Seni. Ajanud. Kuulajad kahes eelmises ajala tonniste keemia, Juttav kangest, alkoholist ja katsetest selle pruukimist keelata. Teema oli aktuaalne, tuleb välja, et praegu Venemaa Föderatsioonis peetakse alkoholismi vaat et kõige valusamaks probleemiks tahetakse Miina hinda tõsta koguni neljakordseks, mis tõenäoliselt toob kaasa laialdase samagonniajamise. Aga meie pühendame kaks, järgnes tondi hoopis mõnusamale joogile, kohvile ja kohvikutele. Alguses üldises plaanis siis kohvik kutele Tartu kohvikutele. Eesti kultuuriloos. 21. sajandi alguses kirjutatud tasid ajalehed, et maailmas kolm peamist mõnuained silmas pidades nende kaubanduslikku käivet olla alkohol, tubak kas ja ka viimase 10 aastaga paistab vähemalt heaolumaades tubakapõletamine vähenevat kohv ei, müügihind on aga sedavõrd tõusnud et minu arvates pole võimatu, et tubakas ja kohv on tuluallikana oma kohad vahetanud. Muide, leidub meedikuid ja sektantlikke, kes peavad kohvi samuti mürgiseks aineks ja kohvisõltuvust lausa probleemiks. Olen kuulnud Tartu Ülikooli vanema põlvkonna tohtreitelt ütlemist, et ühed mürgi, mõlemad alkohol on laisa kofeiin, seevastu virge, inimese meelemürk, muud suurt vahet ei ole. Aga nüüd teema juurde. Kohvi kui joogi Elmumisega ta on olemas. Õige mitu legendi. Ma esitan teile kristliku ja Muhamed likovarri äng. Kristlik legend kõnele. Ühes Jeemeni kloostris. Kurtes kitsekarjus Kustas munkadele, et viimasel ajal ei lase loomad teda enam öösel magada. Nad on üliaktiivsed kuidagi vallad tõst täis, gepsutavad mäegivad kloostri prior arvas, et põhjus tuleb otsida kitsede seegi poolises. Karjusgozkahe munga aga läks mägedesse ja nad leidsid kitsede karjamaalt tundmatu põõsa taolise taime. Tõid selle okse ja Veljo kloostrisse. Mungad tegid neist keedis ja jõid. Tulemuseks. Kogu öö olid nad erksad, ei olnud täna uneprobleeme, kes käis veel jumalateenistustel, mida kloostrikord rangelt. Ta nägi. Nii jõuti selgusele, et mõnuaine peitub selle taime seemned, kes mida hakati vääralt ubadeks nimetama. Neid seemneid risteeti Tambliti uforis ja saadi toniseeriv must jook mille tuntus levis peagi kogu Lähis-Idas. Araabia legend, Aus moslem Omar saadeti 1250. aasta paiku valega kaebuse alusel karistuseks kõrbe, kus ei olnud piisavalt toita. Õnneks leidis ta, tundmatu põõsa, tegi selle viljadest tõmmise ja alla paar. Ta oli erk ning turgutas teisi kõrbe Holkureid. See imelugu jõudis kalliffi kõrvu. Kes sai need teada Allahhi heldusest ja Omari süütusest andis Omaarile tema väidetava süüteo andeks. Jääd kinkis uue joogia omastamise eest uhke palee. Ja kui Omar vahepeal surnud ei ole, siis elab ta seal Praeguseni. Selge on aga see, et kohvipõõsa või ka kohvipuu looduslik kodupaik oli Etioopia lõunaosas mägises Café provintsis. Seal kasvab metsikuid afiboid, kes mäestiku mõnusas kliimas praeguseni. Kafastveedi kohvipuu. Araabia poolsaare lõunaosas paiknevasse Jeemenisse nimetati antiikajal Araabia Feliks õnnelik araabia kuna Jeemeni mägedes tõid meretuuled piisavalt niiskust ja sademeid. See võimaldas seen rajada terrassidel laialdasi kohvi Windowsi. Pealegi ASUS, Jeemen, Talle aegsete kaubateede sõlmpunktis, nii et jõudsid nii laevade kui karavanidega mõnu. Joogi oad kaeras Damaskusesse, Istanbuli ja 16. sajandi lõpul oli kohv tuntud juba kogu osmani impeeriumis. Veel Jeemenist püüti kohvi viia teistele subtroopilistel aladele. Türgi riik kuulutas kohvi riigisaladuseks jääd takistada. Ta seemnete väljavedu kästi kohvi oad üle valada keeva veega et nad eakaks idanema. Ometi viisid mekasse tulnud palverändureid kohvipuu kasvatamise oskuse endaga kaasa. Nii õudiskov Indiasse, kristlastest kaupmehed. Hollandlased viisid hinda neesiasse, portugallased Brasiiliasse ja hispaanlased vahe Ameerikasse Kesk Ameerikasse. Hollandi botaanikud uurisid kohvi kasvatamist, omad hoonetes ja 1658.-st aastast algas hulgikohvikasvatus Sri Lankal 1699. aastal ja avas selline, oleks siis kohvisaamislugu kõige lühedamal. See kohvijoomise kohtadest kohvikutest on ju kohvik, kõik kümneid erinevaid liike mis aegade jooksul on muutunud aga oluliseks vähemalt Euroopa kohvikutel. Mul on jäänud üks. See on koht, kus käiakse koos kohvi joomas ja seltskondlikult aega veetmas võnka asju ajamas. Omamoodi kultuuriasutus. Euroopa kohvikud võivad tagasi vaadata nii 350 400 aasta selle ajaloole orje endi omad aga enam kui 500. sele. Need olid väikesed, vähese ja küllaltki kehva sisustusega kohvijoojad, ainult mehed naisi sinna ei läinud, istusid päikese eest varjata Dona ja vaatasid, kuidas samas resteeti Tambeti uforis või jahvatatud kohvijoad. Kuumaveekannud olid tulel alati valmis, nii et kange toniseeriv jook valmis otse kundede silmade all. Idamaise kange araabia kohvi juurde kuulus klaas külma vett soovitati, jooge sealt varem paar lonksu kohvi, maitse oleks tuntavam. Kohvi juurde suitsetada. Vesipiipu mängiti lauamänge, malet, mõnikord ka Vaiketi igatähes. Araabia kov, Terr Jegorov oli äärmiselt kange väike tassike, teda pakuti pool sellest oli kohvipaksu. Ülemine pool mõrkjat toniseerivat jooki ja öeldi nii. Go on moslemite vein. Ta peab olema kuum nagu põrgu, must nagu vaat puhas nagu ingel. Ja magus nagu armastus. Juhul kui kohvi hakati jooma koos suhkruga. Osmani impeeriumist, levis kohvijoomine Vahemere maades sadamalinnade kaudu. Hiljem jõudis ka Inglismaale ja Hollandisse, kus esialgu tehti kohvipaksust omamoodi tro. Aga see polnud kuigi maitsev. Ja Hollandis KOV kohe läbi löönud. Inglismaal oli üks esimesi kohvifanaatikuid hilisem tuntud arst Jana Tuomioja, professor vereringeavastaja William Harvey. Ta oli õppinud heitaanias Padova ülikoolis koos araablast tudengitega kes jõid sageli kohvi. HV õppis kohvi hindama jätkas kohvijoomise kommet ka Inglismaal, nii et irvhambad ütlesid. Tänu kohvile tee keegi ta oma avastuse sest kang Jegorov vani harve soontes vere nii kiiresti liikuma, et seda ei olnud enam võimalik mitte märgata. 1669. aastal oli mitu kuud viibinud Pariisis esinduslik türgi sultani saatkond. Ja see serveeris huvilist Pariis lastele uudisjooki kohvi mis äratas tähelepanu hiljem saatkond viibiska Viinis. Aga üldtuntud daatum on 1683. Türklased piirasid sel aastal teist, karda veeni, kuuldes aga Poola tuge. Ratsavägi on ära lõikamas, rände varustas steid, Eda pool põgenesid veenialt jäi sinna 500 kotti kohviube mida viinlased esialgu pidasid hobused hoiduks mingi jõusöök hobustele. Hiljem aga selgus. Tegemist on kohviubadega ja türklaste juures kohviga tutvusteinud veenlased käsid asutama kohvi joomise. Tobasid. Mõnel pool püüti kohvi keela. Muide, Türgis vaidlesid islamivaimulikud, kas tõsiusklik ole, moslemile on ikka kohv sobiv jook, sest koraanis ei ole seda kordagi mainitud. Peeti ei keelata kohvipoodide avamine ja siis leiti, et jess kohvi abil saab välja tõrjuda koraanis korduvalt keelatud alkohoolsete jookide pruukimist. Kohv on Allahhi enda kingitus. Tõsi, moslemitele. Rooma paavst Clemens kaheksas olla 1600. aastal esimest korda teinud kohviga tutvust. Jook maitses talle ja päev kuulutas kohvi kristlikuks joogiks, mille avas Lähme. See au ei tohi jätta mingil juhul moslemitele. Ta andis oma dioloogidele korralduse leida piiblist viiteid Café-le. Ja need ütlesid, et midagi me leidsime, loeti läbi vana testament ja uus kov ei mainitud. Loeti läbi, härražeepased ei olnud. Siis öeldi aga Spartas ennesõjaretkele lahingusse minek, kott antisõdalastele mus fashub b. Mis Eika muu võis olla kui must kohv. Tegelikult olevat olnud veresupp omamoodi jõudoit. Lahingus jõudu jätkaks Marsseys veini joonud, linnas vaieldi avalikult kohvi, võimaliku tervise kahjustamise, õlle veinitootjad ja müüjad. Banzeerisid meedikuid, kes kinni tasid. Kes veini joob, see kaua elab. Kes kohvi joob, sureb peagi ära. On teada ka mitmeid kuninglikke keelde kohvipruukimise kohta. Aga Friedrich Suur Friedrich, teine Preisimaa kuningas, et täita riigikassat. Ta hakkas kohvi maksustama. 1766. aastal. Pärast laastavat seitsme taastas sõda, kuulutati kohvi sissevedu preisi riigi monopoliks. Seitsmeaastase sõja tõttu oli riigikassa ja nõunikud soovitasid kuningal kohvi maksustada. Palgad teame tisse sõja invaleegedes. Nuusutajad, kes käisid mööda tänavat ja köökide juures nuusutasid, kas ei ole tunda Coffee ristimise lõhna? Kui oli, sisenesid ja nõudsid tõendeid, et kõrge tollimaks on tasutud. Modio tuli trahv veale. Friedrich teine suri 1786. aastal ja sellega saabus ka lõpp Preisimaa riiklikule kohvi monopolile. Pariisist levis kohvijoomine üle Prantsusmaa, aga Pariisis endast, kes uus kõrgseltskonnamood, ennustamine kohvipaksult. Nad ei ole selge, kuidas nad täpselt ennustasid, kas kohvi vedelikult liigutades seda tassis või alustassile kallatud kohvipaksult. Igatahes lobischeti võimalikust tulevikust. Näe, nii igasuguseid figuure, mis andsid igavleva seltskonna fantaasiale aina hoogu juurde. Kultuuriloolane Egan Freidel, kelle teosed on ka eesti keeles saadaval märgib, et alates seitsmeteistkümnenda sajandi teises pooles hakati Lääne-Euroopa peenema seltskonnas kohvi hindama kuna see eksootilise päritoluga ning meeldiva aroomiga jook tekitas Kain dioobumust. Tema andmetel olevat avatud esimene tõeline euroopalik kohvik Londonis. Ja Inglismaal kujunes tava, et igal peenemal elukutsel huvi Reingeel poliitilisele ühtekuuluvusele oli oma kindel kooskäimise koht. Kohvik. Sakslased hakkasid seda hiljem nimetama Tammlakaaliks. Ühes sellises libedzee Keshamblakalis käis kohviga maiustamas mas Johann Sebastian Bach kes hakkas seal koos oma õpilastega andma improviseeritud kontserte. Ja 1720. aastal koguni pühendas kohvile ühe oma kantaadi Vachi kohvikann daat, mille fragmente tee käesolevas saates ka kuulete. Igatahes 18. sajandi alguses tegutses Pariisis ligi 300 erinevat kohvikut. Mõne juures olid eraldi toad piljardi ja hasartmängude. Kaardimängude tarvis. Oli teada, et sapi näie irooniline vald Täär on kirglik kohvisõltlane. Joovad päev vas vähemalt 50, mõned autorid kirjutavad kuni 70 väikes tassi kanget kohvi. See oli ta nagu päevanorm, sest ilma kofeiini ei suutnud ta elada ega töötada. See olevat peegeldanud tema närvilises sageli ülepingutatud stiilis. Sajand hiljem paistis eis kange kohvi hulgi manustamisega Selma alalises rahapuuduses vaevlev ana. Balzark. Tema loominguline tööpäev, õigemini küll töööö vaat kui ilus eestikeelne sõna töö all kas kella 10 paiku õhtul ja kestis kuni koidikuni hoolega ette tõmmatud kardinate taga. Alles siis läks pall sark puhkama, jättes kirjutuslauale paraja pataka Karl ronga sulega kirjutatud manuscry tee. Ka Viktor voo olnud suur kohvi austaja. Jõukamal seltskonnal tekkis peagi komme Kuda külalistele, kes tulid hommikusele visiidile kuuma kohvi koos värskete saiakeste või küpsistega. Te aadlikel tööle. Ja serveeriti eriti kanged ka kohvi hästi tillukestes tassidest. Mokka oli omamoodi mokamääre. Inglismaal kujunes komme pakkuda kohvi kella viie paiku hiljem muutusse kella viie teeks. Joomise juurde kõlas vaikne kammermuusika. Nii olevat saavutatud eriti mõnus härra olemine foon jutuajamisele. Teinekord mängiti kaarte. Klahhiti. Kohvi teed olid tolleaegsete karikad. Terroristide humoristide üheks peamiseks lemmikobjektiks hakati käima kordamööda üksteise pool veetmas pärastlõunased, vara, õhtuseid, tunde. See oli kodanliku suhtlemisskulptuuri uus ja vägagi elujõuline. Varm. Kohvitassid muutusid tähelepanu objektiks. Õhkõrn hiina portselan võis kergesti puruneda, seepärast kasutati seda harva. Pandi klaasi taha puhvetis imetlemiseks, lihtrahvas jäi messingist või vasest nõudest. Alustass oli küllaltki sügav. Sellele kallati kuum kohv, et see jahtuks ja joodi siis ele serva. Hiljem see komme kadus hakatel labaseks pidama. Kunstiajaloolased väidavad, et on teada enam kui 1000 kohvitassi erinevad tüüpi nii et olid spetsiaalsed tassid habemikele. Nende habe kuuma joogi sisse ei satuks olitekmiga pealt kaetud tassid, et aroom enneaegselt ei lendaks. Mokas järveesid kõige väiksem Ühele isikule kõige suuremad kuni 100-le persoonile. Need olid nagu staatuse sümboliks Läänes stiilis kohvikannud olid kõhu kad, oriendi stiilis kõrged ja kitsad, nii et kohviserviisi diakannud olid omamoodi tarbekunstiteosed. Rokokoostiilis väga kallis servisid. Sõjameestel ja rändoritel olid kohvitassid nahksetes võtlarites ET vält teda portselani, Võifayansi purunemist. Sama oli ka nomaadi hõimudel. Keraamika oli nende tarvis liiga kergesti puruneb materjal. Märgitakse, et hommikune kohvijoomine täi muudatusi keskel Lääne-Euroopa toitumist avadesse. Varem oli hommik alanud vaesemale rahvale kas putru või suppi, aga sageli eelmise päevas supi jäänuk. Ees seisis pikk tööpäev ja tuli hommikul tugevalt sei pea kehakas kov tõrjuma neid tugevaid toite tahaplaanile. Coffee oli kiire valmistada. Hästi kuum, ergutav ja maitsev. Kes soovis, tegi kohvi sisse veel saiapudi. Ainult vaesemale rahvale ei olnud raha ostmaks kallis naturaalkohvi. Seepärast aeti läbi surra, vaata ehk saad Skoffidega neist tom vilja teradesse, Katode siis kõrvetatud viljakohv, maitseks lisatud veel Sigoreid. Aga neid surrogaat, Segoseid tonti kümneid. Saksamaal meenutatakse. Esimese ja teise maailmasõja ajal oli levinud mõrud tammed roogo kuum, must ja kibe jook, mis kandis Kell kohvi. Nime aga ei Taniseerinud, ainult Luftwaffe pilootidele anti tingimata naturaalkohvi. Teinekord lisati näpuotsaga aroomi saamiseks ersats kohvile. Natukene naturaalsed. Euroopa kultuuriloos meenutatakse esimeste kohvikute pidajad olid tavaliselt armeenlased, juudid või Liibanon. Lase Nemad serveerisid Türgi jooki eksootilistes rahvarõivastes oma moder, reklaam, mis meelitas uusi kundesid liigi hingelise ülikooli linnades Oxfordis, Cambridge'is olevat propageerinud kohvi joomist. Lähis-Idast olnud tudengid, kes tõid oma pakkides kohviube kaasa ja hiljem hoolitsesid selle eest, et kodumaalt kohvi järele jõuaks. Põhja-Euroopas rajasid kohvikuid prantslased, hollandlased, hispaanlased, inglased hakkasid kohvi kõrvale pakkuma ka hästi kanget inglise moodi ideed. Kohvikud kujunesid just võõrsil viibivatele välismaalastele kokkusaamise kohtadeks. Mõnel pool oli kohvikus tellitud nende kodumaa ajalehti, nii et sai sealtkaudu koduma uudiseid teada. Kohalikud võimud olid kohvikute suhtes esialgu umbusklikud. Need olla potentsiaalsed vandeselts, laste salaehing, laste kogunemiskohad. Ja ega ta korralikule kodanikule kiita koht ei ole, löövad seal aega surnuks, selle asemel, et midagi mõistlikku teha. Suvel löödi linna lähistel väljasõidukohtade süles kohvikute helgeid võib paviljonid. Daamid eelistasid selliseid kohvikuid, kus pakuti maiustusi, limonaadi, jäätist. 19. sajandil tulid Lääne-Euroopa linnades üksteise järele. Café Savon. Cafeekonditer ei, jätkas veerestoran. Café Salon. Tavaliselt oli alumine Carlus sisustatud Ampeervi piide meier stiilis mööbliga. Seintel peeglid, lauakesed tingimata marmorplaatidega omamoodi luksuskohvikud. Veenist tegutses koguni hõbekohvik, kus jooginõud olid tingimata hõbedast. Nii nagu ukse käepidemed prantsuse raali ilmased, Café, restoranid, seen pakuti peale kohvi, Versooja doi, too alakaart ja viin sai kuulsaks oma kondiitrikohvikutega värsket viini saia, kes sa oled ja koogid tingimata oma toodang alati saadaval. Nii et kohvikute osas kogu Euroopale Anssitooni, Pariis ja viin, Viini piimakohv koorega kohv oli laialt tuntud. Kujunesid välja õpetatud meeste kohvikud, kus teadlaste seltskonnad regulaarselt kokku said ja omavahel ka asjalikku informatsiooni vahetasid. Teinekord olid ajakirjanikud kohvikusse uudistejahile. Nii et kohvik muutus omamoodi vabahariduse keskuseks või ka infopunktiks. Mõni kohvik sai kuulsaks oma piljardiga Viinis, malekohvikud maletajad käisid seal ka kõrged tasemel maletajad. Peremees küll kurtis, et läbimüük on väike, malehullud istuvad tunde, tellivad ainult üks kaks tassi kanget kohvi ja kõik. Seepärast mõneski kohvikus bokseeritennad kõrvalruumidesse või hoopiski välja. Pariisis hakati kohvikus esitama šansoone, seda häireid Teie suure revolutsiooni aastatel. Hiljem võimud püüdsid keelata, aga see komme ikkagi taastus. Ja 1867. aastal loodi Pariisis esimene kontsert Café kus esinesid kostümeeritud artistid ja hiljem võimaldati soovijat seal ka kohviku ruumides tantsida. Inglismaal väidetakse, kohviku sildi taga oli tegelikult õllepood, povi. Kohvi kõlas lihtsalt peenemäelt eksootilisemalt sissepääsu juures müüdjožetoone. Poiss käis laudade vahel kann käes, kallas tassi või kruusi kohvi täis Kehra betooni ära. Mõnes kohvikus oli siis pääslasuline üks penni. Issanda tuli mittetoolidel vaid pikkadel pinkidel pikkade laudade taga. Separaat lauad olid eraldi nurkades. Kohvikutes hoiti kohv alati soojas, teinekord tehti kohvikud võõrastemajade juurde ja pakuti hommikul ja õhtul külalistele toidupoolist Itaalias kohvikud olid eelkõige keldrikorrustel, jahedas ka seinte ääres pikad pingid, lihtsad puitlauad, punutud õlg, põhjadega toolid, hämarus ja jahedas need igas riigis oma erijooned. Aga see, mis Eestisse tuli. See oli Viini kohvik, veini, kohviku menüüga. Võimudele häirivaks kujunes poliitika tegemine kohvikutes. Vaadeldaval perioodil hakkas kohvikutes käime ikka rohkem emigrantide eriti Šveitsis, aga ka Inglismaal, Prantsusmaal ja Ameerika Ühendriikides, kus semigrante meelsasti vastu võeti. Te ei olnud neil muud sobivamat kogunemiskohta. New Yorgi kohvikutest olevatki tekkinud komme. Telliti värskeid ajalehti, mida siis pikkade puude külge kinnitatuna sai kohvi juues lugeda info teenenduse keskusena. Paissi Kesk-Ameerika kohvikud silm. On teada, et vene valge meie grandi kogunesid 1009 kahekümnendatel aastatel Pariisis kohvikutesse. Ja kolmekümnendatel aastatel hakkasid nende asemel tooni andma nats likult Saksamaalt põgenenud intelligendid. Siin levitati uudiseid ja kuuldusi, tehti tulevikuplaane, laenati üksteiselt raha. Tuntuks on saanud emigrantide publitsist läbi Heinrich Haine, Karl Marx, Josep seeni, Georg Blair määr 19. sajandi teisest poolest. Viinis kujunes välja selline olukord. Väike ärimehed, kes elasid kaunis kitsikuses kahetoalises korteris päris ei kutsunud oma kliente mitte koju vaid Mäelasid kokkusaamise aja kohvikus või teatasid kohvikus, et neil iga nädala ütleme kolmapäeval kella 10, kas kahe täiskümneni on shourfiks kindlaks härratud tund mil neid võib sealt ja sealt kohvikust oma tamm teeži kindla laua tagant leida, nõu pidada, arveid esitada? Meelsamini muidugi võitsid nad rahavast. Jõukamad emigrandid avasid kohvi, kuid kus ka ettekandjad olid oma rahvusest. Suhtlemine käis siis emakeeles. Erijooneks oli boheemlaslik kohvikutes. Boheemlaslik kunstnike, muusikute, kerja meeste eesmärk oli epateerida korraliku väikekodanlus, ehmatada teda. Pealegi boheemlaslik ise elasid sageli vaesuses, neil puudus oma kindel peavari. Kogunesid kohvikutesse, kus oli hea seltsis olla. Pariisis soojal aasta rajal istuti tänaval kohviku ees laudade taga Polvarritel. Aga talvel läksid ruumi. See oli mingil määral koe köetud ja kohvi juurde tellitud. Vein aitas külmatunnet peletada. Kohvikute osas oli Euroopa kunsti- ja kirjanduselu kõrgseis perioodil 1890 kuni 1914. Ei astutud ainult üks kord päevas kohvikus läbi vaid käidi kolm-neli korda. Isegi terve päeva veetmine kohvikus ei olnud haruldane. Siin levitasid oma kõlavaid manifeste Itaalia foto. Resteed Pariisis tegi seda näiteks marry, eriti kes nimetas ennast koos mõtteosaliste rühmaga euroopagofaiiniks, mis peab panema tardunud verre Euroopa väikekodanluse son tahes liikuma. 1916. aastal. Esimese maailmasõja tingimustes sigines mitmeid poeemi kohvikuid ka Moskvasse. Vladimir Majakovski. Kogusin enda mõttekaaslasi, pooldajaid. Sõdi Venemaa oli poolnäljas kosti Toas kohvikus käia, seene aga vaimuelulained käisid õige kõrgelt. Vene rahvas ise kohvri suurte hinnanud. Ma olen lugenud mälestustest Jaroslavlis kunstiansamblite päevadel ainukene toiduaine, mida eestlased poodidest leidsid ja innukalt ossid. Kohalik elanikkond põlgas, olid röstitud kohvioad, need olid ülejäänud ja ei leidnud nõudmist. Tee tšai seevastu läks hästi. Vaesed pahemlased tasusid oma kohvikarva, et teine karda õige kummaliselt, näiteks kunstnikud leppisid omanikuga kokku kokku ja maalisid otse seintele valgele graafiele. Me ütleks tänapäeval sainesid oma fantaasiaküllaseid kunstiteoseid kirjutasid suurelt veel neeme alla. Ja nende honorar oli tasuta kostitamine joogi- ja söögi osas. Nüüd, aastakümnete pärast on need kunstiteosed vägagi kõrges hinnas. Seda pärast vaeste paheeemmlaste lahkumist siinsest maailmast. Sellest aga, milliseks kujuneks Ühes kohvikukultuur Eestis, eelkõige Tartus, pajatanud nädala pärast järgmises ajaloo tunnis kolmist. Raadio kaks.