Et noored Ja nüüd teie, Eesti lugu. Kui elu ümberkorraldamisest 16. sajandil. Niisiis, kui kirikuelu hakati selle muutusterohke sajandi kolmanda kümnendi hakul koos reformatsiooni ideede jõudmisega Liivimaale ümber vaatama siis asuti kõigepealt kohe tegelema rahaga. See see, mille kohta on suhteliselt rohkem teada kui näiteks selle kohta, kuidas muutusid turgia esimestel reformatsiooni aastatel. 1523. 24. ja 25. aastal tehtud kõige selgem ümberkorraldus oli kiriku vara kontrolli alla võtmine rae poolt ja kerjusmunkade pagendamine. Nii jutustas Juhan Kreem nädal tagasi. Mina olen Piret Kriivan ja paar lauset veel räägitust. Tallinna ülempastor Johan Lange nõudis kohe 20.-te aastate alguses Tallinna kihelkonnakirikute, Niguliste ja Oleviste finantssüsteemi koondamist ühte jumalalaekasse. Keskajal nimelt finantseeriti altarite juures toimuvaid teenistusi rahaliste annetustega vikaarjatega, mida oli mõlemas kirikus kümneid. Rahasummade kokkupanemine ühte jumalale laekasse ja sealt edasi uutele jutlustajatele. Palga maksmine oli esimene tööd, mida 20.-te keskpaigas hakatakse korraldama. Noh, neid, neid jumala laeka arvepidamist on säilinud sellest algusaegadest 40.-test enam mitte. Nii et, et, et seal seal ühel ühel hetkel muutub asi asi väga segaseks ja kuidas see toimus, rikkamad annetasid või, või kuidas see käis just seda on näiteks näha Testamentidest väga, väga ilusti, kuidas, kuidas jumala laekale või õieti mitte jumala laekale otse, vaid, vaid erikirikutele annetatakse annetatakse raha või eri eri suuruses summad mõnikord ka basturitele otse niimoodi, et iga iga jutlustaja seal kirikus peab saama nii mitu ja ja noh, niimoodi detailselt kirjutatakse lahtise. Aga siin ongi see, et need Testamendid neid koostatakse kontrolli all niimoodi, et, et, et Rael on, on siin oma ülesanne ja seal ja see on see koht, kus saab vaadata, et, et raha ei läheks läheks näiteks katoliikliku Toompeale vaid vaid püsiks, püsiks linna linna piires, tähendab, linnavõimul on selge kontroll kiriku rahade üle. Et raha ei saa kuritarvitada. Täpselt nii, täpselt nii. Aga kui raearvates oli kirikul liiga palju raha, seda olukorda õigupoolest ma ei kujutagi hästi, et see, millest on, millest nad pigem kogu aeg juttu on, on see, kuidas ei ole rahva. Et seda võiks rohkem olla, kas Niguliste ja Oleviste kirik Tallinnas olid siis need, kus esimesena mindi üle ka Evangeelsele jutlusele? Jah, Tallinnas on see seenina liiastõmpsu natuke varem ja, ja Tartus Tartu on, on enam-vähem Tallinnaga samaaegne, kus tuleb evangeelne jutlus, kus tulevad tulevad reformid. Ja see, kes millal üle läks, see oli, see oli võrdlemisi juhuslik, siis sõltus nendest inimestest, kes seal parajasti juhtusid olema. Või kahtlemata jah, et kui kiiresti ideed levivad, see on ilmselt Liivimaal on võimalik ühes linnas tehtud muututustest teada saada teises linnas üsna ruttu isegi siis isegi siis jah, et kaks nädalat on, on, on kindlasti Riia Tallinna trassil täiesti täiesti piisav aeg. Kohale jõuda me kahjuks ei, ei dial, kui knoken Riias 1522 diskuteerida, et kui kiiresti see see teade Tallinnasse jõudis või isegi kui ta jõudis kiiresti, et siis kas sellest tehti mingeid olulisi järeldusi ja mis ajahetkel meil on andmed natuke hilisemast ajast, et seal on, seal on niukene ahelat, aga, aga me tegelikult ei tea, kui kaua te olete levimine, just reformatsiooni ideede vastuvõtmine siis siis siis aega võtab. Kui me jutlustajast need tasapidi liigume, võib öelda karjääriredelit ülespoole, siis jutustaja oli ka Johan lange alguses ja temast sai Liivimaa luteri kiriku pea. Nii, võib öelda või ei, ei või ei, ei, ei kindlasti öelda. See on, aga ta oli kõige tähtsam, ta oli Tallinnas kõige tähtsam ei, üldse mitte üldse mitte üle liivimaaliselt. Tema tegevuse kohta on jah teateid, et ta linnade päeval on käinud, ehk siis seal sellistel kohtumistel, kus, kus Riia, Tartu ja Tallinn omavahel nõu pidasid, aga see on õigupoolest Liivimaa kirikukorralduse nüüd ülemisele tasandile minnes. Kui linnadest linnadest edasi vaadata, siis siis sellist ühtset Liivimaa kiriku korraldust ei saanud tekkida, sest et Liivimaal ei olnud ühtset ilmalikku võimu. Liimal olid piiskopid ja ordu ja igaüks tegelikult nendest oleks pidanud eraldi oma territooriumil reformid läbi viima. Ja linnadega linnadega on sama samamoodi linnad linnades igal igal pool seatakse sisse oma kord ja oma ülempastor ja isegi Liivimaa linnad, kuigi nad räägivad sellest päris pikalt. Et neil võiks olla kolme peale üks superintendent, kes jälgib, et kolmes linnas oleks nii kirikukorraldus kui jumalateenistused, peetakse oma sama mustri järgi. Aga et selle sisse seadmiseni kunagi ei jõuta. Seal on täitsa konkreetne põhjus, sest see oleks tähendanud raevõimu vähenemist pastorkonna üle millega linnade raetulid olid väga rahul, et neil see võim on. Kui oleks delegeeritud kusagile ülespoole, siis siis oleks konflikte kindlasti tulnud rohkem kui, kui neid niigi õieti Johan lange, oli ülempastor ülem Tallinna Tallinna ülem, dast õrnbastele, aga kas on teada Tartu kohta, kes sai ülempastoriks Riia kohta ja üle Riia peapiiskop oma sõnaõiguse kaotas üldse? Reformatsiooni käigus toimub Riiaga selline huvitav areng. Et kui Riia, kas olid Riia linn omas kahte maa härrat korraga peapiiskop ja, ja ordu, kes valitsesid koos Riia linna Kirholmi lepingu alusel, mis 15 sajandi keskpaigast. Ja see on linnale tegelikult väga mugav olukord, kui linn juba ühte maahärrat peab omama, siis parem kaks, sest siis saab neid üksteise vastu välja mängida. Ja see loob olukorra, kus Riia alati selleks, et, et et oma autonoomiat suurendada. Kord mängib ühega, kord teisega reformatsiooni käigus, kui Johan plangenselt on reformatsiooni üks üks tulisemaid vastaseid Liivimaal ja Klettenberg on pigem saksa ordu Liivimaa harumeister trump, Klettenberg on, on pigem sellisel äraootaval seisukohal. Siis Riia, Riia vannub truudust Plettenbergile. Vastutasuks selle eest pettenberg lubab riiale usuvabaduse. Niimoodi kaotab tegelikult piiskop oma sõnaõiguse Riia linnas ja, ja tal ei ole seal üldse enam midagi. Peapiiskop, vabandust. Ta kaotab paraad. Toomhärra tahetakse Riiast välja, toomkirik võetakse üle. Et see muutus on kõik, 1525. aasta aasta pööre Riias. Järgnevad arengud on, on selles mõttes keerulised, et 1530. aastal saab, saab Riia peapiiskop p Quad juutoriks ehk siis tulevaseks piiskopiks Wilhelm Brandenburgi markkrahv Wilhelm, kes on preisi hertsogi Albrecht vend ja Wilhelmi kohta on selleks hetkeks, kui ta piiskopi kondiitriks saab anda veendunud luterlane. Ja siis üritab Liivimaal ja oma oma selles peapiiskopkonnas mitut moodi reformi läbi viia, aga, aga nagu nagu ma ütlesin, see seda lõpuks ikkagi ebaõnnestub ja toomkirikust toomkirikust sai, sai seal toomkirikus, hakati luterlikku jutlusi pidama lõpuks toomkirikusse koondatakse ka ka mujalt mujalt linna pealt näiteks näiteks Riia linna Raamatukogu pannakse sinna ja, ja kool viiekümnendatel 1500 viiekümnendatel. Raamatukogude asutamine on üks selline informatsiooniga kaasas käinud muutus, mida tasuks mainida kloostrites laokile jäänud raamatut ühelt poolt aga ka ka uued raamatud, mida trükitakse ja, ja Liivimaal levitatakse, nende koondamine linnas Ühte avalikku raamatukokku on noh, Riias, nagu ma ütlesin, viiekümnendatel saab, kolib see toomkiriku juurde. Tallinnas asutatakse Oleviste juures raamatu ka viiekümnendatel. Nii et kui see kirikurüüste oli, siis raamatuid ei põletatud. Kindlasti kindlasti tehti seda ka mehe, mis, mis selliste kirikuliste aktsioonide käigus sai kindlasti kirikuks, aga hukka ka. Aga nüüd, kui mõelda nende selle peale, kui palju meil näiteks on, on säilinud keskaegseid altareid Tallinnas siis tasuks ikkagi veel kord rõhutada, et siis ei saanud kirikuliste olla väga põhjalik. Kõiki ei jõutud hävitada ja, ja, ja ümber teha. Raamatutel muidugi, eriti vanematel raamatutel on, on see probleem, et nad neid ei lähe enam vaja. Ja see on, seda on näha siis hilisemates, hilisemates köidetes, mismoodi keskaegseid liturgilise raamatuid on, on kasutatud lihtsalt köite köite katteks kattematerjale noh, ilus ilusad noodid, onju ja vastupidav pärgament, mille sisse on hea hea köita ja nii on, on läinud neid neid hiljem vast rohkem kaotsi kui pildirüüste käigus. Noh, me teame vildi rüüstest tõesti kroonika teateid ja mõningaid pärastisi arveteklaarimise noh, Tallinnas on mõned härrased, et, et kes, kes on kirikutest midagi võtnud, toogu tagasi, noh, umbes nii. Aga meil ei ole ju kirikute korralike inventare enne seda ega ka pärast seda, et selles mõttes me ei tea, palju hukka sai mõne kiriku puhul dominiiklaste kiriku puhul me ei tea isegi isegi seda, mitu altarit seal siis oli, isegi suurusjärku mitte. Et Niguliste Oleviste kohta on enam-vähem need proportsioonid teada, aga kahmitte mitte Haapsalu, aga ka mitte konkreetselt midagi, mitte Niguliste kirikuõpetaja poleks sulatina lukuauku alanud, siis me ei teakski, et on surmatants olemas olnud. Siis me ei teakski ja siis või surmatantsu kohta, kas selle kohta oli, tähendab Rode selle peaaltari olemasolu me teaksime, sest selle kohta on vähemalt paar arve räbalad säilinud, et siukene asi osteti. Surmatantsu kohta minu arvates ei olegi. Või on niimoodi, et on üks mida vist seostatakse surmatantsuga, umbes umbes nii on on see kiriku vara-alane teadmine, aga noh, püha väga napilt, ühe püha vaimu alternatiiviks Notke altar on, anna seisab endiselt endiselt sealsamas kohas ja et see seal ei ole ühtegi märki sellest, et oleks oleks pihta saanud noh, sellist sellist korraliku korraliku kiriku rüüstamist nagu tehakse Madalmaades või Reinimaal niukseid asju lihtsalt ei toimumil. Ja nende nende kohta kõige dramaatilisem rahutuste kirjeldus pärineb Tartust. Kus Melchior Hoffmann oli see, see jutlustaja, kelle tõttu linnas mindi nii kõvasti tülli, aga lennatakse Toompeal, toomemäge, vabandust, Tartus on toona veel õuna üks ja sama asi enam-vähem piiskopi maa mäe otsas. Tartus on sellest kirjeldus, kuidas rahvahulk tungib toomkirikusse. Aga see, mis pärast saab, mis alles jäi, mis hukka sai? Seda me ei tea. No Riias on, on teada paar sellist teadet, kuidas tehakse veeproovikujudele ehk siis visatakse noh, niimoodi nagu proovitakse, kas nõid või ei ole, visatakse pühaku kuju vette ja vaadatakse, et ujub, siis paneme põlema ja põletatakse ära. Aga et need on Liivimaa linnades ikkagi üsna üsna lühikesed episoodid, see, see rahutuste periood on, on hästi lühike Tallinna puhul, üks päev on see, kus, kus kus juhtus midagi. Aga kord taastatakse väga ruttu ja ja selles mõttes kiriku varad on hiljem palju rohkem kannatanud, noh tartu Tartu puhul me, me lihtsalt ei tea, sest et Liivi sõjas sai ka palju asju hukka. Et kumb siis kumma käigus rohkem tehti. Ja ma millegipärast arvan, et rohkem tõesti kivi sõja ajal või noh, see on täielik hüpotees, ilma mingi tõestusmaterjalid pildil ühte on päris hea selline sündmus, sellega saab ära dateerida ja see on varasemal ajal olnud kindlasti käepärane näide, nüüd viidi reformatsioon siis kirikut, puhastati ära üleliigsetest pühakujudest ja nii edasi. Esiteks ei puhastatud osa osa üleliigseid pühakujusid ei jää kindlasti alles ja see luteri usku pööramise protsess oli kordades pikem, kui see käinud ühe päevaga. Rituaale mugandatakse pikkamööda. Pühavaimu kirik ehitatud 14. sajandil on üks vanemaid sakraalehitisi Tallinnas. Reformatsiooni käigus anti just see kirik eesti kogudusele. Pühavaimu kiriku pastorid tõlkisid eesti keelde katekismuse, mis ilmus 1535. aastal ja pühavaimu kirikuõpetaja oli kuulus Liivimaa kroonika autor Balthasar Russow. Püha vaimu kirikukell elas tõesti üle reformatsiooni elasile Liivi sõjagi, Põhjasõja, esimese maailmasõja ja teisega aga kirikukell, mille heli võis Tallinna Raekoja platsil kuulda juba 100 aastat enne reformatsiooni. See kell ei elanud üle tulekahju 2002. aastal. Järgmises arhiiviloos, 1967.-st aastast on kuulda ka veel selle vana kella häält. Hubert Velderman kuldmikrofoni omanik ja Rasmus Kangropool ronivad üles püha vaimu kiriku torni tippu. Kella juurde. Me ei taha näha Kuus. Tuvi. Siin mäe peal on nii palju tuvisid, et seest ei saagi edasi. Hakkame. Tarnimine väga siit läbi puhtalt legaalne pahalaste atra mis ta nimi on? Üldse siin tornis käiakse vist väga harva ja noh ja siis ta nüüd ikka minna. Kõige viletsam? Tuvi otse trepiastmele siis munad teed. Kes ees laastava? Sassi läksid kukkuda üles õlg kuidagi lähedaga. Kuidas alla tuleks ka? Siin on kellanööride. Olemegi, kelle juures? Oleneb, olemegi üleval, kui kõrgel me praegu? Altlinnast oleme? Tänavast täpselt meetrite järgi? Ei oska öeldagi, aga tundub, inimesed näikse üsna pisikesed olema, mõni vaatas aknast välja. Ja kõrgemale me vist siit ei pääse, sest ma võimalik, vanim kell on meie ees, panin kella meie ees, no võiks armadat. Eks saaks ikka kõrgemale, kuid mädaned meie oskused ja teadmised ronimise valdkonnas ei ole nii suured, lubaksid meil siit edasi ronida. Nojah, ma olen, kell on siis tõesti silme ees. Ta on vanimaks säilinud kirikukellaks Tallinnas ja arvatavasti ka kogu Eestis pärit on see kell aastast 1433. Tema ülemises osas on kaherealine päälkiri ladina keeles, mis tõlkes siis kõlaks nii et hau, kuningas Kristus, tule rahus. Pole tervitatud õnnistusrikas, issand, olgu sinuga issand, aastal 1433. kui raske, see küll võib-olla kaks maja käega, kuna lisaks jah, no ma arvan, et ta üks kolm-nelisada kilo kaalus kindlasti, nii et kahe mehega või veidi kolme mehega, nagu me siin üleval olev vaevalt alla saaksime viia. Ja ta on ka aega löönud linnarahval löönud aega on olnud siis omal ajal ühendanud ajanäitajaga kuid praegu ta seda ei tee. Seega praegu ajanäitajat kontrolliksime. Kell 20 ja 34 minutit. Lööb ilusasti lööb ilusas, teab selle löömise kohta. See on siis nähtavasti meistri nii initsiatiivil siia peale kirjutatud, nimelt kellan valanud tainameister Märten Seibert nii kella peale kirjutatud ja on sinna valanud teksti, see on alamsaksakeelne ja kõlaks tõlkes siis nii. Ma löön õieti nii tüdrukule kui ka sulasele. Olen talle kui ka isandale ja seda ei võimule keegi ette heidab. Küllaltki nii. Huvitav ja kena. Mis puutub sellesse aastaarvu 1433 siis teatavasti oli sellel aastal Tallinnas üks ränk ja suur tulekahju, nähtavasti üks suuremaid üldse selle linna ajaloos. Ei ole päris teada, kas see kell on valatud enne või pärast seda tulekahju, kuid aastaarv langeb täpselt kokku. Tulekahju oli võrdlemisi ränk, nagu ma juba ütlesin. Kuuldused sellest tulekahjust ulatusid isegi kaugemale. Et seda näiteks märgib ära aga Pihkva kroonika. Nimelt arvestades, et seal ajaarvamine toimus teise süsteemi järgi, siis on kirjutatud niimoodi, et aastal 6941 ja edasi järgneb siis juba vanas keeles tekst mis kõlaks nii Davosel jätta voored, kolovann, võlgorew, Odkromouse, Yot, Molnia. Tegelikult linn muidugi täiesti maha ei põlenud. Kuid tulekahju oli siiski küllaltki ulatuslik. Kas pühavaimu kirik kannatas selles tulekahjus, ei ole päris selja. Üles, kostab toredasti praegu ka linnamüra ja kuidagi nagu võib ette kujutada kui kunagi voorimehed sõitsid ja, ja et siit ülevalt, nii nagu täiesti vaata taevast alla vaadata üleolekuga alla nendele maapealsetele askeldustega. Peale selle on siin veel üks, teine kell küllaltki soliidse ja aga ta on aastast 1638. Ja kannab siis tolleaegse kiriku eestseisja. Toomas on trend selline nime ja vappi. Missugust häält ta teeb? Hästi kuidagi puhas ja õrn. Jah, seda küll, eks kella valamine oli ka omaette suur kunst mida kahtlemata igaüks ei osanud. Ja neid teadmisi anti muidugi edasi põlvest põlve, ühelt meistrilt teisele see sajanditevanuses tornis tekib mõte, kas ei oleks õige ühendada see sajanditevanune Kell ja panna ta ajaarvamise teenistusse, ühendada teda alumise kellaga, mis sealsamas tornis samuti seitsmeteistkümnendast sajandist juba linnarahval aega näitab ja on niisugune mõte ennegi liikunud, kuid teatavasti ei ole seda nii lihtne korraldada. Teda saab küll lööma panna, jah. Kuid siin võib-olla ei ole nii päris töökindel, arvestades seda, seda võib ainult mehaaniliselt ühendada mingisugused trossi või traadi abil piki seda torni üles. Siin trepid segavad ja veidi polegi. Õieti polegi trepp, tähendab, siin tuleb mingisugune niisugune blokkide rataste süsteem. Mis tähendab ilmselt ei õigusta ennast niisuga, teine mõte, mida küll ei ole saanud siiamaani rakendada, võib-olla tuleks võtta kas siis raekoja kellalöögid magnetofonilindile ja ühendada Metro fon siis kas vaeva kellaga või mõne muu kellaga ning iga teatama aja järgi seal veerand tunnid, pool tundi täistunnid juba läbi võimendaja siis see kõlaks ka natukene kaugemale, vähemalt järvevanalinna piires anda siis üle linna. Ma tahan, et vat praegu näitab kell nii palju, kas seal veerandkoldena tund, pool tundi või täistund, see oleks nähtavasti natukene mõttekam juttu muidugi praegu raekoja tornis. Kellahelinat tuleksid raekoja tulesid raekojas kahtlemata, loomulikult. Siin ei ole mõeldud mitte raekojast torni viia, mitte see, kel ei, ei, seda muidugi mitte. Tema jääb siia pühavaimu kirikusse kuid võiks ju kombineerida mingisuguse lühikese kellamängu. Ma olen isiklikult kuulnud seda Kiievis ja pean ütlema, et jättis erakordselt niisuguse heasüdamliku ja sooja mulje, kõndides mööda seda linna ja kuidas siis aeg-ajalt nende kellamängu, mis teatas õiget aega praegu küll oleme püha vaimu kiriku ja samuti Tallinna ja Eesti vanima kella juures kuid õigem oleks noorimat, võtaksid ajaarvamise oma hoole alla ja, ja raekoda on see kõige paslik kõige paslikum koht. Selline unistus siis pool sajandit tagasi läbi raskuste tähtede poole perraspera Ad Astra, nagu ütles Rasmus Kangropool ennist pühavaimu torni ronides. Kuuldavasti võib see unistus veel enne kultuuripealinna aastalõpu Tallinnas ka täituda. Nüüd on kirikukella koopial ka kolmas eestikeelne tekst. 2002. aasta 29. päeva maikuu hommikul hävis torni tulekahjus minu eelkäija. Mina olen valatud tema asemele ja siia püha vaimu kiriku torni asetatud 2003. aastal. Aga meie läheme koos Johan kreemiga poolaastatuhandeid tagasi reformatsiooni algusaastatesse Liivimaal Johan Lange juurde tagasi tulles. Tema oli Tallinnas. Evangeelsed koguduste juht siis tema allus linnavõimule. Või oli neil mingi teistsugune võrdsete suhe? ATP aasta eest ja luteri pastor kond jah, allub allub linnavõimule, see on üsna selge. Mis ei tähenda nüüd seda, et luteri pastor kond Poleks alati olnud väga kuulekas või või et ei oleks olnud konflikte sellelt pinnalt, et kellel siis on õigus otsustada ühes ühes või teises küsimuses. Et siin tuleks siiski arvata, et, et 16. sajandil neid otseseid kompetentsi konflikte Tallinnast ei ole teada. Kus rae ja pastorkonna arvamused oleks, oleks läinud väga tõsiselt lahku, et nad suudavad, suudavad kokku leppida päris päris kenasti ja raad tihtipeale otsustab, näiteks on 1529. aastal, kui pastor kond omavahel tülli läheb siis siis ühe tülitekitajatest Nad saadavad linnast ära vabastavad ametist. Et see sellist laadi sekkumist on, on rae poolt kindlasti ärad. Sellega algab tegelikult iga iga kiriku seadused, et ilmaliku võimu eesmärk on vaadata, et kirik toimiks. Et rahast õpetatakse. Ja siin kahtlemata kahtlemata ilmalik võim ja seda rolli täidab Tartu kohta ei ole teada, kes oli ülem, vastav. Sinna läheb Tallinnast Herman marsuv kes on alguses Tartusse, tahetakse Tartust minema, tuleb Tallinnasse, siis Tallinnast, Tallinnast läheb tagasi, Tartusse on ka olnud üks üks õige rahutu, rahutu kuju või konfliktne, kui õigupoolest ümber alati midagi midagi toimub. 1529. aastal Tallinnas on just tema see, kelle ümber konflikt puhkeb. Head aetakse Tartusse ära, Tartus võetakse ta vastu, Tartul võetakse vastu. Jah, tegu on esimese otse vitanbergist tulnud ütlustajaga tegelikult Liivimaal. Kõik teised olid kuidagi kaugemad teid või, või mitte otseselt kokku puutunud Wittembergist lähtuva õpetusega. Üks teema, mis me, mis nüüd jäi tegelikult siin siin praegu varjumile võiks, võiks veel korraks korraks üles tõsta, on, on Liivimaa koolikorraldus ja mis on üks probleem, üks üks võimalus, kuidas vaimulike kaadripuudust leevendada, on hakata neid ise koolitama Liivimaal. Ja selleks üritatakse juba katoliku aja lõpukümnenditel seada sisse kooli. See plaan ebaõnnestub, aga see jääb, jääb pidevalt Liivimaa maahärrade diskussiooni objektiks, noh kõige kõige tõsisem katse vastavast hilisemast ajast 1546.-st aastast jällegi kus üritatakse Viljandisse tekitada kooli. Miks see ebaõnnestub on, on ilmselt omavaheline omavaheline kisklemine, kes ka kooli asukoha üle ja kooli ülalpidamiseks sisse seatavate maksude üle siin ordu ja peapiiskop Wilhelmi lihtsalt ei suuda kokku leppida, kes, kes selle peaks tegema. Ja võimalik ka, et selleks ajaks siis 1500 neljakümnendatel aastatel sai ka linnadest juba kvalifitseeritud tööjõudu. Linna linnakoolid tegelikult tegelikult on ka ka võimelised õpetama, et see sellest nähtavasti piisas või, või et see vajadus ei olnud nii suur. Ja noh, mis on reformatsiooni levimise juures alati olnud küsimus, millal asutus tuntakse trükikoda. Ja siin on Liivimaa olnud olnud sõltuv välistoodangust. Esimene Liivimaa trükikoda on 1580 kaheksakümnendatel Riias asutatud ehk siis kõik see varasem, mis tehakse, selle peab trükkima kusagil mujal Lübeckis trükitud Wittenbergi Rostokis Stockholmis, aga et, et kohapeal seda ei ole ja jällegi nähtavasti sissekandepind trükitoodete tarbijaid ikkagi nii palju ei olnud, et oleks, oleks kohapeal kohapeal tasunud tasunud, trükkima hakata. Aga see ei pidurdanud reformatsiooni levikut? Ei, see, see ei, ei pidurdanud, need Saksamaalt saadud saadud tekstid on on liikunud, samm on liikunud ka väga kiiresti sünni otse otse siinsete käe läbi ja silma all, aga, aga nad nad jõuavad, jõuavad Liivimaale väga ruttu ja see seda ei saa väga tõsiseks puuduseks nimetada. Tallinna linnaarhiiviteadlane Juhan Kreem rääkis kirikuelu ümberkorraldamisest Liivimaal. Kodulehelt saab meid uuesti ja üle kuulata. Eesti vaimulike rahvalaulude tekstid on võetud luterlikes lauluraamatutest, ansambel heinavanker ja suur Pakrilt pärit rahvalik koraal rahva õnnistegija.