Tere ja jõudu, ooperi sõber. Tänane saade on ühe ooperi. Giuseppe Verdi latravjaatas saade Külli tülija. Tiit Made on järgmise tunni teiega. Kõlab parim joogilaul, mis kunagi ooperitele kirjutatud. See väga elav ja haarav rindissi lib jaama mis hakkab etenduses kõlama oma üheksa minuti pärast seda, kui dirigent on orkestri lahti löönud. Arvatavasti hästi tuntud ka nendele muusikahuvilistele, kes ooperist midagi erilist ei arva. Laulavad mansse Ratka paljee ja Carlo Bergantsi. Meie Rahvusooper Estonia oli omalatraviata kõikide aegade seitsmenda esietendusega ooperisõprade ees möödunud aastal, 19. detsembril. Esimest korda nägi tallinlane aga seda paljude asjatundjate subjektiivsete arvamuste järgi kõikide aegade parimaks ooperis tituleeritavad Verdi meistritööd teatris 1916. aastal Est alles 63 aastat pärast latrajata esmaettekannet Veneetsia La finiitse teatris. See on põletava armastuse, suure pettumuse ja kurja ning sageli ebaõiglase saatuse lugu. Vaata eestikeelses ligikaudses tõlkes langenud naine on eelkõige primadonna ooper. Seal on 36-st muusikanumbrist vähemalt 20 lausa suurepärased kaarjad, duetid, ansamblid ja koorid. Tehkem siis põgus läbilõige sellest maailma ooperiteatrite kõikide aegade jooksul üldse kõige rohkem lavastatud tööst. Et õhutada teid veetma õhtu meie armsas Estonias hingematvalt ilusat Verdi muusikat kuulates. Tänases saates mahub kuulata kõigest 11 parimatest parimat lugu. Olen valinud nende esitajad nii et teile pääseks laulma võimalikult lai ringmaailma ooperilavade. Viimastena aastakümnete parimaid Vialetasid Jalfreedasid sopranite tenoreid, kes oma suurepärase hääle ja lauluga on pannud publiku neile seistes aplodeerima. Alfredo laulab ooperi 13. minutil üle palli melu viale ETAle oma esimese armastuslaulu. See on nõusolev, kuid oma tunnetelt veel tuhm. Kurtisaan Violetta vastab palju rohkem sädemeid pilduvat. Undi Feliidsche õnnelikult ühel päeval laulsid Luciano Pavarotti ja Sadaland. Latravjaatal on põnev saamislugu. Verdi elas oma loomingu kõrgaastaid. Pärast Rigolettot ohutut edu tuli tellimusi kõikidelt tähtsamatelt itaalia ooperi maiadelt. Aastal 1853 oli väga pingeline. 19. jaanuaril oli Rooma Apollo teatris olnud suure eduga esmaettekandel ja kohe meistriteoseks tunnistatud rubadur. Selle ooperi komponeerimiseks kulus maestro kaks aastat. Veel sel ajal, kui töö käis trubaduuriks oli verd, ei andnud nõusoleku kirjutada 1852. aasta karnevalihoo tabamiseks Veneetsia teatrile uus ooper. Kuid libreto valmimine venis, sest Verdi kahtles ja lubatud tähtaeg ei olnud enam reaalne. Libretist Francisco Maria peave alustas tööd uue ooperiga 52. aasta sügisel. Kuid see polnud Traviata. Verdi tahtised peave teeks oma töö tema vahetu kontrolli all maestro Buzzetas asuvas Santaga Ta villas. Ooperi algusest on kulunud 19 minutit. Algab Yaleta neljaosaline aaria mis väljendab tervet rida noore naise hinges, möllavad emotsioone ja on üks arvestatavates testidest soprani näitlejameisterlikkusele ja tema hääle võimetele. Seaaria kulmineerub sillerdavas Kabaletas, mida distantsilt toetab oma mehelike soovidega Alfredo. Sel Laari ajal, tõsi, ei toimu laval õieti mingit olulist tegevust, nii et ooperisõbra tähelepanu ei tõmmata Belkanto laulmiselt mitte kuidagi kõrvale. Selle pikale sarja esimest osa Estrano strana. Kui imeliku imelik võiks täna laulda 60.-te aastate üks väljapaistvamaid Yaletasid USA sopran Anna. Võrgutava ja nobeda häälega väga pillavalt ringi käis ja pidi lavalt liiga ruttu lahkuma. Violetta esimese vaatuse pika armastus ja igatsus aaria, neljanda osa, Tsempraliibera alati vaba, kus kurtisaan jõuab veendumusele, et tõeline armastus ei ole tema jaoks, ehkki see valmistab talle rõõmu. Laulab teile 70.-te aastate parimaks oletaks tituleeritud Austraalia sopran shansadelenud. Niisiis teave oli tublisti tööd teinud, kui Verdi muutis meelt ja otsustas kirjutada hoopis ooperi Alexander Dumas noorema Camelia daami ainetel. Ta oli romaani lugenud ning Pariisis ka näidendit näinud. See jättis maestro-le sügava mulje, sest ta kippus tõmbama paralleele oma isikliku eluga. Pärast esimese abikaasa Margarita surma elas helilooja parajasti vabaabielus Atlan Josep piinas trepp krooniga. See aga ei meeldinud. Rangete moraalinormidega harjunud Itaalia avalikkusele ja Verdi sõlmis katoliikliku abielu, kuid alles pärast kuus aastat latraviata esietendust. Tuul selgitas Libretist peave meeleheitesse sattunud Lafiniitsi juhtkonnale maestro meele ja plaanide muutumist oma kirjaga kus seisavad järgmised read. Olin libreto just valmis saanud ja kavatsesin Villa Santa katast lahkuda, kui Verdi võttis tuld teisest teemast. Säilitades rahu ja külma verd, pidin kirjutama uue teksti viie päevaga. Nüüd olen kohe-kohe lõpetamas. Olen kindel, et sellest tuleb ilus ooper sest ta on oma peas kõik läbi töötanud. Teine vaata Violetta ja Ühermooni toet. Violetta pöördub halavalt Alfredo isa poole. Tite allatšovinessybel Puura. Räägi noorele tüdrukule nii ilusale ja puhtale, mida ta on halvasti teinud. Shermoon, nagu lohutaks teda Biancibjancinomyysära nutta. Õnnetu naine. Laulavad 90.-te aastate parim Violetta, slovaki päritoluga Viini rahvusooperi solist edita kruuberova ja Giorgio Sancanara. Travjothan Verdi kõige nobedam, mine kirjutatud ooper veel 1852. aasta lõpul, kui ta oli hõivatud rubaduri viimistlemisega rooma teatri jaoks ja selle esietenduse ettevalmistamise organiseerimisega polnud Travjaatast õieti midagi paberil. Esietendus oli aga kuuendal märtsil, siis poolteist kuud pärast Ruba tuuri. Suure osa uue teose muusikast olla maestro kirjutanud teelbussetost rooma rubaduri harjutuste ajal igaveses linnas ja vahetult pärast naasmist roomastama villasse. Viimase vaatuse kirjutas Verdi aga äärmiselt pessimistlikud meeleolus. Nii ta ise kui ka abikaasad piina olid külmetanud ja tundsid ennast haiglaselt verre, oli lisaks sellele pahas tujus, sest lauljad, kelle Lafiniši oli palganud selle tüki mängimiseks olid maestro meelest tagasihoidlike võimetega. Verdi nõudis nende ümbervahetamist, mida ka Violetta Jermooni osa täitjaga hiljem tehti. Lõpuks valas veel õli tulle anonüümkiri, mis hoiatas, et etendus kukub igal juhul läbi. Küllap kõige mõjukamaks mees osalise aariaks selles ooperis ja baritoni aariaks. Läbi aegade on Alfredo isa Charles Jozermooni esimese vaatuse aariaadi Provence ilmaar provintsis mere ääres, milles isa tuletab oma pojale meelde meeldivaid aegu kodus provintsis ja keelitab teda tulemas. Linna tagasi. Laulab USA bariton Robert Merrill kes seitsmekümnendatel aastatel oli maailma juhtivaks Verdi paritoniks. Verdi saabus Veneetsiasse 21. veebruaril, siis kaks nädalat enne väljakuulutatud esietendust ta orkestreeri ooperi juhtis harjutusi ja muutus pidevalt rahutumaks. Kuus välja vahetatud sopran ei rahuldanud maestrot mitte kuidagi ei häälega väljanägemise poolest. Nor Lodovica kratsiaani polnud vormis. Isegi superbariton Selidzewareesii, kes oli toonud Verdi Mckbeti leedu, tundus suhtuvat oma rolli üleolevalt isegi põlglikult. Ta heitis maestro ette, et mis lugu see niisugune on. Ei ühtegi duelli, ei mingeid intriige. Puuduvad kõik hingematva armastusromaani välised tunnused. Tegemist kõigest mingi kodukootud ja kaasaegse mehe ja naise vahelise suhete lahkamisega. Lauljad oleksid nagu vahel on kokku leppinud, et see avangardistlik ooper peab läbi kukkuma. Lisaks sellele oli probleeme kostüümidega. Verdi tahtis näitlejatele selga panna umbes samad riided, millega nad iga päev tänaval ja tantsusaalis käivad. See aga šokeeris nii lauljaid kui ka La finishi juhtkonda. Ja nad said oma tahtmise ning näitlejatele tõmmati selga Loui 14 10. aegsed 18. sajandi alguse kostüümid. Samas vaatus algab balletis stseeniga. Selleks lisaks, kui latra veata lavale tuli, oli prantslaste mõju põimida ooperi teise poolde. Pikem balletistseen muutunud populaarseks ka sellest esialgu mitte hoolinud Itaalias. Verdi läks moega kaasa, kuid tegi seda omal viisil. Ta kirjutas küll balletimuusika, kuid pani selles ka koori laulma. Nii ongi Violetta sõbranna, kuna maskiballil kõigepealt tantsimas ja laulmas mustlased, kes omal ajal hämmastasid publikut vulgaarsete poosidega. Üks neist vaatab isegi marki kätt, ennustab ja teatab, et Markil on. Verdi tahtised mustlaste stseeni mängivad kostüümides maha mõned flora, naiskülalised ja peopesa vaatavad vastastikku, lõbutse, personal. Enamus lavastajatest on aga sättinud asjad vastu maestro tahtmist ja teeb näo, nagu floora oleks tellinud mustlased spetsiaal sarnaselt oma külalistele esinema. Mustlaste balletis Tseenile järgneb matad olid oma. See on aga alati olnud nii, nagu Verdi tahtis. Mõned ballikülalised tormavad sisse, Mattodoride ja pikad, olite kostüümis. Nad laulavad loo noormehest, kes tapnud ühe õhtu jooksul viis härga ja saanud selle eest tasuks oma südamedaami käe. Muslanna tassisteerivad Mattodoridele oma tamburiiniga. Seen on nauditav, kui mitte mustlaste Sting, mitte hispaanlastest. Tantsijad viitsivad oma liigutusi täpselt teha. Pakkuda. Kuuenda märtsi õhtu 145 aastat tagasi Veneetsia Lafenitsee teatris oli niverdile kui ka teatri fiasko. Esimene vaatus läks siiski kuidagi ja maestro-le tundus, et kõik polegi kadunud. Ta isegi käis publikule kummardamas. Kuid siis hakkas kogu üritus minema allamäge. Publik naeris laginal, kui Violetta osatäitja fännis Salvini Donald telli. Lopsakas, hästi toidetud ja maatüdruku moodi tervisest pakatav väärikas daam hakkas ette kandma hapradiisikus haige peakangelase surmaeelseid aariaid. Tõsi, hääl oli selle primadonna, oli ilus ja võimas, mille eest ta sai kriitikutelt ka kiita kuid sisu ja vormi lahkuminek oli nii ilmne, et see naerutas Veneetslasi. Verdi oli seadnud juba algselt lahvenishi juhtkonnale Violetta osatäitja valimisel täpsed tingimused ja need kõlasid. Violetta laulmiseks peab olema noor, omama kraatsilist figuuri ja laulma kirega. Tõsi, lase ajal, tundub, et primadonna väljanägemine ei mängi enam nii olulist rolli, kuna selle ooperi headus on teada. Publik läheb eelkõige kuulama ühe või teise soprani häält ja nautima tema esitamist, mitte imetlema head figuuri. Kui sõjajärgsetest parimatest veoletadest vastasid maestro Verdi nõudmistele kõikide näitajate osas. Marja kallas Cyrite Kanaava ja anna mofo siis Mansolotka palje kraan Sabelenud, jaga Ediita kruuberova välised dimensioonid ületavad mõneti isegi fänni, salviinindan hotelli omi. Aga kui panna silmad kinni ja kuulata nende laulu, siis ei ole mitte midagi ette heita. Olen kuulanud kümnekonna eri aegade primadonna esituses Violetta rolli esitamist ja minu subjektiivne arvamus on küll, et Gruberova on parim kuulakem teda teise matuselõpustseenis. Alfred-Alfred, Raadik Guest koore. Alfredo sai taipa, milles noormehele selgitatakse, et too ei taipa armastusest mitte midagi. Nii imelik kui see ka ei ole, esietenduse läbikukkumise skandaal mõjus hästi kassale. Sest Lafenitseedeenis Traviata pealt kaks korda rohkem, kui tõid sisse parem selles teatris etendunud ver diagnaani või korssaar. Maestro oli aga sant, enesetunne ja sügav solvumine hingel. Ta kirjutas järgmisel päeval Emmanuel muusijale kuulsad read. Läbikukkumine on minu või lauljatesi aeg otsustab. Teisele sõbrale lähetatud kirjas oli Verdi juba enesekindlam. Ta kirjutas Angela Mariaanile taravjata, kukkus suurejooneliselt läbi. Veelgi enam, tema üle naerdi. Kas eksisin mina või eksivad nemad. Ma arvan, et see, mis kõlas eile õhtul, ei jää viimaseks sõnaks. Traviatega kohtutakse veel ja siis vaatame. Kolmanda vaatuse kirjutatud Sõerdi pisut masendatuna haiglasena ja selgelt pahurana. See vaatus on tõestimi noorne, kuid muusika on suurepärane. Kas või Violetta sügavalt pessimistlik ning oma peatset lõppu ette tunnetav hingeline andiiadel passaata. Nägemiseni, elu. Ta on just saanud Sharmoonilt kirja. Milles on uudis, et Alfredo ja paruni duell on toimunud? Parun sai haavata ja Alfredo peab lahkuma Prantsusmaalt. Kõik on läbi, laulab veel üks kaasaja nimekas Violetta maoori sopran Uus-Meremaalt. Tei. Cyrite Kanawa. Verdi oli andnud oma kirjastajale diitorikordile edasi nõuded, too ei annaks ilma tema loata ühelegi teatada lavastamise õigust. Maestro tahtis ise olla uue lavastuse juures. Ta mõlgutas mõtet pakkuda latravjaatad Rooma kuid andis hoopis järele teise, Veneetsia teatri palju väiksema kui Lafiniitse soovile tuua tükk uuesti selles linnas lavale. San Leto teatri Impressaaria lubas panna välja ekstraklassi, lauljad kutsuda peave lavastama ja anda piiramatu aeg proovideks. Lui Neljateistkümnenda aegsed kostüümid aga pidid jääma, sest ka see julge Impressaaria ei tahtnud, et publik näeks iseennast laval. Kuuendal mail 1000-ga 854. aastal. Lasteaia kaks kuud pärast läbikukkumist Lafenyyczes oli Travjaata jälle Veneetsia publikul kuulata ja hinnata. Seekord oli triumfaalne menu. Lühikese aja jooksul etendati seda tükki kõikjal Itaalias, Euroopas. Travjaatast rääkimine oli kohustuslik teema seltskondades. Maestro Verdi oli rahul, märkis siiski ära, et publik, kes kuulas san bene deto etendust, oli sama, kes naeris tema ooperil Elafenitsias. See oli siis maestro Giuseppe Verdi Ladroviata lugu. Tänast saadet jääb lõpetama üks ilusamaid duette, mis kunagi kirjutatud. Alfredo tuleb enne Prantsusmaalt lahkumist Violetta juurest läbi. Ta mõistab, kui haige naine on. Leto tõuseb voodilt. Ta tahab minna kirikusse, tänada jumalat Alfredo tervena naasmise eest. Lahkume Pariisist, kallis, hakkame koos elama, ütleb Alfredo. Ta teab, et need on paljalt tühjad sõnad. Pariisi Ocara nailasse Reemo laulad Beverly Sils ja Nikolai Eda. Külli Telia, Tiit Made soovivad teile tugevat tervist, armastust ja edu kuulmiseni. Minule jätma. Kant.