on valvepostid haikalade jaoks, et kui haikalad tulevad rannale väga lähedale, siis antakse häiresignaalid ja siis veest väljas käid. Olete näinud? Haiuime, olete näinud kuskil? Olen küll ju, ta tuleb isegi kahe kahe jala sügavusse päris kaheksa üheksa jalga pikk haid. Kala tuleb isegi kahe jala sügavusse väga õhukesed ette, tuleb isegi sellega kohtuda väga ei taha, ei, see ei ole lusti sellega. Kui eluohtlik teie selline tsirkuseamet on see köiel kõndimine, mis nagu teie leivanumber elu. Ei, ei olnud, ei olnud ohtlik, ainult üks kord oli juhuslikult, kui ma vaidlesin selle köiekuullaagrite peale ringi käimise pärast, et muidu, kui mitu korda ringi käid. Ta lööb tagasi ja tõmbab sul see köis käenaha ära, aga see siis oli kuullaagrite peal ilusti otsad ja korra ühes etendusel teeni kõva tambiga. Pöörlin ringi ära ja tulen alla ja köis kukkus ka alla. Ja siis mul oli nummar jaotatud pooleks, Nad tahtsid kaks korda esinemist ja siis mul olid teinekord veel välja minna. Küll ma siis võitlesin, kui ma jõuan selle numbri ära teha, sest siis tuli see reaktsioon siis said alles aru, et see oli üks võimalus 1000-st. Et see oleks võinud ka minna siis katki, kui ma köie peal olin ja siis mul on see all see raamistik selleks võinud tõmmata pool pääd seal ära. Sona Anis üks juhus, niukene, rohkem tujust ei tohi. Enam ei saa tulla, ega ta enam eriti köiel ei kõnni. Nagu ma aru saan ja nüüd ei saa enam jaa. Aga too pääle seda ma ikka tegin ja kontrollisin, panin natuke paremini need köie, et enam nihukest juust tulla ei saanud, saatsin selle otsad korralikult ja. Aga üks juhus oli jah, niisugune. Milles see köiel kõndimise saladus siis seis on, miks inimesed kõigepealt alla ei kuku, seal on küll väga peenike. Seal on näiteks kaks vahelt kui tramm, köis näiteks see on hoopis teine asi, see balanss on Alton seisab balandsun ülevalpool, sellepärast nad kannavad neid suuri tangisid. See on siis see köis, mis on üks, on pingul köis ja teine. Jah, toon toon pingul köis, tolle jaoks võib kasutada kõik neid balansseerimise abinõusid sirmisid ja kõiksuguseid värke lõdval köiel. Need ei tule üldse kõne alla, sest kogu see balanss on alakehaga. Pealmine osa on paigal ja ei, see jalad balansseerivad ja säält sinna tuleb see balanss sisse kasvatada ja mida seda nooremal toas kasvatad, seda enam see sisse kasvab, see balansseerimine ja Altkeha liigub päält. On see üks punkt, peab olema, see ei tohi liikuda, see üks punkt ülevalt, ülevane ots kuste kinnitada, kus on, sinna tuleb kogu aeg vahtida seda punkti hoida, aga Alte ju kogu aeg liigub ja jalad on need jalamusklit, mis seda balantseerimis hoiavad. No te tegite seda lõdvokaid, kas te sellel kõval pingul keelatud? Aga käinud ei, ei, ei olnud mõtet harjutada, segada, sest et siis pidi kaks ma nägin Saksamaal, üks tegi ka aega, aga see hoopis erinevad asjad, orb hoopis kaks ise asja ei olnud mõtet harjutada. Ei olnud mõtted, sest et mul tuli õppida sumblöörimine kõik selle lõdva jaoks. Ja mis segada tramm köiega sellega, selle pingutamine oli juba raskused ja aga lõdva köie jaoks oli kerge näiteks ma sain tema ühesõnaga aparaadi teha, et nagu pildil on seal niukene kang ja sinna panid selle nöörid sinna peale ja see oli kõik teada. Ei olnud tarvis mingisugust tugipuud alla panna ka midagi oleneb sellest, kui hästi see tugevalt see ringlus. Te olete ka, nagu ma aru saan, maailmarekordiomanik. Omamoodi, milles see seisnes, maailmarekord on, see? Kaks asja pöörlemine, seda tunnistati mul maailmarekordiks, kus välja tuli korrase ots 95 korda seal 45 tunni meeli tunnikiirusega, nii, nii kiirelt käisin süda pahaks. No ei läinud, ma ei läinud. Alguses juhtus õnnetusi, et kõigepealt alla tulles silmamunad läksid verd täis ja seda juhtus kolm-neli korda ja hiljem enam ei juhtunud ja ma olingi Flensburgis. Et seal vist jätan selle ära. Et aga seal olid suured postid väljas ja läksin seda päält lugema, et mis kolosseoman reklaaminud on Ongi reklaaminud lummard Antsigades lustreikene Deutschland, trassimaal puusvelle Diana siis kus ma siis sain sa ära. Ja seal ma panin 95 korda lõbuõhtul ja, ja jäi minul välja viskamata. Ja, ja see teine, see rõngaste trikk, see läks harjutamiseks, võttis aega poolteist aastat, sest. Aga kas ta siis oli igavesti selgega, ah siis enam ära ei unusta? No see tähendab siis seda, et mina olen sellest pilti näinud, kuulajad ei ole näinud, et ümber jalarõngad ümber käte, õlgade suus on ka veel pulkus rõngad ja need kõik siis nagu. Käib ühele poole, teine teisi pole selle sellega ühes rütmis ja ühes rütmis see ongi see, mis muutis, nad saavad töötada jala pääl, niisama tõmbad käima, üks käib teise poolt enne teisi pole sellega jalgel ainult liigutad ja see on võimalik teisiti üldse võimalik ei olegi. Aga need rõngad olid neil kokku siis 14 korraga ja ise seisite veel ühe jala peal. Kõigepealt, ja see oli nüüd hullumeelsus. Aga kas seda ei ole täna kuni tänapäeval keegi? Ei, ei, ei, ma ei usu kunagi. Enam tuleb inimest, kes nii palju tahaks harjutada tänapäeval enam keegi ei taha nii palju harjutada kui Ma tol ajal harjutasin, sest et see oli kuueaastaselt balanss sees juba. Ja see on võimatu, nüüd keegi teeb, paneks oma tahtejõudu nii palju mängus ei tasu enam ära teatena ainult 10-st rõngast. Aga kas see 14 on siis nii absoluutse maksimumi sinna ühtegi rõngastatud enam rohkem? Poleks, ma usun, et enam ei enam kuskile oska panna kummagi käe, palun kolm peas oli see kaitse, seal oli neli. Ja, ja jalas kaks sioon kuus. Kahes 10 12. Mul oli siis veel kuus tükki, seal oli kokku 14, aga siis ma võtsin hiljem kaks tükki, peav võtsin maha, sest et aitas, 12. ka. See oli liiga liiga tappev, tean. Kuidas tema inglise keele niimoodi selgeks saite, on, ma tean, et alguses oli teil sellega probleeme, jah. Problee saksa keel sai koolis õpitud juba ja aga siis saksa keeles sain isegi juba nii kaugele, et ma võisin ikka juba anekdoote rääkida. Aga kui läksin Austraaliasse mitte üks sõna inglise keelt ei oskanud, oli kaks sõna küll, aga need olid need halvad sõnad. Ma küsisin oma õemäe, kes oli ju meremees, et mis, mis kus liitsõnu seid, mõtlesin, tulid, räägivad iga kolmas sõna. Sõdurite keel number, noh, kust mina tean. Iga kolmas sõna Nad ütlevad nõks sõna. No siis ma hakkasin, panin raadio mängima kogu aeg ja siis hakkas alguses kuulida nüüd mulinat, mitte midagi ei saa aru. Ja siis hakkab tulema, kui sa hakkad juba eraldama sõnu ja kuude kaupa niimoodi. Mina pistsin oma inglise keele tsirkuses, kuidas inimesed räägivad? Ma räägin niisama pehmelt, teistmoodi ega austraallane räägib inglise keelt nii loiult ja mitte nii nagu ameeriklane oli jälle teistmoodi. Kõige puhtamalt räägivad inglased. Dada ajama hakkasin ka neid, aga nad saavad must hästi aru ja peaasi on see, et aru saavad. Nüüd ei ole mingit probleemi, ei ole. Ma loen ajalehti, ma räägin seal teiste inimestega ja see on, sellest on küllalt ja vaatan televiisorit, saad kõik aru? See on, see on hea. Aga siin tuli Põlvas, oli kogu aeg televisioonis saksa keel. Tallinna, siin on soome keel, sõnu soome keelt ei oskanud. Jää häda. Kui rahulda oma eluga, et üldiselt on mõned sellised asjad ka, millest sa nagu puudust olete tundnud ja mille järgi nagu igatsenud Nojah mul on ju raamatus üks koht, kus ma nurisenud, armastusest on natike puudu jäänud. No seda ikka mõned isegi nüüd tuli üks pikk kivi käis Austraalias ära ja see kiri oli huvitav. Üks venelanna kirjutas, et tema on üksik, luges minu romaanile läbi ja ta tundis väga lähedast tema enda eluga. Ta oli kaks korda abielus olnud ja kummagi korra üks laps muretsetud ja. Ma leian, et kui 81 aastane juba olla, siis vist on natuke hiljaks jäänud abiellumine. Kui vana see venelanna oli? 50 natuke noorem? Ja ta ütles küll, et ma küll praegu ei ole valmis armastamiseks, aga. Muidugi ta oleks võinud olla, aga no aga ma käisin ikka vaatamas ja ajasime juttu ja jõime pudelist bannerid ära ja. Väga mõnus ja Ago, sellest oli küllalt. No te olete ju nädal aega veel siin Eestis, et missuguse sellised meeleolu kudusin, Austraaliasse tagasi lähete, te olete siin kolm kuud olnud, on kogu koduigatsus kaevatud? No ikka murede natike kodu pärast ka ja aga siis mul tuleb veel üks suur suur. Homme täna on reede homme õhtu suur sünnipäev. Ka öösel tellis seal taga üks Ingeborg Trofimov loa. See on Eesti kuulsamaid silmaarst ja, ja tema on abielus. Venelasega räägib eesti keelt ja väga toredad inimesed, nii et mul on üks suur olemine väga eest oma õhtu ja see on siis viimane ja siis. Läheb selliseks viinavõtmiseks, oo jaa ja siis kui palju te seda viie korraga nagu ära võtad? Ma olen oma haa, ikka vahest tuleb niimoodi. Et 700 grammi pudeli. Võtame nii õhtubale veskid ära ja natuke nagu puudus tuleks. Ka ei ole, on kodus, ma ei too enam kodu, tead ja siis on head lõpus otsa. Nii et nagu räägitakse, et sellist viina ei tohi nagu võtta, et mõjub tervisele halvasti ja inimesed surevad noorelt ära. See nagu ei vasta tõele. Vastus küll ei ole. Ikka kui ta haigeks jääb, siis ta olla oskanud korralikult juua. Minul ei ole veel seda pohmelli olnud kunagi. Võtan lonksu kohvi või midagi, kujun parasjagu kapis õlu, aga seal tavaliselt on juba otsa saanud. Võetakse klaasi õlut ära, hommikud suundaga. Kõik Laari pära, kas nüüd eesti õlut ka siin olete proovinud? Ega see Eesti elu paha ei ole. Aga meil on ka väga hääd õlut ja meil on väga head veinid, näiteks šampanjerid ja siis Austraalia on üks maailmaproduktsioon, on tal väga suur just kõiksuguse veini, veini, veiniveinid, see on üks, ma ei tea, mitmes maailmas on Austraalia veinide poolest ja meie bannerid on palju paremad kui prantsuse Zampanjerid. Nii et ma ei vaheta kunagi meie Zampanjereid prantsuse oma vastu. Siin ma ostan seda Riia oma. See on natuke liiga magus küll, aga ära laseb ta juua. Päris halb ta ka ei ole. Ja siis konjaki asemel Moostan siin seda. Ma panin ise oma nime ja selle ma panin valge toonekurg, aga tuli välja, et valge kurg oli toonekurg mitte. Nojah, ei, ma panin Valge Luik, tead, aga tuli valge toonekurg, tean. Ja see, see kõlbab ka ju, kuidas teie tervis on muidu väga? Ja ma võtan küll ühte tabletti, ma olen ühe professori all. Mul oli selle üks nummar. Kahjuks mul ei ole pilt, sellega ma sain ühe haiguse, siis oli öönia ja sellest tekkisid maohaavad ja tantsiti ära, tablettidega tulid uuesti ja siis üks professor pani mind tablettide peale eluajaks ja katsejäneseks ja ma olen sellega väga rahul, kontrollib kogu aeg mu iga kolme kuu tagant tervist ja iga kolme tuure, las ma räägin oma. Ja need tabletid on ka võib-olla selle kah, et mul ei tule igasugust peavalusid, need võib-olla hävitavad selle alkoholi mõju ära teha. Et see võib olla abiks. Ma tihti surmale mõtlete, kas tegu on mingi surmahirm ka, kui kaua te plaanite elada? Oled oma plaanid teinud? Ei, seekord ma ei ole, mõtlesin, palju. Mul on küll kavas. Minul on väga suur puua kollektsioon niukene, puuväljalõigete kollektsioon üle 200, nii mitu, mitu ruumi võiks täis panna, seinad? Seinte peale käivad niuksed, tantsupaarid ja kõik pall tehtud puust. Ja ma olen neid kolm 35 aastat, olen neid kogunud, neid puuasju. Ja neid ma lubasin kinkida Põlva linnamuuseumile, aga et nendel praegu ei ole ruume valmis, uurisime seal ruume ei olnud valmis ja, ja siis jäi see edaspidi, et las läheb veel mõned aastad, et võib-olla siis, kui nad saavad varsti kuskile ruumid, siis ma saadan nad siia ära teha. Ja siis jääb minu mälestuseks niukene kollektsioon. Puupuu kuule tööde kollektsioon, mida ma olen nii tuutu aastaid kolle kokku kokku kogunud üle maailma, üle maailma on seal puutöid, näed mali, aga ma olen ise puhastanud uuesti ja lakkinud uuesti ja ja, ja viimistlenud need mõnedki, nad on olnud pruuni värviga üle platsi tatud. Ma olen neid ilusaks teinud. Kas järgmine suvi võib teid jälle siin Eestis kohal? Ja ärme suvi, ma olen jälle siin, täpselt sellepärast, et mis ma ikka suvel või talvel seal teen meie talv, kütteahju ja ei oska seal midagi teha, sest parem on siia tulla jälle. Kui see suvi laseb jälle ilusti, on jälle ilusad ilmad, aga seni olen ma rahul olnud. Nii et te olete üks väheseid inimesi, kes käib Eestis sellist sooja otsimas. Käisin su, jah, täiesti otsin sooja. Mina küll külma ei salli. Ja kui ikka soe on seal, ma olen rahul ja kõik räägivad oi kui soe. Oh kui soe, ma ütlesin, et mulle nii parras ei ole mul külm ega midagi.