Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 28.-st juunist toimetaja Ann-Mall Mälberg Toompeal. Viie erakonna esindajate kohtumisel otsustati tühise konsensusliku presidendikandidaadi otsingud. Jätkuvad nelja kandidaadiga. Erakonna ühiskandidaadiks võib saada kas Toomas Hendrik Ilves, Ene Ergma, Jaan Manitski või Jaak Aaviksoo. Moskvas kohtunud Eesti välisminister Urmas Paet ja Vene välisminister Key Lavrov rääkisid kahepoolsetest lepetest ja võimalustest dialoogi jätkata. Piirilepingute suhtes poolte seisukohtades muutusi pole. Täna avatakse Kihnu sadam, ehitustööd kestsid kaks aastat ja läksid maksma üle 15 miljoni krooni. Govassi juhtide streik jätkuvalt õhus kuigi tänasel kohtumisel Tartu maavanema juures oli juttu streigi edasilükkamisest Tallinna linnavalitsuse viimasel pressikonverentsil enne suvepuhkust, rõhutas linnapea Jüri Ratas. 2006. aasta esimese poole. Märksõnadeks olid koostöö, stabiilsus ja uute projektide algatamine. Rakveres algas üheksas rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal, seekord osavõtjaid nii eksootilistest maadest nagu Iraan ja Liibanon. Euroopa Liit kutsus Iisraeli ja palestiinlasi mõistlikkusele, kui olukord jälle halvemaks läheb. Venemaa president Vladimir Putin andis Vene eriteenistusele ülesande leida ja hävitada nelja Iraagis töötanud Vene diplomaadi tapjad. Ja ilmast. Homme on enamasti pilves ilm, Kirde-Eestis võib vihma sadada, sooja tuleb 18 kuni 24 kraadi. Toompeal istusid läbirääkimiste laua taga viie erakonna esindajad, kes otsisid ühist presidendikandidaati. Nende otsuse tegi teatavaks Res Publica juht Taavi Veskimägi. Tulemus on igati kena selles mõttes, et Jaak Aaviksoo, Jaan Manitski, Ene Ergma ja Toomas Hendrik Ilves on need, kes jätkavad meie ühise presidendiotsingu laual, nii et ma arvan, et tänane koosolek igati näitas, et see koostöö on jätkuvalt toimiv ja kõik viis poliitilist erakonda on jätkuvalt täis tahet leida ühine presidendikandidaat siin Riigikogus. Kas Keskerakond jätkab veel presidendivalimiste loogiline ja me jätkame selles mõttes. Tänane eelvoor on niinimetatud ületähtsustatud. Tähtis pole ju see, kuidas valitakse ühine kandidaat, vaid et ta ikka valitaks. Keskerakonna hääled on endiselt väga olulised. Ja iga kandidaat, kes tahab olla riigikogus ära valitud presidendiks, vajab Keskerakonna toetust. Pidasime oma kandidaat väga tugevateks, aga see ei eelda meie poolt mingeid radikaalseid samme. Ilmselt ei peagi meie kandidaat siia laua ümber pääsenud, loodame, et selle laua taga suudetakse leida ühine kandidaat. Kui ei suudeta, siis on ju hoopis teised mängureeglid. Meie kindel seisukoht on see, et me tahame riigikogus ära valida kandidaadi ja selles mõttes ei ole oluline see, kuidas kandidaat leitakse, võideta leitaks. Küll väga kurb selle pärast mis nad, mina tahtsin, päästaksid loomulikult oma kurb selles mõttes, et see ümarlaud tugineb heal tahtel ja niimoodi kurja sõnaga head tahet välja ei meelita. Aga, aga meil on see tahe ikka endiselt olemas, valida president riigikogus sellel kokkutulekul 19. juulil tuleme uuesti kokku, ütleme, turg oli näha ka tingimust. See on nagu selles mõttes kõigi viie erakonna ühine kokkulepe, et mingi hetk tuleb, kus enam sinu kandidaati ei ole, tänase hetk tuli nagu keskele osakonnale, kui vaadata, mis erakonnad meil siin seda ühist koostööd otsivad, et võib-olla ei olegi see nii imelik. Me oleme algusest peale öelnud, et me hindame seda. 50,5 protsenti läheb läbi ja 49,5 võib-olla ei õnnestu proovima, ikka peab ja ega siis riigikogu pole vabastatud kohustusest presidenti valida. Ja mina usun ja et ehk õnnestub siiski erakondade vahel konsensust saavutada, kes need kõige tugevam kandidaat. Vot me leppisime kokku, et me sellist arutlust ei tee ka erakonnad hinna hinnangu alusel. Ühet hinnangud, rahvas ise, küsitlustel, ma arvan, need on ka küllalt kõnekad. Aga neid tulemusi siin, et mismoodi erakonnad kandidaate hindasid, otsustasime mitte kommenteerida, kui ajakirjandus lubab, ei ole ka midagi imelikku sellest, et kõik ütlevad ühest suust, et kõigepealt Me toetasime omi kandidaate, siis täis, nii et nii ka kõik tegite. Toompeal küsitles poliitikuid Hanno Tomberg ja mikrofoni ees olid siis järjekorras Taavi Veskimägi, Kadri Must ja Eiki Nestor. Jätkame Päevakaja. Täna kohtusid Moskvas Eesti välisminister Urmas Paet ja Vene välisminister Sergei Lavrov. Urmas Paet on telefonil päevakajale räägitust ülevaadet anda. Me rääkisime erinevates staadiumites olevatest lepingutest, mis on peamiselt majandusalased lepingud ja nende edasiliikumisest näiteks valitsustevahelise komisjoni ja majanduskoostöö raamlepingust, mis on sisuliselt valmis. Et eeloleva poole aasta jooksul võiksime selle alla kirjutada. Siis oli juttu mitmetest kahe ja ja mitmepoolsetest projektidest ka põhjamõõtme raames, näiteks uue Narva silla ehitamine, kus ka Vene minister oli seda meelt, et sellega tegelevad spetsialistid, eksperdid peaksid oma tööd kiirendama juttu oli keskkonnaalastest projektidest näiteks Läänemere õlireostuse vastase tegevuse alane koos, et juttu oli ka piirileppest, selles osas ei ole praegu arenguid, mõlemad pooled on oma seisukohtade juures, aga nagu ka Vene minister ütles sel ajal, kui selle probleemistiku arenguid ei ole, siis seda enam me peaksime püüdma edasi liikuda siis nii nende lepingute jõustuda saamise kui ka siis erinevate praktiliste koostööprojektide osas, sest noh, selge on see, et naaberriikide vahel on terve rida praktilisi küsimusi, mille lahendamine on mõlema riigi kodanike huvides. Soovis rääkida ka naturalisatsioonikiirusest Eestis ja sõjaväepensionäride sotsiaalsetest garantiidest, nii et ka põgusalt neid teemasid. Me puudutasime, kohtumise, õhkkond oli kohtumise õhkkond oli igati selline töine ja praktiline, et, et nagu ma ka nimetasin. Me rääkisime tervest reast väga praktilistest asjadest, siis kus on võimalik saavutada ka väga selgelt mõõdetavaid tulemusi. Koostööprojektidest rääkides kahte nimetasite tähtaegu, otseselt tavalisi tähtaegu nende projektide osas ei ei nimetanud ja tegelikult päris mitmed nendest on ju ka pidevalt Narva sild on väga konkreetne, mis tegelikult on nii eesti kui ka vene kodanike huvides, et see piiriületus seal sakslasi reaalselt toimida. Hetke areng on see, et, et keegi ei püüa seda hetkel küll siduda enam mingite muude küsimustega, et kui ka siin varem on olnud juttu sellest, et tehkaa flantse kaevurite olukorda tuleks vaadata Narva silla ehitamise kontekstis siis tänasel kohtumisel seda enam ei olnud, vaid oli väga ühene hoiaku Vene poolt, et eksperdid ja spetsialistid peaksid oma tööd selle silla rajamise ettevalmistamisel kiirendama. Kas Venemaa välisminister on tulemas lähemal ajal? Sest see visiidile Vene välisministrile on kutse Eesti külastamiseks esitatud juba juba mõnda aega tagasi ja see kutse on loomulikult jõust, aga hetkel küll ühtegi sellist konkreetset päeva või aega ei ole määratletud. Edasi tänaste välisuudiste ülevaade Vallo Kelmsaar Euroopa Liit kutsus Iisraeli ja palestiinlasi vaoshoitusele Iisrael ja palestiinlased peaksid kuristiku servalt kaugemale astuma, enne kui pantvangikriis kontrolli alt väljub. Kommenteerisime Komisjoni välissuhete volinik Benita Ferrero-Waldner Iisraeli vägede öist sissetungi Gaza sektorisse. Valge maja tegi avalduse, milles märkis, et Iisraelil on õigus end kaitsta. Iisraeli tankid ja kopterid tungisid läinud ööl Gaza sektoris asuvasse Rafaa linna. Iisraeli lennuvägi ründas Gazas asuvate elektrijaama, lennujaama ja silda. Pärastlõunal rünnati aga üht Hamasi treeninglaagrid. Tegemist oli Iisraeli esimese sissetungiga palestiinlaste aladele pärast seda, kui väed lasta tagasi Gazast ära toodi. Peaminister Ehud Olmert ütles, et operatsiooni eesmärk ei ole kaasa okupeerimine, vaid mässuliste poolt röövitud Iisraeli sõduri päästmine. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas nimetas Iisraeli vägede sissetungi Gazasse kollektiivseks karistuseks. Venemaa president Vladimir Putin andis riigi eriteenistustele ülesande leida ja hävitada isikud, kes tapsid haagis viis Vene diplomaati. Vene diplomaadid rööviti Bagdadis kolmandal juunil. Üks neist sai röövimise käigus surma neli, ülejäänud tapeti pühapäeval. Venemaa esindaja ÜRO-s esitas julgeolekunõukogule avalduse projekti, milles taunitakse saatkonna töötajate röövimist ja tapmist Iraagis. USA esindaja ÜRO-s John Bolton ütles, et on Venemaa avalduse projekti kätte saanud, kuid selle sisu ei soostunud ta kommenteerima. Samas kinnitas Bolton, et nelja vene saatkonna töötaja tapmine ja julgeolekunõukogu reaktsioonitab tema parlamendisaadikud süüdistasid. Aga diplomaatide hukkamisi Iraagis, USAd? Iraagis toimunud tragöödia sai võimalikuks vaid riiki haaranud kasvava kriisi ja selle tõttu, et okupatsioonijõud on kaotamas kontrolli olukorra üle, märkis Riigiduuma oma avalduses, mis üksmeelselt heaks kiideti. Leedu president Valdas Adamkus otsustas esitada uueks peaministrikandidaadiks sotsiaaldemokraatliku partei aseesimehe senise kaitseministri Gediminase Kirkilase. Sotsiaaldemokraatide eelmine peaministrikandidaat ei saanud seimi toetust oma vähemusvalitsusele. Täna ütles partei esimees Algirdas Brazauskase, et praegu on raske öelda, kas seekord suudetakse kokku panna enamus valitsus sest vaja on pidada veel läbirääkimisi. Uus peaministrikandidaat Gediminase Kirkilas on 55 aastane, ta on endine komparteifunktsionäär. Seimi liige on ta olnud alates 1992.-st aastast. Leedu Tööpartei esimees Viktor usbaski otsustas aga partei liidriametist tagasi astuda juba rohkem kui kuu aega annus baski viibinud Venemaal parteijuhi kohast loobumist põhjendas ta sellega. Peaprokuratuur otsustas esitada kahtluse Tööpartei kui juriidilise isiku suhtes. Varem oli, kus Baskin teatanud, et peatab oma volitused Tööparteijuhina. Lähiajal peaks need kokku tulema erakonna kongress, et parteile uus juhtkond valida. Parteid kahtlustatakse valeandmete esitamises oma tulude, kasumi ja varade kohta ning topeltraamatupidamises, et hoiduda maksude tasumisest. Ja uuesti Eestist veidi vähem kui tunni aja pärast algab Kihnu sadama avamistseremoonia, saime telefonile kihnu teel oleva majandusministri Edgar Savisaar, et küsida tema hinnangut saare elu suursündmusele. No ma arvan, et üldse selles piirkonnas sel aastal on sadamatega hästi läinud, sest äsja avasime saare süvasadama, nüüd täna Kihnu sadama avamine ja selle sügise poole suvel jõuab ka, ma arvan, Sõru sadama Hiiumaal avada. Et kogu piirkonnas liiklusalub, peaks kõvasti paranema. Mis puutub Kihnu sadamas, siis 15 miljonit, mis sellesse sadamasse on pandud, eks tal ole kaks tähendust kõigepealt kinorahval enesele, et kindlustada neile regulaarne laevaühendus mandriga. Ikkagi minu arvates saarerahvakogu elu algab sadamast, elu lõpeb sadamas. Dial oodatakse, külalisi, võetakse vastu, kaob poja, lapsi saadetakse mandrile ja praegu niimoodi, et Kihnu sadamal on kuskil 40000 Ta meis ja taastas läbi selle. Ja esimene oligi siis see, et sai ehitatud korralikult kaid ja rekonstrueeritud. Aga, ja teine asi on ka see, et valmis sai korralik jahisadam aastas juba praegu Kihnu saarel käib kuskil 350 kuni 400 purjekat. Eks see sadam annab ka töökohti kohalikele. Ta annab töökohti ja ja Ma väidan, et ta on ikkagi normaalseks äraelamiseks hädavajalik. Inimesed liiguvad, aga lisaks sellele kogu kaup ju Kihnu saarele ka liigub selle sadama kaudu ja ja saarte liinid, aktsiaselts, saarte liinid on teinud ära tubli tööl. Riigipoolne osa on olnud ka selles, et ei ole võtnud saarte liinidelt dividende ja ja seetõttu on võimalik olnud kogu kogu raha panna ja kasutada sadamate arendamiseks. Ma arvan, väikesadamad areng sel aastal teeb tubli sammu edasi. Tõu passijuhtide streik on jätkuvalt õhus. Täna Tartu maavanema juures toimunud kohtumisel leiti, et lisaraha bussijuhtide palgatõusuks peab tulema riigieelarvest ja tehti ettepanek lükata streik edasi. Lauri Varik. Transpordi ametiühing on hoiatanud, et kui kõu passiga kollektiivleppe osas kokkuleppele ei jõuta, korraldavad nende liikmed reede hommikul kella kaheksast üheksani ettevõtte liinidel hoiatusstreigi. Tänasel Tartu maavanema kokku kutsutud kohtumisel, kus osalesid ametiühingu, kõu, passi ja Tartumaa, omavalitsustega esindajad tihti ametiühingule ettepanek lükata streiki edasi ning otsida jätkuvalt lahendusi. Transpordi ametiühingu esimehe Peep Petersoni sõnul nad kaaluvad seda ettepanekut. Me andsime lubaduse, et me arutame seda küsimust sõitvate bussijuhtidega, samas me näeme seda, et tulemusi varem nende probleemide lahendamiseks mingisuguse saavutatud ei ole. Ja, ja üldine ametiühingu poliitik ütleb seda, et, et kuni ei ole meil reaalset kollektiivlepingut, on puudu ka töörahu. Järelikult on kõik maksma need võimalikud, nii et me arutame küsimust, aga minu isiklik hinnang on, et 70 protsendi tõenäosusega streik reedel siiski toimub. Kõik kohal olnud tunnistasid täna, et lahendus olukorrale ehk lisaraha bussijuhtide palgatõusuks peab tulema riigieelarvest. Tartu maavanem Esta Tamm. Tegemist on ühistranspordiliinidega, mis kuuluvad riigi poolt doteerimisele, siis ainus tee ongi, et riigi poolt eraldatavatalt inflatsioon peab oluliselt tõusma ja ja tõusma tõenäoliselt just nagu sihtotstarbeliste rahade näol, kuna situatsioon nii kütusehindades, aga veelgi rohkem nagu palganumbrites on oluliselt muutunud, mida ilmselt vedajad ei oskanud ette näha, siis kui nad riigihangetel osalesid. Kuna loodetavasti ehk tuleb ka riigile lisaeelarve, siis tänase päeva nagu lõpptulemus oli meil, et et pöördume Reigi poole sellise ettepaneku ja palvega need vajalikud lisarahad leida. Kõu passi juhatuse esimehe Aivo Pärna sõnul ei ole nemad nõus ja ka ei saa lisaraha juurde panna. See raha peab ju kuskilt tulema, kas siis piletihinnatõusust ehk siis reisija taskust või siis teiselt poolt atratsioonist tellija käest kolmandat suunda. Me oleme aktiivselt rakendamas, rakendame ka edaspidi, see on kulude kokkuhoid ühinemise tagajärjel probleemi olemas, laiemas mõistes on selles, et uusi bussijuhte lihtsalt juurde ei tule, neid peale ei kasva, kuna võrreldes teiste sektoritega on töötasud lihtsalt niivõrd palju suuremad. Lähtuda nendest tingimustest ja lubadustest, mida me oleme nagu endale kohustuseks võtnud bussijuhtide ees lepingu sõlmimisel tellijaga. Tallinna linnavalitsus andis enne suvepuhkusele minekut oma viimase pressikonverentsi. Kohal käis Reene Leas. Endiselt valmistab Tallinnas suurt muret lasteaiakohtade nappus, praeguse seisuga on puudu 616 kohta. Eraldi komisjon moodustatakse ka noorte perede elamuprobleemidega tegelemiseks. Tänu edukale linnavara müügile on linnavalitsus linnapea Jüri Ratase sõnul saanud teha rohkem kui julgeti. Loota, mida linnapea ise kõige olulisemaks peab ning kus on olnud puudujääke. Ma pean oluliseks seda, et on olnud linnavalitsus on teinud koostööd laiemas mastaabis kui ainult ühe erakonna mastaabis. Teiseks et me oleme suutnud tagada stabiilsust ja kolmandaks, ma tooks selle välja, et linnavalitsus on võtnud vastu otsuseid teinud otsuseid. Kui rääkida konkreetsetest asjadest, siis ma arvan, et Tallinna põhimagistraali Tartu maantee kordategemine on tähtis on suur asi, kui rääkida sellest, et me oleme algatanud 10 kooli renoveerimise ja avaliku sektori koostöö raames on ka suur asi. Kas Tallinnas on midagi ka viimase halvemaks läinud tänu sellele, et linnavalitsus võib-olla ei ole jõudnud sellega tegeleda või ei ole tahtnud sellega? Kindlasti oleme me teinud ka oma tegevuse segased. Ma arvan, et me oleks, me peaksime veel aktiivsemalt tegelema ohtlike veoste, aga kui me oleme seda tegelenud, meil peaks olema veel paremad koostöövormid riigiga, kui seda on täna, kui Euroopa Liit kinnitab praegust oma järgmise eelarveperioodi 2007 kuni 2013 on see see koht, kus Tallinn peaks rohkem ja jõulisemalt oma sõna kaasa rääkima. Rakveres algas üheksas rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal Ago Gaškov teatab, et seekord on osavõtjaid koguni Iraanist, Liibanonist. Rakvere on täis teatrit, Baltoscandal on traditsioonidega rahvusvaheline üritus, nüüd on selle kõrval ka noorte Iseseisvate teatrite festival. Wow. Baltoscandal on tänavu poliitiline. Iraani, Liibanoni, Leedu ja Saksa teatrid on poliitilised teemad taas lavale toonud. Saksamaalt on Rakvere tulnud Volksdünaam, Rosa Luxemburg, thats Berliinist üks radikaalsemaid teatreid, mis on kuulus poliitiliste teemade käsitlemise poolest folkonna dramaturgia õnneksin joones, ütles, et poliitiline teater on oluline igal ajal, aga seda on väga raske teha. Kontakt publikuga teeb aga teatriinimestele igal juhul rõõmu. Meil oli väga hea kogemus Belgradis, kus ma selle tükiga käisime ja inimesed tulid meiega rääkima. Meie jaoks parane, kui saame oma etendustega välismaal käia, ütles skin joones Baltoscandali reklaamijuht Ott Karolin. Tänavust valdo standardit on nimetatud ka poliitilise teatrifestivaliks. Siiski kuna siin on Lähis-Ida-teater, pärsia teater, Portugal, Sloveenia ei ole veel teatrid ja on poliitiline teater, siis tänapäeval oluline Maailm on nii väike ja me ei saa teha nägu, et see, mis toimub kuskil Iraanis, Iraagis, ükskõik kus mujal Euroopas või maailmas ei puuduta meid. Jah, on ka poliitiline teater, eestiteater veel ei ole võtnud vedu selles osas, et Eestis seda poliitilist teatud nii väga ei tehta, aga Euroopas on seda tehtud juba aastaid ja järjest rohkem. Eks Eestiski on tehtud poliitilist teatrit nendel aegadel, kui selleks oli otsene, kus praegu vist Eestis sellist väga tõsist vajadust selle järele ei ole, vestjakse poliitilist teatrit siis, kui on mingid kohalikud sündmused, mis on poliitilised, aktiivsed. Aga et eestlane veel väga ei lase ennast morjendada just sellest, mis toimub mujal natuke kaugele, mis tundub meie jaoks kauge ja siis tundub, et noh, see ei puuduta meid ka. Aga tegelikult kõik, mis toimub maailmas, puudutab meid igati mingit otsa pidi sa lõpuks puudutabki meid kasvõi juba sellepärast, et, et meie mehed on Iraagis ja nii edasi, sellel põhjusel võib-olla ongi hea tulla ja vaadata neid Euroopa teatrit, kes on selle teema käsitlus endale südameasjaks võtnud ja võib-olla näeb seda ka Eesti teatris siis selles mõttes, et need konkreetsed lavastused, mis meil on siin, et seal nagu poliitiliste teemadega tegeleb seesama Volkspüünemis meil selja taga on siis Liibanoni, Iraani tead. Ja tegelikult omal moel ka Leedu teatega, et ülejäänud ei ole niivõrd otseselt poliitilised, aga ega me ei taha ka teha, et festival oleksid läbivalt ühe teemaga, et me oleme püüdnud vältida seda, et ühe teemafestival, et oleksime kõigile midagi Ja ilmateade eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, võimalik on äike. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni 10 meetrit sekundis, sooja on 10 kuni 14 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Kirde-Eestis võib kohati hoovihma sadada. Puhub valdavalt loodetuul neli kuni 10, saartel kuni 12 meetrit sekundis ja sooja on meil homme 18 kuni 23 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16495. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.