Kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, kolmandast juulist toimetaja on Mall Mälberg. Täna justiitsministeeriumis kooskõlastusringile saadetud korrakaitseseaduse eelnõu määratleb mitmed põhimõisted agaga konkretiseerib mitmes valdkonnas korrakaitsjate tegevust. Arstide keskmine palk on kaks eesti keskmist õdedel Eesti keskmine ja hooldustöötajatel kaks korda väiksem kui eesti keskmine. Aitas haiglate, tervishoiutöötajate palgauuring. Sotsiaalministri sõnul on rohkem ressursse suunatud sellele, et miinimumpalk oleks tagatud. Müncheni lepinguga. Ühinemise raames kontrollitakse Eesti merepiiri. Raport tuleb septembris, aga juba praegu on teada, et piirivalvepersonali puudus, märgitakse härra välisminister Urmas Paet on visiidil Bosnias ja Hertsegoviinas. Läbirääkimistel on põhiliselt kõne all Eesti toetus Bosnia-Hertsegoviina reformidele. Rahvusraamatukogu on tänasest 24. juulini kinni. Remondi käigus parandatakse ka lugejateenindust. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso vajalikuks uue vabakaubanduslepingu sõlmimist Venemaaga. Palestiinlaste relvarühmitused esitasid Iisraelile ultimaatumi. Vastutasuks röövitud sõduri vabastamise eest tahavad nad oma vangide vabastamist. Tähtaeg on homme kell kuus hommikul. Iisraeli peaminister Olmert keeldus ultimaatumeid täitmast. Ja ilmast. Homme on enamasti selge, kui viin sooja, tuleb 21 kuni 27, kohati 29 kraadi. Justiitsministeeriumis tutvustati täna korrakaitseseaduse eelnõu kohal käsuku daam Korrakaitseseaduse eelnõu läks täna kooskõlastusringile kuulates selle tutvustust võis ainult arusaamatult õlgu käsitada, kuidas me seni ilma selle seaduseta hakkama oleme saanud? Asekantsler Martin Hirvoja. Meil on täna olemas 90. aasta politseiseadus, kus on antud loetelu korrakaitseseaduse mõttes nagu erimeetmete pealkirjadest ja see ongi nagu praktiliselt kõik. Nii et mingisuguste euroopalikus korrakaitseõiguses tohib muidugi siin kehtiva õiguse baasil rääkida ei saa. Selle seadusega reguleeritakse väga laia eluvaldkonda korrakaitse hõlmab ju kõik jäätisepaberi mahaviskamisest terroriaktide nii ja nagu täna taas rõhutati, one ohu või korrarikkumise ennetamine vähemalt sama oluline kui rikkumisele järgnev karistus. Et see korrakaitseseadus peaks nagu lahendama ühe sellise olulise mõtte, seni meil on harjutud kogu seda riigi tegevust vaatama sellest seisukohast, et, et, et kui meil samas karistus kas karistusseadustikus või väärteona ja me kellelegagi kedagi karistame, paneme ta vangi, siis see nagu lahendaks probleemi. Tegelikult on kaks täiesti erinevat asja, on see ohutõrje, ehk siis kuidas seda ohtu ennetatakse, kõrvaldatakse, tõrjutakse reaalselt ja teine küsimus on ja kindlasti väga mitmetel juhtudel tuleb ka isikut, kes seda ohu põhjustanud või või koguni korra rikkumise toime pannud, tuleb ka karistada. Seaduses on palju juttu korrakaitseorganite pädevusest, tegevuse põhimõtetest ohumääratlusest erimeetmetest pikalt rääkida ei jõua. Kui konkreetseks minna, siis justiitsminister Rein Lang tõi näite avalike kogunemiste kohta, mille korraldamise kord peaks muutuma. Täna on tõepoolest niimoodi, et konstitutsioon ütleb, et igaühel on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt. Kogu samas koosolekute seadus ütleb, et koguneb rahumeelselt küll, aga enne peate riigivõimule teatama, et me tahame koosolekut pidada ja me oleme lähtunud sellisest loogikast. Et igasugune teatamine ürituste kogunemiste korraldamisest on vajalik ainult siis, kui need üritused nõuavad kas liikluse ümbersuunamist või muidu igavad inimeste harjudes pärast liikumist. Nii et inimesed ise, kui nad tahavad mingisugust aktsiooni teha ükskõik kas või näiteks valge Vene saatkonnas piketeerida, siis nad ei ole seotud mingite lubadega. Samas teise käega antakse nüüd selle eelnõuga ka politseile märksa suuremad õigused ja vabadused korra tagamiseks. Kui see kogunemine ikkagi on selgelt rõhutab, siis võib selle kogunemisega laiali ajada võib sellelt pidamise keelata ja võib nõuda korraldajatelt, et nad ise seda teevad. Praegu on valminud seaduse põhitekst, aasta teisel poolel peab valmima rakendusseadus, mis täpsustab need arvukad muudatused, mida on vaja teha teistes seadustes ja ka selle, millal see seadus jõustub. Sotsiaalministeeriumis tutvustati haiglate tervishoiutöötajate palgauuringu tulemusi. Kokku käsitles uuring viitkümmet kolme eri tasandi haiglat. Need on piirkondlikud kesk-, ülderi, kohalikud hooldus- ja taastusravi haiglad, jätkab Riina Eentalu. Uuringus kasutati selle aasta märtsikuu andmeid, nagu ütles sotsiaalminister Jaak Aab. Sel ajal on haiglatel veel haigekassaga lepingut sõlmimata ja enne seda ei kipu nad ka oma töötajatega palgalepinguid uuendama. Nii et tänavune palgatõus kajastub alles aprillis-mais. Igatahes arsti keskmine palk praegu on koos kõigi lisatasudega kaks Eesti keskmist ehk 17611 krooni. Arsti põhitunnipalk selle aasta algusest on 75 krooni tunnis, see ei sisalda lisatasusid. Märtsikuu keskmine tunnipalk oli 82 krooni. Kõrgeim tunnipalk on eri haiglates 92, madalaim taastusravi haiglates 60 krooni alla 75 krooni tunnis saab seitse protsenti arstidest. Aga see on põhitunnipalk. Koos lisatasudega oli arsti keskmine tunnipalk märtsis 108 krooni. Erialati saavad kõige kõrgemat tunnipalka radioloogid, neile järgnevad hambaarstid, farmakoloogidel, patoloogid. Õed saavad Eesti keskmist palka 8232 krooni. Hooldustöötajad saavad 4725 krooni ehk kaks korda vähem kui eesti keskmine tunnipalk koos lisadega 29 krooni. Uuringut tutvustas Natalja ja Tomskis. Aga õdede ja ämmaemandate keskmine tunnipalk moodustas 2006. aastal 52 protsenti arstide keskmisest palgast ja hooldajate keskmine tunnipalk moodustab 29 protsendi arstide keskmisest palgast ja 56 õdede keskmisest tunnipalgast. Ministri sõnul on palk tõusnud kiiremini Eesti keskmisest. Jaak Aab toob välja tendentsi. Siiski enamuses on kindlustatud see miinimum, ehk ütleme siis nii, et võib-olla rohkem ressurssi on läinud sellel aastal miinimumi kindlustamisele ja vähem siis diferentsidele, mida see miinimumtunnipalga Pokolep annabki. Ta kindlustab nende madalamate palkade tõusu. Palkade kontekstis on räägitud arstide lahkumisest. Ministri sõnul on välja võetud 600 litsentsi, kuid tema andmetel on lahkunud 200 arstiringis. Küll tuleb tähelepanu pöörata noorarstidele ja arst-residentidele. Mida me peame jälgima, on just noorarstid arst-residendid, et nende lahkumine nüüd välismaale. Ma arvan, et ei ole, ainult sõltub ka sellest, millised on need arst-residentide palgad. Sest see miinimum on ka neile kindlustatud, pigem nagu arst-residenti juures on järjest olulisem see, millistel tingimustel, kus nad saavad oma residentuuri aega ja nende küsimustega me ka koos Tartu Ülikooli kliinikumi ka tegeleme. Nüüd rahvusvahelistel teemadel kõigepealt tänaste välisuudiste ülevaade Vallo Kelmsaar. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso peab vajalikuks uue vabakaubanduslepingu sõlmimist Venemaaga, kohtus ta Helsingis. Soome peaministri Matti Vanhaneni. Ka Soome on kuni aasta lõpuni Euroopa Liidu eesistuja. Üks eesistumisaja sihiks on Soome seadnud ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhete parandamise. Oktoobris osaleb Venemaa president Vladimir Putin Lahtis toimuval koosolekul. Novembris on kavas euroliidu ja Venemaa tippkohtumine. Eesmärk on teha tippkohtumisele otsuse ametlike läbirääkimiste alustamiseks kaubanduslepingu osas ning jõuda nende kõnelustega lõpule 2007. aasta jooksul, ütles Vanhanen pressikonverentsil. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso rõhutas samas, et Brüsseli ja Moskva kahepoolse kaubanduslepingu eelduseks on Venemaa liitumine maailma kaubandusorganisatsiooniga. Küprose president ropatoopolus kohtus saare türklaste liidri Mehmet Ali talatiga, see oli nende esimene kokkusaamine viimase kahe aasta jooksul. Kõneluse keskseks teemaks oli 1500 inimese saatus, kes on saarel elavate kreeklaste ja türklaste konfliktides kadunuks jäänud kohtumist, vahendas ÜRO esindaja. Diplomaadid on avaldanud arvamust, et kohtumine kahe liidri vahel võib leevendada pingeid, mis on seadnud ohtu Türgi liitumiskõnelused Euroopa Liiduga. Komisjoni president José Manuel Barroso ütles siiski täna Helsingis. Kõnelused Türgiga on käimas, kuid need võivad saada tõsise tagasilöögi, kui Ankara oma sadamaid Küprose laevadele. Türgi on sellest keeldunud, sest Euroopa liit ei leevenda türklastega asustatud Põhja-Küprose vastu suunatud majanduslikku isolatsiooni. Tšehhi peaminister Irši parubek teatas, et ei esita avaldust ametist tagasiastumiseks, sest valitsus hääletas selle vastu. Hiljutiste parlamendivalimiste järel on tsehhi sattunud poliitilisse ummikseisu. Valimised võitis parempoolne kodanikepartei. Koos liitlastega said nad siiski sama palju saadikukohti kui parubeki juhitavad vasakpoolsed. Varem oli põrubek teatanud, et esitab pärast valitsuse tänast erakordset istungit tagasiastumisavalduse. Jordaania teatas, et Iraagi endise presidendi Saddam Husseini vanim tütar, projekt ja tema lapsed on kuningliku perekonna külalised ega tegelema mingi poliitilise tegevusega. Iraagi võimud avaldasid eile uue enim tagaotsitavate isikute nimekirja, kuhu on kantud ka Saddam Husseini naine, sai ta ja vanim tütar. Kokku on selles nimekirjas 41 isikut. Raczza juurde Estonias poliitilise varjupaiga 2003. aastal. Valencias sõitis täna rööbastelt välja metroorong, surma sai vähemalt 34 ja vigastada kümneid inimesi, teatasid uudisteagentuurid. Ühe Rumeenia valitsusametniku sõnul põhjustas õnnetuse ilmselt liiga suur kiirus ja rongirataste purunemine. Ametnik lisas, et hukkunute arv ei ole veel selge. Päästjate teatel sõitis metrootunnelis rööbastelt välja kaks vagunit. Edasi räägib Vallo kelmsaar lähemalt Palestiina-Iisraeli teemadel. Palestiinlased esitasid Iisraelile ultimaatumi röövitud sõduri vabastamiseks ultimaatumi tähtaeg saab täis homme hommikul. Praegune pantvangikriis sai alguse rohkem kui nädal tagasi. Relvastatud palestiinlased tungisid siis Gaza sektorit Iisraelist eraldava turvamüüri alla kaevatud tunneli kaudu juudiriigi tooriumile ja ründasid armee positsioone. Mitu palestiinlast sai rünnaku käigus surma, kuid osa ründajaid pääses ka põgenema, võttes pantvangina kaasa 19 aastase Iisraeli sõdurit. Esimese ultimaatumi röövitud sõdur kohe ja tingimusteta vabastada esitas tegelikult Iisrael vahetult pärast juhtunut. Vaadata oli vastaseid palestiinlased tingimuste esitamisega. Nende nõudmised puudutasid Iisraeli vanglates kinnipeetavate rahvuskaaslaste vabastamist. Iisrael loomulikult keeldus ja alustas kolmapäeval operatsiooni, mille eesmärgina nimetati sõduri vabastamist esimest korda. Pärast aasta tagasi toimunud vabatahtlikku lahkumist Gazast tungisid Iisraeli üksused siis taas sellele territooriumile. Täna järgnes palestiinlaste ultimaatum, mille tähtaeg saab täis homme hommikul kell kuus Eesti aja järgi. Iisraeli peaminister Ehud Olmert keeldus jälle nõudmiste täitmisest. Iisraeli valitsus ei alistu Palestiina võimude välja pressimisele, ütles Märt, nimetades Palestiinlaste valitsust juhtivat Hamasi mõrtsuka likuks terroriorganisatsiooniks. Vahepealsetel päevadel on Iisrael rünnanud nii palestiinlaste presidendi Mahmoud Abbasi juhitava Fatah partei kasutuses olevaid objekte Hamasi liikmest peaministri bürood näidates sellega, et peab vastutavaks just omavalitsuse liidreid. Homme hommikul, kui palestiinlaste relvarühmituste esitatud ultimaatumi tähtaeg täitub, ei ole rühmitused teatanud. Järgede eest vastutab vaenlane, märkisid kolm rühmitust oma ühisavalduses. Nende rühmituste hulgas on ka omavalitsust juhtiva Hamasi sõjaline tiib ja vaenlane on loomulikult Iisrael. On väheusutav, et rahvusvahelised jõupingutused, mida on teinud nii ÜRO, Egiptus, Venemaa kui ka teised riigid ja organisatsioonid tulemusi annavad ja palestiinlased Iisraeli sõduri vabastavad. Kas Iisraeli mäleta sõduri ise vabastada suudavad, on samuti kahtlane, seega saab tulemus olla ainult üks konflikt teravneb. Oodata võib palestiinlaste uusi terrori aktsioone ja Iisraeli uusi rünnakuid. Väidetavalt ongi Iisraeli-vastaste relvarühmituste juhid juba personaalsete raketirünnakute kartuses peitu pugenud. Selge on ka see. Vaatamata eraldavale turvamüürile on palestiinlased võimelised kättemaksuaktsioonideks Iisraeli territooriumil. Välisminister Urmas Paet sõitis täna ametlikule visiidile Bosnias ja Hertsegoviinas ees kohtumised presidendi, peaministri ja välisministri ning Eesti sõjaväelastega. Tuslas küsisime, mis on Eesti huvisele visiidiga seoses. Sellel visiidil on kaks peamist eesmärki esiteks siis Eesti suhete arendamine Bosnia-Hertsegoviinaga ja selles kontekstis kindlasti ka Bosnia-Hertsegoviina toetamine süsteem euroopalike väärtuste kehtestamise poole selles ühiskonnas. Et me teame, et Bosnia-Hertsegoviina on küll valinud selgelt ka suuna Euroopa Liiduga lähenemise veel, aga, aga samas on seal terve rida suuri probleeme, alates näiteks põhiseaduse ümberkorraldamisest. Ka viimased väga olulised põhiseaduse muudatused ei leidnud sealses parlamendis hiljuti toetust. Nii et seadustega ühiskonnaelu korraldamisel üldse on seal teha veel palju tööd ja, ja ehk on ka siin kohti, kus me saaksime Bosniat toetada. Teine oluline eesmärk on vaadata üle, millistes oludes ja kuidas läheb meie sõduritel, kes täna Tusla lähedal Bosnias on, et aidata Bosnias rahu hoida ja aidata siis sealset ühiskonda normaalselt üles ehitada. Millised on need valdkonnad, kus Eesti saab Bosnia ja Hertsegoviina aidata? No esimene valdkond kindlasti ongi kõik, mis puudutab seadusloomet ja seaduste sarnaseks, tegemist selliste seadustega, nagu nad Euroopa liidus sealhulgas ka Eestis täna kehtivad. Et selles osas on Bosnia veel nii mõndagi. Ja, ja kindlasti teadvus loomeprotsessil on ehk Eestil ka Bosnia midagi pakkuda, kuna eks me oleme ka ju ise sarnast teed, mõni aasta tagasi käinud. Eesti välisministril on ees kohtumine ka Bosnia-Hertsegoviina presidendiga, kas seal on mingid erilised teemad või on enam-vähem temaatika sama? No ma usun, et kõigil nendel kohtumistel on see temaatika läbi, vehkis Bosnias ja reformiprotsess ja kindlasti on üks oluline aspekt ka see, mis aeg-ajalt on Balkani riikidel olnud või mõnedel neist probleemiks ehk täielik koostöö rahvusvahelise Jugoslaavia asjade kriminaalkohtuga, selleks et siis kõik sõjakurjategijad saaksid Haagi kohtu ette. Eestis töötab praegu Schengeni merepiiri hindamismissioon, sel teemal jätkab Uku Toom. Schengeniga lepinguga ühinemiseks peab Eesti läbi tegema seitse hindamismissiooni, praegu on käimas kolmas merepiiri hindamine. Kontrollitud konsultant olete Peterburis ja Kiievis, järgmisel nädalal hinnatakse õhupiiri sügisel maa piiri. Käimasolevasse hindamisse suhtub Eesti piirivalveameti piiriturvalisuse osakonna ülema kolonelleitnant Raivo terve sõnul avatult ja ausameelselt sest võimalike puuduste kõrvaldamine on ka meie endi huvides. Tegelikult on põhiline puudujääk meil väga hästi teada, see on piiri valvama arvukus, kaader on meil komplekteeritud umbes kahe kolmandiku ulatuses ning probleem pole uus, vaid tegelikult sama pikalt päevakorras olnud kui pääste või politseiametis. Aga võib-olla on sellest vähem räägitud, Raivo, terve. Kui Eesti ühines Euroopa Liiduga ja tekkis tööjõu vaba liikumine erinevad seadusandlused siin muutused ja ütleme ka see meie Lootuse muutus, mis veel meid ees ootamas on, et paljud, kes olid vöörihuvilised kaitsejõududes, läksid üle ja ikkagi see meie keskmine selline palk on olnud määravaks, et siin teistes sektorites võib-olla natuke varem olnud on inimesed lahkunud, aga see ei ole tänase päeva ka tekkinud probleeme olnud. Noh tõepoolest siin eelmine nädal, kui president oli idapiiril, et siis sealt see nagu sai alguse, aga see probleem on olnud nagu pikemaajalisem probleem. Kuigi kontrolli raport tuleb septembris, on juba kuluaarides tegelikult ette öeldud, et meie probleem ongi personal. Ilmselt see seal kaera märgitakse aga Piret Lilleväli, siseministeeriumi Schengeni koordinaator väljendab siiski mõõdukat optimismi. Mingil määral neid ja kui me vaatame, kui palju siiski me saame infrastruktuuridesse ja tehnikasse panustada tänu šenkofossiility vahenditele, siis kindlasti võib-olla on ka koosseisude ülevaatamine päevakorras, sest mingil määral ka tehnilised vahendid võimaldavad väiksema koosseisuga hakkama saada. Ja kindlasti on veel ka teine punkt asja juures, et kui tõepoolest kontroll lõunapiirilt ära kaob, siis on võimalik ka siis inimressursi ümberpaigutamine. Tänasest on Rahvusraamatukogu kolm nädalat kinni, pärast remonti on lugejate võimalused avaldunud Riina Eentalu, küsitles Rahvusraamatukogu haldusdirektorit Mati Gibinat. Igal suvel teeme raamatukogu paremaks remondime ja samal ajal teeme teda lugejasõbralikumaks. Kui me on mõni saal remondis, siis me arvestame nende vajadustega, mis vahepeal on tekkinud ja kujundame natukene ümber meie lugejateenindust ka. Missugused vajadused vahepeal on selgunud, mida te nüüd siis teete? See, et lugeja peab saama igal lugeja kohal töötada meie võrgus, tal peab olema see võimalus. Samas pidevalt iga remondiga. Meil suureneb avariiulite hulk ehk lugeja saab kätte materjali kõige käepärasem omal moel ja missuguseid saalis ja puudutab rohkem, see on siis nüüd õiguse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saal. Midagi on ikkagi lahti ka selle remondi ajal või. Jah, lahti on meil perioodikasaal, kuhu pääseb Endla tänava sissepääsust ja, ja see on lahti kogu meie kollektiivpuhkuse kolmenädalase aja. Ja selle kolme nädalaga siis kõik see remont tehakse ka. Jah, jaa, raamatukogu, siis avab uksed jälle 24.. Ilmateade eeloleval ööl on meil selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis. Sooja on üheksast kraadist sisemaal kuni 18 kraadini rannikualadel. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm, puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa, Virumaal kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on homme 21 kuni 27, kohati 29 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16500 toimentaali Mall Mälberg. Kuulmiseni.