Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona saatekülaline on rahvusooper Estonia pealavastaja Neeme kuningas ja teda usutleb Marje Lenk. Kuidas elad, Neeme? No hetkel tundub, et hakkab üha paremaks minema. Kas said korralikud sel suvel puhata ka? Ma arvan küll, et sain ehkki ma ei oska puhata, see on üks suur häda. No mitu päeva järjest Käsmus vastu pidasid Käsmus üldse olime sel suvel väga vähe, sellepärast et et noh, ma olen mitmeid suvesid seal olnud ja see on tõesti meeletult rahulikke tore paik, aga aga mina ei tea, kas on keskiga, aga mingisugust teatud standardid teevad inimese mugavaks ja, ja noh, me, meil seal see olemine ei ole nüüd nii nii hea jäetud, sanitaartingimused ei ole ikka päris need, mida tahaks ja ja üsna selline vana maja ja ei ole jõudu ega vahendeid olnud, et teda niimoodi selliseks paremaks teha. Väiksed lapsed ka ja, ja siis need me rohkem nagu sõitsime ringi mööda Eestit ja olime ikka Käsmus ka mõned päevad. No kui sa seal mõned päevad oled, mida sa siis, mida sa siis teed sotsides üldse puhata ei oska? Käin seenel, lahendan ristsõnu, kuulan vikerraadiot, põhjud, vaat mina ei uju. Nüüd riskin küll teha endast täiesti imeliku inimesega, ei, ma lapsepõlves, põhjus on väga paljude, ma ei oska hästi ujuda sõbralt avalikes kohtades, ma ei käi üldse veel sellepärast, et et ma ei, ma ei julge. Aga, aga võib-olla on rohkem nagu põhjus selles ka, et et kuidagi ma olen. Ma olen harjunud ennast hoidma igasuguste noh, väga selliste kontrastsed temperatuurimuutuste eest, sest et mul ei ole siin neli aastat tagasi oli üks väike infarktikene ja, ja seda, seda mul nagu kästi silmas pidada ja, ja võib-olla see on ka mul nagu mugav vabandus, et et kui siin oli tõepoolest oli noh, niivõrd niivõrd kuum kuum suvi. Kui palju see neeme üldse tervisele mõtled, palju sa mõtled, nii et vot see ei ole kasulik tervisele, see ei ole kasulik, seda ma teha ei tohi. Ma hakkasin selle peale tõesti mõtlema siis, kui, siis kui minuga asi juhtus neli aastat tagasi ja, ja mis siin salata tähendab, andsin endale igasuguseid tõotusi. Aga üks asi, mis ma sellest nagu õppisin, oli see, et et ma oskasin võib-olla pisut teatud sellised elulised prioriteedid enda jaoks ümber hinnata. Et kui enne oli nagu töö ja, ja, ja siis oli pere ja siis tervis oli nagu viimase kohapeal ja siis tuli kõik muu siis noh, nüüd need prioriteeti piirid on natukene muutunud. Venelased suhteliselt distsiplineeritud inimeseks, aga, aga samas ma ka tunnen, et kui ma ennast hakkan piirama, ma mõtlen nii mentaalselt füüsiliselt oma mingit elulaadi kuidagi nagu muutma, siis, siis see tekitab minus stressi. Ja, ja siin on ka mitmeid-mitmeid, nõuenn Mesi ja õpetusi olnud selle koha pealt ka, et võib-olla see stress on isegi halvem tegur tervise puhul, kui näiteks siin oma, ma olen suitsetaja. Ma olen hirmsasti tahtnud maha jätta suitsetamist jama igalpoolsel, kui rääkinud, et ja kõikidele, et näed, et ma nagu tahan ja saan aru, et mingit nikotiinivajadust, aga mul on niisugune harjumus ja manipulatsiooni harjumus. Ja, ja, ja siis kui ma kuulsin nagu seda, et seal kuskil Ameerika arstid isegi sünnitajatele, kes on kas siis suitsetajad, alkohoolikud või narkomaanid, ei tee tingimata ettekirjutusi, et, et nad peavad noh, selle nagu paugupealt, et maha jätma, kuna stress võiks mõjuda isegi halvemini sellele lootele, aga võib-olla see stress, mis ma siis nagu peaksin sellega üle elama, et, et on võib-olla rohkem rikub tervist. Et ma olen näinud kõige lahjemat suitsude peale üle, mida üldse leida on ja, ja, ja see on jah, niisugune manipulatsiooni harjumus rohkem. Milles oma esimese sigareti tõmbasid, on meeles? Ega ma nooruses ei olnud selline kirglik suitsetaja sihuke rohkem pühapäeva ja niimoodi seltskonnas, kui keskkooli ajal sai ansamblit tehtud ja aga, aga selline regulaarne suitsetamine hakkas tegelikult ma pean siis, kui ma Moskvas õppisin, sest et seal oli, seal oli ikkagi niimoodi nagu Ma ei ole küll sõjaväe sisekäinud, aga nagu sõja sõjaväes, et seal oli rekord suitsutund, kes suitsetasid, nendel oli suitsutõlkes, ei suitsetanud, pidid konspekte täitma. Ja seal isegi õppejõud tõmbasid Morgana, nii et ma pool aastat pidasin vastu ja siis ma läksin nende suitsetajatega kaasa. Aga kuidas selle kangema kraamiga olnud? Noh, see on aega viimasel ajal ma, kui nüüd kangematest kraamidest rääkida, siis noh, kangemaid kraave, ma proovin küll imeharva, et, et õllesõber Ma olen ja pean lugu heast veinist, aga Hiina ja, ja ei seda noh ei, ei taha. Sa oled pärit väikesest linnast Kilingi nõmmelt. Kui koolivaheaeg oli, kas siis said kodus olla või saadeti sind laagrisse, kuidas need suved olid? Kõige kõige lapsena käisin maal vanaisa vanaema juures, see oli, see oli Valgamaal Karulas, Lille mäel ja ääretult kaunis loodus on sealt ka jõudumööda püüdnud iga suvi läbi sõita ja nostalgitseda, aga noh, siis kui juba aeg kätte tuli, siis, siis käisin pioneerilaagris niitma Käsmu sattusingi esimest korda. Tegelikult siis, kui ma olin Käsmus pioneerilaagriks, kuna minu proual juhtus seal olema, õigemini tema ema seal sündinud ja, ja see oli tema kodukoht, nii et, et see oli nagu selline Kambek, sinna Käsmu kohad nagu tuttavad. Ja siis juba keskkooli ajal siis ei olnud nagu mahtusin, ma käisin rohkem nagu isaga koos tööl, noh nii nagu isa nimetas neid musti otsi tegemas maju vääratuurse Alt, toodate musti otsi maju värvimas. Jaa jaa, noh, ma olen karjak olnud ja ma olen postiljon olnud ja ma olen, ma olen kino näidanud Kilingi-Nõmmes ja ja, ja igasuguseid huvitavaid töid. Ma olen kütja olnud ja koristaja ja nii et, et ma juba keskkooli ajal nagu siukest väikest väikest lisaraha nagu teenisin. Aga siis nagu päris lõpupoole juba 10. 11. klassis siis tuli ansambel, siis tegime seal tantsupidusid ja olid laulu meisterdada. No ikka ikka poistekooris ja, ja nagu noh, oligi. Olev Sepp, meie muusikaõpetaja kutsus mind nagu bändist kõrvale, et mis ma seal nüüd biitlid laulan, et proovime suubertit ka. Ja siis nagu selgus, sealt oli natukene Smi, laulsime Subertit ja siis me läksime ülevabariigilisele koolinoorte lauluvõistlusele ja minul koos Tarmo Silla õõnestusel esimene koht võtta, see oli üldse esimest korda. Ja, ja tegelikult noh, siis ma olin 16 alles ja sealt laulu ja teatrivärk, nagu alguse saigi. Kõik minu koolivend aasta vanem oli ka ees siin Tallinnas juba ja nagu julgustas siia tulema, nii et et jah, et laulustangiks asi jäi nagu pihta hakanud. Peres oli teisi muusika inimesi ka. Isa oli küll, armastas laulda, väga, laulis eestiaegseid operetiviisi ja, ja selliseid natukene kõlvatuid laule ja ja, ja lauldi ikka palju. Nii et kui sa Tallinnasse konservatooriumi tulid, siis algas sinu iseseisev elu. Ja nii see oli, ega ma kippusin sealt muidugi ära ja kuidagi nagu tundus, et noh, eriti just see konservatooriumi juba see sõna ise oli noh, niivõrd uhke, jahe ja, ja eriti tore oli siis sinna kodulinna tagasi minna ja ja õpetajate ja, ja sõpradega seal kohtuda. Ja sa said kohe esimese korraga sisse. Jah, no ma sain, mind võeti ettevalmistuskursusele, kuna minu nii-öelda laste muusikakooli ja minul on nagu muusikaline ettevalmistus, oli üsna põgus, nii et, et ma olin siin klarnetit ja saksofoni natukene õppinud, aga aga muusikaline eelharidus oli siiski lünklik, aga ma tegin selle kaheaastase kursuse ühe aastaga ära, nii et et jõudsin päris kenasti edasi. Ja siis läks ikka Estonia koori. Sinna sai väga lihtsalt või. Kui mäletate, et seal mingit raskusi oleks olnud, sinna jah, võeti üsna lihtsalt või siis nendel oli nii, et meeslauljaid vaja, sest et noh, kes läks rammi, kes läks Estonia koori, nii et, et kõik tudengid ikkagi töötasid ja sealt tuli väike lisaraha. Ja sealt tuli mitte väikeselt, oli ikka täiesti normaalne riigil lisaraha stipile selleks, et noh, üksik noor inimene saaks päris kenasti tollel ajal toime tulla. Ma olen Estonias ikkagi väga kaua juba töötanud. Üle 25 aasta, nii et endalgi tuleb hirm peale, hakkad neid just mõned päevad tagasi. Ma tegin enda jaoks avastuse, et kui ma siia maale teadsin ja arvasin ja, ja ka niimoodi sellesse ellu suhtlesin, et kõik inimesed on kas minuealised või minust vanemad ja, ja siis noh, päris lapsed. Ei, ehmatusega avastasin, et, et minust nooremaid inimesi. Nii et, et ma olen noortega nagu ka hästi alati nagu läbi saanud ja ma ei ole nagu seda ja vahet, ise. Mul ei olegi põhjustanud seda rõhutada, kuna ma ei ole seda nagu taibanud või. Kes su lauluõpetaja oli konservatooriumis? Konservatooriumis õpetas mind Ljudmilla Isakova, kõik need kuus aastat, tema oli suur suur eeskuju tol ajal ja, ja noh, ma teadsin, et tema õpilane on olnud ka näiteks Anu Kaal, eks ole, kes seal tunnis ja kes oli juba ju ikkagi tol ajal ikka täiesti legendaarne laulja. Nii et omad omad, sellised vokaalalused, ma sain kätte. Ma arvangi, et ma oleks võib-olla nii keskpärane laulja oleks minust saanud võib-olla isegi pisut üle keskpärase, kes seda teab, aga ma olin nii, ma olin nii neetult noor siis, kui ma selle diplomi kätte sain, ma olin 23 aastane ja no ma ei kujuta hästi ette oma elu, et ma 23. taas on hakanud ooperilauljaks, et see hakkabki nagu minu minu elu olema ja et, et kõik see õppimine ja kõik, see asi on nagu möödas, et ma olin nagu kärsitu, et ma tahtsin nagu ikka veel kauem. Ja siis otsustasid Moskvasse. Ja see otsus tuli üsna hõlpsasti sellepärast et Georgi on Siimu kesi meil mitut lugu juga tegi, ma olin seal tema juures assistenti, mõnes loos tegin ka näitlejana lauljana kaasa ja ja noh, tema tema nagu soovitas ja Kaarnemik. Minu vanem kolleeg arvas, et et minu arust võiks seda ollust olla. Kas muusikalavastajaks oli varem keegi Kitises õppinud ka? Muusikalavastajaks Kitises küll mitte minu teada küll Boriss Tõnismäe Leningradis muusikalavastajaks, aga nii, et seda konkreetset viie aastast sellist akadeemilist haridust minu teada hetkel tegutsevatest muusikateatrilavastajast peale minu küll kellelgi ei ole. See oli kannaveere. Seal ta ei olnudki, kannapööre, võib olla on niivõrd, sest et ühelt poolt ma tahtsin nagu kirglikult edasi õppida ja teiselt poolt noh, ma ei tahtnud nagu paigale jääda ja noh, Moskva oli, oli tolleaegses teadvuses või üldse noh, see oli ikkagi jällegi nagu samm kuskile, nagu noh, edasi või, või, või kargama kõrgemale, kaugemale nagu nagu tõsisemaks. Seda oma oma elu ja, ja sellist õpinguid nagu teha, nii et. Ja sa arvasid, et see lavastajatöö nagu sobib sulle paremini? No ma ei usu, et ma oskasin tol ajal seda niimoodi arvata, et ma noh, lavastajatöö on nüüd parem mulle kui, kui lauljad üheksaselt vaevalt et ma teadsin, mida see lavastaja nüüd tegema peab ja, ja seda ma sinna tegelikult õppima läksin. Aga, aga ilmselt mingisugune teatud seikluslikkus ja, ja, ja soov veel kaugemale minna ja ja need võimalused olid ja, ja nagu tuult mulle tiibadesse anti ja siit ka teatrist kõigiti toetati kuni isegi sinnamaale välja, et et need tükid, milles ma siis nagu juba tollel ajal osaline olin enamuses kadunud Sulev Nõmmiku tükid ja siin seesama suvitajad näiteks siis abikaasaga kokku ja mis mind abikaasaga kokku või sest seda, seda suure menuga siin mängiti ja siis teater tõi oma kulu ja kirjadega mind ikka siia vahest nagu etendustele siis eestlasi nagu kodus ka käia, nii et see oli mulle väga mugav, ehkki see oli, ütleme esimesed esimesed aasta või poolteist. Kaua sul läks Moskvas, enne kui jalad alla said? No ma arvan, et üks pool aastat sellepärast et mu keel oligi ääretult vilets, ehkki ma arvasin, et ma oskan vene keelt päris hästi, aga pärast tuli välja, et ei osanud absoluutselt ja kuna seal õppetöö ja kõik ja tekstid ja kõik tekstide päheõppimised ja kõik see käis ju vene keeles. Aga noh, kui sa oled selles ümbruskonnas, siis see jääb üsna hõlpsasti siiski külge ja, ja meelde, nii et võib-olla see keele värk, aga noh, mul siukest keelevaistu nagu on, et ma olen nüüd akadeemilised metoodiliselt tegelikult olemas on õppinud. Ainult Ma ei ole seda vene keelt nagu keskkoolis õpetatakse, kui palju konsis. Ja, ja kooliajal viis aastat saksa keelt, noh, need riismed on ka veel kuskil mälusopis olemas. Inglise keelt, soome keelt ei ole ma üldse õppinud, ma olen lihtsalt hakanud rääkima ja, ja tegelikult oli samamoodi ka vene keelega Millega sa seal lisaraha teenisid, mis sealt luurata, seal tegid? No üldiselt minu Kitise ajast ma saan nagu rääkida sellisest ametlikult Kitises olemises olemise ajast, tegelikult esimesed poolteist aastat selles mõttes, et siis ma olin nagu ametlikult tudeng, ma elasin ühiselamus ja, ja oli nagu niisugune Pribaltikas tulnud niisugune. Selline uhke tunne oli seal olla, aga siis mind hakkas kimbutama Nõukogude armee ja pärast seda olin ma sisuliselt Moskvas põrandaalune viimased kolm aastat, võib-olla kõige kõige huvitavam amet, mida ma siis seal Moskvas pidasin kuskil pool aastat oli, oli ühe strateegilise helikopteritehase klubi hääleseadja seal olid, et kolm sellist korpolentsid ohvitseriprouad, kes kujutasid ette, et nad oskavad laulda ja siis seitsmendal novembril ja üheksandal mail, siis nad tahtsid esineda kangesti ja siis noh, mina käisin siis häält seadmas, nendele seal selles klubis ilusti teha, siis noikkasid ikka oli lisa stipile, aga, aga noh, pigem oli see nagu jällegi huvitav, põnev kogemus, kuidas sinna kinnisesse sõjatehasesse sisse sai ja, ja kõik see tol ajal nagu võtsin elu nagu teatrit, et, et kõik kõik tundus niivõrd huvitav ja seikluslik ja ja olin üsna aldis igasugustele igasugustele tempudele ja, ja mõni probleemiga. No võib-olla kõige suurem probleem oligi ju see just, mis oli seotud sõjaväega, mida see tähendas, et sa siis põrand. Lühidalt oli lugu selline, et, et, et kuna see oli mul teine kõrgkool, siis siis tegelikult noh, ei oleks nagu sõjaväest nagu vabaks pidanud saama, ehk Eestis oleks võib-olla see asi olnud lihtsam ja kui nad siis nagu avastasid, et üks selline mees seal on, aga see juba Moskva sõjakomissariaat noh, siis läks asi muidugi väga-väga tuliseks ja minu õpetaja ansiimov ja Kitise rektor Me istusime kolmekesi koos, et mis nüüd saab. Ja siis nemad hakkasid mul välja sellise asja, et nemad nagu, eks Matikuleerivad mind. Ja nüüd on minu enda asi, kuidas ma sellest asjast välja tuleb, siis ma toime tulen, et mingu, ma peitke ennast sinna Eestisse hästi sügavale ära ja ajagu oma paberid ja asjad korda ja siis nad Timmatikuleerivad mind jällegi tagasi. Ja siis ma olingi kuskil neli või viis kuud siin Eestis selle ootel, kuidas, kuidas pääseda hullumajja. Ja, ja siis mu elu parim lavastuse elu parimal roll ilmselt kolm või neli kuud, ma siis ootasin seda võimalust, kuidas kiirabiga viiakse ja siis noh, niimoodi juhtuski tulla. No ma otsisin välja õpikutest graafidest täpselt selle selle paragrahv kaheksa p, mis, mis depressiivne sündroom, mis küll päästab sõjaväest ja relva tal ei tohi anda, aga millega saab veel välismaale, nii et selle ma õppisin nagu väga täpselt selle rolli selgeks ja siis ma seda seal kolme nädala jooksul siis esitasin. No aga nad süstisid sind ja. Ei, ei, nad ei süstinud, nad andsid mingit tablett. Ja, ja toimusid sellised igapäevased seansid. Õnneks ma ka juba oli nii tark, et ma teadsin, millise metoodikaga arst tahab mind ravida. Seal on väljamõeldis, oli väga palju, aga kuna ma pidin ennast kogu aeg kordama ja ma pidin nagu väga täpselt meeles pidama, mida ma eelmine kord olin nagu pajatanud välja mõelnud, siis nagu see oli selline mälupingutus, nii et selles mõttes ma neid kõiki neid tablette kõiki rahusteid ei võtnud, mõistleksid ikkagi kempsu, kus ta alla, aga ma proovisin ja muidugi kõik need tabletid ära, et mis nad teevad. Aga eks mulle hirmsasti meeldis, see oli see, mis mind magada lasi. Sest et sellises neljakümnes- palatis, kus ikka noh, palju neid teeskleja seal oli, seal oli ikka nagu tõsiseid patsiente ka, aga see oli üsna selline närvesööv atmosfäär seal, nii et noh, mina hommikusöökidel ei käinud, mina, siis magasin sel ajal ja juba siis sanitarid jõed, kes hääletamas käisid, siis nad juba teadsid, et et noh, mind ei tohi äratada oma võimingu käratada või, või halvasti öelda. Kas sa said haiglas päris terveks või saadeti sind kodusele ravile? Kodusele ravile saadetud tegelikult siin jällegi mängis, mängis väga palju juhus, sest siis, kui ma selle paberi sealt nagu sa ained v8 p, siis loomulikult ma pidin minema sõjakomissariaati. Ma pidin uuesti minema läbima arstliku komisjoni ja nüüd see arstlik komisjon, kas siis aktsepteeris seda ei või mitte ja, ja loomulikult aegne Pärnu sõjakomissar kelle nimi mul meelde ei tule, ütles niimoodi, et noh, kuna nad olid mind jahtinud üle Nõukogude Liidu ja juba prokuratuur oli juba jalule aetud ja ema käis Pärnus ülekuulamistel. Et asi oli ikka väga tõsine, siis ta ütles niimoodi, et noh, ta ei usu sõnakestki sellest, mis ma räägin, minu toimik oli kohutavalt ja ta ütles, et ta neid pabereid, mis ma sealt olen saanud, neid absoluutselt ei usu ja ta teeb mulle veel uut ja vana. Aga kuidagi läks niimoodi, et ma siis jällegi nagu ühest võtmisest kuidagi nagu üle noatera pääsesin ja siis, kui juba see järgmine võtmine tuli, siis oli seal juba uus mees. Ja, ja nii et see oli lihtsalt vedamine. Kui see, kes oleks tahtnud mulle nagu kättemaksu korraldada, siis noh, tal olid tegelikult selleks kõik võimalused olemas, nüüd mul vedas, see oli tõeline kannatuste rada. Ja siis ma läksin Moskvasse tagasi ja vot siis nüüd ma ei tohtinud enam Moskvasse sisse kirjutada ja ma ei tohtinud vigureid keerida tegelikult üheski sellises nimekirjas, mida siis see õppeasutus saatis sinna selle sõjakomissariaadi-ile ja vot selle asja nad seal tõesti õppeasutuses tegid niimoodi ära, et me võime öelda, et oli see Venemaa või Nõukogude, et selline selline noh, see oli eelkõige kindlasti, noh, minu minu meister Georgi on Siimu, kes selle asja niimoodi korraldas, nii et ma olin nagu ametlikult üliõpilane, kuid ma kuskile ei elanud. Nii et noh, sõpradega seal sõprade juures teiste eestlaste juures, kes ülikoolis õppisid ja hiljem sain endale korteri üürida ja, ja Eesti esindus oli kena, et viimase aasta ma elasin seal herts. No mis asja siis koos teistega? Jah, nii et, et ma isegi arvanud, et meid oli sisseastujaid üheksa, kuid lõpetasid kuus ja oma erialale on jäänud tööle üks üks üksta hambaškiirjas ja, ja üks minu kaastudeng Ukrainas. Ülejäänud on läinud teistele töödele. Kui sa Tallinnasse tagasi tulid, Estoniasse tööd ei saanud kohe. Millegipärast jah, sinna mulle tööd ei pakutud, nii et olin poolteist või kaks aastat olin tolleaegses filharmoonias, kus ma hakkasin lavastama igasuguseid tähtpäeva kontsert ja nii et see nagu oligi minu lepingus lepingu sees, noh Moskvast tulnud mees ilmselt noh, lojaalne ilmselt tead niimoodi teab mida peab tegema ja, ja, ja see oli, see oli hea ja tasuv töö ja selle jälle väga huvitav. Aga Estonias olid siis kohad kõik täidetud, ilmselt sellepärast. No ma ei tea, mis seal täpselt võisid need põhjused olla. No ma võin neid aimata, aga noh, õnneks see olukord ei kestnud kaua, nii et siis mind sinna ikkagi kutsuti ja, ja noh, ma diplomitöö, ma tegin Estonias, need olid kaks lühiooperit sellised üsna sellised rasked algajale lavastajale, aga siis siis erglassaarnemikutesid Uneegreid tegema ja noh, sellest ajast peale, siis olen jälle uuesti taanlane. Kuidas sa siis tundsid ennast seal niisuguse iseseisva lavastajana, kas olid mingid hirmud ka pelgasid neid staare või Estoniasse ja? Ei usu, ega ma ei, ma ei pelga neid siiamaale ka, noh ma ei tea, võib-olla võib-olla lavastajana on ka sihuke suhteliselt tülikas inimene, aga ma olin siis ka ju veel väga noor olin ja siis on 28 alles, nii et. Aga eks ma, eks ma, eks ma nagu tundsin, tundsin ka, et eks ma olen seda õpetust saanud ja et, et mul on, mul on omad omad arusaamised nendest asjadest ja eks see ausus ja ütleme selline siiras oma mõtete välja ütlemine, eks. Eks see teeb nii mõnegi relvituks ega, ega selline, see on, selline vingerdamine ja diplomaatia alati ei pruugigi aidata, nii et mul nagu suuri probleeme ei ole olnud, et mõned alguses jah, võib-olla mõned vanemad kolleegid ei tulnud kõikide asjadega nagu kaasa ja, ja noh, natukene naeruvääristasid see nagu muutis nagu ettevaatlikuks. Aga siis ma omakorda jälle avastasin ise need, need võimalused ja need meetodid, kuidas ma sain ikkagi ka nende käest selle kätte, mis ma tahan. Persona saatekülaline on Neeme kuningas. Ma olen mõnikord toonud sellise näite, et eks selline ooperilavastus seda võiks võrrelda sellise täpse ja kvaliteetse kellaga. Ja kell on, on hea siis, kui täna näeb nägus välja, meile meeldib, eks see kell. Ta näitab täpset aega, see on tema funktsioon täpselt aega, aga nüüd selleks, et kuidas ta seda täpset aega näidata, selleks sa pead teadma, mismoodi ta ehitatud on. Sa pead ta lahti võtma osadeks ja siis näed sa seal selliseid huvitavaid mehhanisme, seal on lugematu arv igasuguseid rattakesi, üks sajab ühte ringi, teine ajab teist ringi, siis on mingid hambrikesed, vedrukesed ja mingi mingi müstiline süsteem, noh ma ei räägi arvutist, aga noh, kell on sihuke hea näide. Ja neid oskusi, eks ole, seda kokku panna selleks et näiteks nagu head aeglaselt pead igatseda detaili väga hästi tundma ja tema tööprintsiipi tundma. Ja need tõesti, et noh, mis üks ratas käib hästi kiiresti ringi selleks, et seda aeglast ratast ringi vedada ja nii edasi. Et kõik need komponente on nagu väga palju ja, ja muusikateatris tõesti noh, teda nimetatud sünteetiliseks kunstiks, kus noh, võib-olla filmikunsti võiks tuua võib-olla teiseks näiteks kus, kus need kunstid sulanduvad koos muusika, kunst, draamakunst, kujutav kunst. Ja, ja kõik muu, kui filmi puhul on tegemist tavaliselt konserviga ja ta on niisugune lõpetatud dokument, mida sa võid mitmeid kordi vaadata ja tagasi kerida, kui tahad siis selline elav teatrietendus on alati noh, ainulaadne ta on, ta on iga kord erinev, selles on, selles on see võlu, et nii palju kui on inimesi, kellega sa töötab, nii palju on erinevaid materjale, et see on nagu skulptori töö, kus, kus sul on erinevad materjali alates vahast, savist ja lõpetades graniidi ka. Kui sa näed seda kuju, mida sa tahad sellest materjalist teha, siis olenevalt sellest, milline materjal on valitsuse tööriistad. Et kas sa teed, vajutad näpuga pehmelt ja sinna jääb jälg või pead sa raiuma. Või, või kui on puu, siis pead teda nüsima ja pärast lihvima, nii et, et noh, nii palju kui on erinevaid materjale, nii palju on erinevaid meetodeid, aga see kõik tuleb nagu kogemustega ja ja, ja see on selline käsitöö, hea käsitöö. Kui sa asud uue ooperi kallale, kas sa siis vaatad teiste teatrite lavastusi ka videost ei vaata vä? No vot, see nagu kõlab võib-olla edevalt, aga mind ei ole kunagi seganud. Teised ei vaata spetsiaalselt selles mõttes, et ma kuulan küll ja ma kuulan, kuulan muusikat ja, ja õpin partituuri, ehkki noh, mul ei olegi vaja eriti kuulad, sellepärast ma võin ka noodist sedasama asja lugeda, on muidugi teatud ring selliseid, selliseid oopereid, noh, neid võib-olla üks, neli, 50, mida ma ei ole küll kunagi lavastanud, aga noh, mis mul on nagu üsna peas, nii et mul ei ole vaja neid nagu vaadata. Ja noh, nagu ma ütlen, et kõla pidevalt, et mind, mind need ei sega, ma tegin siin küll ooper, muusikal Sugar, eks ole, et, et nad on niivõrd võimas film, džässis ainult tüdrukud ja, ja noh, ka siin kui leidja mõned küsitud, et kuidas ikka julgelt ja tahad, et mõtlesin, et, aga et mind absoluutselt, seega, mis seal Merilyn Monroe, Shaq Lemon tegid, et noh, meie teeme seda omamoodi, et meie aastane seda kõike omamoodi. Kas on palju selliseid oopereid, mida sa tahaksid teha ka mida sa millegipärast ei julge teha? Ojaa kindlasti on üks nendest oli näiteks poriscudunov, mida paar aastat tagasi noh, mida ma mitte mingil juhul ise oleks julgenud pakkuda, et see tahab ikka küpset meistrit või ütleme siis remont, juristi, ma arvan, ma ei ole kumbki veel üks enam ei ole ja teine juba veel ei ole. Aga, aga kui see pakkumine tuli, siis, siis ma sellesse töösse suve süvenesin ja mulle see meeldis ja, ja mulle tundus, et, et noh, ma sain, ma sain sellega hakkama. Aga noh, mida ma ei kipu tegema näiteks Mozarti Cosi, fan tutte või, või mõned Wagneri lood? Ma ei karda neid, ma ei mäleta, et ma neid kardan, sellepärast et kui ikka tuleb teha, siis, siis tuleb teha ja sa paratamatult rumala siis jutumärkides kunstini inimesena sa leiad ikkagi selle, mida, mida seal väljendada. Aga noh, on mingisuguste teemade ja mingisuguste mõtete äratundmine, mis nagu mis, nagu erutavad Ja millegipärast on mul nagu üks väike defitsiit selle ees, et ehkki ma olen nüüd nagu Moskvas koolis käinud siis meie nagu lähiminevik on olnud selline, kus, kus repertuaar ei ole võib-olla nii soositud olnud ja teda ei ole ka afišilani metoodiliselt tõugatud, nüüd päris kodu, noh, on tõepoolest üle hulga aja. Nii et ma olen küll teinud kõiki koolkondi ja eesti algupärand, leida aga vene muusikat, vot vene vene ooperit tahaks väga veel teha. Need on sellised, saudid kõvasti ka vene ajalugu. Ma ei tohi ütelda, et ma uurin, aga ajalugu pakub mulle väga suurt huvi ja, ja, ja ma seda loen ja ja, ja, ja püüan leida neid neid üldistusi vene rahva hingeelu on teatavasti väga raske mõista. Mida sa pead oma nõrkadest külgedest? Vaat, ma ei tulegi kohe midagi siukest väga nõrka pähe. Aga võib-olla kärsitust võib-olla seda, et, et ma ma olen jah, väga kärsituma tahan resultaati tulemust ja väga ruttu kätte saada ja ja kui mul ei ole võrdseid intellektuaalseid partnereid või kui mulle tundub, et noh, minust ei saada aru ja minust ei hakatagi aru saama ilmselt siis siis ma nagu löönud, aga, ja, ja lasen nagu omasoodu minna, et, et võib-olla võib-olla ma ei peaks seda tegema. Ja, ja mis on võib-olla viimasel ajal nagu see, et lisaks sellele kärsitusele noh, kärsitud ka sellest, et sa saad selle selle tulemusel ruttu nagu valmis. Et võib-olla ma usaldan, usaldan liialt just enda käsitöölise oskusi. Teinekord võib-olla jah, peaks veelgi pikemalt nagu nokitsema ja süvenema, ma mõtlen protsessis just, mitte mitte ettevalmistusi analüüsis. Kui kaua läheb aega ühe ooperi lavastamiseks palju sul on aega antud? Ei, no reeglina ma pean ikkagi aasta aega ette, mis tükk see tuleb ja ja, ja siis ma teen endale mitte paberile ka arvutis, vaid ajus sellised skeemid, noh, mis mind ennast nende teemade puhul eutab ja liigutab ja puudutab ja, ja siis ma lasen nende niimoodi laagerduda. Kes tahaks üks pool aastat, et ta on kuskil alateadvuses ja unenägudes sul nagu kogu aeg olemas, ta käib sinuga kaasas, oled nagu sellise loomingulise ülesande enda sisemusest püstitanud ja nüüd see, see aju ja see kogemuses alateadvus nii-öelda teeb seda tööd, ilma et ma peaksin sellesse sekkuma. Noh vahetevahel jälle tuleb midagi pähe ja, ja aga siis noh, reaalne töö. Ma pean kuskil pool aastat, enne kui me hakkame juba tööle kunstnikuga ja kui me sellise üldise kontseptsiooni paika paneb ja ja siis sellist vahetut tööd lauljatega juba etenduse lõplik vormistamine, noh, võiks arvata, et keskeltläbi kuskil kuus kuni kaheksa nädalat Kas mujal maailmas tehakse kaneeliga? Tavaliselt küll ja mujal maailmas on nii mõningaid käset siiski teistmoodi ka ooperimaailmas, selles mõttes, et väga palju nii-öelda tehakse selliseid autoriseeritud lavastusi, et, et tegelikult on selliseid ühe lavastuse lavastajaid, kes käivad mööda maailma seda ühte lavastust igal pool panevad püsti või assistendid. Aga meil on selles mõttes siiski siin lavastaja jaoks siiski õnnelikum olukord, et ka mitte ainult repertuaari pärast, aga ka siin saab nagu rakendada sellist loovust. Jaa jaa. Kuigi ma ei ole saanud alati teha, ütleme neid lugusid, mida võib-olla ise oleks tahtnud teha vaid ma olen pidanud tegema neid noh, mida on teatrile vaja ja mida noh, ütleme repertuaaripoliitika seisukoha pealt, mis on olulised, ma olen nagu selles mõttes patrioote sõdur olnud. Aga mulle meeldib ka selline olukord, mulle meeldib ka see leida mõnes sellises teoses noh, midagi niisugust mis oleks minu jaoks avastus, mis teeks selle minu jaoks atraktiivseks. Atraktiivne võib olla ka see, mis on sügav valt sisemiselt puudutav. See on, see on võib-olla mingi pilt, mingi täpselt tabatud žest, see on kaunilt fraseeritud. Laulufraas see on sinine valgus, mis langeb mingi teatud nurga alt ja, ja loob sellise ilusa atmosfääri. Ma olen oma töö teinud siis, kui ma olen suutnud provotseerida vaataja või kuulaja kaasautoriks kaasa kaasa mõtlema, kaasa, taipama mitte lahti mõtestama, vaid need seosed on, on õhkõrnad ja nad on siiski olemuslikud. Need ei, neid ei, ei pruugiks neid ei tohiks ja neid võib-olla ei saagi seletada ja need lood, mis mina teen, need ei ole adresseeritud inimestele, kes tulevad ooperiteatrisse eelarvamusega või kas siis ooperi suhtes minu suhtes teatri suhtes mida iganes. Operon, elitaarne kunst ja elitaarne, mitte selles mõttes, et ta on vähestele arusaadav või võimalik, vaid elitaarne just sellises noh, mentaalses mõttes mõned saavad sellest aru ei saa ja need, kes ei saa sellest aru Roman toonud sa oled paljude etenduste juures olnud ka kujundajaks, kunstnikuks või kaasautoriks. No pigem siis kaasautoriks jah, sest et ta on olnud lihtsalt. Ega ma ei, ma ei oska teha noh, tööjooniseid ja, ja ma ei ole kunagi ühtegi lugu teinud niimoodi ise, et ma olen nagu kujundanud, aga, aga see noh, need ideed on. Noh, niivõrd konkreetsed, et see on pigem olnud nende kunstnike soov kui mitte nõue, et, et minu nimi seisaks siis seal nagu ka, et kuna noh, seal on nagu mind idee tasandil rohkem kui neid. Et ühelt poolt on see mulle meelitav, aga teiselt poolt ma saan ka sellest aru, nagu, et sellega nad nii-öelda oma vastutuse ka ajavad rohkem minuga naela. Nii et, et et noh, nii on juhtunud jah. Esietenduse päev on üks hullumeelne väärkas, sa usaldad kõiki oma alluvaid või kontrollid ise kõik üle. Ei, ma ei ole selline, ma leian niimoodi, et lavastajatöö on lõppenud siis, kui viimane peaproov, kui ma olin noorem, siis ma siis mul oli hirmus raske olla esietendustel, sest et ma, ma nägin ainult teiste ja iseenda vigu, ma pabistasin, publik ei pruukinud midagi, oli märgata ka mina istusin nagu süte peal. Nüüd ma olen endale selgeks teinud, et kui ma olen teinud parima ja, ja see ajastamis Kunska protsessi suhtes on oluline, et, et ma tõepoolest noh, me jõuame esietenduseni sellises konditsioonis, et noh paremini alati saab, aga noh, sel hetkel on, on see parim tulemus. Siis ma eelistan minna esietendusele eest uksest, nii et ma panen ennast kenasti riidesse, võtan prouaga kaasa ja olen tavaline esietenduse külastaja, mitte kui lavastaja. Et ma ei ole seda, kes askeldab kulisside vahel ja annab viimaseid näpunäiteid ja sest, et sest sel juhul on see ju minu tegemata jäänud töö. Ja pigem peab esietendusel ritta artiste, kes seisavad publiku ees, nendel peab olema hea ja mugav Atmos ka nendel peab olema tore ja hea olla, seal ei pea saama keskenduda tõepoolest sellele, mida, mida on harjutatud ja mida on kokku lepitud. Aga mitte sellele, et, et saamatu, hüsteeriline lavastaja ajab nendel veel viimasedki kontsentratsioonikübemed peast ära. Kas sa oled niisugune ka, kes läheb järgmisel päeval pärast etendust oma kolleegi juurde, ütleb, et eile tegid väga hästi ja, või helistad talle näiteks kiidad. Ole selline, eriti selline kiitja tüüp ja võib-olla see siin enne oli juttu vigadest võib-olla see on ka minu viga, et see, mis on hästi, ma pean seda endastmõistetavaks, mul ei ole eriti nagu omane noh, käia miilutamas ja, ja noh, ma räägin nii, nagu asjad on. Jaa, jaa. Noh, ja minuga meie artistid, väga paljud on ka selles mõttes juba harjunud, et ega sa, kuningas, juust noh, eriti nagu sihukest lauskiitust nagu ei kuule. Ja ma olen ka kõikidele öelnud, et, et kuulge, mis me sellest räägime, mis on hästi ja me oleme nüüd selle kokku leppinud, järelikult see on hästi. Räägime nendest asjadest, mis võiks olla. Paremini üks kuule kirjutab, et Estonias on palju häid lauljaid, aga kahjuks ei ole staare. Minu arvamist mööda, see on suurepärane, et ei ole staare, see, et, et meil on selline ansambliteater muidugi oleks. Ma olen nagu selles mõttes oleks nõus, kui meil oleks staaride ansambel selleks selleks kõige parem, aga ega üks üks väike rahvas üks selline genofond sünnitab või produtseerib antud ajahetkel siiski neid andeid täpselt nii palju, nagu ta neid teeb, ja on olnud unikaalseid perioode siin 60.-te ja 70.-te ajal, kus oli terve plejaad häid lauljaid. Aga selliseid supermaailmatähti ega see on ju nagu ka kirjanikega ega, ega noh et kust nad siis tulevad, aga neid peab koolitama, kasvatama ja kaudselt või ka siis otseselt ütleme, peab olema ka selline riiklik tähelepanu sellele On valdkonnale, siis see muutub ka noortele huvitavaks, seda, seda eriala õppida. Margarita Voites ütles ühes intervjuus, et ma ainult imestan, kuidas ma 22 aastat sellise akustikaga majas vastu pidasid. See maja oli ainult Tiit Kuusiku häälele. Ja tal on sajaprotsendiliselt õigus, sellepärast et ega Tallinnas ei ole kunagi ühtegi ooperiteatrit ehitatud. Vanemuise väike maja on võib-olla ainukene maja üldse Eestis, mis on ooperi jaoks ehitatud taania ehitatud oma teatriks ja nii et see koht, kus meil on praegu orkestri oksjory tegelikult eeslavadraamanäitlejate jaoks ja, ja aga me kujutame ette, kui on kaks suurt ruumi, milles ühes laulja, kelle häälepaelte pikkus on poolteist sentimeetrit, püüab ennast kuuldavaks teha üle seitsmekümnepealise orkestri, siis kuulajale, kes istub tagareas ja seda läbi sellise väikese Rao. Et loomulikult see on, see on ränk ja, ja võib-olla see on ka üks selline põhjus, mis mul nagu mulle tundub, mis on meie ka laulukooli üks üks selliseid olulisi kas just vigu või arusaamatusi, et, et õpetatakse noort lauljat häält tekitama forsseerima ikka sellesama nimel, et ta üle orkestri jõuaks. Nii et ideaalsetes tingimustes on tõepoolest lavastajale tunduvalt lihtsam teha, sest et muidu seisneb minu töö ainult selles, et kuidas motiveerida, kas siis kujundusega võimsantseeniga niimoodi, et ta saaks seal lava rebel otse trumpi laulda, et talle orkestri tuleks riskides siis jällegi kriitikutelt nahutada saada, et näed, jälle ta ei oskanud, eks ole lavastada, midagi ei oska välja mõelda, eks ole, et sõidavad seal lava eesreas ja kõik laulavad. Aga, aga muud võimalust hetkel ei ole. Üks kuule kirjutab, te olete teinud väljaspool Eestit õige palju lavastusi ühes ajaleheintervjuus, te ütlesite, et väljaspool tehtavat tööd ei ole loominguliselt nii põnevad kui kodumaised tööd. Miks. See ei ole päris täpne nädalal loomingulised, põnevad selles mõttes, et nende tööde puhul on alati mulle pakutud lugu, mida teha, see ei ole olnud minu ega teatrivalik vaid tavaliselt on küsitud, kas ma tahan teha seal ja seal seda või seda lugu. Nii et see on, see on üks põhjus loominguliselt olla. Vaat selles mõttes, kuidas, kui see on looming, et kuidas toime tulla uues olukorras uues riigis teiste inimestega, teiste standardite, teiste mõtetega täiesti tundmatute lauljatega, see on loomingulised, põnev olnud. Ja sageli ka resultaadid on olnud tegelikult võib-olla isegi minu jaoks selles mõttes huvitavamad, et ma olen seal olnud julgem, vabam olen, olen saanud seal teha seda, mida ma võib-olla koduteatris isegi julgeks teha. Ja, ja nagu aidanud ka see, et lavastaja staatus tavaliselt väljaspool Eestit tehes on, on sootuks teine seal sa oled maestro ja seal sa oled selline jumal, keda hardalt kummardatakse, mis tegelikult ka segab. Sest ei ole sageli mõttekaaslast, ei ole oponente, vaid punktipealt täidetakse kõik täpselt kõik sinu väiksemadki kapriisid, keegi ei küsi, et kas seda ei ole liiga palju või et kas see karakter võiks nii või teisiti olla. Nii et omamoodi vastutus on selles ja, ja sealt nagu ei puudu loominguline moment aga, aga Eestis või oma koduteatris tehes on see loominguline moment, oli teistsugune. See on see, et sa tõepoolest tunned oma materjali väga hästi ja, ja see on nagu selline psühholoogilisem ja võib olla rollide kujundamine inimestega kellega sa oled palju koos teinud, keda sa oled näinud, palju sa tead tema võimeid, tema ampluaad ja nüüd järsku avastada temas enda jaoks ja, ja ka tema enda jaoks ja ka publiku jaoks mingisugune teine teine lähenemine või uus kvaliteet, noh, see on, see on loomulikult piiritult huvitavam kui, kui see, kui noh, väljaspool tehes tulevad inimesed oma teatud ettekujutustega ja kõik püüavad näidata just neid oma parimaid külgi, aga mina ei tea, millised on tema parimad ja millised on tema halvimad küljed. Nii et noh, paratamatult ma olen, olen sunnitud noh, just nimelt neid ära kasutama. Nii et, et siin võib olla küllaltki ebamäärane, kuid ütleme, loominguline moment on, on siin ja seal erineva nurga alt, kuid see on vaieldamatult olemas. Hiinas oli ilmselt väga huvitav Hiinas oli tõesti huvitav Hiinas ma lavastasin poeemi ja see oli selles mõttes huvitav tõepoolest, et noh, ma olin esmakordselt üldse Aasias sealkandis ja ja nende arusaadav, selline noh, Euroopast üldse ja sellisest õhtumaisusest on, on ikkagi sootuks teistsugune ja poeemist muidugi armastuse teema, mis on kindlasti kõikidele rassidele rahvastele arusaadav, aga, aga seal ei puutunud teatud tegelaste juures ka teatud teatud stseenide juures teatud selline prantslaslik vulgaarse tegevusi. Teatavasti toimub Pariisis, mis on tuntud oma kergelt meelsuse poolest ja eriti Hiina Hiina noored neiud, kes on kasvatatud ja kasvanud sellisteks ääretult tagasihoidlik, eks, ja enda tunnete näitamist peetakse nõrkuseks, aga enda tunnete näitamist veel nagu rahva ees. No see on veel noh, erakordne nõrkus. Nii et, et see, kuidas neile läheneda ja neid kurtisaan seal ja kris ette seal teha, see oli, see oli päris põnev kogemuse. Ja Moskva muidugi. Moskvas oli, malastasin Don Pascuaalet mõned aastad tagasi Silicon ooperis ja, ja see oli väga huvitav kogemus, nagu ma oleks nagu nagu oma teise koju tagasi tulnud, sest noh, tegemist oli nende lauljate näitlejatega, kes on nagu sama kooli läbi teinud väga tore keskkonnaga sugulaste sekka sattuda. Dirigendid ütlevad, et mida vanem on dirigent, seda parem ta on noorena dirigent, ainult õpib, siis ta ei ole veel midagi. Kuidas avastega on, kuidas sina tunned? Kindlasti kindlasti on see nii ja ja kui ma siin kosi puhul tõin näite, et seda võib lavastada kas avantürist või küps meister, siis küps meister. No ma ei teagi, kes on küps meister Bernstein või siin äsja lahkunud Friedrich, nad olid kindlasti küpsed meistrid, aga ma arvan, et oleks noh elu nendele veel andnud võimaluse lavastada võiks veelgi rohkem nagu küpsenud, et see küpsemine on selline. Selline lakkamatu protsess ei tohi Seniliseks minna muidugi ja ei tohi, ei tohi ära kaotada sellest reaalsustunnet, et, et mingil hetkel sa pead ikkagi endale väga raudselt aru andma, et kui teised on paremad või, või et, et kui, kui sinu aeg on läbi. Aga, aga sellised avantürist nagu ka ei tohiks olla, kõik peab olema selline kalkuleeritud risk. Kas sa oled kadega vahel? Olen ikka selline loov kadedus on nagu Peeter Saul kunagi ütles valge kadedus. Loomingule kadedus on vaieldamatult, aga see on niisugune hea kadedus. See on see, et pagan, et miks mina selle peale ei tulnud või, või pagan küll ta sõnnik siin tegi nagu huvitavalt selle asja või nagu hästi, et jälle noh, see on pigem see, see kadedus on nagu enda vastu, nagu sihitud see etteheide ise endale. Nähes kolleegi või kolleegide huvitavaid töid. Keegi kirjutab tülite Eesti senise partei asutajaliige ja esimees, milline on teie sidepoliitikaga praegu? Ma jälgin ka poliitikat nagu ühte sellist Ühte, sellist haaravat etendust ja, ja mis sinisesse parteisse puutub, siis tema oli oma aja laps ja tegelikult minu sinna etteotsa sattumine ja funktsionäär üldse olemine oli suuresti juhus ja sellepärast et ma olin võib-olla siis ainukene rumaluke, kes julges või kes peteti sinna nagu antrasuurile viskuma. Eesmärgid olid üllad selles mõttes, et kultuurikunsti Loomingu inimestel oleks oma poliitiline väljub, tundus nagu tol hetkel, et poliitikud räägivad meile arusaamatus keeles ja meie räägime neile arusaamatus keeles, aga noh, see see asi läks jah, ikkagi täiesti käest ära, seal oli väga palju, oli ülejooksikuid väga paljude puhul tekkis kohe arusaamine, et, et tegemist on poliitilised ambitsioonikate inimestega, kes selle kaudu nagu näevad võimalust poliitikasse minna. Mitmeni nimeka tegelase puhul, kellest oleks võinud selle asja mootor saada ja selleks jäädagi tundub mulle, et, et oli, oli raskusi süümevande tekstile, allakirjutamisega ja nii edasi ja nii edasi, kuni siis sel hetkel, kui kadunud Mait Agu ja Aare Tilk ja mina, kes Me juhatusse kuulusid ja siis kui me kuulsime, et et sinine Erakond on käed löönud selliste meie mõistes siis vasakpoolsete selliste poliitiliste jõududega, siis me järgmisel päeval samaaegselt siis kolmekesi astusime välja nii juhatusest kui ka sellest erakonnast, et ma olen parteitu ja ja vaatan, vaatan seda mängu suure põnevusega pealt, kui lavastaja. Küsitakse, kas olete oma laste tuleviku ise ka püüdnud suunata? Ma olen püüdnud seda tõepoolest võib-olla teha mitte väga nagu otseselt sellise käsu korras, aga ma pean ütlema, et kui nende tulevik oleks minemast nagu selles suunas nagu minule meeldib ehk siis siis ma pean ütlema, et ma olen selles ebaõnnestunud. Aga samas on see, et, et no ma ei taha ka midagi väga ette kirjutada, ma, ma, ma väga tahan, et nad inimestena aia taha ei läheks ja noh, on kõik eeldused, et tõesti nad seda ka ei tee. Aga ma ei, ma ei ole selline sundi ja tüüp Muusika huvitab neid. Muusika huvitab neid väga, aga sellises noh algselt nagu sellises passiivses vormis, et nad väga palju kuulavad Talle omast muusikat, küll suhteliselt sellist rafineeritud, mitte mitte sellist tänavapoppi ja rokki. Ja vanem poeg nüüd on, on loomas või tegeleb ka bändiga Tartus oma oma ülikooliõpingute kõrvalt ja ise ta kirjutab laule ise, ta luuletab inglise keeles, ta laulab, ise on tal sõpradest bänd kokku pandud ja, ja ta on ka asjaarmastaja siis klahvpillimängija ja kitarri anda oma käe peal midagi, seal oskab mõned tuurid võtta. Ja tema nagu etteheiteid teinud ja miks me teda ikka rohkem nagu ei sundinud muusikat õppima, et nüüd ta tunneb sellest puudus. Nii et noh, seda süüdistust tuleb tõsiselt võtta. Küsib keegi sinu käest, kas sa päevikut pead? Ma olen pidanud, ma sellist päevikut ei pea, et igal õhtul kirjutan üles, mis ma päeval tegin, ehkki ma olen ka selliseid päevikuid pidanud. Nii et mul on terve riiulitäis küll eriti moskva ajast üsna värvikaid selliseid. Aga Mul on kombeks oma märkmikku märksõnadena üles kirjutada teatud asju, võimalikult palju kõiki igasuguseid asju üles kirjutada, kellega ma olen kohtunud ja mis ma olen nagu teinud. Et ma tõesti loodan, et mingil ajal, kui mõned juurest uuesti välja kaevan, siis mu mälus taastab need situatsioonid nii et see on taastatav. Sa oled kirjutanud ka luuletusi temma, kas oled kirjutanud? Nojah, need ongi vemmalvärssidega nooruses, ma olen ikka nagu ikka tõsiselt ka püüdnud luuletada, nii et ma olen isegi sellise Sammistati sellise väikse luulekogu välja andnud, kümnesest iraažis sõpradele levitanud, klambriga kokku löönud. Nii et sellist kunstluulet on ka püütud teha. Omal ajal esinesid palju pulmades ja olid tihti nõuga pulmaisa. Kas sa oled viimasel ajal ka ongi niisugust tempu teinud? Nüüd, kui sa seda ütlesid, siis, siis siis ma isegi ma ei tea, kas ma kasvatasin, punastasin või mis ma tegin, aga no see oli küll ikka nii kaua aega tagasi, ilmselt et ausalt öeldes ma seda eriti ei mäleta, ma kardan, et ma käisin seal lihtsalt niimoodi improviseerima ja ja, ja uskusin oma oma sõna osavusele ja, ja öelda nii-öelda sellise lavastaja paistvale, et suutsin seal inimestega aga ma panna ja lollusi tegema ja pitsi tõstma ja nii edasi. Vembutegemised on kõik jäänud kuhugi tahaplaanile, nüüd oled tõsine mees. Ei saaks päris nii-öelda sellepärast, et ei, Ventemal meeldib Pisata ja kana, need Pembud on muutunud võib-olla selliseks rahvini meeritum oleks ja ja võib-olla need Vembud on ka sageli palju väiksemas sõpruskonnas ja elu pakub niivõrd palju vempe, et ma nagu peenelt pean naeru ja itsitab nagu omaette, ehkki tõsisena, aga kui midagi on saadud korraldatud ja see läheb täpselt nii nagu, nagu sa tahad, aga noh, ma ei pea siis seda rämbuks. Suur tänu sulle selle jutuajamise eest, kuivõrd ma kasutasin vestluse käigus ka kuulajate küsimusi, siis ütle üks number ühest, viieni, üks kuulaja saab kaasalöömisest auhinna. Ma pean siis ütlema inselt. Persona saate külaline oli Rahvusooper Estonia pealavastaja Neeme kuningas. Persona saate auhinna saab Tõnu Roo, kes tundis huvi, kas Neeme kuningas peab ka päevikut. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.