Teine tund laupäevaõhtusest programmist tugitoolist tõusmata ja tänase saate peategelased on Franz Malmsten, Hugo Malmsten Rein Malmsten, Eva meil ja Mait Malmsten. See on siis Eesti teatriajaloo, pikki näitlejate dünastia. Ja kuna jutt on olnud siiani ainult meesliinist, ei tohiks me siiski jätta kõrvale ka naisboot. Sõna saab Franz Malmsteni abil kaasa ja Rein Malmsteni ema Eeva meil ajas ja ruumis aitavad põlvkondadel kokku saada Eesti Raadio arhiivis säilitatud kuuldemängud. Järgmine katkend on Anton Tšehhovi ühe vaatuselisest näidendist kosjas. Ivan Vassiljevitsh. Rooma väeosas on Helmut Vaag. Franz Malmsten mängib Stepan Stepanov dž Subukovid. No kuidas elate, Ma tänan teid. Aga kuidas teie, auväärt käsi, käi, müü, loome tasahilju, küsi minu hiinlikene teie palvete tõttu ja nõnda edasi. Palun istuge. Just nimelt pole ja naabreid unustada minu kallike. Kuid tuvike, miks siis miks siis ametlikult fraakis, valgetes kinnastes ja nõnda edasi. Kas sõidate kuhugi, mu kullake? Ei, tulin ainult teie poole. Aulik, Stepan, Stepan. Milles on asi, noh, ma tulin teie poole, austatud Stepan Steppanjan eteid ühe palvega tülitada. Enam, kui ükskord on mul au olnud teilt abi paluda ja alati olete teie nõnda ütelda. Kütmine, andestage, ma olen erutatud. Onu, see tähendab, ma olen hirmuse erutatud, nagu te näete. Ühesõnaga ainult teie üksi võite mind aidata, kuigi ma pole seda millegagi ära teeninud ja, ja, ja et mul pole õigust Teeaa pinnale loobuda, ärge siis venitage tibuke, ütelge juba kohe välja, mis siis oli. Kohe silmapilk. Asi seisab selles, et ma tulin palumade tütre Natalia Stepanov na kätt. Valvas servits. Kullake, seda veel kord, ma ei kuulnud, hästi, siis sa saad selles, et ma tulin, palun. Oi ma olen nii rõõmus ja nõnda edasi. Just nimelt ja kõik puha. Ma igatsesin seda juba. Alati, minust sooviks. Ma armastasin teid nagu oma lihast poega, pidu hiiglikele. Andku jumal teile mõlemale üht meelt ja armastust ja nõnda edasi. Et teater oli Draamateater kuhu ma alguses läksin, sealt läksin pärast Estoniasse. 1949 vist, miks te läksite sest hoonesse sellepärast, et ma laulsin terve 30 aastat on mul seal tööstaaž 30 aastat, Estonia seal natuke aega draamateatris Te vist ei saa isegi enam õieti võrrelda, kumb oleksite rohkem tahtnud, aga seado draamateatrisse draamarollide peale või? Siiski operett? Ei ma oleks tahtnud ice draamasse yhel. Väga ei saanud jääda. Sellepärast et seal naisi oli juba küllalt ees. Ja Teil on ju olnud ka näha kinolinal filmis te mängisite perenaist filmis, mis on hästi populaarne Eestis, siin me oleme või suvitajad. Kuidas te filmi sattusite? See oli lihtsalt Nõmmik, tuli, tehti proovivõtted ja ja oligi tegelikult ma olen ju kogu aeg karakterrolle teinud. No alguses muidugi olin ma no nii subjektina nagu tegev, aga no hiljem ikk tuli, karakter nalja teha ei saa ju ainult. Ma ei olnud ju mingisugune primadonna tüüp ja, ja nii, nii mitte sugugi ei olnud mul võõrastav teha seda perenaist seal. Missuguse pilguga te praegu ennast teleekraanilt vaadata? Mis pilku, pilku mulikes ja sinna on? Ma ei tea. Nii nii, kuidagi on. Kuidagi on ka ikka midagi, aga kui ma vaatan neid pilte siit laua pealt koos, siis kas te võiksite nende pilt, teod rääkida? See on millirebane, see olen mina ja see on linnamägi. Ja mis etendus on? See on nahkhiir, keda te mängisite siin, seda lollakat Lottet mängisin. Ta oli niisugune niisugune noh, niisugune naiivitar ja mamma hirmus tähtis teda ikka. Et ta läheks tantsima ja, ja teeks midagi ja ütlesid, et sa tead filmi tegema ikka poistele. Siin on selline rahvalik talupoegade, see oli veel ennem teatrikooli. See oli veel enne teatrikoolis on draama draamalaval. Ei saa kohe. Oleks tal on siin. See on estraadilavastus, see ei ole üldse Estonia lavastuses, see on väha ja, ja siis nii, sina, kus nende estraaditükkidega käisite kuskil väljaspool Tallinnat. Ahjaa, me Tallinnas üldse peaaegu ei olnud neid. Nendega käisime reisimas mööda Eestit. Kolmekesi olimegi seal. Operetis. Head tantsuoskust, kuidas te kuste liikumist õppisite, mina õppisin, liikumist on? Tegelikult see on ikka sünni poolt kaasa antud. Aga muidugi ma õppisin. Kui ma olin päris ikani lapso siis mind õpetas minu ristitäditütar, Claudia tootis, kes oli Estonia priimabaleriin. Ja siis mina käisin tema tema juures ikka nagu õppimas. Ta mulle ainult. Aga stepptantsuoskus, no see on nüüd. See oli ikka metsik töö, sellepärast et ega see kerge ei olnud. Sellepärast seda ma õppisin niimoodi, et Endel Pärn õpetas mind. Ja, ja ma ikka ise tegin seda. Ise tegin trenni, ega seal kedagi ei olnud, ausalt öeldes ei, see on Estonia teatris rahutu õnn. See oli mul esimene roll seal, mis osas on, see on nats, Genka nutsu, briti osa. Me oleme perenaise ja selle mehe teemajas, ettekandjad olid kahju teatrist ära tulla. Ma ma. Ma tundsin, et ma ei suuda enam Ei midagi eriti anda. Ja ma leidsin, et mul oli täitsa paras aeg ära tulla. Oma emast ja vennast räägib Torizamberg, Malmsten. Kui ma olin seitsmeaastane, umbes umbes sellest ajast mäletan ja nii kaua, kui ta teatris oli see oli kuni 25. eluaastani, aga ma arvan, et vist kõik näitajad lapsed, kes mõlemad töötavad seadeks ilmselt seal teatris rohkem elasidki, kui nad kuskil mujal olid. Missugune osa jättis väiksele tüdrukule kõige kustumatu mulje, võib-olla hoopis riietuse või lavakujunduse pärast. No üks üks lemmikuid oli muidugi Winiveri oli üks lemmikuid. Ja teine hästi suur lemmik oli muinaslugu muusikas. See oliks Valgre muusika seal oli tehtud ja see oli üks üks täielikult lemmikuid, nii et kõik laulud võib öelda, valitseb peas. Mängis kõrtsipidajanna. Vii teedel oli tütar, siis ühesõnaga ütleme nagu Raimond Valgre ka seal oli niisugune stseen kes oli temasse armunud. Kui inimene nii palju teatris on, siis ei tahtnudki teatrisse minna või jääda hakata näitlejaks? Ei oska öelda, võib-olla isegi, et mõte käis läbi pea ja ka kui ma läksin üldse näitlejaks läinud, siis ma oleksin läinud oma ema jälgedes, ütleme lauljaks, kas opereti kindlasti operetiooper nagunii ei tõmmanud? Aga kuna häälematerjal ei olnud niisugune, siis, siis tuli see katki jätta ja ütleme kuskile. Näiteks ma ei kujutanud ette, et ma jään ainult koori ja sellepärast sai teine elukutse valitud. Te olete Reinu noorem, väga palju noorem õde. Kas noorem õde on raskemal raske olla? Ei, vastupidi, mina leian, et et mul oli väga selles suhtes väga vedanud, et mul oli väga tore vend. Ja see, et ta just nii palju ennem oli, siis võib-olla sellepärast, et isa ei aru. Võib-olla oligi kergem, sest et temaga sai palju asju ära arutatud. Ja ometi oli teil ju nii suur kilometraaži ahe, Tallinn, Viljandi. Eks see oli küll seal hiljem, aga noh, siis kui ma alles kooli läksin, siis, siis läks mu vend sõjaväkke, kus ta oli neli aastat käes. Siis temal kirjutades õppisime vene keelt, kirjutasin nii et nii palju kui ma tean, siis terve seal, kus ta teenis, seal kõik said naerda nii palju kui neid eestlasi. See oli minu vene keele kirjaoskust, sest ma püüdsin meeletult vene keeles kirjutada, sest arvasin seda, et, et kui ta seal Venemaal on, et ju siis ta üldse eesti keeles ei oskagi lugeda. Vastused sain eesti keeles hiljuti trükitähtedega kirjutatud eesti keeles. Kuid ema, olete näinud neid nii pikka aega, kui palju te venda laval nägite? Kui ma noorem olin ja koolis olin, siis ma olin väga paljud suved olin Viljandis venna juures, siis muidugi sai tema tükke seal vaadatud ja nii palju, kui Viljandi teater Tallinnas mängimas käis, siis iga korke teatris käidud ja kõik tükid, mis Viljandi siia Tallinnasse tõi, need on kõik ära nähtud. Teater oli ta elu ja ilmselt oligo sündinud näitlejaks. Tänu sellele ka muidugi oli teda meeldiv vaadata. Te vaatasite siin koos meiega hästi palju pilte välja ja arutasite, et Mait on väga oma isa moodi. Kas see oli kohe väiksest saadik näha? Kas ta nüüd päris päris algusest oli, aga muidugi ta oli ja. Isa ütleme, isa rõõmu ja, ja isa nisukest. Ma ei oskagi öelda seda sõna, seda oli kohe märgata talike oma isa poeg ja tantsida siiamaani muidugi. No kas teie olete oma ema tütar? Eks kindlasti mingil määral kuigi madalamad, et ei tee, mis ühesõnaga vanemad on teinud ja vend on teinud ja vennapoeg ja aga eks üks mingisugune näitlejad isik ikkagi natukene sees on. Kui ema praegu siin kõrvale istuks ega kuulaks, kas te vastaksite ausalt mu küsimusele, et vaikse tüdrukuna noh, ema õhtuti ikka teatris ära? Kas te vahel ei mõelnud selle peale, et ta võiks olla parem kodus ja mitte näitleja olla? Ei, mitte kunagi. Seda sellepärast, et saanudki muud moodi kujutada, vale näitleja võõras elus, kujutate ta kellelegi, ütleme, ma ei tea, raamatupidajana või või mingisuguse äppis tehasetöölised on, ma ei kujuta, ei kujutaks seda ette, ta ei ole. Ta ongi ta on ka näitlejad sündinud, ta elurõõm ja vitaalsus ja kõik see, see on niisugune, nagu tal on. Kui palju oli ta kodus näitleja oskas ta kodutöid teha? Oskas ja, ja ta oli üldse väga tubli, meil oli suvila ja ta ehitas selle suvila peaaegu ise ülesse ja võttis ringreisijatele pottsepaõpiku kaasa ja õppis, õppis pottsepatöid tegema ja ehitas müüri üles ja, ja nii et kõike muud oli ka, kui näitleja. Rein Malmsten peaks olema juba see näitleja, keda mäletatakse lavalt. Nii möödaminnes on tema lavale sattumisest ka juttu olnud. Aga oma esimesest rollist räägib ta ise. Katkend 1985. aastal eetris olnud keskööprogrammist, mille toimetas Marje Lenk. Esimene roll, mis noh Professionaalse teatrilaval siis oli Rainise puhu tuul, kus mängisin inste kõla, poissi mul vist teksti ei olnudki seal, aga aga see oli niisugune ka jälle päris tore elamus. Mäletan, et vabadel hetkedel pidin väntama tuulemasinat ja ja kõiki muid kõrvalkohustusi oli veel seal. Aga siis esimene sõnaline roll oli Raimond Kaugveri näiden püsti, kohus tuleb, kus ma siis mängisin kaitsjat kohtukaitsjat, Aarnela tema mängis selles tekis peaosa. Ja siis juhtus temaga ükskord üks niisugune õnnetus, et tema murdis omal jalaluu päeva pärast pidi toimuma etendas ja siis pisteti mulle see tema roll pihku ja öeldi, et kahe päevaga õppis osa pähe, need ennast ära jätta ei saa. Siiski esimest esimest trolli tegin ja nüüd äkki veel niisugune sisse õppimine, noh nagu meil nimetatakse püstol. Ja, ja ma närveerisin ikka hirmsasti. Ja siis mäletan, juhtus üks niisugune asi, et seal oli väga palju pilte sellele tükile ja majasinud pildid sassi. Ja, ja noh, oleks oleks veel pildid sassi ja noh, midagi aga oli niimoodi, et ma arvasin, et tuleb kodupilt ja panin omale selga hommikukuue ja sussid jalga. Ja siis juhtus niisugune asi, et tegelikult järgmine pilt pidi olema kohvikupilt, mina läksin laeva täherdama sinavale oomika kuue selga, sussid jalga ja siis tuleb inspitsient, vehib kätega ja mina küsin, milles asi, et sa lähed hoopis valesse pilti, et praegu tuleb kohvikupilt ja siis ma ehmatasin inimestega, mis ma nüüd teen. Ah ei ole midagi, mine ja no siis läksin sinna kohviku pilti, istusin seal siis peaaegu et pidžaamas ja sussides. Jaa. Jaa, Heino Arus mängis mulle teisel pool vastu, tema silmad naeravad ja muudkui Boxuge, minul higi jookseb ojadena. Ja noh, oli niisugune hirmus naljakas. Rein Malmstenist on valmimas raamat ja seda kirjutab Jaanika Uudore. Ma olen püüdnud kirjutades järgida tema mõtet, et näitlejate tundma lava kaudu ma arvan, et see inimene oli veel suurem suur näitleja. Ja ma usun, et kes oskab, see leiab selle inimese sealt üles. Ma loodan, et see raamat ilmub vähemalt jaanuaris, Ugala 75. aastapäeval. Kui palju sa isa Rein Maste laval nägid ja teda tundsid? Oli selline paariaastane periood, kus ma nägin teda laval, ma arvan, et paar korda nädalas mõnes mõttes langes kokku. Ja kus ta sai väga tuntuks Eestis, kus ta mängis Alovernest Hitlerit. Muidugi ma ei ole näinud tema esimest perioodi näiteks vürst Muski niitja. Sellest ajast mul oli raske kirjutada, millele sa üldse rohkem tuginenud selles raamatus, kas kriitikale või kolleegide mälestustele juttudele? No ma arvan, et teatrikriitika Eestis on väga jube ja ma olen näinud kriitikut, kes oleks Üldse tunnetanud näiteks näitleja Rein Malmsteni suurust. Nii, kriitikud ei tule üldse arvesse ja ma olen rääkinud küll kolleegidega. Aga muidugi see aeg, mida ma ise pole näinud, on nii kaugel, et ka need näitlejad ei mäleta nii hästi enam seda temale endale oli kõige tähtsam periood kõige õnnelikum periood, kui näitlejale just see aeg, Jaan Tuuling oli Ugalas Kihnu jonn põhjas. Pühake patune Seineer. Aga hiljem tuli Tooming veel uuesti Ugalas lavastama naljahammast. Ja seda aega ma mäletan hästi, ma mäletan seda, seda õhinat, kuidas Rein ise rääkis sellest, et Jaan on jälle Ugalas tagasi millised olid tema silmad ja kuidas ta hääl muutus, kui ta sellest rääkis. Mis sa arvad? Oled inimene, kes on läinud nii palju aastaid laval, et missugune roll jäi tal mängimata ja mis oleks ideaalselt sobinud, kuhu oleks pidanud aastajate panema? Tema ise tahtis väga mängida Shakespeare'i näidendeid ja poloonias, muidugi minu meelest oli üsna õnnestunud, aga kriitikud tegite maha. Ülejäänud kaks hotell, kuningas leer läksid tõepoolest aia taha ja see oli täiesti lavastajat ja minu meelest Anti Rein Malmsten ja väga vähe võimalusi mängida ja tema arvamust eriti keegi ei küsinud ja ise ei läinud kunagi kellelegi oma arvamust peale suruma. Kahjuks. Ja samuti Eesti klassikat, näiteks ta on ise öelnud, et ta tahtis mängida pisu enda, kus ta oleks hea meelega mänginud kõiki kolme osa järgemööda. Nisu seik sinu jaoks iseloomustab parim aastaid kui inimestega paremini. Ma arvan, et temast kui inimesest on praegu väga raske rääkida. Sest ei ole ju veel aastatki sellest möödas, kui ta lahkus meie hulgast. Üks tema viimastest rollidest oli Miller. Ma pean küll ütlema Milleri sõnadega, kus ta lõpus ütleb, nii et issand, ma ei taha nuriseda, aga see karistus on karm. Ja ma arvan, et temast kui inimesest ma võiksin rääkida võib-olla 50 aasta pärast. Kohe-kohe saavad sõna Viljandi Ugala näitlejad Leida Säälik ja Arvo Raimo aga enne katkenud Paavo Rintala kuuldemängust šamaanide eesõigus, mille lavastas 1982. aastal Einar Kraut. Looduse ringkäik lõpeb alati surma ja uuestisünniga. Ja inimene on osa loodusest. Aga kasvu edasimineku inimese loodud maailmapildi osas ei kuule sanojen. Selle juures ei lähe vaja mingit surma. Kuule inimese mõttemeelekujutuse muinasilmad ei tunne kaduvust, need vaid kasvavad, kasvavad ja arenevad edasi. Soomlastel ja samojeedi idel on seda mõnus teada. Sest Meil on ju maailmapilk meie endi oma. Ei, sina, minu teejuhtija küüdimees, kas sa kuulsid? Vahe oli näitleja Rein Malmsten, kes mängis laval ja inimene Rein Malmsteni, kes kõndis mööda Viljandi linna. Ei olnud eriti nii, et ta kõndis oma kolleegidega koos või läbis kolleegidega väljaspool teatrit mitte eriti tihti ja muidugi oli kaasas ka, aga, aga põhiliselt oli ikka nagu talana sõprusringkond ja. Selles suhteliselt väärikust ei kaotanud ei tänaval ega teatris, tähendab, see oli nüüd niisuguseid sirge seljaga ja seda, see on alati korrektne. Need näidendid ja lavastused, mis on jõudnud teleekraanile, näitavad Rein Malmsten küllalt sellise kirglikku ja karmi, alasti, sellise tugeva karakteriga mehena. Paljude teatrivaatajatele on jäänud mulje, et oligi selline, et kui suur sarnasus oli neil rollidel tema endaga. Eraelus, ütleme ka garderoobis oli ta väga tagasihoidlik ja vaikne. Väga harva, kui tema üldse häält tõstis, see, siis pidi ikka tõsine, väga tõsine põhjus olema selleks, nii et selles osas on väga erinev see, mis ta laval teeb ja mis tegi ja mis ütleme, lava lavaväline nagu. Kui puuted temaga ka, ütleme nii palju, kui me nägime siin garderoobides uues majas, kus me olime kõik üksteisest kaugel vanas majas oli muidugi lihtsam see asi. Ja, ja ka ja ka koosolemistel või ei armastanud mina eriti käia, ega Rein ka mitte, nii et ma ei oska ütelda, tähendab, male ainult tundub isiklikult tundi seda, et tal see, see just nimelt see jõud ja see kirg, et see oli tal siiski siiski inimesena sees olemas või see emotsioon on pidi olema, mida ta siis noh, muidugi seda ei ekspluateerinud, aga, aga noh, tal ikka oli see jõud sees, mulle tundub niimoodi lihtsalt pead aeg, kui ei olnud veel näitleja Rein Malmsteni, vaid keda kutsuti Franso pojaks. Praegu jäi just kõrvu see frantsu poeg, ma mäletan seda kasutas vist sats alguses Franso Franso poega, üldiselt ta ikka küllaltki ruttu sai ta ikka Rein Malmsteniga mitte Franso pojad. Nii satsil kui Kaarupil oli kombeks öelda nendes karpides mulle kogu aeg Naartory tütar ja tal oli jah. Aga minu kõige minu isa ei olnud kokkupuutes üldse teatriga, vaid tal oli need, vaat niisugune komme oli isalt, et öeldagi, mida Artur tütar või tantsupoega, et kas oligi see nüüd kui saatsime, ta ütles, et kas ta mõtles nii, seda ma ei tea. Kas ta oli meeldiv garderoobikaaslane. Temagi oli selles mõttes väga ja garderoobis olla, mõtlen, et. Teda nagu ei märganudki, et hakkab jälle kahekesi Kadriorus ja kas ta luges või hästi vaikselt oma osaga või luges midagi muud või harva kui ta noh, nii. Nagu endast märku andis, siis pidi noh, mingi vajadus olema, ta ei olnud selline lihtsalt lobises või lihtsalt tahtis juttu ajada. Tundub, et lava taga oli Rein malaste kliga kontakti leidmine, päris sellise sügava sõpruse leidmine päris raske, aga kuidas on partnerina olnud leida temaga kontakti laval? Kui me tegime? Kulno Süvalepa, mis kõik ei juhtu vist oli, muidugi tänapäeva näitemäng oli ja siis oli veel, tegelikult oli Rein oli, oli olist, oligi teostaja oli meie mängisime kose, Ennuga pearolle kaks üliõpilast, muidu õpivad eksamiteks. Ja siis see tüdruk hakkab nagu meelde tuletama oma elu, ta oli natuke patune, mäleta midagi, tal oli seal aga ja siis Ta armastas, ta hakkab meelde tuletama ja Rein siis. See oli siis esimene Rein tuli aknast sisse. Ei no küll oli täitsa kummaline moment oli, et, et kohe esimesest hetkest peale tähendab saki saavutas mingisuguse. Täpse. Enesetunne, nad tahavad nii täpselt, neid piirilõik oli see ja ma iga kord otsustasin seda just seda kohtasid, meil nagu meil oli pikk ja palju oli see tekst ja kõik kuidagi ta nagu venis, aga, aga seda kohta ma ootasin, siis selles on mingi äkki meiegi nagu tõde sees. Ja olen ise teiega mõelnud ka mitu korda selle peale, et nad, kuigi me ei ole Reinuga noh, palju mänginud, eks ole. Aga ma olen tõesti niukene, tunneme võib-olla tulimegi mingisugust ühest ainest ja mina ei tea, et et see tundub nagu teistel, nagu võimendub, et kole palju. Me oleme mänginud koos, ei ole, sest ta võib-olla tulidki kooslus nagu võimendus sellest tunneb nüüd kogu aeg ainult mänginud midagi pidi olema. Ma ei oska siin leinale midagi lisada, see näide, mis Lelia tõi, oli väga väga Reinule omale. Ühesõnaga kui ta ütleme üks tema viimaseid tükke oli ju see salakavalus ja armastus. Ja see, kuidas ta seda meil seal kokkupuutepunkt oli, see oli, see oli nii, et vahepeal unustad nagu iseendale seda, et sa pead kähku temaga nagu kontakteeruma või räägime, sest sa jäid lihtsalt teda nautima. Nüüd tagantjärele on väga paljud teatriga kokku puutunud inimesed leidnud, et Rain Malmsten ei saanud tegelikult täit tunnustust eluajal. Et nüüd tagantjärele kõik meenutavad, et oli väga hea näitleja, aga et kui ta oleks olnud Tallinnas näitlejad, siis oleks kindlasti olnud rohkem peaosi ja nii edasi ja nii edasi. Miks ta siis jäi Ugalasse? Näiteks kui sa oled nii palju tark, võib-olla ta oli õige varalt tark, et et ega siis igal pool on hull on igal pool ühesugune. Tähendab, hullus on igal pool ühesugune, võib-olla see parem pool on nüüd mõnes teatris parem või, aga noh ma ei tea. Päris pikka aega loeti ikka noh, ütleme neid perifeeria teateid täielikuks provintsiks ja sealt ei saanudki seda ei võetud üldse nagu tõsiselt ja vot minu meelest on, selles on põhiasi, sest ta ta tegi ka väga ilusaid osi siin. Selles teadis sel ajal Ja siin on, tegime idiooti, see oli Reynoldsi, oli ilusti tehtud, seal ilusti tehtud rolle sellel tükil ajal ka mitte midagi viga ja kui siis tuli terve suur komisjon, kes sõna otseses mõttes sõimas meie trupi läbi, et me seda üldse julgesin teha, tähendab meil üleval see koosolek. Ja see oli kõik niimoodi, et umbes kuidas te üldse julgetigi seda teha. Mõned aastad tagasi olime Saksamaal ja nägime Hamburgis sama etendust. Ma ei mäleta seda, tead teatud, mis teatris oli suur teater ikka ja, ja Reinuga me istusime kõrvuti ja siis siis päris rääkisime ja siis mõtlesime, meil ei olnud absoluutselt midagi häbeneda. Et aga vaatpõhine, et me olime väike provintsiteater ja kuidas tuleb nüüd äkki sellise lavastusega välja? Tegelikult oli see aeg, kus spordist oli ikkagi ütleme ainult üks lavastaja said siis, eks ole, Karuka noh, niimoodi. Ja, ja, ja kuskilt nagu väljapoolt ei olnud meil, meil endal ei olnud mingit tuul ja me oleme täitsa stampides, eks ole, ja ühe lavastajaga ikka ühtemoodi ja siis kui hakkasin vaikselt tulema, Dahlia, kui ta alguses tuli, eks ole, tegi selle mees on mees ja tulid uued uued lavastajad õuda niisuguste mõtetega, et siis hakkas meil ka nagu niimoodi trupis ka väike elu teistmoodi käima. Ja muidugi täie tähelepanu saime siis, kui Jaan tuli meil siis olime umbes tõstis, tundsime, Me olime õnnelikud, julgesime käia, me oleme Ugala teatri näitleja, mida me olime ju vastu maad kogu aeg. Paljude näitajate kohta öeldakse, et neil on olemas oma ampluaa, kas Rein Malmsteni oli olemas oma ampluaa, kust üle ta ei võinud mängida, kuhu ta ei sobinud? Vaata minu meelest Joodikust kangelanna nii igasugused osi ja, aga Reinol oli täpselt sama mõelnud iialgi ühestki otsast ära. See, see osadest äraütlemine on tulnud alles nüüd hilisemal ajal näitleja ei taha seda mängida, näitleja ta teist osa mängida. Aga tal tõesti ja isegi noh, muidugi. Mis võiks olla selline külg Rein Malmstenist, mida ei ole märgatud. Tähendab, kui oli, siis ta sellest ei rääkinud mitu korda küsinud, mida sa tahaksid mängida. Ja ühesõnaga on ikka vahest garderoobis ajame sellisel teemal jutt, aga nagu tal ei olnud sellist, et vot vot selle osa ma tahaks veel mängida või nihukest konkreetselt vähemalt. Mida võib-olla lõpupoole, et kas ta äkki tanud, aga ta lavastama, et see ta veel proovimata ja näidata palliga avada tegija siis ta veel nagu pakkus veel ühe pall täna poisid on dramatiseeritud. Et äkki see tal nagu noh, oli, mis jäi teostamata. Te ütlesite jutuajamise alguses, et see on esimene teie põlvkonnast või teie põlvkonna näitlejatest, kes ära läks, et sellepärast on see kaotus kõige valusam. Öeldakse ju, et näitleja on ajastu lühikroonika, kuidas võiks olla nii-öelda Raili Malmsteni ajastu ja teie endi aastal teatris kokku võtta? Niisugune aastal see oli, oli see õnnelik aeg? Kuidas võtta kokku sõda ajastu lühikroonika ma lihtsalt ei oska. Kaotas oli ta selleealisi näitlejaid manala läinud. Nagu kadunud meie hulgast, aga aga tema oli mulle noh, konkreetselt sellepärast, et me olime temaga kogu aeg koos ühes garderoobis. See, et. Mina arvan, et näete, kuna tablette, ühtekokkupuuted nüüd juba lähenema sinna isale, eks ole, et tal oli kokkupuude noh, teatrimaailmaga ja selle, selle. Selles, mida me kujutame ette selle ehtsa teatrimaailma, kus oli olemas omadust reeglid, omad, eetilised tõekspidamised, millest üle ei astutud kõige lihtsamad asjad, et laval ei käida mütsiga ei vilistada üldse teatris ja niisugused noh, mida, mida meile ka veel meie vanemad inimesed õpetasid. Ja Reinol oli, tähendab, tal oli see kõik sees teatrikultuurile nii tugevalt sees. Et kui tema oleks veel edasi olnud, siis tähendab see mõjuga noortele. Vaatamata sellele, kas nad on koolis õppinud seda või ei ole, iseenesest oleks mõjunud kindlasti sellest ajast kus mängis Raimo, pole nii kaua möödas, et võiks unustada, kuidas ta mängis. Te olete ehk näinud laval ka nüüd tema poega on isale pojal sarnasus olemas? On muidugi kuidagi isik, hoiak on midagi ja on on, muidugi on, aga ma arvan, et sealt veebist midagi huvitavamat tulla. Aga no see see kõik on noh, ütleme niuke eemalt vaadates ma usun, et et see pole sellest poisist tuleb üks. Noh, asjalik ja muidugi ei tea ju, mis tast tulevikus saab ja kuidas ta veega õnnistatakse. Kõik see on, seda me ei tea, aga, aga eeldused on seal põõsas kindlasti sama suured, vähemalt kui isal. Poiss oli kinedas, vait, oli kümnendas üheteistkümnendas ei vist kuskil seal. Kui poiss oli hakanud rääkima, et tahaks nagu teati. Teate, te seda tegi ja õppis pilli ja ja ja siis mul oli tundus, et see Reinule väga meeldis. Jaagu isa läks põlema oma pojapoja pärast ma nii nii meeles just ikka helistas jälle. Ahah, läheb sinna, ahah, seal teha seda ja, ja, ja siis teevad mingi grupitöö kuskil suvel veel Soomes sõidavad seal ringi. Neid viimaseid lahkumist sõnumis, poeg ütles Reinule, kui me siin teatris olime, pärast tulime siia. Ja kui ta ütles niimoodi, isa, mäletad, sa tahtsid, et must saaks näitleja. Ja ma luban sulle seda, et minust saab näitleja, need olid tema sõnad. Kui palju teie tundsite oma äia, Franz Malmsteni kahjuks väga vähe. Samal ja kui me Reinuga viisime avaldused abiellumiseks sisse samal päeval Franz Malmsten suri. Nii et õhtul oli meil ette nähtud kodus niisugune väike istumine näitlejatega teatrirahvaga noreenoli. Jumal mängis siis, kui raadiost öeldi, et on surnud, Franz Malmsten. No ja siis istumist me muidugi ära jätnud. Me istusime veidike seal, aga see oli kurb. Oli väga kurb moment meie elus. Ja siis me mõtlesime, mida teha, kas lükata hoopis pulmad edasi? Ei, aga otsustasime siiski, et abiellume ka vaikselt. Ja minu jaoks oli isa elus väga-väga tähtis ma peaaegu kõik. Sest ta kasvas üles isa juures. Millegipärast isegi miks, aga väiksest peale läks ta juba Isayuta, nii ta vähemalt minule rääkis. Kasvas, isa, peres jääks, isa oli talle suureks eeskujuks juba teatrilaval. Ja üldiselt ta rääkis, et isa Mul on väga hea tema vastu. Hea sõber. Sellepärast on kahju muidugi jah. Et see läks niimoodi, et isa isegi ei saanud minuga tuttavaks Reinu emaga ma töötasin koos Estonias. Ühesõnaga, õppima hakkasin jumestus. Ma olen imestanud. Jumestust hakkasin õppima Estonia teatris. Reinu ema oli seal operetisolist. Vaidleme nii, igatahes väga hea opereti näitleja Eva meil. Ja siis ma juba tundsin teda. Aga Rein oli siis sõjaväes. Nii et Reino, ma ei tea, Rein, ma sain tundma Ugala teatris. Aga ema, ma tundsin varem. Ja siis Reinu onu tantsin, sest Hugo Malmsten töötas saati Estonia teatris. Teie abielu oli mingil määral siiski selline teatriabielu, mis on kogu aeg rahvasilmal. Millised mälestused üldse sellisest abielust on jäänud? No teate, see abielu nagu ma juba ütlesin, see abielu oli nagu ilus unenägu. Selles abielus ei ole mitte midagi halba, see oli, see oli midagi erilist, mis siiamaani on elus edasi aidanud elada. See oli nii ilus. Ta oli niivõrd trein, oli niivõrd hea inimene, et meid ei ole sõnu. Ta hoidis nii, hoidis poega nii väga ja ta hoidis mind. Ma ei tea, see oli, see oli muster, muster, näidis, lihtsalt 13 aastat midagi väga ilusat. Väga ilusat. Ja ometi esimest korda, kui me kohtusime, Reinuga, kui ta tuli Ugalasse, siis mina istusin tugitoolis ja kudusin puhketoas. Teine läks mööda ja mina olin see, kes kas üle toa kõvasti ja rääkisin ja ütlesin, et ei tule siia Ugalas kedagi, kellesse võiks armuda. Noh, ja kudusin edasi ja see oli kõik. Aga kuidas edasi kõik läks, see on jälle nii nagu nagu unenäod, lihtsalt meid, ma ei tea, kuidas meist sai paar. Ma ei tea, mismoodi me hakkasime kurameerima, kuidas see kõik juhtus. Aga järsku olime, abiellus Triinuga ma ütlesin, ei saagi olla raskeid momente, sest ta oli niivõrd intelligentne inimene, niivõrd hea inimene. Ta tõi rollid muidugi kaasa koju ja muidugi ta töötas nendega kodus ja kõik, aga ta ei elanud kodus oma rolle läbi. Nii et kui ta näiteks oleks pidanud tegema mingeid väga halva ja õela trollis, tema kodus seda küll ei olnud. Mis osa või mis roll on teile kõige tähtsam või kõige ilusam mälestus? Reinust soovivad, seda ma küll ei tea, sest eks mulle nad meeldisid kõik. Sest näed, kuidas inimene näed vaevaosaga ja, ja kuidas ta päevast päevast mõtleb, see päevast päeva mõtleb sellele ja kuidas ta elab sellesse sisse. Ja iga osa oli ju tema enda jaoks ka. Süvenes selle igasse osasse, nii et kas ta ta ei võtnud nii, et see osa mulle meeldib või teine ei meeldi. Ta lihtsalt tahtis teha kõike väga hästi. No lihtsalt püüdis. Ja sel juhul, kui sa seda kõike ju näed ja siis ei saa öelda, et vot see osa mulle meeldib, teine ei. Mulle meeldisid tema, need teed ja töösse suhtumine. Kas see käib ainult selle ajastu kohta, kui ta abielus olite või nägite te pärast sama tihti ta etendusi? Nägin küll etendusi ja, aga muidugi see, mis, kuidas ja pärast ja mismoodi. Osaosi ja neid asju tegija midagi, kuidas elasse muidugi on ära saat juurest, aga etendusi loomulikult tema eluga oleme kursis, ikka käisime läbi. Käis külasin muidugi, meil on ju poeg. Ja siis poja tõttu juba oli tihe läbisaamine. Kui Tallinnasse kolisime pojaga siis siis me tõesti mõtlesime, et peaks kokku, hakkame uuesti. Aga siin ongi. Tunnistan ausalt, seal, minul ka praegu ja ma kahetsen seda kohutavat. Et see nii läinud. See on, see on, sellest on kohutavalt kahju. Kui elatakse juba pikka aega koos, eks siis ikka tegin niisugune asi, et võib-olla teie tähelepanu teisele inimesele muutub vähekene väiksemaks kui algusaastatel kuigi kõik on väga hästi. Ja alati võib tekkida keegi inimene, näe, keegi kolmas kes leiab naine, kes leiab, et tema on tingimata pare ja tingimata huvitavam ja nii edasi ja nii edasi, kui esimene naine võivadki tekkida, lahk heid hakata tekkima, kuna tekib keegi, kes arvab, et ta lihtsalt parem hellem ja kõik nii edasi. Ja sel momendil ta kindlasti on ka. Ta pühendab kõik oma tähelepanumehel. Oli teel selle võrra raskem Reinuga koos töötada, et olid abielus või lihtsustas pigem teie tööd? Ei, ei olnud raske. Realil näiteks kui isegi mind minu töös jumestaja, siis Reinold, Reinule on kunstiannet väga palju. Ja siis, kui oli mingeid kriime või midagi mingi uuest tüki suhtes arutleda näiteks minu töö suhtes siis Reinuga sai seda väga hästi teha, sest sest trein võis olla suureks abiks. Rein tegi ise endale näiteks Krimm meeldis, ise mõtles välja. Kas te valetate, ega päris alguses oma vanemate suhtumist, et abiellute näitlejaga? Ei Rein ei olnudki siis veel näitleja, kui me abiellusime ja siis alles sai näitleja? Ei, minu vanematel ei olnud küll midagi selle vastu. Streening olid head suhted, kogu aeg, strein oskas juba häid suhteid luua igale poole. Ja Reinuga oli selline asi ka, et noh, et kui mõnda inimest huvitavad näiteks üldse igasugused muud platsid või mis juhtus kuskil või midagi, mis oli näiteks kui mina olin teatris tükk aega juba ära olnud, lapsega oli vahepeal ära katta, siis küsin ründrat töölt. Mis teatris pudistame? No lihtsalt huvi pärast, mis seal teatris ka juhtub ka vahepeal või mis seal on? Oi-ei midagi teha ei tea kunagi mitte midagi, kas üldse uudiseid on või ei ole, ainult töö ja kõik. Abielus on ka väga tähtis mees oskaks teha hästi kodutöid, kaasReinol oli kätt tehnika ja parandustööde peale. Vaat seda ma küll ei ütle, tal tehnika peale kättali ja samuti ka pojal neid, see on mingisugune niisugune asi, mis võiks olla, aga mida ei ole. Aga üldiselt kõik kodutööd ja niisuguseid asju meil ei tekkinud probleemi absoluutselt, sest et see nagu tegime koos või kui ei teinud koos midagi, kõik läks kuidagi nii libedad, et et ei olnud probleeme. Pojal ei ole nagu isa villkäpptehnika peale, kas ta siis joonistab ja seda küll, vaat kunsti kätt on temal ka. Et ma ise algul, kui ta keskkoolis käis, siis ma ise soovisin küll mõtlen iial, et ta näitlejaks võiks minna või noh, et ta üldse sinna soonton või midagi ta ei kunagi näiteringides mänginud kooli aga ka mitte midagi teinud. Siis mina soovisin, et ta läheks kunstiinstituuti proovimagi vähemalt. Aga see mõte tal seal, ma püüdsin talle seda mõtet siseneda, aga see jäigi sinnaks. Ta ei võtnud seda kuulda ka siis, kui keskkool hakkas juba lõppema, siis järsku ütleb mulle, et nüüd ma lähen proovima sinna lavakunstikateedrisse. Ja üldse, see on ainuke asi, mis ta tahab ja läks ja sai sisse. Vaat siis, kui lisa helistas, igav närveeris, aga et kuidas ikka läheb ja mismoodi on ja kuidas täna läks, kuidas nädal aega ju käivad eksamid kogu aeg oli siis ka närveeris, nii et nagu hulluks minemas. Et läks hästi. Malmstenist rääkis Maie Malmsten omamoodi alle, kooriline tundub olevat katkenud. Kuuldemängust kuningas Harald, pikaajaline kuninga osas, Kalju Komissarov, jutustaja on Rein Malmsten. Kui vinge ja haljassuvi oli lõpuks läbi, kutsus haaralt pikaealine oma rahva kokku. Sest ta oli kaval mees ja ütleb, et. On tulnud aeg, võta üles küsimus, kellest saab ühel heal päeval minu järglane. See päev ei ole kaugel, mina ei ole noor ja enda arvates olen küllalt kaua kuningas olnud kogu oma paelu. Mina lahkun varrakult, sest mina ei ole oma isasse. Tal oli tugev ta nõrk iseloom. No see tegi ta elu raskemaks. Tugev tahe ja nõrk iseloom. Et nii imelikult öeldud, kas pole nii, see lihtsalt oli jaagu isa läks raskeks, siis kutsus ta rahva kompuses, ta oli kauaal mees ja ütles. Mina, Ma olen vana mees, siin on mu poeg. Nüüdsest peale olge temale truud piiskus, nagu olete. Te tahtnud minuga piskus läbi ajada. Ütles teema minu isa Stahli kavalmees. Ta näitas vennale vale. Siiamaani on kuningas Haarald rääkinud sulatatud. Esimene Malmsten, kes saab kätte näitleja paberid, millal seal see on, neljas juuni kell neli Estonias. Aga sa oled juba aastaid olnud Eesti Draamateatri palgal, nii et näitlejatöö on seal selge peaaegu aasta. Miks rohelised just draamateatri emite Ugalat? Sellele ei olegi nii lihtne vastata, sest esiteks minu kodulinn ikkagi nüüdsest juba pikka aega Tallinna. Ja eks sellel ole igasuguseid keerulisi põhjuseid, miks just täpselt või nii või naa, aga aga noh, kui kunagi sellest, et kunagi ma mäletan Priit ühes artiklis teater muusika kinoajakirjas, mainis ära, et tuleks ära keelata noorte näitlejate suunamise draamateatrisse antavat vaikse provintsi minema, seal nad mängivad. Aga nüüd on, nüüd on nüüd on need ajad natuke muutunud, lavastusi tuleb rohkem ja see selles mõttes draamateatrite kodule. Teatris on selliseid noori algajaid, hakkajaid näitajaid küllalt. Kas sa kardad, see võib takistada sul töö saamist? Ei karda, tekstid on igal pool ses mõttes meie lennust oleksid ka väga paljud nüüd ja lahendada viu, noored läksid ju Pärnusse neli Tartusse neli noh, mitte midagi noormeest, aga noh, eks need on seal igale poole jagunud, on mehed või vanemast lennust. On need ju igal pool ees, mitte ainult draamateatrisse. Kõik on rääkinud, et Mait juba üheteistkümnendas kaheteistkümnendas klassis ütles, et ainult lavakunstikateedri, ainult see on õige. Neli aastat hiljem võid sa sedasama öelda. Võin küll, oled sa suutnud Draamateatri näitleja seltskonda sisse elada? No näiteks ma kolisin Viljandist Tallinnasse üks 10 aastat tagasi, nad pidi minema uude kooli, kolmandast semestrist, kuuenda klassi, kolmandast semestrist ses mõttes jalu peale vana-aasta lõppu uude kooli minema Tallinnasse hoopiski. No siis oli ka niimoodi, et noh, ega ega see vist suuresti ei erine selles mõttes, et kui sa lihtsalt täiesti uude seltskonda satud ja selle võrra muidugi erinevalt, et sa tunned neid näitlejaid ja neid nägusid noh, lihtsalt teada. Aga, ega noh, inimesed on erinevad ja kas seda sa nime tunned või tead, ega see inimest sinu jaoks tuttavamaks, nii et ta uus seltskond on, nii et ma ei usu, et seal kuskil oleks kergem mingi kohanemine minule näiteks lihtsalt oled sa hea suhtleja. Ma ei tea üldiselt vist jah, seltsi sinna kiiresti vist päris kokku puutunud ja suhteliselt eesti lavastajate eliidiga. Mis sa arvad, on noorele näitlejale oma lavastajat vaja? Ma ei ole selles isegi täitsa kindel, kas on just vaja, sest no on vist selliseid näiteid niimoodi, kuskilt võib isegi leida, kui otsida. Et noh, võib-olla võib-olla on see oht, harjud harjunud liiga ära oma oma lavastajaga ja ja noh, võib-olla on soft võib-olla hoopis vastupidi harjud lihtsalt ära, et ta teab enam-vähem, mida ta sinult ootab ja mida ta teab, et mida ta tahab ja ja jälle selle ta saab ja kuidagi niimoodi ja siis vaikselt lähedal läheb ja niimoodi võib lihtsalt kuidagi niimoodi suretada sind näitlejana, ma arvan, aga teine võimalus on jällegi, et siis on midagi väga hea võimalus, kui sa leiad lihtsalt tõesti väga hea ühise keele, mis suunab sind hoopis uutele otsingutele ja, ja noh, selline vastastikune loominguline täiustamine, ma kujutan ette, ma ei ole kindel, kas see peab olema nii, et kas annest vaja lavastajat ja näitlejat koostööd suurt? Ma ei tea, mis seal see hakkas küsida, nii. Kas nimi, Malmsten alanud sulle elus mingeid eeliseid teatris? No tahaks loota, et ei ole. Praegu aru küll ei saa, et oleks. Olen kuulnud kõrvalt väidetavalt noh, võib-olla sellised natuke kadedad keeli kuskilt siit-sealt, et naasen nime pärast. Ja noh, eks ta seal Hammy. No ma ei tea, võib-olla, võib-olla see kõrval paistab kuidagi teistmoodi, mulle küll tundub, et ei ole mingeid eeliseid andnud. Kui tihe side sul üldse oma isaga oli? Viimastel aastatel suhteliselt ikkagi hõre, võiks öelda. Sellepärast et kuidas ikka nii palju selliseid kokku saad, sa oled siin koolis hommikust õhtuni kinni ja kui leiad vahest niimoodi mingi sutsu, siis niimoodi käib kuus korra võib-olla niimoodi mete rohk. Hõrekast kui võtta seda, et isa ja poeg siis võiks ju rohkem kokku saada. Olete ebausklik? Vist küll. Ja sind ei hirmuta fakte, kui eks Malmsten lavale tuleb, läheb teine eest ära. Nii vali kui räim astel alustas tööd. Eni oli peaaegu samamoodi ka sinu. Mismõttes hirmutab. No see ei ole sulle teatavaks koormaks. Sa ei mõtle selle peale, et see on mingi seaduspärasus või? Niimoodi on küll, ei ole, kaasneb ja lapsi saada. Ometi mitte poegi. Või ei pea vist hirmutav. Seda on kõrvalt põnev, lihtsalt tagantjärgi tunnistada, et nemad on naljakalt läinud. Oled sa selline müstika otsija. Õhtul vaatad tähti, mõtled, mis on tähtede taga. Olen mõelnud küll, mis on? Oled ju samasugust tüüpi suhteliselt, kui su isa armastad ka maalida ja nii edasi ja nii edasi. On olemas iseloomud sarnasused kõrvalt, inimesed on mõned öelnud küll, kes meid mõlemaid nagu ühte siis nüüd tundidest praegu tunnevad, et et kes on kuskilt otsast midagi sarnast ka. Ise on seda raske öelda, sest ega mina ei tea. Võib-olla. Mulle tundub, et kuskilt otsast vist on mingisuguseid nii palju, kui me oleme maailma asjadest rääkinud ja vestelnud ja rutanud, siis tundub, et mingid arusaamad on. Eks ma olen tema järel Leondunudki paljud ma noh, alateadlikult ma arvan. Seega siis mingisugused ühtsed tõekspidamised ja mingid käitumisnormid, et ma kardan, et võib midagi sealt ju tulla, ühist. Paratamatult lihtsalt. Franz Malmsteni kohta räägiti, et ta oli vana teate kultuuriga mees, et ta ei vilistanud lavale läinud lavale kalossidega. Seda räägiti Carey Mansteini kohta. Kas sa eelistad laval, lähed lavale kalossidega? Ma ei tea, kuivõrd nendest peretraditsioonid on, need on vist rohkem teatriftraditsioonid. Niisugust isa rolli sulle endale meeldiks rohkem vaadata ja praegu tunutelt võib-olla tagasi Molo sõrmes meeldis mulle väga vaadata. Siis meeldis ta mulle Tšiniiris. Liigutamise, ja seda hingeliigutuse ja selle selle kõige taga võib olla hoopiski midagi muud kui, kui, kui ainult lihtsalt see, et mulle keegi näitlejana laval meeldimine antud juhul oma ja seal võib midagi, no midagi, midagi hoopis sellist. Teistele mõistetamatut olla, kui mul pisar silma tuleb, siis noh võib-olla on see hoopis kaugem, mingisugune kaugemate kaugem assotsiatsioon kuskilt vaadates teda laval mida tähendab sinu jaoks teater, eluvorm? Üks võimaluse elada või? Ma mõtlen nii, mingit erilist hinge liigutest sulle ei tule peale, kui sa mõtled tagasi teatri peale tuled õhtul koju, mõtlen õhtusele etendusele? Tuleb küll. No mitte mitte nüüd alati, sellega ongi selline kummaline asi, et selliseid hingeliigutus hetked, mis mul olid, olid just hästi-hästi suured ja võimsad olid just siis, kui ma, kui ma veel isasid enne lavakunstikateedrit, kui ma ise veel selles supis sees ei olnud nii palju. Ja, ja noh, kui seda tööd niimoodi kõrvalt vaatasin ja siis oli küll selline tunne, noh, nemad iha garderoobis seal aega veetsin ja seda teatrilõhna nuusutasin siis oli, küll siis oli, siis oli isegi rohkem kui praegu sees olles, võib-olla neid ei saa nii palju aru. Need on vahest niimoodi teed etenduse äraajad ja, ja pärast lähed koju ja siis nagu ei olegi midagi eriti meenutada või on. Ei, muidugi on meenutada, aga ma lihtsalt räägin, et seda, seda, seda müstikat nii palju enam asja ei ole. Samas on asendunud mingisuguse muu muutund, aga ma ei pea mitte ühtegi halvemaks või paremaks, teisest, aga, aga see on kuidagi niimoodi imelikult mingi mingi eriline protsess on. Nii et sa armastad teateid. Kell on ringi ära käinud Franz Malmstenist, jõudsime. Malmsteni nii aga kella me peatada ei suutnud. Tema tiksub oma aega mõõtes meie ja teiste tegusid ajas ruumis ning hoopis teistes dimensioonides. Ehk ainuke, mis meile temast jääb, on mälestused. Saade Malmsten itest saab läbi. Aga teatris on olnud ka teisi väga huvitavaid ja andekaid näitlejaid ning lavastajaid. Seda saadet tehes oli kõige raskem leida inimesi, kes mäletaksid näitlejaid saali poolt. Võib-olla siis polnud need elamused tähtsad, aga praegu on nad mälestustena hindamatu väärtusega. Kui te nad üles kirjutate ja meile saadate, võib ehk kunagi jälle kella seisma panna ning meenutada oma ajastu lühikroonikaid. Tänaseks aga minu poolt kõik. Ma palun eesriie.