Kell on kaheksa Eesti raadiouudiste toimetus võtab veel kord kokku 29. juuni olulisemad päevasündmused, stuudios on toimetaja Uku toom. Valitsus tõhustab võitlust organiseeritud kuritegevusega. Täna kiideti heaks eelnõu kriminaaltulu konfiskeerimise tõhustamisest. Kinnitati veel hoonegaaside riiklik jaotuskava ja peaminister Andrus Ansip ütles ajakirjanikele, et Tõnismäe pronkssõduri juures asuvate säilmete ümbermatmise osas valitseb ühiskonnas üksmeel. Pronkssõduri enda teisaldamise osas mitte. Õhtusel kabinetiistungil kiitis valitsus heaks Eesti televisiooni ja raadioühendamise rahvusringhäälingu loomiseks juhitakse seda ringhäälingut riigikogust. Turkmenistan lubab lõpetada gaasitarned Venemaale, kui rohkem maksma ei hakata. Transpordi ametiühingu juhid kinnitavad, et bussijuhtide hoiatusstreik omanikul Tartus ja Pärnus toimub päris kindel, et tänane õhtu midagi ei muuda. Jah, ka olla ei saa. Tartu suveteatris esietendub Koidula linnapäevade raames peetakse ka väntorelifestivalil. Ilm püsib meil vahelduva pilvisuse komme, peamiselt sajuta. Sooja on öösel seitse kuni 13, homme päeval 18 kuni 23 kraadi. Kõigepealt valitsuse tegemistest valitsus kiitis heaks mitu seaduseelnõud Nende hulgast ühe, mille eesmärgiks on kriminaaltulu konfiskeerimise tõhustamine. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks karistusseadustikus ettenähtud varaline karistus, mida hakkab asendama kuriteoga seotud vara laiendatud konfiskeerimine, mis loob riigile suuremad võimalused kuritegelikust tegevusest saadud vara äravõtmiseks. Eelnõuga muudetakse kuriteoga saadud konfiskeerimine kohustuslikuks, teisisõnu kuulub kuriteoga saadud vara üldjuhul konfiskeerimise ja muudetud on ka kolmandale isikule kuuluva vara konfiskeerimise aluseid. Eelnõu kohaselt saab konfiskeerida jah ka vara, mille kolmas isik on omandanud toimepanija arvel toimepanijad saadud kingitusena või muul viisil, kui ta teadis või pidi teadma, et vara on saadud kuriteoga. Valitsus kiitis heaks kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste Eesti riikliku jaotuskava aastateks 2008 2012. Eesti loodab kava järgi selleks perioodiks heitkoguse ühikuid 122,86 miljoni tonni ulatuses. Vastavalt valitsuse otsusele peab keskkonnaministeerium kava koheselt esitama Euroopa komisjonile kinnitamiseks. Keskkonnaministeerium on varem öelnud tõenäoliselt Euroopa Komisjon vähendab Eesti taotletavat neid koguste mahtu. Valdav osa nendest heitkoguste ühikutest saab jaotuskava kohaselt Eesti Energia kontsern teine suuremaid koguste saaja tsemenditootja Kunda Nordic tsement. Jaotuskava arvestab elektritarbimise kasvuga Eestis, ekspordiga Lätti ja Leetu ja valmiva Eesti-Soome merega kaabliga. Riiklik jaotuskava hõlmab kokku 40 viit käitist, millest enamik kuulub energiasektorisse. Jaotuskava vaidlustasid Eestis erinevatel põhjustel kolm ettevõtet Sillamäe soojuselektrijaam, aktsiaselts Nitrofert ja aktsiaselts Võru soojuspeaminister. Andrus Ansipi sõnul valitseb Tõnismäel asuva pronkssõduri monumendi all paiknevate säilmete ümbermatmise osas laiendale üksmeel kuid monumenti enda teisaldamise otsus võib jääda riigikogu teha. Ansip palus täna Tallinna linnapea Jüri Rataselt muinsuskaitseametilt ja muinsuskaitse nõukogult seisu kohta pronkssõdurialal asuvate säilmete ümbermatmise kohta Tõnismäelt siselinna kalmistule ja ta ütles, et kui toetus saabub, võib asuda väljakaevamistel. Ja samal ajal, siis ta rõhutas, et praegu üksmeelt pronkssõduri äraviimise kohas või kohta ei ole. Valitsus. Kabinet arutas ka tänasel nõupidamisel Eesti rahvusringhäälingu seaduseelnõu ja toetas kultuuriministeeriumi ja justiitsministeeriumi koostöös valminud projekti ja siis toetati rahvusringhäälingu asutamist Eesti raadio ja televisiooni õigusjärglasena ning ilma tegutsevate juriidiliste isikute likvideerimis, et samal ajal juhtiv organ nõukogu, kes planeerib rahvusringhäälingu tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet ja nõukogu koosneb 12-st riigikogu liikmest, kes esindavad fraktsioon proportsionaalselt nüüd välisteemadele või Euroopa Liidu teemadele, mis on ka meil osaliselt siseteema. Ülehomsest, on Soome Euroopa Liidu eesistujamaa. Täna tutvustati programmi sellest. Mall Mälberg. Soome eesistumisprogrammi tutvustades ütles suursaadik, et Soomel on kolm suurt prioriteeti suomen ja on endine geen European tuleva suurest ja eri kõige esmalt on Soome kui Euroopa Liidu eesistujamaa programmis küsimus Euroopa tulevikust ja iseäranis põhiseadusleppe saatusest. Sellele pöörab Soome eriti palju tähelepanu. Teine prioriteet on küsimus Soome konkurentsivõimest. Euroopa liit on püüdnud juba Lissaboni tippkohtumisest saadik Euroopa konkurentsivõimet parandada. Täna on eriti tähtis küsimus energia ja energiajulgeolek ja kolmas oluline valdkond on Euroopa Liidu välissuhtlus. Jaakko Kalela sõnul on tänavu eriti kõne all olnud suhted Venemaaga ja sellega seostub samuti energiajulgeolek. Ja mõistagi pöörab Soome suurt tähelepanu Euroopa põhjaosale ja põhjamõõtmele. Soomel Läheb Jaakko Kalela sõnul ka probleeme joon tulevaid usaldele, hetkele hüvioomiermaline juures. Et Euroopa Liidu tulevik on praegu väga problemaatiline just seetõttu, et põhiseaduslepe ratifitseerimata. Sellele tuleb lahendus leida ja seda saab teha üksnes läbirääkimiste ja konkreetsete lahenduste otsimisega ei lahendata Soome eesistumise ajal üksi, kuid me loodame, et me jätame võimalikult vähe probleeme järgmisele eesistujale Saksamaale, ütles Soome suursaadik. Eesti ootab Soomelt pragmaatiliste konstruktiivset eesistumist. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Gert Antsu hinnangul on põhiseadusleppe küsimus väga oluline. Loomulikult me ei oota, et Soome eesistumise lõpuks mingisugust reaalset tulemust siin saavutatakse, aga vähemalt peaks Soome alustame konsultatsioone teiste liikmesriikidega, et välja selgitada, millised on ikkagi selle lepingu jõustumise perspektiivid eurotsooni laiendamine ja, ja Schengeni piirkonna laiendamine. Jällegi, mis puudutab Eestit siin Soome eesistumise ajal suuri arenguid ilmselt ei ole, aga ootame, et puhkeks rohkem debatt inflatsioonikriteeriumi tõlgendamise ülem siis võib-olla lihtsustaks meie liitumist eurotsooniga. Kui tulemus oleks meile positiivne ja et jätkuks ikkagi selline korralik töö Schengeni ettevalmistustega ja energiapoliitikaga, mis on tõusnud üheks kuumemaks teemaks ja Jakus. Loodame, et soomlased hoiavad tähenda tuld all, siiani tundub, et asi läheb euroopides õiges suunas, et kõik saavad aru, et energiapoliitikad on oma välis ja julgeolekupoliitiline mõõde ja et see on selline selline asi, kus ühiselt Euroopa liidus saab märgatavalt paremaid tulemusi kui, kui igaüks omaette. Nüüd Välisuudised Vambola Paavo. Saksamaa kavatseb sarnaselt USAga jätkata Venemaaga arutelu demokraatlike ümberkorralduste üle, kinnitas täna välisminister Walter Steinmeier. Nagu ütles USA välisminister, on muutused alates Nõukogude Liidu lagunemisest olnud märkimisväärsed ent see ei tähenda, et me ei räägi ühisel konsultatsioonil muutustest, kirjutas Saksa välisminister pärast G8 kohtumist Moskvas. Taolised teemad nagu demokraatia jäävad alati kohtumistega päevakava. Me hakkame neid alati arutama. USA välisminister Condoleezza Rice tunnistas Moskvas, et lääneriikidele teeb muret demokraatia vähenemine Venemaal viimastel aastatel. Türkmenistan teatas, et lõpetab alates septembrikuust gaasitarned Venemaale, kuna osapooled ei jõudnud uues hinnas üks meediale. See võib häirida kaaseksporti Euroopasse. Türkmenistani gaasi import on Vene gaasimonopol Gazprom väga tähtis, kuna Vene kompanii enda toodang väheneb ning vajadused suurenevad seoses nõudluse kasvuga kodu- ja välismaal. Gazprom toimetab enamuse Türkmenistanist toodetavast gaasist Ukrainasse ning tarnehäired võivad kärpida ka Euroopasse. Saadetavaid koguseid. Olemasolevat lepingut Gazpromi ka 2006. aasta esimese poole kohta täidetakse. Septembriks, pärast aga lõpetatakse tarnet, kuna puudub leping selle aasta teisel poolel ning 2007. aasta kohta. Türkmenistan toodab aastas umbes 60 miljardit kuupmeetrit maagaasi, millest kaks kolmandikku eksporditakse ning sellest ainult väike osa läheb. Iraani Gazpromi teatel katkestati kõnelused, kuna Askavat Ta nõudis 1000 kuupmeetri eest 100 dollarit praeguse 65 dollari asemel. USA ülemkohus otsustas täna, et USA valitsusel ei ole õigust mõista Guantanamo vangilaagris kinnipeetavate terrorismikahtlustega isikute üle kohut. Vangilaagri sõjatribunal Is ülemkohus rahuldas kaebuse, mille esitas Osama bin Ladeni endine autojuht Salin Ahmed Hamdan. Mees nõudis, et tema süüasja arutatakse Guantanamo sõjatribunali asemel kas tsiviilkohtus või sõjaväekohtus, kus järgitakse rangemaid protseduurireegleid. President George Bush kinnitas aga, et ülemkohtutaoline otsus ei ole talle üllatus. Bushi sõnul jätkab ta kongressiga kõnelusi Guantanamo vangide kinnipidamise küsimustes ning USA valitsus teeb kõik, et tagada seal kinnipeetavatele normaalsed tingimused. Lähtudes Genfi konventsioonist sõjavangide kohtlemisel. Transpordi ametiühingu juhi Peep Petersoni sõnul toimub hommikune bussijuhtide hoiatusstreik endiselt 95 protsendise tõenäosusega, kuna tööandjaga pole senise seisuga ühtegi kokkulepet saavutatud. Niisugusel seisukohal oli ta paar tundi tagasi pärast Pärnus peetud koosolekut. Just praegu algas arupidamine Tartus ja siis streik toimub homme ilmselt kella kaheksast üheksani. Nagu öeldud, arupidamised kestavad, igaks juhuks peavad need inimesed Tartus ja Pärnus, kes sel kellaajal tööle või mujale ruttavad olema, valmis teiste lahenduste otsimiseks, busside asemel aga Tartust jätkame. Seal tähistatakse täna linna päeva ja selle raames algas ka väntorelifestival. Toomas Kelt jätkab. Kool Lothar. Tartu marssi väntoreli saatel pole varem teadaolevalt veel kunagi esitatud, täna tegi seda ka väntorelifestivali peakorraldaja Risto Lehiste Eesti teatri- ja muusikamuuseumist. Väntorelil saatis teda Eesti oma väntorelimängija ott valk. Lehiste rääkis, et Valgre laulud seati väntorelile spetsiaalselt festivaliks väntorel, mis sarnaneb veidi leierkastile, kuid põhineb Piledele, on siinkandis suhteliselt vähe levinud instrument. Tegu on kalli pilliga, mille hinnad algavad 10-st 1000-st eurost. Seepärast on ka festivalile tulnud 26 väntorelimängijad pärit Saksamaalt, Soomest, Rootsist, Taanist ja Poolast. Samas on Eesti hakanud teise väntorelifestivaliga juba traditsiooni looma. Kuigi sel aastal tõenäoliselt Eestis festivali ei toimu, mõeldakse ületuleva aasta peale. Eelmisel aastal Tallinnas toimunud festivali Tartusse jõudmise kohta ütles Lehiste, et see ühendati tartupäevaga, mis sisaldab endas mitmeid erinevaid üritusi. Toomas Kelt Eesti Raadio, Tartu stuudio. Ja just praegu algas Tartus Emajõe suveteatris Koidula esietendus Vambola Paavo jätkab. Emajõe suveteater on linnateatrielule vaheldust pakkunud, 10 aastat alustati Toomemäel, vahepeal mängiti Lutsu tänava teatrimajas ning kesklinnahoovides viimased kolm aastat aga Jaama tänaval. Viimases kohas asub ka Eesti kutselise teatri häll, sest just siin mängiti 1870. aastal Saaremaa onupoega tänavu, kui tähistame iniste diaatri sajandat aastapäeva. Vaevalt jõuab vaatajaid Lydia Koidula. Suveteatri peanäitejuhi ning lavastaja Andres Dvinjaninov kinnitusel on õhtul publiku ette jõudev Koidula kokku üks fantaasia, mida igaüks võib oma vaatenurgast tõlgendada. Fantaasia nii nendest karakteritest tegelastest, kes on siis rohkem karikeersemad, kes vähem, mis siis siin juhtus 137 ja 136 aastat tagasi nendes aastatest 1869 ja 1870 teotsevad meie vaimud sellel suvel. Lydia Koidula kehastab Elina Reinold, teistes kandvates rollides näeb vaataja Hannes Kaljujärve ning Jüri lumistet Andres Dvinjaninov. Sõnule pole tänane päev 29. juuni esietenduseks sugugi juhuslikult valitud. Teatrituli, mis saabub vabaõhuteatrite kätte, antakse üle Kotzebue poolt. Lydia Koidula-le Tartus Tartu linna päeva raames toimuval üritusel ja ka õhtul on siia parki oodatud paljud Tartu kutsutud külalised. See on selline suurlinna ja suveteatri ja Eesti teatri aasta ühine pidu, nii nagu Koidula on eesti teatriaasta üks suursündmusi, on ka Tartu linn, üks Emajõe suveteatri järjekindlaid ja suurimaid toetajaid läbi 10 aasta. Kolm viimast aastat on publik Emajõe suveteatris tükke vaadanud ajaloolise pargi erinevates paikades. Andres Dvinjaninov sõnul istub vaataja seekord näoga Jaani kiriku ning südalinna poole ning lisaks laval toimuvale saab ilusa ilmaga osa ka päikeseloojangust. Me oleme pargi hoopis teises otsas ja meil on ka üle pika aja päris suur uhke lava, mis siis loodusesse sellise kuubi moodustab, kus näitemängu saab teha, on ta siis lavaseltsimaja, Barnass või Emajõe Ateena kujund, laiemas mõttes jääb igaühe enda otsustada vaatenurk teatrile ja Tartu linnale ja pargile ja maailmale on täiesti uus. Lydia Koidula tee mängib Emajõe suveteater kuni 16. juunini igal õhtul välja arvatud esmaspäevad Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Ilm on täna öösel vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta, sooja on seitse kuni 13 kraadi. Homme on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Tuul puhub põhjakaarest kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on homme 18 kuni 23 kraadi. Te kuulsite Päevakaja kuulmiseni.