Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti raudtee enamusosanik BRS saatis rahandusministrile kirja, milles kinnitati, et Eesti valitsusel pole alust lõpetada erastamislepingut. Rahandusminister Aivar Sõerd pole BRS-i vastustega rahul. Eesti tööturu näitajad on üsna head, kuid meil on 42000 inimest, kes on otsinud tööd kauem kui aastal. Selle riskirühmaga tegelemisega on probleeme. Rahvastikuminister Paul Erik Rummo peab õigeks anda vene ärimehele Rustamaktsioonincole eesti kodakondsus. Pakri saared ja Osmussaar on Eesti ressurss, mis on veel suuresti kasutamata, leiab majandusminister, kes tutvus täna väikesaarte sadamatega. Eesti inimesed hindavad kõrgelt taludes toodetud toiduaineid, kuid suured poeketid ei võta väiketootjate kaupa müüki. Nädalavahetusel mow 15-st Baltimaade üliõpilaslaulu ja tantsupidu Gaudeamus väärtustab rahvuskultuuri ja pakub vähemalt kaht esmaettekannet välismaalt. Oma prioriteediks jääb välisriikides elavate kaasmaalaste toetamine. Nende õiguste kaitse, kinnitas Venemaa president Vladimir Putin. Palestiinlaste presidenti, omavalitsuse peaminister jõudsid poliitilisele kokkuleppele, mis võib tähendada ka Iisraeli tunnustamist ja ilmast. Sajab Eestis mitmel pool hoovihma. Sooja on 18 kuni 23, Kagu-Eestis kuni 25 kraadi. Eesti raudtee enamusosanik BRS saatis rahandusministrile Aivar Sõerdi-le kirja, milles kinnitati, et Eesti valitsusel pole alust lõpetada erastamislepingut. Rahandusministrid BRS-i vastused ei rahulda. See vastus, mis BRS siis on teinud seoses riigipoolse rikkumisi peatega kindlasti ei, ei rahul ta ei saagi olla väga palju erinev sellest positsioonist, mida BRS on varem esitanud, kuivõrd nad on oma positsioone avalikult kommenteerinud. Neid vaidlusi ei peeta pressiteadete vormis ja avalike süüdistamiste vormis, et noh, las need vaidlused jäävad ikkagi kohtusaali. BRS-i juhib tähelepanu, et rahandusministri poolt 26. aprillil saadetud kirjas väljendatud käsitlus erastamislepingu lõpetamisest on kergekäeline ning tooks riigile kaasa märkimisväärseid rahalisi kohustusi. Ka Aivar Sõerd kinnitas, et riik pole huvitatud pikast kohtuvaidlusest. Kohtuvaidlusi võiks vältida, aga need ei ole välistatud. See olukord, mis on tänasel päeval, vajab põhjalikku õiguslikku hinnangut ja selleks, et, et siis valida need õiguslikud vahendid mis viivad viivad kõige kiiremini tulemusena tulemuseni ja lõppkokkuvõttes siis soovitud lahendusteni. Aga aga ma olen jätkuvalt seda meelt, et kohtuvaidlus sellel teemal erastamislepingu lõpetamise üle võib viia sügavasse õiguslikku rägastikku. Hetkel on küll raske edasist käiku arbitraažikohtus ette ennustada. Mõistlikum, nagu taolistel puhkudel tavaliselt aktsionärid võiksid, võiksid omavahel lihtsalt kokku leppida. BRS esitas koos kirjaga valitsusele Eesti raudtee uue äriplaani, mis kirjeldab ettevõtte tegevust, investeeringuid raudteeinfrastruktuuri ning ohutusse kuni aastani 2010. Investeerimisplaani kohaselt lubab BRS Eesti raudtee vahendusel teha lähiaastatel rohkem kui 2,1 miljardi krooni ulatuses investeeringuid. Senine äriplaan on täidetud, väitis kirjas Eduard vöökat. BRS kinnitab ka, et on pandi Eesti raudteeaktsiatele tänaseks lõpetanud ning sellega on kõrvaldatud väidetav rikkumine, millele riik tähelepanu juhtis. Kas te näete, et selle küsimusega lähete teie või majandusminister veel kord valitsuseta? See ei ole välistatud ja kindlasti majandusministeerium, rahandusministeerium peavad informeerima olukorrast kogu valitsust, et juhtub see juba sel nädalal. Mida kiiremini, seda parem ja rahandusministeerium on teema valitsus viimseks valmis. Küsis Hanno Tamberg. Eesti tööturunäitajatele pole ju väga vigagi, kuid on ka oma probleemid. Sotsiaalministeeriumis valmis Eesti tööturu möödunud aasta ülevaade, vahendab Indrek Kiisler. Eesti tööturu näitajad on Euroopa keskmisega võrreldes üsnagi head. Tööpuudus on meil viimastel aastatel järsult vähenenud ning üha rohkem kummitab meid hoopis tööjõupuudus. Näiteks selle aasta esimeses kvartalis kasvas tööhõive määr Eestis ligi 6,8 protsenti. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve ütles, et niisugune kasvan isegi ministeeriumile üllatuseks. Kui me vaatame tööelu baromeetri näitajaid, siis tegelikult seal selliseid drastilisi muudatusi ümbrikupalkade maksmises võib-olla ei ole olnud. Samas kui me vaatame maksuameti näitajaid, sest selles mõttes nagu see maksukäitumine on tõesti muutunud paremaks aga teisipidi tegelikult ikkagi nii neid töökohti on juurde tulnud, kui tõenäoliselt siiski välismaal töötamine on ka mõnevõrra populaarsust kogunud. Vähemalt need on need näitajad, mida me konsulteerida statistikaametiga selle üle, kust need numbrid võiksid tulla ka nende poolt selliste signaalide naljade slaide. Kuid Eesti tööturul on ka omad spetsiifilised pahupooled. Näiteks on meil ligi 42000 inimest, kes on otsinud tööd kauem kui aasta või on üldse tööotsingutest loobunud. Ministeeriumi tööpoliitika infoosakonna juhataja Siiri Otsmann. Ja see number ehk et 4,2 protsenti pikaajalise töötuse määr on, on suurem number kui Euroopa liidus keskmiselt pikaajalise töötuse määr, mis on siis 3,9 protsenti, mis jätkuvalt viitab sellele, et Eestis on probleeme selle riskirühma nagu aktiveerimisega tööle viimisega. Endiselt on Eestis olukord, kus mitte-eestlastele on raskem tööd leida. Kui eestlaste hulgas on tööpuudus viis protsenti siis mitte-eestlaste seas on see arv 13 protsenti. Niisiis võib välja tuua, et eriti nagu keerulises seisus mitte-eestlaste puhul on just mitte-eestlastest naised, kelle tüvinäitajad on oluliselt halvemad kuivides meeste näitajad ja veel nagu ühe selge riskigrupina, eriti ohtliku sellise märgina välja tuua siinne mitte-eestlastest noorte aktiivsus ja siis võime endale töökohta leida on, on väga madal. Ehk et kui oled nagu eestlastest 16 protsenti töötud, siis mitte-eestlastest on circa 29 protsenti noortest töötud. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Meelis Kompus. Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul jääb Venemaa prioriteediks välisriikides elavate kaasmaalaste toetamine ja nende õiguste kaitse. Venemaal töötavate välisriikide diplomaatidega kohtudes teatas Putin, et palub välisministeeriumil ette valmistada järgmise kaasmaalaste kongressi tegevusega. Ühtlasi rõhutas Putin, et Venemaa peab tegema rohkem kaasmaalaste koju tagasitoomiseks. Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbas ja peaminister Ismail Khani ja jõudsid poliitilisele kokkuleppele, mis võib tähendada ka Iisraeli tunnustamist. Samas jätab poliitilise manifesti sõnastas ruumi ka omavalitsust juhtiv äärmusrühmitused Hamas tõlgendusele. Leppe kohaselt nõustub Hamas moodustama koos meelevalitsuse Abbasi Fatah ja teiste poliitiliste rühmituste. Ka see peaks leevendama ka Iisrael. Leia palestiina pingeid. Armeenia ning Aserbaidžaan leppisid kokku Mägi-Karabahhia kuuluvuse küsimuse lahendada rahvahääletusega piirkonna elanike seas. Armeenia välisministeeriumi teatel on riikide presidendid selles kokku leppinud. Aluse selleks andsid Minskis kogunenud Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni OSCE liikmesmaade esindajad. Armeenia välisministeeriumi teatel on seni probleemi lahendus olnud aserbaidžaani paindumatu poliitika taga. Mitme Guantanamo vangi koduma. Ma ei taha oma kodanikku riiki tagasi lasta, osalt vangilaagriasukatele on kodakondsus ka ära võetud. USA tahab vangilaagri sulgemise korral saata koju tagasi üle 540 terrorismis kahtlustatav. USA välisministeeriumi teatel ei kavatseta vange kodumaale saata enne, kui pole kindel, et nad ei lange seal vägivalla või tagakiusamise ohvriks. Alates juulikuust hakatakse Lätis piirama suitsetamist avalikes kohtades nagu kinod, baarid, hasartmängukohad või isegi välikohvikud. Suitsu tohib teha vaid selleks ette nähtud alal, mis on muust ruumist eraldatud. Ja uuesti Eestist. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo on teinud valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus Venemaa endise raudteeministri pojale Ärimees Rostamaktsioonincole. Rahvastikuminister toetab kodakondsusseaduse muudatusele, mis lubab anda kodakondsuse isikule, kes ei ela alaliselt Eestis. Teemat käsitleb Hanno Tomberg. 31 aastane Rustamaktsiooninko oleks üks esimesi välisriigi kodanikke, kes saaks Eesti kodakondsuse olukorras, kus tema alaline elukoht pole Eestis. Minister Paul-Eerik Rummo sõnul on see rahvastikuministri esimene sarnane taotlus. Erustamaks olek on, on rahvusvaheliselt, et väga mainekas ettevõtja, kes on oma tegevuse väga tihedalt ja tugevalt Eestiga sidunud, olles siia põhiliselt transiidiäris väga suuresti investeerinud, aga lisaks sellele toetanud ka väga tugevalt Eesti kultuuri- ja vaimuelu, nimelt sel teel, et ta on ostnud, kinkinud Tallinna ülikoolile niivõrd olulised materjalid nagu Juri Lotmani ja Zara mintsi arhiivi ning võtab praegu osa maineka vaimukultuurifestivali nagu trioloogos toetamisest. Rumo tunnistab Etaktsiooningu elukoht on hoopis Šveitsis, kus paikneb ka tema investeerimisfirma. Erustamaktsioonenkol minu andmetel on olemas eluase Tallinnas, aga tema põhiline elukoht on on Šveitsis, kus ta on suure rahvusvaheliselt hästi-hästi tuntud investeerimisfirma juht. Ja seal on ka tema ja tema perekonna põhiline elupaik. Rummo sõnul tegi ta sarnase ettepaneku aktsioonekule omavahelises vestluses ja ärimees võttis pakkumise vastu. Teatavasti Eesti kodakondsuse saamine eeldab loobumist mis tahes muust kodakondsusest sest õnneks areng ka on sellest informeeritud, ta on Vene Föderatsiooni kodanik ja Tal kindlasti oleks olnud võimalik valida ka mõne teise sellise riigi kodakondsus, kus kus topeltkodakondsus ei ole välistatud, jäädes samal ajal ka Venemaa kodanikuks. Aktsioonincon läbi Muugal väetiseterminali omava transiidifirma DPD investeerinud Eestisse 150 miljonit krooni. Eesti raudtee juhatuse liige Raivo Vare ei usu, et kodakondsuse andmata jätmine tähendaks vene ettevõtjate investeeringuid Eestisse. Tähendab, ma ei arva, et kodakondsus on ainumõõdupuu äriliste huvide mõõtmised, aga kindlasti on ta pigem soodustav faktor huvide kindlustamiseks ehk siis kodakondsuse võib anda näiteks rohkem motivatsiooni ärihuvisid edasi arendada. Aga kas nüüd olemasolevaid ärihuvisid kokku tõmmata? Ma hästi ei taha uskuda seda. Kas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ei karda, et kodakondsuse andmine aktsiooningule suurendaks ka teiste Eesti vastu huvi tundmata vene ettevõtjate huvi siin kodakondsuse saamiseks? Kui Vene ettevõtjad leiavad, et Eesti ettevõtluskeskkond on etem kui, kui Venemaa oma või isegi etem kui mingite teiste maade oma meele kodaga otsesemalt võiks samamoodi taotleda siis ei tohiks olla küll Eestile mingisuguseks ohuks. Majandusminister Edgar Savisaar tutvus täna väikesaarte ja sadamatega ja teele Osmussaarele tegija Uku toomministriga ka intervjuu kuid ringkäik algas Eesti Lootsi uusima laeva Ahto 24-ga. Tutvudes. Jutu järgi kõige kiirem laev praegu Eestis rea 50 sõlme 100 kilomeetrit tunnis ja lootsi 20-st laevast, siis kõige uuem, aga edasi tutvuma väikesaarte ja sadamatega, millega majandusminister tänast päeva täitis. Kuna meile oli tähtis läbi arutada Paldiski linnajuhtidega, kuidas nemad näevad Pakri saarte tulevikku, missugused saavad siin olema ühendusteed? Vaatasime ka selle ühe-kahe inimesega, kes seal elavad ja ma ise arvan niimoodi, et see ökoturismiidee, mida tahetakse seal arendada, võib tõesti omada perspektiivi, aga see on ikka kuskil nelja-viie aasta pärast. Mis puutub Vasmassaar, tõsi, siin on kindlasti ühendusteede olemas, me tahaksime rääkida läbi saarte liinidega. Võimalik, et siia tuleb mõne veo Botoonid panna või kuidagi teisiti neid ühendusi paremustada. Siin on esimesed juba olemas, kes siin elavad ja mina kujutan ette Osmussaare tulevikku kee seoses jahiturismiga purjetamisega. Sest vaadakem näiteks siin lõuna pool, Ruhnus on ju väga tulutoov jahiturism juba ja ja ma arvan, et ka Osmussaarel on selleks perspektiivi, kui vastav infrastruktuur on olemas. Eesti elanikud ostaksid meelsasti palju rohkem talutoitu, kuid suured poeketid ei võta väiketootjate kaupa müüki, jätkab Indrek Kiisler. Põllumajandusministeeriumi tellitud uuringust selgus, et inimesed peavad talutoitu usaldusväärseks ja sellele on hea maitse. Möödunud aastal ostis talutooteid üle 70 protsendi uuringus osalejatest. Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul ei soovi suured kaubandusketid aga talutooteid müügile sest süsteem on liialt tsentraliseeritud. Talupidajate Keskliidu esimees Arvo Veidenberg on ise mahetootjad, aga samal ajal, kui ta läheb Pärnu Rimis piimaletti pakkuma oma toodet siis piimaleti juhataja ütleb, et jah, ma tean, pajumäe, talukohupiim on väga maitsema, käin teda Pärnu turul ostmas. Rivisse ma teda müüki võtta ei saa, sest kõik käib Tallinna ja kujutame ette nüüd seda logistikat, et Abja-Paluojalt rändab kõigepealt see kohupiim Tallinnasse ja sealt tagasi Pärnusse, selleks et Pärnu klient saaks seda osta. Kaul Nurme sõnul ei tuleks välistada kaubanduse reguleerimist. Et ma toon ühe näite Brüsselist, kui te lähete brüsseli kesklinna kui ka äärelinnades, siis väike poed on avatud kesköödeni ja seal müüakse kõikvõimalikku toodet. Ja supermarketeid on selleks ajaks kinni. Kui brüsseli supermarketid oleks ka kella 11-ni öösel lahti sisu aastased väikepoed ammugi kadunud olnud. Kuid Eestis on käivitatud riiklikult toetatud programmi Eesti toit. Miks ei võiks selle programmi raames rahastada näiteks Tallinna kesklinna rohelise taluturu rajamist? Küsisin seda, põllumajandusminister Ester Tuiksoolt. Meil otseselt sellel aastal seda plaanis ei ole olnud, aga ma arvan, et kui oleks seda väärt idee ja keegi sellega tuleks meie inimeste juurde põllumajandusministeeriumisse, siis seda võiks kaaluda. Sest Meil on täna ju tarbija olemas selleks suurlinnade tarbija eriti ja ta ei ole valmis sõitma üle poole tunni, jällegi, eks ole, kaugemale, vaid ta käiks ilmselt talle sobival ajal sealt turult läbi ja seal oleks usaldusväärne müüja, stabiilne toode, mis oleks alati seal olemas, nii et mulle tundub, et täna aeg sellise turu tekkeks Eestimaal olemas. Kuidas parandada olukorda praegustel turgudel, kus ei anna keegi tarbijale garantiid, et see maasikas, kus müüakse, et see on kasvatatud varaskasvaid, ta võib olla pärit Poolast, silt on juures, et on Värskas, vaadake, siin on kõige suurem otsustaja, tarbija iseloomulikult ei garanteeri keegi. Aga kui tarbijale see maitse selle müüja käest ostetud kaubal ei meeldi? Siis ta lihtsalt ei lähe sinna enam ja ongi kogu lugu. Nädalavahetusel toimub 15. Baltimaade üliõpilaslaulu ja tantsupidu Gaudeamus. See väärtustab rahvuskultuuri ja pakub vähemalt kahte esmaettekannet. Korraldustoimkond andis täna ettevalmistustest ülevaate, vahendab Toomas Kelt. Nii kõlas Emajõel sõitval laeval vana üliõpilashümni Gaudeamus Gaudeamuse korraldustoimkonna esituses. Tänase seisuga võisid kõik korraldajad kinnitada, et reedel algavaks 15.-ks Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeoks on kõik valmis. Kui osalejad kohale saabuvad, võib peoga algust teha korraldustoimkonna juhi Kulno Kungla sõnul sel aastal pööratud suuremat tähelepanu pealtvaatajatele. Kuna on tegemist meie jaoks väga tähtsa ja olulise juubeliga, seetõttu on see laulupidu sellel aastal kolmepäevane, see hõlmab siis lisaks laulupeole ka pidulikku avatseremooniat ja tervet ühte päeva, kus toimuvad erinevad esinemised Tartu südalinnas, Nonii kirikus, ülikooli aulas ja vabas looduses veel erinevates kohtades. Pidu saab alguse reede hilisõhtul Tartu kesklinnas Emajõe ääres, hiline kellaaeg pole valitud juhuslikult, rõhutas Kungla. Kuna avatseremoonia on seotud tulega tuleetendusega, müstikaga salapäraga, siis me valisime aja, kui päike on loojunud ja väljas muutub hämaraks. Gaudeamuse kunstilise komisjoni esimehe Alo Ritsingu sõnul ei ole peo kontserdiosa ülimoodne, vaid pigem traditsiooniline nagu laulupidu ikka. Komisjon toetas seda mõtet, et me näitame ennekõike oma rahvakunsti omaloomingut. Peokava panid kokku kõigi osalevate riikide esindajad. Eesti pakub kuulajatele ka kahte päris uut teost. Alo Ritsing. Ma ei julge vastata Läti ja Leedu seisukohalt, aga Eestis on kaks väga toredat Arenseeringut. Tõnis Kõrvits, sealt see on ühendpuhkpilliorkestritele Uno Naissoo lauludest ja teine on arranžeerinud Raimond Valgre lauludest. 15.-st kaudenamusest Tartus võtab osa ligi 6000 lauljat, tantsijat ja puhkpillimängijat Eestist, Lätist ja Leedust. Peo põhikontsert algab pühapäeval kell viis pärastlõunal Tartu lauluväljakul Toomas Kelt, Eesti Raadio Tartu stuudio. Ja ilmateade eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati võib vähest vihma sadada ja võib tekkida udu. Puhub valdavalt edelatuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel 10 kuni 17 kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, õhtupoolikul on võimalik äike. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11 meetrit sekundis. Sooja on 18 kuni 23 kraadi, Kagu-Eestis võib temperatuur tõusta 25 kraadini. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.