Vestlussaade neli korda kuus algab, minu nimi on Marko Reikop. Meie tänane külaline on Ferdinand veike. Tere tulemast meie saatesse. Tere. Tere. Te. Olete kuidagi selline hästi energiline, hästi särtsakas ja ma ütleksin isegi hästi sportlik, kas teil on mingi selline oma saladus, kas te käite jooksmas? Ega täna on praegu niisuguse avastuse tegite minu juures mulle endale väga suur üllatus. Teate, inimene, selles eas ei saa olla eriti energiline ja võib-olla siis natuke forsseeritud lootuses, et nii noorte inimeste nägu teel siin stuudios pärast tunned ennast ka nooremana näitad energilisemalt ennast välja ja, ja muidugi eks põhjus oli võib-olla see, et olen saanud niisugust füüsilist treeningut küll mitmet pidi elus, eks ole. Kas või hakkame neid koolis, oli juba algkoolis kohe niisugune, vaata et sa pidid suutma juba hundiratast teha. Sellele tasemele igaüks ei jõua, eks ole, ju, seal peab mingisugune tase juba olemas, hundiratast akt veeretama. Ma mäletan neid, minu elus on olnud mitu inimest, kes sellega päris hädas on, eriti teatrikooliajal oli üks teisi raientori, kaunis kogukas korpulentne daam ja tal oli nii raske võtta võimlas Kertnego tunnis niimoodi ühes nurgas diagonaalis, hakka minema nüüd kiiruga niimodi hundirattaga nagu ratas mööda ja ta läks, muidu oleks eksamil läbi kukkunud, tuli teha hundiratast, kuid tegelikult elu nõuab vahel. Kuidas teie praegune selline füüsiline vorm on teil mingi salanipp, et tänan, ei, mul on olnud ikka väga tõsiseid intermetsasid tervislike Enter, metsasid väga teravaid ja vahepeal oli nii 10 päewateid ja kas jääb, jääb hing sisse. Aga. Nad suudavad ühe infarkti nii ära parandada ei tohi nakata nüüd kiitlema, aga tõepoolest, et ma tunnen ennast praegu hästi, see on kõik arstid, vedela, aga see oli nüüd 78, kui see juhtus, aga nüüd on juba 94 natuke palju kingitud elu juurde. Nii et sellepärast füüsiliselt peab olema vormis ja alati peab mõtlema, et sa sul oleks elukutse. Ma olen nii, ei seadnud endale sihi, et ei saa teisiti. Kui sa hakkad nüüd olema kodus ja, ja hoopis teistsuguseid eluviise looma siis võib-olla tervist läbi käest ära, sul peab kogu aeg teravik või mingisugune ora olema, mis sind torkab, muidu jääb loiuks ja seda tänapäevaelus vist igal inimesel tunda, ta peab midagi ette võtma väga energilist. No te olete praegu 70 aastane, mis tüüpi inimene te olete selles mõttes, et kas vanus on teile kasuks tulnud või vastupidi, te tunnete, et seoses vanusega mingid asjad hakkavad kaduma, on kahte sorti inimesi, ma tean, kellele vannun, vananemine tuleb kasuks ja nad näevad üha paremad ja paremad välja just nagu pirni. Teiega theraalixeczpyrnelik oleks ju väga tore olla, ma ei ütleks ära aitate, et üldse minule nii palju tähelepanu omistati mu välimusele ja siis võib-olla see on küll. Me põhjus, et ma et ma teen niisugust tööd, füüsilist tööd ja ikka kohtun lastega. Minule tulevad mõningad kutsed. Ja kui ma olen ühes koolis käinud näiteks kohtumas või mõnes lasteaias siis oi, kuidas seal käis, meil ei tule kohe telefonikõne, palun vägavale lahked, jälle mine, niimoodi ma olen hoidunud ja samal ajal teen isegi tagasihoidliku ehitustööd. Kujutage ette minu eriala puhul hakata ehitama ja selles eas no peab ikka vist natukene kohe mõni vaatab kõrvalt täitsa metsa poole olema. Et hakkab nüüd maja looma kuhugi Lääne-Virumaale, mingisugune võhu jõe äärde teeb maja. Aga selleks on noh, niisugune hingeline missioon. Ma kujutan ette, et, et teil võib olla. Kui te olete nii noor nagu teie olete praegu, siis teil on kindel elu siht juba seal, Te olete nüüd raadioreporter, teel on teatud tase juba teen, on selge sõna. Kindlasti oma elukutse juba olemas saavutatud üks professioon, nii. Aga, aga kui tekivad teised probleemid elus kõrvalt, näiteks nagu nüüd aeg andis hoopis uued tingimused, kus sa saad nii eakaks, nüüd korraga tekivad probleemid. Aga isal oli talu ja isa ehitas sulle kunagi maja, ütles poeg. Kas see teater, leib, aganad nagu maamees mõtleb ikka, eks ole, tol ajal eriti ja nüüd vaata see kaheksas perekonnas, see viimane pesamuna läheb nüüd korraga metsa poole. Ta hakkab teatrisse tahtma. Et kuidas niisugune missugune, mismoodi seda olukorda päästa. Poeg, võta parem võta see õhumets, metsaheinamaa, mis on talust eemal siin kuus-seitse kilomeetrit seal võhu jõe ääres ja ma ehitan sulle sinna peale ühe, ühe elamu. Ja ta ehitaski ja tegi niisuguse noh, koha, kus ma tõesti, kui ma abielus olles, eks ole, sa tead, et sul on pere ja sa võiksid lastega minna ühte kohta. Et sa ei tarvitse kuskil suvilasse minna, aga seda maja ei ole enam ja tekib kohe vajadus, ma ütleksin, mikrosisemine, emissioon, kui võiks nii nimetada, et, et saab pead, kui isal oli see püha soov et siis midagi asja saaks, siis ma teen maja valmis, ole seal taluloomadega karjas, kus nooruk oled ja, ja seal on seal elamu. Sa saad seal olla, aga tulid ajad aastad nagu 54, kus võib üks maja jääda maaparandusele, et kus praegu keegi tunnis töötab, mina olin ka see, kes sinu maja laiali vedas traktoriga, mul oli palke ka vaja. Ja niimoodi veetis maja laiali ja nüüd antaasse sama koht mulle praegu vanadusepõlveks käes. Võiksid olla rahulikult nüüd elada kusagil ET linnasaginas loobuda, et seal välja lülitaksid täielikult kõigest sellest, mis sind ümbritseb iga päev sellest atmosfäärist ja siis ma sattusingi nüüd sinna ehitama, kui teete, missugune, mis, mis järgus maja on, hakkab valmis saama? Täna on? Mul on öeldud küll optimistlikult, küll vastupidi, et aga te võite ette kujutada, mis tähendab tänapäeval ehita, vundament on valatud, vundament on valmis, ei, kõik metsast hakkasin peale, kolmas tagasi metsa mahavõtmine, palkide vedamine, laovabrikusse siis vastavat plaagad, siis harida ennast, kuidas ehitad üldse ja mis, kui palju sa raha saad kusagilt sõi jube tänapäeval mõtelda, missugune väljaminek ja sul ei ole lihtsalt pensionär, nüüd saab midagi. Aeg tuli nii palju mõtelda, mismoodi see paika panna ja nüüd on olemas vundamendi sein. Juba termoliit on seina sees, tähendab, sooja peab soe müüron ja korsten on ja mitte ainult ruberoid, katus, laika, eterniit, mis ootab värvimist, tahaks hästi kirka värvi, jõeäärse ala nii ja korsten ja kõik nagu peab olema üks maja ja aknad ja ja nüüd ma unistan, ma siit pääsen kohe autos ja lähen sinna sellepärast et põrandapanek on poolelt põrendi laudade asetamine paigutama pooleli. Näete, te olete väga üllatunud selle kutt. Selline autoga kihutaja, kui te panete nüüd autode, istus autosse, istute suvilasse või sinna oma May hakata sõitma, siis kaas on ikka põhjas. No ei tohi rääkida. Ei, ma üldiselt püüan normaalsed, aga minul on öeldud, et ikka poeg ütleb. Kuule, isa, sa paned liiga kiiresti võttega natuke maha. Tempot maha võtavad, aga no võib-olla tema on hea autojuht, istub eksmeister, eks ole, autojuht minu kõrval ja mina olen nüüd roolis Sisoolik, temale tundub, et ma teen kogu aeg vigu, eks ole, selle pärast, kas te ammu juhite autot võivat hiljaaegu selle ära õppinud, eemal nüüd teine masin, juba enne oli null kaks null neli. Ziguli, kus rohkem saab üle pappikas, kus saab istuda rohkem kas põhja peal või põhja all. Selles mõttes parandamise mõttes, kuidas ta ennast üleval peab, praegu on väga normaalselt, ainult et ma ise vist nii jagu ei saa, aga tänu sellele, et põhus on just üks mees, kes on auto erialalt parandaja kes vaatab üle alati, no kuidas sul see käru käib, eks ole, kui on niisugune inimene olemas elus, kes hoolib sinust, et vaat niisugune tüüpa nüüd siia võhusse elama suud ja ma tahaks vaadata su auto üle ja ta teeb seda väga hoolikalt. Ja nüüd ma annangi juba tema käsutuses jälle, et noh, et vaatab õlid üle ja asjad kõik, et ja isegi kui vedelik, mida ma ei teadnud, et aku olemas olemas oled, on praegu müügil ja don kindla protsendiga, see habe peab olema ja seal on oma kraadid ja kõik need oi, seda ma nägin, mismoodi mõõtis selle ära hoo, Jahakunud kui vanavõitu. Aga noh ja veab sinna ja seal ma siis olen. Ükskord hakkasin päikesepaistega nüüd sügisel Parilust ilusat ilma. Unustasin masina. Ja ei võtnud valgusi maha. Tuleb sõita, eks ole. Prožektorid jäid põlema. Kella poole 10-st, kui ma tööle hakkasin, kuni õhtul kellakuuljad. Aku läks täiesti tühjaks. Aga praegu nii head naabrid, nii toredad nimi on ka, kujutage ette, härra ingel. Ja väga sobilik ja, ja ta väga ettevõtlik metsamees ja, ja nii ja ta tuli kohe aitas tõmmata auto käima ja ja nüüd siis seal, teine jälle see automeister parandas auto ära, panin kohe aku täitma ja viis praegu ja, ja hea on kui üks niisugune asi, et sul on alati korras masina, sa võid minna praegu ta olnud korras ja, ja sedasi saab maalaseid. No nüüd me jõudsime jälle sinna metsa. No aga jõuame sealt metsast siis teatrisse, selles mõttes, et mis aastal te nukuteatrist ära tulite, kas seal oli mängus teie enda soov või oli seal hoopis naabriks? Ei, seal ei olnud, ma olin ära kurat, aga seal oli juba tervislikud põhjused ja väga tore doktor Brothers PERH doktor Saks ütles nii vastu tulles. Ma arvan, et niisugused ülesanded ja nii palju pidevalt maja seebile, kas ei peaks elukutset vahetama, kui juba 40 aastat olete jõudnud nukud ja mis aastal see oli? See oli? 81. aastal, kui ta ütles niimoodi, et peaks nagu ära tulema. Noh, ja ma lubasin sellise puhkuse endale ka siis, aga jälle Eino Baskin leidis, et tema teadis mulle vajalik mõned rollid teha. Ta kutsus seda ja, ja, ja, ja ma ei saa ainul ära ütelda seda. Nii andekas poiss. Ta oskab suunata nagu ta ja väga hea huumoriga. Sellepärast hoiata tahaks ja hoida neid inimesi nendega kontakti hoida on ju meeldiv ja siis tema pärast ja ma tegin siis teatrit nüüd vanalinnastuudios. Ja muidugi lapsi ma ei ole unustanud, sest oma isikliku kontserdiga, mis maalin, loonud sellega, mille ma õppisin mitmesse keelde küll jaapani keelde, olin Jaapanis 44 päeva 6000 kilomeetrit mööda Jaapanit eks ole, ja seal kohapealsed assistendid olid kas siis valgusti, kes menedžerid kutsusid sinna esinema või Soomes mitmel korral või jälle Rootsis olin ka Münchenisse üles astunud, Inglismaal keeled seal pulburatiinul vajalikud. Nii. Selge, te kuulate saadet neli korda kuus ja jätkame praegu muusikaga. Stuudios on külaline Ferdinand väike teie tervisest ja teie elust-olust me juba siin rääkisime, kuidas Buratino elab, kuidas tal tervis. Tänan küsimast, Buratino praegu ka tegutseb, teda kutsutakse ja isegi ütleme nii, eakamad inimesed oma õhtutel tahavad näha Buratiinat ja vahel isegi mõni vanem mees tülitab nagu Tartusse juhtus. Et vat ma tulen oma tütrega teie kontserdile. Ja see oli. Ma tulen teiega kontserdile oma tütrega, et ega te ei mäleta, kui ma olin pisikene poiss Viljandis, kui ma elasin, siis Buratino tegi mulle paikast, ei, teeksin oma tütrega by tõestisündinud lugu ja ja niimoodi ja nad üldiselt nii saavad sõbraksele tiinoga kõik lapsed, kes tulevad, nad tahavad kättpidi tere teha, natavad kalli-kalli teha ja ja nad nii kohe nukk ragiseb mul käes või pikk lina satub hädaohtu, sest musid jõuavad mitte ainult suu pealt nuku suubelt ka nina ja seal juba hammustatakse, siis tekivad vaja seda nina ele parandada ja ja, ja praegu on küllalt kulukas, kui ühte Buratino nina parandada alla kuutkümmet viit krooni isas. Kas teil siin Buratino hääl on kogu aeg endaga kaasas? Või teatud ettevalmistusi tegema? E see on kunagi, kui 54. aastal nüüd juba 40 aastat tagasi, kui Buratino esimest korda eetrisse tulikumani kuuldemängujuht siis ma olin sunnitud noh, nii tegema otsisime seda puupoisi häält. Et kuidas oleks võimalik, üks näitaja ütles ära, et mina ei taha olla mingisugune eksperiment. Teise, kui sa tahad ja mina kui kuuldemängujuht hakkasin ühtlasi seda häält tegema, siis oli selle tehnikaga, et tuli lint kiiremini panna, käima see põhimõte ja kõik laused tulid kuuldemängu vahele lõigata. Aga mul oli hiljem vaja seda. Ja näiteks kohe kutse 54. aasta kevadel Keilasse 700 last saalis. Ja ole lahke, sul peab olema see tuttav hääl olemas ja siis ma alguses ei täpselt kõiki osanud oma neid hääleorganid nii valitseda, et seda tuleb teadlikult teha, see on nii nagu häälesuunamine ja kuulmisega, et sa pead tõstma seda pehmet suulage eest ees suulage ülespoole niimoodi, et see tõuseks, teeks ära ja siis te nagu teete nagu hammustati õuna. Kui haiguvad pätte, naeratad, siis jääbki niisugune kevad sinnapoole kanti see häel, vot nii. Nüüd ma hiljem selle kõik lauluõpetajad tavaliselt oskavad kõigepealt suunata, kus koletsoligaresoleeriks sa kurkust ei karju ja ei tee häälepaelte liiga ja seal esimest korda Keilas, kui ma lastega kohtusse, siis mul ei olnud seda teada, põhimõttelisi kole, palju lapsi ei olnud mikrofoni. Siis ma tundsin, et hääle ühe hääle peale tegin natukene haiget, nagu arst ütles. Nii, aga seepärast kui teadlikult, siis siis vastu midagi. Aga muidugi selle vastu tunnevad paljud huvid, paljud huvi, üks isa tuli telemaja ees. Ei, see oli, ta saatis oma poja niimodi, mitte isa. Üks isa küsis seda, et kuidas seda häält teha, ikka mõnele räägid, kuidas see on võimalik. Et niisugust häält teha, et see oleks pingutatud, mitte forsseeritud. Ja siis see poiss ütles, ma olin rääkinud selle jutud, kuidas seda teha, et naeratusega ja jäigi hästi ette, maski ajab häältega niimoodi. Rääkisin. Näe, ütles poiss, isa saatis sulle selle väikese korvikese kingituseks. Et sa räägiksid, kuidas seda häält tehakse. Et isa tahab seda ära õppida. Siinsamas Tallinnas Jakobsoni tänaval, see poiss tuli kahe nädala pärast mulle tahtma, küsin, kuidas sul isa isal läks, kas haiget ei, isa karjus hääle ära, midagi toonud välja. Niisugune juhus on ka olnud, nii et see on õppi, tähendab igasugune hääle moodustamine, kui kuulda, kui inimesel juba kõrval näiteks üldiselt makita mingi teise oli ka veel võlus, ainult ei tunne, et kui ma nüüd hakkan sinnapoole tüürima, nüüd püüa matkida, eks ole ma võin ju kuulmise järgi, keda, keda ma olen seal mõeldav, eks ole, ja nii võib ka mõnda teist häält. No näiteks on vaja teil saavutada vibratot. Te tahate Georg Otsa nuku, tegin tema näo. Ta ise lubas enda näo nägu teha. Ja siis mul oli vaja tema hääl tema laulu, aga kuidas sa saad seda kätte? Sa ootad nime all ja siis hakkad, hakkad jalga raputama, saad aru, kui siis tuleks tihe vibratsioon häälde, mis Georg Otsal oli väga mehelik enesekätt, torew all polüdonaalne ja nüüd panite ja suu Hardodud ja ja mõnikord te kuulete, kuidas mõni pastor kirikus Venegib, te kuulate, tema häält on, ei räägi ma movskis hoopis isemoodi kui ajalehe ja jälle tuttav, eks ole. Oma, ma ei taha öelda. Me Te, te olete ära, üks uus peapiiskop on meile, ta räägib väga mehiselt, väga soliidne mees, väga rahulik, väga hea mulje jätab. Suurepärane. On see härra kivid. Ja teda võib näha, saab niimoodi ja ma võin teid ka, ma tunnen kuskohalt, ei räägita, mis kohaga tähendab kuidas teil asu pääl, sellepärast vahel mind vaja olnud inimestel isegi kõrgkoolis, seda ei taha ju keegi tulevikus olla pedagoog, need naised, eriti et nad hakkavad plekkiselt, hääl hakkab plärisema, kui vanaks saab, vaid on võimalik alati jääda igavesti nooreks, et hääleportree oleks noor. See on täiesti teostada. Kui inimene teab, mis kohaga kuskohalt ta moodustab noore hääle. Teda ei lase käest ära, nagu inimene ei tee seda kõne kultuuri, ei, ei oma alati. Mõni Jum oskab nii rääkida, et mõni õpetaja klassis nii sugestiivse ja samas nii vaikselt ja nii mobiliseerib tervet klassi kuulama, et tal ei ole mingisugust hääled, pingutatust ei karju lastest üle plärist oma häälega, eks ole, on ju neid ja ma mäletan oma kogemustest, kuidas jõhvis oli väga tore matemaatikaõpetajana, nii Spreligas, no niisugune. Ja siis väga hea lauluõpetaja preili kulges ka koore, juhatas tal jõhvist, oli Rakvere Õpetajate seminaris pedagoog ja, ja tõrva laulukoorijuht ja mis ta hele kõik oli, tähendab nii, et inimesed võivad oma häälekultuuri arendada, parandada häälikuid ja tähti. Mind küll väga segab, vahel, kui raadios keegi ei räägi, õ tähte rõrgeb korralikult kõlama nii nagu kõik konsonandid, eks ole. Ja sõnal peab olema kontuur kindel, et on arusaadav, et inimene ei pea kõrvaga pingutama, et kuulata, aga mul olid sellised õpetajad teatrikoolis kes eriti Liina Reiman Keda ma mäletan, kui väga head pedagoogi sellepärast et ta nii kohe klaveri järgi eesti keele õiget meloodiat käsitas. Ja see oli minu arvates väga vajalik ja sellepärast mind huvitab alati kõik need need keeleminutid, mis raadios on seda taks väga kuulda. Nii, nii et see on suunatav, see Buratino hääle tegemine ei ole mingi ime. Inimesel ei ole keegi, ole mingi geenius, kõik nad õppima midagi. Mitmes Buratinos ja teil on või on see selles mõttes esimene? Taheti tuletada, ümber ehitanud ja ma ei mõtle nüüd häält, ma mõtlen nüüd seda ennast ja praegu mul üheksas sellepärast, et taan telesaadetes olnud küll kanisugustes rasketes tingimustes, kui ta on juba peadpidi basseini pidanud hüppama, Sistraal sepatmašee saab märjaks. Aga siin kipub ära väsima või jälle, kui ta hüppas hüppetornis suuskadel ja Beattide lendab suuskadel kohe lumehange siis ta äratlevatult või jälle liiklussaated, kui ta oli siinsamas Kreutzwaldi tänaval teeristil keset autod tulevad, ega keegi ei tea, mis küll pisikene tüüp poisike on järsku siin teeristi peal ja seal oli ka tal õnnetu juhus. Aga on ta muidugi selles mõttes, et sarnaselt ehitatud, et ta ei ole muutunud. Tema järgi on isegi huvi tundnud mõningad, nii et koos kohvriga ta ära viidud ja ka niisuguseid asju on syndinud väga raskel hetkel, kui sul just Buratino on väga vaja kõndima kõndima läinud koos oma teiste nukkudega. Nii on ja, ja siis kuidagimoodi mõned ongi kaduma läinud niimoodi, sest eks see auto ei ole tini kindel, sinna võib ka mõni huvihuviline sisse pääseda. Nähakse, et mõningad kohvrid on seal võiks ju mõne kätte saada. Te olete lõpetanud Tallinna teatrikooli 47. aastal ja hiljem ka Ostrovski nimelise teatriinstituudis Leningradis. Ja olete suurema osa oma elust töötanud nukuteatris, kas see ei tundunud teile või noh, selles mõttes nagu teise ešeloniga noh tänapäeval ma tean, et paljud noored näitlejad ei taha minna nukuteatris seal, seal ei ole neid ennast näha ja nad teevad. Nagu esitama ja nukkudega, mitte ise ja nad peavad oma edevuse maha suhteliselt nii, kas teile ei tundunud seal siis kuidagi niimoodi, mulle oli nii palju ülesandeid teatris ja tundus, et lapsed jäävad. Mitte jäävad tähele, panete panuta teatri poolt, kui ei tee nukuteatrit sest üleminek marionettnukuteatrist nende nõndanimetatud sirminud kudele see ei toimunud, valuta Tolk teatri samal ajal. Aga see oli just selle nimel, et lastel ikkagi etendusi toimiks. Edasi, kui oli juba niisugune teater 37.-st aastast loodud kutseliste näitlejatega draamateatri juures siis oli vaja seda see traditsiooniks teha, et see teater elaks edasi. Teater hakkas edasi elama, kõik need esialgsed Näitlejad, kes tegid seal nii nagu Voldemar Alev ja Salme Reek, Aino Talvi ja ja need olid marionettnukkude, hakkasid peale. Palju neid nimesid võiks nimetada seal Helmut ja maagia. Ja, ja teisi näitlejaid, kes noh, huvitavad ja teater arenes nii tugevaks ja nii oli vajalik lastele. Seda teatrit ei, ei saa enam meie vabariigist ära võtta. Aga kui nad ei olnud iseseisev, siis iseseisvaks teatriks, mina kujundasin selle 50.-st aastast peale ja, ja, ja sellega seoses on, mäletan igasuguseid muresid, sa võid olema lenide lõpetanud. Ja siis esimene etendus juba riikliku nukuteatri nimel. See läks tolleaegses Jaan Tombi nimelises klubis seal pikal tänaval. Nüüd on ta mustapeade maja, eks ole, seal kell 10 hommikul Tallinna koolide kõige paremad õpilased. Ja minu kui peanäitejuhi ülesannetes nüüd ja vastutusel. Esimene kord läheb, esietendust läheb kell 10 hommikul, teisel jaanuaril 1952. Mis te arvate, kas kõik näitlejad tulevad korrektselt kohale? Eriti need, kes saad aru, lubavad endale vahel uuel aastal liigseid gramme. Ja mäletan, näitleja tuligi neid, ta oli pikem ja kõrgem oma kasvult kui sirm. Nii et tema paljas pealagi toi noormees, aga ta libeljas, pealegi tema pidi mängima sirmi taga, põlved konksus, tema mõtleks, unustas ära, mäletad, unustas ära. Ja, ja ta oli nii heas tujus ise ja mängib hunti ja see nukk on niimodi käes, selja peal, käe peal, et pöial ja käsi teeb, suu teevad suu lahti. Ondil, aga siis kõik hundi keha on käevarre peale tõmmatud, need küünarnukk on püsti üles sirmi serva. Aga tema unustas ära oma pea kas palja pealae hundi tagakehaosast esile ja saalis olid kaasas ka väikesed lapsed koos heade kooli õpilastega ja üks süüdis kõva häälega üle saali. Üks väike ema Emma Ta hundil on pepu paljas. Ja muidugi kogusaalides hakkas naerma ja mina mängisin karvu, mäletan minagi seal pidada. Tahtsin küll tagasihoidjaga, karu hakkas naerust hüppama, käe otsas ja siis tõmbas see näitleja pea alla sirmi. Ta ütles, oi nüüd mu karjäär on nukuteatris läbi. Sosistas niimoodi. Ja, ja noh, see oli see meelde, mõtleks minu pea need esimene. Kui see jäi meelde, sellepärast ma seda mäel kõneleda. Seal füüsiliselt vist päris raske töö nukuteatris nende nukkudega jännata, te rääkisite, peab olema põlvili ja veel kätt niimoodi üleval hoidma. Pikk etendus on siis jaht päris ära. See on väsitav, küllase harjumuslik, inimene peab hoidma, ost osata hoida, kui ta tõstab käega koos ka õla üles, siis on juba ebaloomulik pingutus. Ja kui ta lükkab veel kõhu ette, siis tekib igasugused pinged hääleorganisse. Nii et siin ei ole, peab teadlikult ikka praegu paljud näitlejad Nordid ja seda ja siis tuleb seda neile rääkida ja ja tuleb seda kooli luua ja ka praegu need, kes lasteaedades töötavad ja need tulevased pedagoogid ja lasteaiakasvatajad kooliõpetajana. Nendele ma olen püüdnud neid asju selgitada. Buratinos me põgusalt siin kõnelesime, on teil veel mingeid oma lemmiknukud, keda ta ikka meenutate, kellest seal võib olla mingi nostalgia peale tuleb. Täna on haiged, ei oska tähti küsida ja tõepoolest see mul on, ma tegin marionettnukud niitide otsas rippuvad nukud ja need on lapsepõlve mälestused on seotud, ma tegin ühenisse poisi iseenda. Ma mäletan, kui ma olin väikene, siis ma, see oli ühel varakevadisel hommikul, kui päike oli juba kõrgel ja ma otse voodist särgi väel lippasin kohe taludele pile istuma ja see puutrepp Ahurras soojuses tähendab puudri palli märga kogu päike paistab peale, läks soojaks trepp ja kõik. Et katuseräästas hakkasid kõik õlekõrred lund vihkama ja purikad jääpurikad kukkusid ikka kogu aeg pottseppadest sinna, mäletan sinna maha, oli nii vist kolme aastal või natuke üle ja vaatasin, õues on meil suured lumehanged ja vot sellise poisi ma tegin ja, ja seda ma kohtumisel näitan kohtumistel seda marini, missugune ma siis olin ja kuidas ma vaatasin sinna lauda pool, et millal ometi tuleks see aeg, et pääseks karja, sest kangesti tahtsin karja saada, siis tegin selle jaoks ühe vasika Marjuetti ja siis ma tegin lehma, sellest on suur, autos on seda raske viia, kujutage lehmaga sõidagi autod olid ja mõned teised suured nukud ja siis ja siis on veel naabrineiu see, kes õpetas mulle tantsu valima nelja aastane siis ta õpetas mulle kaerajaani jääma ja teisi tantsin ma rahvatantsudega pääsesin esmakordselt Tallinnasse. Kui oli päeval Kadrioru staadionil staadioni oli rahvatantsupidu siis ma sain noorukina kaasa lüüa tänusele naabrileiule, seepärast ma tegin selle nuku niisuguse niisuguse toreda valgest linasest riidest ja blondid juuksed ja kõik silmad ja, ja mul on meeles tase pahaseks, kui ma teda kiusasin, teinekord oma poisiks sellest, et ei viitsi sara kaerajaani õppida, nii nagu tema käsib, üks jalge teine jalg ja siis le plaksu ka veel ja kuidas ikka tantsima pead, et korralikult tantsida, aga muidugi ma kargasin ühe jalaväe lihtsalt niisama vahel ja ja siis kogemata Ta vist mitte temale otsa kukkusin, ta sai haiget ja siis ma nägin, kuidas üks kui ühte neiut kiusad kuidas ta võib muutuda väliselt. Seda ma sain hiljem aru, et tüdrukud ei tohi kiusata, et alati peab hoidma näiteks õrnalt või mis siis, et nad vahel teevad meeletut, võtad koolis või niimoodi. Et sa pead ikkagi olema suuremeelne ja tüdrukute vastu viisakas olema, peab ennast suuremeelne olema. Saade neli korda kuus jätkub ja stuudios on näitleja Ferdinand veike. Kes teie pere praegu moodustavad. Kas te elate sellist aktiivset pereeluga? Tänan ja mulle üks väga tore, tore väikemees on. Tema nimi on Sven Eerik. Ta nüüd aasta ja viis kuud. Tal on niisugused head omadused, et ta. Kui ta tuleb vastu või saadab ärasinud sisiks käega lehvitab, ta veel ei räägi, aga ta juba laulab. Ta laulab juba ja tal on kindel meloodia, mille peale nii et see on nagu minihälliviise kolmest noodistada ja ta ta ta-ta-taa, kui paneb riidesse, jälle ta, vaat niisuguseid neid liisivad või jälle nalja teeb temale mõni laul Uhti Uhti uhkestivatsiaal kudesse. Kui see põis narrabjoveks lõhki läks, see pats seal oli vajalik ja kuidas ta siis elab ja kuidas ühesõnaga siin. Et noormees on mind ja minu abikaasat täielikult mobiliseerinud. Ootame, et ja mis hellitame teda, ära keeledele midagi ja ta nii vahva ta ta tahab juba, kui on toas lillede kastmine siis ta teab juba, missugune lill nüüd on kastetud, aga mis on kastmata siis tema saab kohe eraldi teise seina, vot sinna riiuli ähvat see nüüd näitab, sinna sellele on vaja, kas seda on seda, mida ta ise töökas hommikul vara, kell pool seitse ärkab üles, koputab ilusti ukse peale, siis tuleb meie magamistuba. Vaat see siis tema toiduküsimused. Ta jätab vahel kõik teised tähele panemata. Minuga tahab suhelda ja meie ajame pikad jutud maha. Meil on palju rääkida, ta usaldab ju, heidan oma asjad ära, mis on juhtunud, kuhu pea ära lõhivad, siia vastu kamina nurka põrutas, see oli tal jälle nii ja kui teda hakatakse riietuma, riietuma, siis ta nüüd juba tuleb juba lehvitab ette. Teab, et nüüd tuleb ärasõit maale, neemelisime mere äärde. Neemel on ju väga tore lahti. Ta on ju veel väga väikene, aga kuna mu tütar seal ühtlasi lauluõpetaja ja ta erialalt on noh, kes on olnud kontsertmeister Vanemuises ja nüüd ta praegu on lapsepuhkusel ja sellepärast ta annab säält tunde seal lasteaias ja koolis ja nii, ja nüüd ta juba teab, ta läheb kohe teiste väikeste laste hulka. Ma juba olen kuulnud tütrelt, mis ta teeb. See on nii kui kodus. Ta tõmbab täiesti tähelepanu endale kõik teised püüad temale temaga tegeleda. Temaga rääkides ta nii tähtis, et tulevane staar tulevad Eestisse küll ja huvitavam sihukese hääleinstallatsioonidega Jan nõudlik, täitsa imestamisväärne, kuidas võib juba sellises eas olla iseloom täiesti valmis. See on siis teie teie tütre poja, tütrepoeg ja pojal on temal rohkesti, temal on neli last perekonnas, seal on Kaarel ja Mihkel ja Anna ja sellised ja millega te poolt tegeleb? Tema on praegu nõval ja temal on seal ettevõtmisi, nii nagu ärin ja ta ütles, kuigi ta ka jõudis teatriinstituudiga, viis aastat õppis, eks ole, ja läks minu teed mööda, aga noh, ta leidis, et teater vist ei too nii suurt peret nagu seitse inimest oli vahepeal, kui raske see ei täida ära? Ei ole võimalik seda, eks ole, teatripalgaga. Eriti kui sa oled instituudi lõpetanud, siis on nii tagasihoidlik palk ja see oli vahepeal lihtsalt rasked aastad olid siis ta ütles isa ilusti kokkuleppele, et ma, ma ei, ma hakkan teiste asjade tegutsema ja ja ta teeb praegu ühe sõnana äriga ja mitmesuguseid ettevõtteid on olnud, nüüd on tal seal nõval pluss siis on tal seal üks restoran, siis on tal seal vististi suvilaid ennist asjad, kui kaua te ise abielus Radon? O 54.-st aastast peale, nii. Sest ajast, kui Buratino on minuga kaasas olnud Kas te praegu ka veel tülitsete oma abikaasaga, millegipärast on meil selliseid kodulahinguid. Ei, tänan, on küll erimeelsusi, ma pean väga tänulik olema oma abikaasale, ta juhib tähelepanu asjadele, kus ma mõnikord mööda lasen ja, ja, ja tal on asju, mis ta on, milles ta on minust ees praegu, momendil on keegi. Tõlkida eesti keelde ja niisugune teaduslik lahendus oli vaja leida seal teaduslik-keelse ei olnud lihtne, siis seal on meid mõlemat vaja on, me leidsime seal ühise keele ja niisugusi, noh seda momendil ta tegeleb sellega. Aga siis tema oli pedagoog lastesõimes ja kasvatajana selle eriala lõpetanud ja sellepärast me leidsime ühise keele, meil oli nukkude tegemist vaja kodus teha vahel ja oskame seda mõlemat teha ja noh, niisugune niisugune kooskõla on meil ikkagi armoonia suurem. Teinekord küll, võib-olla ütleme niimoodi ei, ka see, kas paned mööda või. Võib-olla ma tunnen, et minu abikaasa Kinder, Stovee on parem kui minul Te saate nüüd õige varsti 70 aastaseks on siis paari nädala pärast ja kui te nüüd oma elule tagasi mõtlete, siis kas teil on elus rohkem vedanud või mitte, kas teil on oma elus vedanud? Täna on, see on väga hea küsimus ja ma olin ise sellele mõelnud. Leian, et mind on nagu hoitud elus. Kui on olnud õige ootamatusi, palju ja tervisehäireid, Kaaja siis hakkad uskuma, et saatus on ette nähtud. Võib-olla isa mõtles nii, et oleks läinud teist teed, mitte teatriteedega, nüüd ma leian, et oli vaja. Kõige rohkem võib näha ja saavutada teatri alal siis, kui sul on eeldusi. Ja ega tol ajal see sõel oli ikka teatrikooli astumisel vägare 355 soovijat. Ja siis võetakse vastu 40, kellest 20, kahe ja poole kuu pärast visatakse välja ja jääda nende hulga hulka. Mul on väga häid kooli vendiga toredat kooli õpetatud. Ma pean ütlema, et kõik inimesed ju sõbrad ja naabrid, need ju moodustavad kõik selle, kellega sa suhtled, kellega läbi käid. Nendega on väga, väga, väga meeldiv, see on tore pulk väga ja sellepärast ma ei taha. Aegki on selline, ei taha praegu nagu juubeldada, sa võid kellelegi, kui sa pead kutsetega oma tähtavad tähistama, siis vitsad kedagi kogemata solvata kutse mittesaatmise pärast. Ja, ja on ju neid hetki, kus sa oled vaat selle inimesega väga tuttav, seal on kõik teatrirahvas, need on ju nii palju. Ma ei saa vist lubada nii suurt pidulauda. Et niisugust juubeldamis teha, seda ei ole ka vajalik. Aga lapsi ei tohi ikkagi unustada. Võib-olla nukuteater soovib ikkagi tervitada selle kuupäeva puhul ja, ja kui nad seda teevad, see tõestab veel kord, et ma ei ole elukutset valesti teinud. Valesti valinud ja nukud on see teatriala on üks kõige teatraalsem teatrivorm, on nukuteater. Aitäh teile, härra Ferdinand, väike meie saade selle korraga praeguseks ka lõpeb ja no ma soovin teile saate lõpus sedasama, mida ta siin ise rääkisite. Võtan teie soovid enda sõnadest, et teil juhtuks rohkem elus kohtumisi nende inimestega, kelle perekonnanimi on ingel. Aitäh teile. Tänan saade neli korda kuus läheb eetrisse täpselt nädala pärast, siis kell 14. Null viis. Minu nimi on Marko Reikop ja kohtun teiega varsti järgmistes saadetes. Kõike head, jah, kuulmiseni.