Nii tiksub kell igaühele meist oma aega. Tänases saates peatame ta käigu ja laseme ajas kokku saada ühel Eesti teatriajaloo huvides vanaemal ja sisuka emal näitlejate suguvõsal teatrit armastavale inimesele ütleb nimi Malmsten päris palju. Ainult et olenevalt vanusest on igaühele oma Malmsten kas siis Hugo või Franz Malmsten, Rein Malmsten või ka Eva meil ning Mait Malmsten. Nii imelik kui see ka ei tundu, tänases saates saavad nad kokku ja ringkäiku. Nende suguvõsas võib pidada isegi pealiskaudseks ja fragmentaarseks Eesti teatriajaloo ülevaatuseks. Sest nagu ütlevad surematut klassikud, näitleja on ajastu lühikroonika. Franz Malmsten sündinud kuuendal novembril 1905. aastal surnud kuuendal veebruaril 1967. aastal. Hugo Malmsten, eelmise vend, sündinud seitsmendal novembril 1907. aastal surnud 26. novembril 1991. aastal. Eva, meil Franz Malmsteni naine, sündinud 11. septembril 1900 seitsmeteistkümnendal aastal. Rein Malmsten, Franz Malmsteni ja Eeva meilipoeg. Sündinud kuuendal veebruaril 1942. aastal. Surnud 31. mail 1993. aastal. Mait Malmsten, Rein Malmsteni poeg. Sündinud kuuendal septembril 1972. aastal. Kõrvalosades kolleegid, sõbrad, pereliikmed. Meenutab Valter Luts. Te olete kokku puutunud nii frants kui Hugo Malmsten ka ja seda päris pikka aega. Ning ehk oskate öelda ka midagi nende päritolu kohta. 10 aastat on pikk aeg. Sündisin Narvas ja Narvast peale algas mul nagu Malmsten, teiega kokkupuude. Kaudselt ma nähes teatrilaval Franz Malmsteni. Ja hiljem, kui ma tulin Tallinna teatrikooli, siis nägin juba Hugo Malmsteni töölisteatri laval. Tema meeldivam osa oli mulle ja silma ees on praevunudki veel Rätsep põhk. Ja siis hiljem, olles 46.-st aastast Estonia teatris olime Hugo Malmsteniga ühes garderoobis aastakümneid. Ja ikka tuli juttu ühest või teisest, kus keegi on sündinud või mismoodi siis Hugo Malmsten rääkis minule. Ja ma küsisin ise ka seda, et tuntud teatritegelased Soomes Malmstenist. Et kas on üks sugu, siis ütles mulle Hugo Malmsten. Et ja see peaks olema meil üks sugu. Et meie sugu, kas oli see isa või vanaisa, ma ei mäleta seda. On Soomest tulnud Eestisse. Ja Hugo Malmsten pidi isegi Soome sõjaväes käima. Nii et ta oli ikka soome sugu ja elasijat Terre näitlejate kolme põlvkonnaga Eestis. Franz Malmsteniga ma kokku puutusin vähe, sest tema oli Draamateatris. Aga teda ma mäletan väga kui suurt näitlejat, pigmaaljonis oli ta tuulitel väga huvitav kuju üldse üks juhtivamaid eesti draamateatri näitlejaid, eriti karakter osade peal. Kummal Sten, sellega ma olin väga kaua koos. Ja Hugo Malmsten diab eesti rahvas Narvast Viljandi teatrist, Pärnu teatrist. No oli rohkem, laulis Viljandis, laulis Pärnus ooperites operettides ja tegi kaasa sõnalavastustes. Hiljem asus ta kui sõda pärast sõda, kui töölisteatri põlenud asust Estoniasse oli seal näitleja juhtiv näitleja ja ka näitejuhi tööd tegi. Ja ma võin seda julgelt öelda, et ta oli Hugo Malmsten, oli Acoliidiku assistent või näiti näitejuhi kohustuses. Ise olles näitleja ja kasvatas või tema oligi üks nagu õppejõud Georg Otsale. Georg Ots tunnistas alati ise seda, et hoogu on see, kes on mind näitlejaks viinud lavale. Ja Hugo Malmsten. Me nooremat näitlejat Estonias nakatada austasime, armastasime. Sest ta oli väga abivalmis inimene. Rollide õppimisel ja üldse elukogemusi edasi andes, olles lastetaga ühes garderoobis kõrvuti peegli all. Tundes noore näitlejana rambipalavikku. Ma mäletan, kui rahutu õnn tuli ooperit meile välja ja mina tegin esimesena muusikaliste osa selles operetis ja see oli Paul Mägi esimene lavastus. Me olime kõik kuidagi erutatud, aga Malmsteni Hugo oli see, kes meid rahustas, oskas mind suunata õigele teele. Ja sellest on jäänud temast väga-väga soe ja sügav mälestus kõigile vanades taanlastele, kes temaga koos töötasid. Te olete rohkem kokku puutunud huugama. Ja nii nagu ka see oli päris pikka aega ikkagi mitte ühes garderoobis olite ja teil oli plaanis teha, temast võiks saada. Miks sa ei? Meil oli televisioonis, tahtsime koos Leo Normeti ka. Aga ta oli tore, tore inimene, aga ta ei tahtnud avalikkuse ees nii nagu televisioonis või raadios. Ta hoidus sellest kui teda salaja oleks salakaameraga saanud filmida. Te rääkisite Narva teatrialast, aga miks ja kuidas manustanud Narva teatrist ära tulid Tallinna? No sel ajal oli Narva teater nagu meil ka teised teatri tuli. Poolkutseline teater oli Narva teater, kus viis, kuus või seitse näitlejad olid palgalised ja teised olid punkti tasulised. Päeval töötades mõni linnavalitsuses, näiteks kauaaegne Estonia teatri asedirektor Edward Valgma oli jalaväe rügemendis kirjutaja. Õhtuti teetegi teatris proove ja siis etenduse eest saivad nad makstud. Ja kahtlematult, kui Franz Malmsten jälle tehti ja Hugo Malmsten tehti ettepanek siirduda suuremasse teatrisse, kus ta sai täispalka ja paremat töötasu, siis kahtlematult vaatamata sellest, et see oli nagu koduteater, nad läksid mõlemad. Missugune inimene te ütlesite, et oli väga rahulik inimene, oli hooguma. Nonii päris väljaspool teatrit kude, kohtasite teda tänaval oli ta endasse. Ei, ta oli väga, teda tundis rahvas tänaval üks ja teine ikka tervitasid tervist, härra Malmsten, vein tähendab Dali, tuntud näitleja ja ka tänaval inimesed tundsid teda. Ta oli selle juures rahva hulgas, ta liikus näiteks, oli kõva kalamees. Tema propageeris Estonia teatris kõigile noortele meestele jõe äärde minna, et see inimesele annab väga palju puhkusehetki sisukalt täita ja ennast maandada ja ta oli väga tugev kalanes. Ja ta käis Estonia teiste meestega, käis kalal niukse sarnase seltskonnaelust võitis ta väga aktiivselt, osa võib panna võrdlusmärgi maastanite dünastia ja Eesti teatriajaloo vahele. Näitleja pidi olema ajastu lühikroonika, minu arvates küll. Minu silmade ees ei ole ühtegi teist samast sugu. Kus oleks isa poeg, pojapoeg? See on kolm põlvkonda. Ei, ei tea teist. Ja ei tohiks unustada ka naisliini ja naisliinist on nüüd alis Pokk, nende õde, frantsuja, Hugo Malmsteni õde. Vaat tema perekonnas, nagu tal oli tütar Juta, kes oli hulga aastaid, oli jõhvi muusikakooli direktor, oli, temal, on ka tütar. Vaat tema tütar. Kui ma tegin siin pool aastat tagasi Salme kultuurikeskuses soome näidendi armastavat Johanson, siis tema tütar nüüd mängib seal kaasa. 982. aastal oli eetris muusikaline tund, kus Vello Mikk küsitles Hugo Malmsteni. Toanurgas on suur lantide unik, kui nüüd võrrelda seda lantide arvu ja neid teati osi, mida te olete oma eluaja jooksul teinud, kas on see arv võrdne? No ma seda küll ei saa ütelda, et see oleks võrdne, sellepärast doosi teatrioosi on mul olnud juba ütleme, muusikalavastuse operetis on olnud üle 100 ja, ja sõnalavastusest ma mängisin ikka karakterosi ja neid kipub üle 200 või rohkem, isegi nii kui lante kõiki kokku võtta, mis maalne karpidesse pannud, siis, siis see arv ületab, sest mul ikka lante on umbes 650 650. Aga ega need kõik ei ole omatehtud ja milline länud see kõige enam on siis kalu kaldale toonud? Kõige enam on kalu kaldale toonud üks, ma nimetan teda neegripoiss, neegripoiss ja see on, see on haavapuust tehtud. Ots on natuke temp ja, ja saba poolt on siis natuke peenem ja ta hakkab vees voolu sees ilusti mängima. Ja huvitav see, et isegi meres. Ma ükskord sain üle kuue kilo, oli see elukas, milline roll teil teatritöös kõige arzan olnud? Ma ütleksin niiviisi, et teatritöös on mulle kõik rollid armsad olnud, ma ei saa neid nendele kuidagi heita nagu halvemat pilku või et see on mulle südamelähedane üldse see töö olnud südamelähedane ja kuigi võiks ütelda, et ta on raske töö. Aga nooruses muidugi seda raskust ei tunne. Nooruses on see kihket, sa tahad midagi pakkuda? Mis peaks peaks muljet avaldama? Peaks mõjuma, peaks, saadi kaasa kiskuma. Vanema põlvkonna näitlejaid kiputakse ikka unustama, aga on üks kontingent inimesi, kes mitte ei unusta, vaid õpivad pidevalt neist midagi juurde ja teavad neid väga-väga hästi. Need on teatriajaloolased. Sõna saab Lea Tormis. Nad olid mõnes mõttes sarnased ja mõnes mõttes väga erinevad, võib-olla, et iseloomustab, on see just, mida ma näinud ei ole, et Hugo Malmsten kunagi veel suhteliselt noorema mehena töölisteatris töötas Eesti ajal, et ta mängis näiteks roomieutroomias Juulias, tähendab, tal on ikkagi see ilus, niisugune romantiline seal oli tal ja nii palju, kui ma tean, ta mitte ainult nad mängisid Shakespeare'i, Romeot ja Juliat. Seal kasutas lavastaja Särev ka aariaid Kunooperist, kuidas võis välja näha, ma ei tea, aga ta oli võimeline laulma, tähendab, see on oluline. Ja see tõenäoliselt tingiski selle, et kui kahjuks nüüd, kui Eesti aeg sai läbi, eks ole, ja kõik need sõda ja Saksa okupatsioon ja, ja siis, kui uuesti tuli Nõukogude okupatsioon tagasi siis olite töölisteater niisuguses seisus, et see teater enam ei jätkunud tal nagu lagunenud ja endine töölisteatri juht Põldroos oli nüüd draamateatri juht. Ja, ja siis väga paljud töölisteatri näitlejad, kohe suured hulk neist, kes seal olid olnud, läksid üle. Tookord loodi esimest korda niisugune riiklik noorsooteater peale sõda ja see oli väga lühikest aega, sest üsna varsti suledki jälle siis, kui oli see suur teadsite koondamine ja kärpimine 50.-te alguses ja 40.-te neljakümnete lõpus, õieti ta juba suletud ja ma usun, et Hugo Malmsteni ma esimest korda mäletanudki noorsooteatrist ja ma arvan, et Hugo Malmsteni mäletan Rätsep õhulavastusest. See oli veel Põldroosi ideede järgi tehtud lavastus. Sest seda alustati enne sõda ja toodi ta välja siis, kui põldroos ise oli ära. Venemaal kunstiansamblites, sõja ajal ja tooside põldu osi ideede järgi välja ja Hugo Malmsten mängis Rätsep õhku ja ta oli niisugune väga natukene isegi sentimentaalne Algne ja kangesti heatahtlike pehmeloomuline hea inimene, noh nii nagu Kitzbergi Rätsep, kellel see õnneloos ei olegi nii tähtis, kui tähtis on just see, et ta saab teistele head teha. Ja hiljem muidugi ta on meelde jäänud väga paljudest Estonia operettides. Ta oli niisugune huvitav. Ta võis olla väga härrasmehelik ja niisugune salonglik, kui vaja oli. Aga, aga ta võis olla ka palju lihtsam mees. Tarvis oli, see sõit sõltus rollis. Ma mäletan teda minu veetlevast leedist kus ta oli siis pikering kolonel pikering, ta oli lihtsalt üks niisugune. Ta jättis niisuguse heleda ja helge mulje ja vanast peast tal oli veel ka niisugune ilus hai, pea, mingi selline üldine. Põhiline siiski, kuigi ta võis mängida karakterrolle üldine lüüriline mulje, on mul temast jäänud. Kuuldud katkenud oli siis legendaarsest laulumängust Rätsep, õhk ja tema õnneloos. Me jätkame saadet näitlejate tülastest Malmsten heitest Voldemar Baili mälestustega. Me. Minu arvates vist ühtaegu muidugi leidub ja mina läksin 32. aastal Narva teatrisse ja siis oli Malmsten, mõlemad olid seal koos õega, sest terve maletlemiste pere oli kõik teatrilembeline, tähendab Evi ilma erihariduseta aega. Väga head näitlejad, mina tundsin eriti hästi Franz Malmsteni, nad olid täiesti kaks erinevat näitlejat. Ta püks oli laulja, teine oli sõnalavastuse neid ja peale selle nemad olid oma olemuselt hoopis täiesti vastandid. Prantsuse oli niisugune mehine ägev ja jõuline. Hugo selle vastu lüüriline ja laulja guugo mängis-laulis operetis juba riis. Ja Franz tädi, jah, aga brass oli Maison, viskas Kornevile, kellad tulid välja, Frans õieti jalad pani alla endale Korneveli kellades lauldes. Huvitav, mina ei ole niisuguse näit veega varem kokku puutunud. Franz Malmsten tuli ja palus mu õde, noor, rääkisime kokku ja tema ütles, et vaata, tema laulis Kaspar üks Pikaarja tähendab, et ta seda niiviisi tahaks laulda, et kas ma ei teeks talle laeva lavale ja leppisime kokku, ma tegin siis tale purjelaeva purjed ja knock kujundit purjelaeva kujundi ja France laulis hoides käega mastist kinni ja sai väga suure edu osaliseks. Üldiselt ta oli niisugune tüüp, kes väga palju ise mõtle, sa ise tegi ettepanekuid, kuidas ja mis asja teha, lavastajaks oli sel ajal võib-olla noh, ütleme peanäite lemmistel, kes õieti võib-olla Malttenitele niisuguse näitlejamaneeri juurde õpetas või tähendab kelle najal nab hakkasid, ütleme nüüd näitlejaks. Sest kui näitlejate kohta võin ma öelda, et nad olid ka eraelus ja mitte ainult nemad, vaid kat sel ajal, teised näitlejad olid kuidagi niiviisi rahva hulgas näitlejad, nende olek ja olemine oli niisugune, võis öelda, tunda ära vaata, see inimene on väitleja näiteks. Franz Malmsten oli võrdlemisi niisuguse, noh, kuidas ma ütleksin. Väga avara iseloomuga, seltsiv igal pool tähendab ükskõik kus ta lõikas kõrtsi või peole kuskile, oli tema igal pool oodatud kaaslane, sest ta oskas väga hästi jutustada või tundis omas väga suure hulga anekdoot enam nii, et ükskõik kuhu tema ei läinud ka igal pool oli tema ikkagi nii-ütelda selle seltskonna keskkoht kogu selle vastu oli kuidagi vihja natuke juskui tagasihoidlikum. Hugo armastas käia väga hästi, viilus oli must sametpintsak, saku püksid. Triibulised püksid selle musta pintsaku juurde ja väga niisuguse soliidse ja väljapeetud olemisega Franz selle vastu oli natukene noh, võib-olla robustem ja äkilisem ja seltskonnas ja rahva hulgas oli Franz. Alati tundus lugupeetava kui huuguses, kus Rolands oli sinna tahtriisigaja mees minna. Peale selle oli Franzul omadus, ta oskas hästi jäljendada teisi inimesi. Häälega näiteks läks operett Victoria Saar. Ja seal oli stseen, kus sulatatakse jäänud Franz mängis pastorid ja ta võtiza oma teksti rääkis täpselt niisuguse häälega, nagu oli Narva Juhkentali kirikuõpetajal jamajasel. Ja kõige vahvam on selle juures oli see selle Prantsu hääle pääle tuli Narva teatrisse vanu inimesi kokku, isegi pastor ise tuli vaatama, tähendab kuidasmoodi, tema läheb niisugune nupoldest vigurivänt ka. Meistrid on poolööbik, lõoke ja kägu igal neist kangesti tähtis nägu. Selleks on põhjust, nad tuntud on mehed, nemad ju teevad need ajalehed, millel on vaatleja nimeks. Kolme töölauaga toimetus, tuba, tubakasuitsu, Taani täis juba toimetus kolmiknäolt kuivatab higi vaatleja ilmumist tund juba ligi kuid pole valmis ju kirja. Ai taadi, radiramp, aitaadi, radieram. Päris vestiväel on lehmi. Siin Tallinn algab kuuldemängusaade lugupeetud kuulajad, täna esitame teile Eesti raadio fonoteegis talletatud vanima kuuldemängu 1936.-st 37. aastani Tallinna töölisteatris lavastatud August Kitzbergi Juhan Simmi laulumängu kosjasõit, mis on jäädvustatud helilindile 1941. aastal. Kohtume meie hulgast lahkunud suurte sõnameistritega ja vanemad raadiokuulajad kuulevad taas oma noorpõlve lemmikuid. Nooremad raadiokuulajad aga kuulevad meie staažikaid lavajõude noortena. Nii tutvustati siis 1963. aastal kuuldemängu kosjasõit. Katkendis esinesid ajalehevaatleja toimetuse liikmed Hugo Malmsten jussi Roomat ja Rudolf Nuude. Lavastas Priit Põldroos, raadiole seadis Felix Moor. Peale lavapartnerite näitejuhtide ja teatraalide puutuvad näitlejad alati kokku ka niinimetatud lavataguste inimestega, nagu näiteks Estonia teatri kostimeeria Lilli Birk. Ma tulin siia tööle 1955, mäletata, tee sellest ajast ka selliseid tähti, nagu seda olid Hugo Malmsten ja Eeva meil ja ame. Kui hästi mäletan. Eha meiliga, nagu mul ei olnudki, tegemist on ta daamide pool, aga mina pool ja minule see ainult. Hugo Malmsten nina, kui tulin seal mehi roheline, ei oskanud tracki lipsu teha. Jääd härra Mandkene õpetajat ning tegemist ataki lipsu. Õpetajad seda ka, et kui nooli riide panin, et, et ikka frakkeid või mitte niimoodi õlgasid tagasi lükatega rinda ette ajada või niimoodi rinda ette panna, et ikka natuke ettepoole hoida. Et rakke kukuks seljast ära iga, et, et kas ma ikka õpetajale. Ma arvan, et, et nad ikka oskad, sakid randa, jääd, saba peal ei tohi istuda ja teatris on ju alati kõik pahandused ja õnnestumised alati hästi teada. Et oli vahel ka selline juhtuma. Hugo Malmsteni proovi hiljaks, jättis hoopis tulemata. Käin nii täpne. Jäi, jäi tema hiljaks jäänud ja käitumisosaga täpselt õigel ajal. Mõni tuleb juba kell viis diad koha leidma, kell seitse hakkab etendus kell viis juba kohel närveerib, aga tema tuli kell kuus ja ja kella seitsmeks liidab riides ja kõik rahu. Selle katkendi printsid kindlasti kõik ära, see oli muusikalist Pipi Pikksukk. Isa e Frami mängis Hugo Malmsten. Nüüd astub lavale Franz Malmsten, meenutab Lea Tormis. Üldse oli minu meelest teistmoodi jälle ajaloolasena ma tean neid sõjaeelseid rolle, tal oli küllalt põnevaid suuri rolle ja. Aga neid ma ei ole loomulikult ise näinud, nüüd kust ma hakkan teda mäletama, kui ma siin vaatan rollide nimekirja? Üks asi on tõenäoliselt tagahoovis, üks niisugune väike roll sellest villa, hortensia seltskonnast, seal Trei, tema oli niisugune, ta oli kuidagi nurgeline ja huvitavat, tema oli see, mida nimetati ja võib tõenäoliselt ka nüüd veel nimetada just karakternäitleja, õieti minu jaoks ta kehastab seda põlvkonda, kui eesti teater hakkas viiekümnendatel, ütleme niimoodi 60.-te alguses, seda ma nüüd mäletan. Ja inimesena, kes ise tuli juba teatriinstituudist ja oskas juba natuke professionaalsema pilguga vaadata kehastas seda põlvkonda, kus toimus nagu mingi üleminek selliselt olustikulisel realismi, väga hea tugeva olustikus realismi koolilt, niisugusele teatraalsema kujundi teatrile, mille tõi tookord kaasa Pansoiust oma lavastustega. Franz Malmsten oli üks nendest kes sobis mõlemasse, tähendab, kellel oli väga hea vana kool, kuigi minu teada ei olnud ta kusagil õppinud nagu enamus selle põlvkonna näitlejaid, vaid ta oli selle kooli saanud lihtsalt teatris töötades kõige eredamalt. Ma olen teda näinud ka Vargamäe Svel, kus ta mängis saunamatist ja kus ta mängis minu meelest ka sauna jussi. Aga tihedamalt on ta mulle meelde jäänudki just Panso inimesest ja jumalast, sellepärast et see oli nüüd niisugune väga uudne lavastus 1962. aastal. Kus tuli siis see niisugune läbiv teater, reaalne kujundlikus, mida Tammsaare puhul varem ei olnud kasutatud ja Malmsteni roll oli ju tegelikult väike, see on Jyrka seal see kojamees Jyrka, kes seal Mauruse koolis tassib vett ja koristab ja ta läks, oli üks pikk paus, kui just Indrek oli värskelt tulnud kooli, vaata seal all suures ruumis ringi uudistades siis läks Jürka imelik kummaliselt poolviltu künnakuga üks õlg ees ja kõrgem suurtega kookude ja v pangedega läks siis üle lava niimoodi aeglaselt ja tekkis niisugune kummaline atmosfäär, talin imelik kuju. Ta oli väga täpselt karakteripäraselt riides, niisugustes Kalavinskites saabastesse säärikutes siis vestiga, nokamüts oli peas niisugune imelik, terav, poolkinniste silmadega nägu ja kui need silmad siis korraks välgatasid sealt, siis sealt tekkis niisugune väike hirm või kõhedust. Tal oli niisugune kummaline kuju, selgub Jürka, kes on muidu nagu vait ja vaga ja täidab käsku, on järsku vist joonud ja, ja toonud oma naise sinna majja ja selle kombel tehakse skandaal, selle skandaali teevad härra Maurus ja Ollina ja skandaalile on mingisugused kaugemad tagamaad, mida me lõpuni ei saagi teada, aga me näeme, Türkan kuidagi seal niisuguses allasurutud niux, alandatud ja solvatud seisundis mingil määral seal koolis. Ja hääl tema sees köeb mingisugune noh, niisugune ohtlik, plahvatuslik jõud, tähendab, ta teab midagi oma nendest härrastest. Ja tal on üksainus lause, kui ta käest küsiti, et mis sul pähe tüliks oled hulluks läinud siis ütleb äkki vilksti, vaat niimoodi teravalt härra Mauruse otsa ja ütleb, üks võib ühte ja teine teist vihjates millelegi, mida ainult tema teab mingisugustest ajas ise saladustest, siis kutsub Ollinud kõrvale Glockital näo üles. Hetke pärast tuleb Jürka tagasi silm siniseks taotud ja on täiesti jälle vait ja vakka. Ja ütleb jah, mul tuli nihuke hull tuju peale ja, ja nüüd on kõik jälle endine. Hetkel on niisugune välgatus, kus üks allasurutud vaim niisugune ohtlik vaim korraks purskab ja siis lüüakse ta jõuga, surutakse alla. Ma mõtlen selle avalduse peale, ma näen seda, kuidas poisid laulavad, papil oli peni ja aeglaselt läheb üle lava Yorka kummaliselt vildakalt altkulmu vaadates oma nende vee pangedega rabasse kujundi juurde. Selles mõttes üks väga huvitav näitleja ja ma usun, et tema järeltulijad, keda nüüd Eesti teatris juba ka noorem põlvkond ja publikus hästi tunneb, nii hiljuti kadunud Rein Malmsteni, kui, kui nüüd vähem tuntakse ka varsti hakatakse tundma siis juba Mait Malmsteni kes on jälle hoopis niisugune huvitav, ma ei taha ära sõnuda ja üldse nende kohta, kes alles lõpetasid, ei maksa veel eriti midagi öelda pikalt. Aga temas on nüüd nagu koos mingid alged niisugust karakteri loomise oskusest, noh see selgub hiljem, kui ta kauem mänginud juba. Ja samal ajal kavad mingist niisugusest pehmusest ja lüürikast ja, ja võimalikust noore armastaja tüpaasist, seda laval nähtud juba Mati Undi naiste koolis ja mitmel pool veel juba niisugustes suurtes rollides ka väljaspool diplomilavastusi. Nii et näis, mis sealt tuleb. Aga tundub, et selles suguvõsas istub sees üks niisugune väga tugev näitlejapisik pärast maksma igasugustes rollides ja, ja igasuguses olukorras. Räägivad Eesti Draamateatri kostüümiala juhataja Helmi Toomsalu egostimeerija Helga Matteus. Tulin teatrisse 45. aastal ja sellest ajast kuni tema surmani, noh niipalju kui etendustega Kubuntu, mis ta oli nii palju kokkupuudet Stahli võrdlemisi niisugune enesekeskne inimene, aga kui tal hea tuju oli, siis oli ta väga humoorikas ja, ja niukene seltskondlik. Ta oli väga hea näitleja ja ja no tal oli ikka väga palju rolle ka, teatasin. Mina tulid siis, kui emme endine noor sekretär likvideeriti. Inimesi tulid draamateatrisse sellest alates 49. aastal. Kasta selleks ajaks olite jõudnud juba piisavalt Franz Malmsteniga laval. Teadsite te teda kui näitlejat hästi? Ja tal oli küllalt palju rolle. Ja ta peaaegu igas igas lavastuses tegi kaasa. Siin olid osalema, avastasime siis juba noh, okupatsiooni ajast tulid üle, need olid sisse mängitud, siin olime Randoliina ja, ja see seltsidaam oli tal väga ilus. Meil oli seal mängis isa rolli, laulis siis see oli üks üks lavastus, mis meil väga hästi läks omal ajal. Minul on jäänud meelde just tema vend Deodori roll mida ta Ta huvitavalt oskas teha. Aadu Hindi kaluri pojas. Sealt ikka oli ta karakternäitleja niukene, ta võis laulda. Ja, ja ta võis ka väga tõsiseid rolle mängida. Aga kõige paremini sobisid talle ikka niuksed, karakterrollid natukene korrigeeritud, niisugused eriti vähemalt välja joonistatud, need tulid kuidagi väga hästi välja. Kujaste uute inimestena temaga üldse kontakti leidsite, oli see kontakti leidmine raske? Töö oli niisugune, ma puutusin näitleja, kuna Marjetajana töötasin, siis ma puutusin nendega ligilähedalt kokku. Ma hakkasin alguses küll naiste riietajana tööle, aga aga hiljem noh rõõmsalt siis olid ju kõik, olid seal pead-jalad koos, ega meil ei tol ajal ei olnud ju? Ei hotell, ei midagi. Magasime küünides kultuurimajades, kus kohas, seal olid ju noh, kõik ühes toas, seal seal olid kõik inimesed ühesugused. Kujutage ette, kui teid viiakse küüni magama, kus seinad paistavad läbi, väljas sajab vihma. Ja seal ei saanud nuriseda seal noh, lihtsalt huumoriga pidid saama, kui seal keegi virisema hakkas või toit ei maitsenud või sel ajal oli tšekisüsteem, kui me tulime. Malmsten oli muuseas väga majanduslik inimene. Kas ennast väga hästi ära majandada? Kõige kõige selle suure ande juures, mis tal oli, ega seal teinekord tulid ka inimese negatiivsed küljed, aga noh, lihtsalt siis tuli üle olla, mõni läks väga närviliseks, sest meil olid teinekord kuus nädalat reisu. Aga iga päev käed-jalad ühed ja nendest nendesamade inimestega kohast kohtuniku mustlane, hommikupakid, asjad kokku, õhtupakid jälle lahti, hommikul õhtu jälle uues kohas, iga õhtu. Ega see pikapeale hakkab inimestele närvidele suured rollid mängida, nad teinekord tõesti läksid närviliseks. Oli see esimene mulje Franz Malmstenist? Tavaline? Tema oli niukene, tavalise inimesena käitus mitte ta ei pidanud ennast erinevaks tavalistest. Kas noh, ütleme rätsepate tõmblejatest siin ta meie juures, kui oli kostüümi vaja valida, siis tema tuli siia ajas juttu ja mitte nii, nagu oli ka erandeid, kes pidid, mitu korda palume ja kes hea meelega ei tahtnud tulla, aga tema oli niisugune rahvamees, ka väike Rein, ma alustan, oli olnud väga palju Draamateatris sel ajal, kui tema isaga siin mängis. Ja ta oli väike ju, kui nad abielus olid. Eva meiliga Leo Rein, niisugune pisikene, mis ta oli kahe kolme aastane vist või nagu mina teda nägema hakkasin, seda juba kõndis ja ja ta muidugi söögilapsehoidjaid seal ei olnud võimalik pidada, sest meil olid palgad niivõrd väikesed. Ja siin enamik lapsi, teatril, lapsi kasvab teatris üles. Lõin, kui hakkas koolis käima, siis noh, juba vähem jõulude aeg ja ja siis no tol ajal olid nääripeod siis lapsed tulid kõik kokku, tehti nääripuudega. Hiljem ta juba läks keskkooli, siis ta ka ikka vahetevahel käis siin siis üks vaheda töötas meil siin maalrisaalis ja ja siis ta läks kunstikooli õppima ja sealt läks ta siis ära näitlejaks ja seal suunas teda ju kunstikooli, temast pidi kunstnik saama, aga paksem kui Essini, ESS Reinust sai näitleja, on palju vaieldud, kumma moodi rohkem on Rein Malmsten, kas prantslane Ashtoni e Vamelgi moodi te olete näinud mõlemaid? Tahan ema moodi siiski rohkem. Frans oli kuidagi väga niisuguse omapärase näoga niuke harvaesineva, kuidagi niuksed hoopis teistlaadse. Reinali niukse ümar, täitsa Eva moodi ikka ikka rohkem ema, ema, poeg kui isa poeg isast oli nagu eriti märgatavaid jooni. Minu meelest oli ta väga ema moodi. Meenutab näitlejanna Leida leival. Missugune partner laval, Franz Malmsten? Ma pean ütlema, et ta, ma ei teegi vahet, milline ta oli väljaspool lava ja milline ta oli laval, ta oli alati väga siiras lihtne, otsekohene ja tema osa kujundused. No loomulikult, kui oli seal väga terav karakter, kuju näiteks ütlemisel kaluri pojastel oli võib-olla isiklikust, tema hiilgeroll, see oli see palvelend Teodor. Seal oli muidugi niisuguste karrigeerivaid noote ja ja aga üldiselt ta oli väga hea partner, temaga oli hea mängida ja ei olnud kunagi Ta mingisuguseid ootamatusi, et ta, kas seal mõni näitleja armastas vahel isegi oma teksti panna või või üldse mitte rääkida. Nii et igasugu olukord laval ette tulnud, aga tema oli vägagi Nendel. Ta tuli proovi, alati oli tunda, et ta oli korralikult ette valmistunud. Tal oli tekst alatiseks ajaks peaskusi pidi olema. Ja ja teise teine niisugune väga ere roll, kus need veel kokku puutunud sime, oli. Fon vesine hämarikus kus ta mängistamitrofanusca isa jälle noh, nii kuju, et ma võin ütelda, et mul praegu silme ees. Kuigi arvustajad seal leidsid mitte nüüd tema juures üksinda terve lavastuse juures, et et oleks võinud seal olnud midagi teisiti või teravam või või paremini välja joonistada, aga aga tema roll oli kuidagi täiesti usutav. Uskusid, et niisugune inimene võib olla ja niiviisi käituda. Ja just partneri suhtes oli taga nii-ütelda austav ja lugupidav suhtumine ta ei nii-ütelda, ei püüdnud sind üle mängida. Ja sellisena on ta mulle meelde jäänud. Ma ütlen veelkord nii lavalt kui inimesena ka inimesena oli ta väga tagasihoidlik. Väga lihtne. Praegusel hetkel tähtsustatakse väga haridust ka näitlejate jaoks. Mis suhe oli Franz Malmsteni sellega, kas ta tundis ennast natuke halvemini seetõttu, et ta ei olnud lavakoolis õppinud? No esiteks, sel ajal meil oli lavaharidust võimalus olnud olla alles 40. tähendab 38 40 enne seda üks lend lõpetas esiteks teiseks Taali päid Narvast ja minu teada ka noh, üldharidusolidel noh, suhteliselt kesisem ja võib-olla et tema niisugune tagasihoidlikkus oli osaliselt sellest tingitud. Aga mis puutub näitlemisse, siis ma ei leia, et tal mingit puudujääki selleks sellest oleks olnud. Te olete koos mänginud ka frantsu, naise Eeva meiliga olid nad erinevad inimesed? Küllaltki ivali noh niisugune värises kohe temperamendiga ja ta oli üldse ta ka väga hea näitleja juba ja ma ei mäleta, nägin, mis kaalutlustel ta Draamateatris omal ajal kui Estoniaga ühendati. Aga ma arvan, et Eesti teater sellist ei kannatanud, et ta läks operetti üle, tal oli ilus lauluhääl ja jõudis ka seal palju head teha. Ja siis inimsinna, no too oli niivõrd tubli, et et pärast sõda, kus nii raske ta õmbles, Ma ise riided selga ja ta oli alati nii elegantne ja. Väga ilus hääl ja ta laulis väga ilusti, nii et meil olid pärast sõda olid ju niisuguseid sõda käis ju õieti veel 44 ja käi käidi haiglates haavatutele, seal esinemas ja ta oli alati nendes brigaadides seltsimees ja laulis seal.