Täna möödub 75 aastat Arvo Ratassepa sünnist. Detsembrikuus saab juba 15 aastat sellest, mil ta läks igaviku teele. 15 aastat on üsna pikk aeg, kuid Arvo Ratassepa mõju on siiani tuntav eesti koori elus. Meenutus, kui me täna, kuidas on Arvo Ratassepp meie muusikaelu mõjutanud, millise panuse sellesse omalt poolt andnud saates räägivad Arvo Ratassepa õpilased Ene Üleoja, Jüri Rent, Margit võsa ja Aivar Lezinski ning hea sõber ja kolleeg, professor Kuno areng. On meie põlvkonnale võimule tema põlvkonnale ja temast veidi noorematele väga tuttav. Kuid nagu me juba siin veidi rääkisime tagasi, et noor põlvkond teadmast suhteliselt vähe ja see on ka meie põhiline ülesanne, et et neile selgeks teha, kes oli ratas, millega ta hakkama sai ja mispärast me teda austame. Sest mulle tundub, et iga ajastu sünnitab ja loob nihukesi juhtfiguure või vedureid, kes mingil määral eitavad Eelm eelnevat ja püüavad midagi uut luua oma valdkonnas ja mulle tundub, et Ratase pole just niisugune isiksus. Sest tema oli mees, kes kes oli sündinud võib-olla liidrisärgis moodi, ta tahtis olla igal pool esimene ja see mitte halvasti, ma ei mõtle seda vaid hästi. Ja ta oskas ka enda ümber luua meeskonda, oskas leida abi abilisi ja samas ta ei olnud ka mitte selline, kes oleks ütleme noh, negatiivselt suhtunud kõigesse sellesse, mis toimus enne teda. Sest ma ikkagi tahaks suunata selle mõtte juttu kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel, mis me, kui me räägime muusikast, olid üldse minust niukesed? Et kus ehitati kõike seda head vana ja püüti natuke teistmoodi hakata vaatama teistmoodi mõtlema muusikas, nii interpretatsioonis kui loomingus. Ja selles mõttes tundub niimoodi, et kui me räägime koorimuusika seisukohast, siis meie kolme suure mehe Vettik, Ernesaks, varistade, nende töö oli nagu tehtud ja nad olid oma oma selle kõrgpunkti saavutanud ja ja nüüd oli midagi uut vaja ja see uue sissetooja üks oluline selline figuur oli Ratasepp, kes koos noorte hõõrde, kes põlvkond tuli Kazisu Veljo Tormis ja Kuldar Sink lemmik ja siis meiega Veevo ja Marguste industame instrumentaalmuusikas muidugi kõige eredam vast oli Jaan Rääts Märt ja muidugi part ja tähendab, ja samas tekkis seal kõrval, kui ma räägin koorimuusikas, tekkis ka niisugune koorijuhtide mingisugune niisugune seltskond, kes lõi Tallinna kammerkoori 61. aastal, kes hakkas teistmoodi tegema. Meiega häire olid sealjuures ja selle looja. Ja lauljana ja tähendab, see oli huvitav aeg, kus midagi osanud tahtsime selle kõige selle uuega, mis ilmselt esimesed impulsse saalid Varssavist Varssavi südiselt, kus. Ja kui sa meenutad seda, siis esimesed koorid Soomest ja Rootsist külastasid Eestit ja see oli tõeline šokk meie jaoks. Mismoodi, millist repertuaari? Missuguse vokaalse tasemega, missuguse intonatsiooni täpsusega instrumente, reaalsus tuli nagu koorimuusikasse, eks ole, seda me hakkasime püüdma. Ja see oli, see oli kõik värske tuul ja ega me suurt midagi osanud, aga tähendab niux mingisugust väikesed juba see selle raudse eesriideuks oli kuidagi veidi praod, mida ta hakkas läbi imbuma, sealt saadi käi käia, ütleme Varssavis käis mitut delegatsiooni siis meie muusikuid ja tulid tagasi äraseletatud nägudega ja, ja võib-olla isegi natuke liiga üldise vankri kraavi teiselt poolt ja arvavad, et kõik see, mis on tehtud, see on halb. Ja noh, selle, see on alati nii olnud. Aga see protsess oli ääretult oluline ja ikkagi näiteks ma jällegi kui ma räägin koorimuusika seisukohalt ikkagi terlivadele rataste juurde, kes oli kogu aeg asja sees ja kes, kes püüdis oma akadeemia kooridega, ta oli esimene, kes tormistatas kõvasti laulma. Ja samuti tuli ka kammerkoor ja seal ta tõi need niisugused uued parsterid, nagu nõustuti pundis. Jaa, faremiidusi, Kosovski, mis oli, noh, nägime vaeva, nägime ka ikkagi ära lause lõpuks kõik see avaldas väga suurt muljet ja samas ka vaidlusi, sest kui palju me koos vaidlesime kes oli, ütleme, Tormise muusika puhul, et no paljud olid, no mis muusika see on ja see vana rumala paku ju midagi ja, ja ja oli vaimustatud poolehoidjaid. Aga samas Veljo Tormis ise üteldud, et esimeseks temasuguseks laboratooriumi laboratooriumis oli Ratasepa koorid, need olid akadeemia koorid ja ka mingil määral kammerkoor. Kes ma ütleks ikkagi, et kui Ratasepp tõi oma akadeemia kooridega välja? Jaanilaulud kui Eesti kalendrilaulud tervikuna Sülg ese tegelikult kangelastegu just ja samas samas kammerkooriga tõi haua need, mis see oli minu arust nisukene kaks suurt asja, mis, mis on omamoodi nii tormis loomingus kui ka üldse selle ajastu loomingus mingid niuksed, teeneid. Kuuleme fragmenti raua, need, mis esiettekandes 1973. aastal Tartu riikliku ülikooli aulas Tallinna kammerkoori juhatab Arvo Ratassepp, trummide helilooja Veljo Tormis. Huvitav on see, et iga uus vajab mingisugust nihukest ületamist seal vastu, palun kohe moment, tahame täna seesugune kõigepealt tegijate poolt, sest see oli harjumatu, too enam ei ilusaid meloodiaid, ei olnud enam, hoopis teistlaadne lähenemine ja ja kõik see omamoodi vajas niisugust energiat, mida Ratassepale oli kõvasti ja teda see muusika küsimus ei lasknud vist iialgi lahti teda ta tulidel koju järele ja ta elas selle sees kogu aeg ja Ta oli, skin omad, panin heas mõttes närviline ja, ja paljud asjad jäävad tegemata. D Ma mäletan, et minul oli temaga väga palju niukseid, öiseid jalutuskäike mööda linna vahel hommikuni välja, kus neid asju ei arutatud ja kuidas ja mismoodi kõik. Nii et üks huvitav mees, kes oli mitmekülgne ja samas ta hindas ka neid vanamehi, täiendas Gustav Ernesaks. Ta ehitavad midagi tühjale maale vaid, vaid noh, sihuke pieteeditundega nende töö vastu, aga nüüd tema oli mees, kes astus uue, julge sammu edasi ja mitte üksi, vaid suutis luua niukse. Noh, tema kõrval olid Kaljuste. Siis ma mõtlen, Ronald Laasma Tartus näiteks samal ajal õpetasid mehed, kõik tekkis selle vanakolmiku peale uus kolmi, kes tõmbas nende juurde siis küll erinevate tähendustega tõmblused kaasa, teisi samamoodi mõtlejaid ja see asi hakkas minema. Ma nüüd tooksin siia vahele ja haagin sinu mõtetega. Arvo Ratasepa, kui pedagoog. Sest kõik see, mida ta oma kooridega tegi Tähelepanekud, see kõik jõudis meile klassi ja meie, kes me olime, Arvo Ratasepa õpilased, me olime väga õnnelikud, et meiega repertuaar oli märgatavalt mitmekülgsem ja huvitavam. Me juhatasime Orphy, tegime karmile Bulanast koore, siis ma mäletan Sviridovi tuli meile läbi nagu tormise soovituse läbi Ratassepale tuli meile klassi, eks ole, no rääkimata tormiseks tormise lugudest. Ja Arvol oli väga ott siin vaib vot just see rahutus, millest sa räägid, see tuli sellest pidevast otsimisest ja probleemide ülesseadmisest. Ta ei vaadanud, ma ei, ma kunagi väga lihtsalt, vaid tema jaoks oli maailm probleemne ja probleeme täis. Ja need probleemid jõudsid ka meile tundi ja teinekord dirigeerimise asemel me vestlesime terve tunni ja vot nendele vestlustele vist me oleme väga tänulikud. Sellepärast et seal sai arutletud kunsti ülesannetest ja eesmärkidest, võimalustest teda üldse teha sellest suletud ühiskonnast, see oli alati probleem. No ja palju sügavamad eksistentsiaalsed mõtted, miks üldse elada ja mille nimel ja kuidas. Ja keeleküsimus, ta oli ju keeleliselt väga tuge ja üldse Nadali mitmes valdkonnas väga tugev, tal oli väga hea ratsionaalne mõtlemine, ta oli ju tibiharidusega mees, eks ole. Keelevaist ja keeleoskusi ja keelte omandamine oli tal tugev ja muidugi, mida ma tahan öelda, et õudselt hästi kasvatatud mees seda tajusime meie, kes me olime, noored daamid, õppisime tema juures. Tähendab, tema käitumine oli. Noh, härrasmehelik härrasmehe käitumine ja see oli, tegi ta meile veel topelt sümpaatseks, kuigi me teda vägagi austasime, armastasime, aga kartsime sellepärast, et Arvo Ratassepp, kui ta ütles, ta ütles võrdlemisi otse. Ja ta ütles ka ausalt ja kui ausalt öeldud asjad on vahest väga valusad, nii et ega tundi ei läinud kunagi niimoodi kuidagi vedelema või poole ettevalmistusega või nii, et. Ja tegelikult veel kõlasid natuke täiendaks, siis ta, ega ta ei olnud, ütleme temal omad puudused võib olla punapäine ja tal oli, aga ilma selleta ei saa ja aga samas oli tema, see ideed, mis ta oli, ma olen võtnud, läbi mõelnud ja kui sinul oli teisipidi näiteks mingi tahk, siis ega ta väga kergelt ei tulnud sinu ree peale, vaid ta kaitses oma asju lõpuni. Ja see niisugune jäägitu jahvat, nagu te ütlesite, ausus ja vahel oli see suhtelist isegi väga valus, võib-olla oli, oli, aga niisugune oli. Ja selles mõttes veel üks asi, mis noh, pedagoogide rääkisite, tõi sinna väga palju uuendusi sisse, tähendab, katsus seda koorijuhtide taset erialataset tõsta. Siis väga vaata, kui me hakkame järele mõtlema, siis need uuendused, mis Arvo ajal kateedrisse tulid, need püsivad tänases kollokviumis printsiip ja rohkem nihukest päheõppimise tööd ja partituuri süvenemise tööd. Ta pani need postulaadid maha ja need toimivad siiamaani. Mõõduka repertuaarid, mitmekesisus ja kõik need asjad on ja samas jällegi üks huvitav asi, näiteks kui, kui praegu vaadata paljusid meie niukesi Nimesid võib olla, mitte kõigil ei ole tähtis, mismoodi seal kuskil Vändras või, või Rakveres või kas seal üldse on koori, võib-olla temal oli siis väga tähtis siiski selles mõttes, ütleme, Gustav Ernesaks, Jüri valesti koliv, õieti vetika hooli mees küll ta, ta ei unustanud ära ka provintsi, ei unustanud ära laulupidusid ja kuidas neid teha ja sest oli ju aeg, kus see oli üks niisugune suur vingerdamine, tähendab et üldse seal ka Eesti muusika kõlaks ja selles mõttes seda kunsti oskas hästi. Ja saali diplomaat ja just. Ja nüüd see mitmekülgne elamine minu arust noh, oleksite Wolt rahulikum, võib-olla ta järsku meie laua taga ka olnud siin, tal lihtsalt põles läbi ja mõelda, mitu korda ta ütles, et ei tea, kas ma jõuan nüüd, et tema suguvõsas pole keegi mehed üle 60 elanud ja ta nagu kartis seda 60 60 siin jah, ja ütles, et ega, ega, ega minagi sellest suurt ei pääse, aga ta ütles, et kui see peaks, et kui tema peaks olema üks see, kes elab kauem, siis Tal oli ka valmis, see moment elas seal Tõnismäel viimane korter, kus ta oli ja vastas üle. Tänavu oli see praeguses Läti saatkonnas või kooriühing ütles mulle mitu korda, kui mana kontse juba minna, kui minust seal mingit abi pole, sinna mõju komberdada. Tulla. Koosaldis, mis tehakse, ma täna ütlesin just meie tudengitele ma küll rääkisin neile Heino Kaljuste, sest ega ma tõin kogu aeg paralleele ka Arvo Ratassepa, kas nad olid tõesti mõlemad niisuguseid uue suuna andjad üks koolimuusikas lastekoorimuusikas ja teine siis noh, ütleme täiskasvanute Nazas. Et küllap kahju, et nad ei elanud 10 aastat kauem, vähemalt et nende, see potentsiaal, mis puudutab organiseerimist, asjade käivitamist, et kuidas see oleks teostanud need Eesti vabariigis. Mina ütlesin niimoodi, et ma usun, et nii mõnigi festival oleks tekkinud või tekkida teatud tänu nendele kahele mehele nende niisuguse väga võimsale noh, läbi löövusele, aga mõlemad noh, tõepoolest ilmselt kasutasid oma energia ära väga kiiresti ja selle tõttu ka elu mõlemate elude lühikeseks. Ja see on väga õige tähelepanek, ma olen selle üle mõelnud, et võib-olla see tänane koorimuusika nagu oleks natuke teistmoodi olnud ja võib-olla rohkem mingisugused momendid oleks siinjuures olnud, aga ikkagi tähendab minu arust rattasse Kaljuste kui ka Tartusse Laasmäe need mäed olid, kes taotlesid selle koorimuusikale samuti nagu instrumentaalmuusikat professionaalselt suuremad põhja all, et see oleks mitte lihtsalt lauleldamine või mingisugune niisugune. Et võimekad koorid mõtleksid ikkagi võimekama, repertuaari järele ja koorimuusika kontserdid oleksid ka mingisugused ikkagi mingi professionaalselt aegs taga ja selles mõttes nihukene. Ja koostöö heliloojatega ja kõik see on andnud siiski väga hea tulemus on ja minu arust täna küll me või noh, ma mõtlen siin paljud koorid, kui ma räägime rammist, kui me räägime Tõnu Kaljuste koolist, need on nüüd maailmatasemega kollid, millest räägitakse ja paljud meie koolid on ju nime teinud ka rahvusvahelises ulatus, nüüd ma arvan, et ka siin taga tuleb otsida, äratasime nime. Seoses uuendustega tuleb kindlasti rääkida Arvo Ratassepakooride kavadest. Need muutusid kardinaalselt, kuni noh, ütleme 60.-te aastateni, ütleme niimoodi, viiekümnendad aastad, meie koorid laulsid niinimetatud segakavu, kus oli noh, ei olnud nagu kindlaid. Eesmärke, miks just need laulud ja miks nad nõnda on reastatud, võib-olla kontrastiprintsiip ja niisugused asjad olid, mängisid muidugi jälgitid helistikude kattuks ja nii edasi Argo Ratase pakas ju läbi viima temaatilisi kavu ja kui seal esimesena ja sellest me võtsime kõik hiljem malli, nii Tallinna kammerkoor kui pärast mina oma noorusega ikka sai võetud tehnilisi asju. Et vähemalt üks poolkavast oleks üks niisugune suurema arendatum vorm, eks ole. Ja see oli täielik revolutsioon eesti koorimuusikas, just see kavade koostamine ja siiski, kui julgelt ta läks niisuguste raskete asjade peale nagu Stravinski psalmide sümfoonia, midagi tal ei õnnestunud ju. Vähemalt esimesel korral ettekandes keelati valgest majast ära. Sa ei mäleta? Tulime isegi oli proovid tehtud ja ja koor oli kontserdid juba väljas, kõik niimoodi, ja siis järsku teatati, et siiski see. Leostunud ja koor seisis rõdul nii-öelda pidulikus vormis. Vaikses vaikne protest oli. Ja siis oli ju ka tolli karminata, tõsi. Kuigi seal koorid nägid suurt vaeva nii nagu kalendrilauludega, aga pärast neil oli hea meel, et siiamaani mäletan Olime saime hakkama. Ja veel üks huvitav asi, kui me hakkame nüüd tagasi, mõtleme sellele Arvo Ratassepaaegsetele kooridele. Arvo Ratassepp ei kasutanud hääleseadja ja ta tegi vokaalse töö kõik ise. Ja hiljaaegu kõlas naiskoor Teaduste Akadeemia naiskoor Arvo Ratasepa. Juhatame juhatusel klassikaraadios ja ma kuulasin ja imetlesin seda värvipaletti, mis sellel kooril oli? Tähendab, Ta oskas. Juhendada vokaalselt niimoodi, et naiskoor oli erakordselt ka värviga, naiskoorid kipuvad olema kitsad, ühetaolise suurepärased aldid, kauneid sopranit ja see kõik, kui ma mõtlesin just, et aeg ei ole siit maha nühkinud, vaat niisugust mingisugust. Ma ütlesin, et jah, et see on sellest ajast anname andeks, eks ole, vaid otse vastupidi, kui huvid. Siit oleks midagi nagu praegugi veel haarata kaasa ja sama oli ju ka meeskooriga, eks ole, need olid hästi, kõlavad ilusasti häälestatud seltskonnad, nii need olid ju ikka täielikult tippkoorid sellel perioodil meil Eestis olnud ja mitte ka Eestis nad ikka olid rahvusvaheliselt. Kuna ta oli akadeemia kooride juht ja Tallinna kammerkooris tegeles ja juhataksega pajusid Coriotitegooria ega seda käepärast huvitavat repertuaari nii palju uut ei tulnud ja kuna ta oli nagu uuenduste looja ja selle uue protsessi sees ela ja siis tal oli vajadus kaua repertuaari järgi ja väga tihti taga lihtsalt istus klaverit, hakkas mõtlema ja kirjutas ka ise oma kooridel, põhiliselt oma naiskoorile, mo meeskoorile. Ja mõned asjad on tal väga hästi välja tulnud. Ma ei ütleks, et ta oleks oma natuurilt olnud nüüd mingisugune niisugune ääretult emotsionaalne või, või mingisugune tüüpi koorijuht, ei, ta oli võib-olla rohkem ratsionaalne, ratsionaalne mõistuse mees ja kõik oli väga klaar, väga selgelt valmistunud, tehtud ja samuti tema need koori lauludki või kooriteosed, mida ta on kirjutanud, need on suure professionaalsuse tehtud ja võib-olla mitte. Maksimaalselt võib-olla kooride kavades läinud, aga siiski madu toonitaksin siin mitmeid asju, nagu näiteks Kalevipoja 100.-le aastapäevale, kirjutise tsükli, kus on Kalevipoeg isa haual saarepiiga laul, mida lauldakse ja, ja eriti Temase Eesti mullad vesti mullaga seal ära, see oli teos, mis pani endast rääkima, sai võistlusel preemia ja seda mitmel laulupeol laulnud. Ta on keeruline lugu ja mitte Pikaga ääretult sisukas äratada, selline tekstist lähtuv sugune valuline sihukene intonatsioon seal maksimaalselt tabatud ja, ja vot see on üks minu arust üks Eesti meeskondade lauludeks niuke. Laulis Teaduste Akadeemia meeskoor Hirvo Surva juhatusel. Jüri Rent, sina juhatad, koori Miller Tipi tudengina asutas Arvo Ratassepp. See on tehnikaülikooli meeskoor. See on noh, selline tore järjepidevus, et sa Arvo Ratassepa õpilasena jätkab seda tööd, aga ka paljusid muid liine. No see on küll huvitav jah, et et kui Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline meeskor moodustati tol ajal oli see, siis Tallinna polütehniline instituut moodustati 1945. aastal peale sõda. Ja meie kooli esimene kontsert oli 15. detsembril 45, mida koor läheb oma sünnipäevaks sisust, arhitektuuriosakonna üliõpilane, tollases tippis. Arvo Ratassepp oli üks selle koori loomise initsiaatoreid, kuigi kuigi räägitakse, et ka enne sõda oli Tallinna kõrgemas tehnikakoolis olnud juba meeskoor, aga meie koor loeb oma sünniks just ikkagi 45. aasta detsembrikuud Arvo Ratasepp kallikormiga politseis tegelikult need mehed, kes panid aluse tehnikaülikooli tänasele meeskoorile koor tähistas eelmisel aastal oma 50 viiendat sünnipäeva ja minul on tõesti olnud olnud võimalik selle koori dirigendina olla juba konservatooriumi tudengipäevilt 73.-st aastast, nii et seda on päris päris päris õudus kohe tagasi mõelda, et ma olen selle koori dirigent olnud juba viimased 28 aastat. Ja 83.-st aastast alates peatiri. Konservatooriumis olid sarvaratesse õpilane. Eks ta nägi minuga viis aastat vaeva. Ja huvitav on see, et kontsertmeister, kes oli Arvo Ratassepa kontsertmeister tol ajal, kui mina olin üliõpilane, Marianaljaste on olnud aastaid minu kontsertmeister muusikaakadeemias ja, ja kui ma töötasin rahvusooperis peakoormeistrina, siis oli ta ka rahvusooperikoori juures koormeistrina, nii et meil on Aru Ratasega palju niisuguseid ühiseid töösuundi olnud. Samuti võib-olla nüüd, viimastel aastatel, kui ma olen väga aktiivselt olnud seotud laulupidude korraldamisega, siis siis võib öelda ka, et sellest, nagu on niisugusi kattuvaid liine. Arvo Ratassepp oli ju ka üks Eesti kooriühingu asutajaliikmeid ja, ja aseesimees Gustav Ernesaksa kõrval. Mina olen olnud nüüd aastaid Eesti Meestelaulu Seltsi muusikatoimkonna esimees ja samuti Eesti kooriühingu juhatuses, nii et meil on tõesti kuidagi kokku sattunud nii, et õpilane teeb osaliselt nagu sama tööd, mida õpetaja on alustanud. Nii et see õpetaja aktiivne liin on läinud ja aktiivne hoiak oma õpilastesse edasi. Seda küll, aga no õpetaja oli ikka ikka tunduvalt tegusam mees kui õpilased. Kui ma endast räägin, siis Arvo oli ju fantastiline kirjamees. Siis tema oli niisugune publitsist, kes, kes väga tihti võttis koorimuusika valuteemadel sõna ja, ja käis ise väga palju kontserditel koos oma suure sõbra Kuno arenguga. Kuuno jätkab sellist aktiivset kontserdikülastust tänapäevani. Arvo all oli väga hea emakeel ja väga selge kõne, nii et õpilased, kes kasutasid mingeid žargooni või slängi, need kutsuti muidugi kohe korrale, sest Arvo oli ka meie emakeele seltsi liige. Lisaks sellele talle veel helilooja, tema helilooming küll eriti ulatuslik, aga seal on siiski mõned silmapaistvalt head laulud nii naiskoorile kui kui meeskoorile ja näiteks tema laul eesti mullad Debora Vaarandi sõnadele on kõlanud ka meie laulupidude kavas. Siin ei ole praegu õpilastel nagu midagi vastu panna. Kuna ta oli ise aktiivne kontserdil käia, siis ta ilmselt meelitas ka õpilased kontserdisaali. No absoluutselt tihtipeale oli niimoodi, et tunnid algasid pihta sellega, et et me arutasime eelmisel õhtul kuuldut ja no see oli nagu päris kohustuslik osaleda kontserditel ja need paremad kontserdid said ka kõik tõesti külastatud naise tudengipõlves, laulsin ka Eesti raadio segakooris ja see oli niisugune nagu teine ülikool, sest Eesti raadio segakoor tollal esitas praktiliselt kõik maailma vokaal sümfoonilise žanri tippteosed ja väga heade dirigentidega, see oli ju see aeg, kui Neeme Järvi veel Eestis töötas väga-väga hoogsalt ja Roman Matsov ja Eri Klas väga palju häid külalisdirigent. Need, see oli haruldane kool ja tõesti need arutelud olid teinekord nii pikad, et noh, eks sa ikka juhatada ka tunnisega. Arvo oli äärmiselt põhjalik ja niisugune kontserdianalüüs oli niisugune, no mis terveks eluks annab? Annab niisuguse analüütilise mõtlemised. Ega seda vist kuskil õppeprogrammis ei olnud, aga Arvo tunni koosseisu kuulus kindlasti selline aruteluga. Mis raadiokoori puutub, siis arvu ise laulis ju ka konservatooriumi tudengina Äradio kooris. Nii ta oli ja Arvo oli Jüri variste õpilane ja ja tema väga hea koolivend ja sõber Heino Kaljuste, nad olid mõlemad Jüri varist õpilased. Ma olen, ma olen ise mõelnud ka seda, Heino Kaljuste laulis raadio segakooris. Ja Ma olen mõelnud seda, et kui räägitakse, et dirigendi amet pidi hästi tervislik olema ja soodustab nagu pikaealisust, et et on ühendatud nagu mõõdukas füüsiline koormus intellektuaalse pingega, siis mind paneb küll tõsiselt mõtlema mikspärast. Arvo Ratassepp lahkus 60 aastaselt siit ilmast ja ja Heino Kaljuste samuti, nii et see, see tekitab natuke hirmu ja ja peab mõtlema selle peale, et, et lisaks väga suurele töökoormusele peab oskama siiski ennast ka ilmselt tühjaks laadida ja rohkem lõõgastuda. Mulle tundub, et noh, need mehed andsid endast nagu kõik ja ja ja mõtlesid rohkem oma kooride ja eesti koorikultuuri tuleviku peale kui iseenda peale. Võib-olla see on ka üks põhjus, miks neid praegu meie seas ei ole, kuigi ta võiks ju täiesti tegus olla meie, sealsel. Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor Jüri Rendi juhatusel esitab Arvo Ratassepa laulu laulja Kristian Jaak Petersoni sõnadel. Margiti Aivar, teie olite Arvo Ratassepa õpilased 70.-te aastate lõpus, 80.-te algul, mil Arvo Ratassepp oli oma täies tööhoos, milline ta oli siis õppejõuna kateedri juhatajana? Õppejõuna oli väga nõudlik, täpne jah, väga tähelepanelik parajal määral emotsionaalne ja samas ka väga ratsionaalne. Kavad, mis ta välja pakkus, olid väga vaheldusrikkad, huvitavad ja võimaldasid tõesti nagu väga erineva muusikaga tutvuda. Jah, see nõudlikkus nagu oli väga selline teretulnud minu jaoks just et ta pani tööle ja samas oli tal väga toredaid inimlikke jooni mida te siis ka väljendas seal kooriproovides ja tundides ja kateedri juhatajana, et see nõudlikkus ei vähenenud kunagi selle võrra, et nüüd me pidasime koos seal terve kateedriga pidusid ning tema eestvedamisel just et meie isegi võib-olla arvasime, et äkki sa midagi niimoodi pehmendab, tol ajal naiivselt, aga aga seda üldse ei olnud, nii et, et see oli just selline väga hea joon tema juures see nõudlikkus kuskile kadunud. Jah, et see professionaalne niisugune väga täpne lähenemine säilis ja ta väga täpselt ajus nagu piiri, nagu Margit ütles, et eetikaküsimused olid kõik väga paigas ja väga selgelt lahendatud. Ja samas ta ju ise tegelikult pidas väga lugu niisugusest heast inimlikust läbisaamisest ja suhtlemisest ja ja noh, väga heast huumorist ta seda nagu alati kuidagi üritas inimestes äratada või ärgitada ja, ja just nagu Margit ütles, et Arvo Ratassepa eestvõtmisel tegelikult toimusid kõik suuremad kateedri üritused. Ka need kontserdid, näiteks, millega valmistati ette, kas riigieksamikavad me käisime ju korduvalt esinemas tollases eksperimentaalbioloogia instituudis ja siis tema seisis hea selle eest, et oli transporti, et me jõudsime sinna kohale ja et meil oli ikkagi publik kes tõesti kuulas ka siis neid kavu ja ja ka siis hiljem muidugi toimusid alati kateedri, missugused meeleolukat õhtut siis pärast riigieksamite pärast talvist Eestis oli nagu kena traditsioon tegelikult. Ja ka nende ettevõtmiste taga oli tegelikult ikkagi Arvo Ratassepp. Tema otsis ruume, aitas sellega alati kaasa, kui tekkisid probleemid ja ja ma arvan, et see asi isegi kumas kuskilt nagu sealtmaalt läbi, et tegelikult need ei olnud niisugused noh, kuidagi niuksed nagu mõttetud kokkusaamised võis alati toimus midagi, seal oli, oli nagu selge tunda niisugust, ütleme mida venelased nimetavad Kapusnikuks seda traditsiooni. Tegelikult ju igal kursusel oli niisuguseid sädelevamaid kujusid, kes kõik üht või teistpidi siis nagu kasutades ära seda õpitud repertuaari tegelikult kuidagi iseloomustasid hetkesituatsiooni nagu kateedris ja suhteid üliõpilaste ja õppejõudude vahel ja nii edasi, nii et noh, see on niisugune väga tore, avatud ja teravmeelne, kõik. Aitas hoida vaimu värske jah, ja samas seal siis oli toodud välja, kas siis õppejõudusid oma eripäradega ja üliõpilasi, et nagu niisugune natuke heasüdamlik parodeerimine, mis õnnestus Arvo Ratassepale endal väga hästi ja ja nii, et see oli ikkagi seotud selle koorijuhtimise õppimisega, mis need peod ka siis oli nagu selle sellest kantud, et nad ei olnud lihtsalt mingiks lõbusad õhtud. Jah, seda, see oli väga niisugune tore aeg, tegelikult. Noh, ja samas õppetöö ise, eks ole, kõik need konkursid näiteks, mis me tegime järjest kuulaselt kursusele minnes ja need olid ikkagi nägu, sisukad ja, ja tõesti tihedad ja seal tekkisid noh, päris niuksed, loomingulised arutelud selles mõttes, et noh, mismoodi üht või teist lugu siis tõesti nagu teha või mis mõtet sinna siis panna või, või mida nagu rohkem rõhutada ja esile tuua, et see oli kõik tegelikult väga professionaalselt tehtud ja läbimõeldud. Ja, ja lausa olid ju meil niisugused klassidevahelised nii-öelda arutelud seal, et noh, see muidugi need teemapüstituse tulid praegu tunduvad pisut naiivsed, et mis on siis nagu olulisem, kas ratsionaalne või emotsionaalne alge ja ütleme, muusika tõlgendamisel ja, ja nii edasi, aga tegelikult need mõttevahetused ärgitasid nagu healt ikkagi väga sügavale ja, ja nagu süvitsi minema selle muusika käsitlemisel. Jah, ja kui me lõpetasime, siis peale meie lõpukontserte ja tööd kooriga, siis ta lausa kutsus enda poole ja need arutelud olid ka veel nagu tõesti sellised kantud täiesti elukogemustest ja noh, meile andsid nad ikka õudselt palju sellised mõttevahetused oma professoriga, et me saime talle ikkagi nii lähedale ja tema meile ka samuti muidugi. Teie professor oli tegelikult ju ka niivõrd mitmekülgselt andekas ja ka mitmekülgselt haritud inimene. Ja samas näiteks võib öelda, et seda nagu lõputööd või referaati, mis me pidime tegema kirjalikult siis ta ju täiesti juhendas seda väga professionaalselt ka seda tegi ta hästi. Jah, tema eesti keel oli juba suurepärane. Kuidas võiks ülesehitus ja nii, et oli igat igakülgselt oskas ikkagi hea nõu anda, nii et ühest küljest oli selline väga täpne ja võib-olla mõnedele ei meeldinud see näpuga näpuga järje ajamine igas mõttes nagu distsipliini küsimustes isegi, aga ma arvan, et see oli ikkagi vajalik õppetöös, et mingi tulemuseni saada. Ja samas ta nagu silus selliseid probleemseid suhteid üliõpilaste ja teiste õppejõudude vahel oli ikkagi huvitatud, et kõik ikkagi lõpetaksid. Kellel vähegi sellist andekust ja perspektiivi on sellel erialal. Jah, et see inimlik suhtumine oli ka nagu väga oluline, et noh, ühel ja teisel üliõpilasel kippusid seal, kas siis ma ei tea, elulained üle pea kokku lööma või või tekkisid mingid niisugused käänakuid nagu sisse, mis ei olnud võib-olla eriti just et soovitavat ütleme, üliõpilaspõlves ja vaatamata sellele ta kuidagi kõiki neid nagu püüdis toetada ja aidata ja ja läbi teiste õppejõududega kuidagi nad ikkagi nagu noh, mõjutada tagasi uuesti sellele akadeemilisele õppeelule, et nad suudaksid realiseerida neid võimalused, mis tegelikult sellel hetkel nagu inimeste ees olid, et see oli ikkagi väga oluline. Nii et jah, ühtepidi küll äärmine nõudlikkus ja täpsus ja noh, see oli ju legend oma Arvo Ratassepp tuleb kooriproovi kolm korda nädalas sinise kaustikuga. Ja seda läbi aastate täpselt nii kaua siis kui, kui meie seal õppisime õli iga kord ja tal oli kõik fikseeritud absoluutselt, siis osalemist nendes kooriproovides ja tal oli täis ülevaade Kes, mis mahus, kus osalenud on ja mida teinud ja nii, et noh, selles mõttes nagu pedantne lähenemine, aga õppetöö seisukohalt minu arvates küll ainuvõimalik Ja tõesti osales ka minu meelest 99 protsenti nendest proovides ise, et kui tõesti midagi oli, siis ta käis ja märkis ikkagi kõik osalejad ja siis, kui vaja, lahkus, aga üldiselt ta võttis tõesti alati kõigist nendest proovidest osa ja juhendas seda tööd ka kuigi kõik ei olnud tema õpilased seal kooris. Nii et täiesti Nojah, ega õppejõudude poolne, eks ole, see niisugune õhkkond, mis ikkagi kateedris nagu oli meie õpingu ajalis see oli küll väga niisugune positiivne, kuidagi niisugune avatud ja, ja nagu noh Kaasakiskuv selles mõttes, et maailm ei olnud ju siis veel üldse nii lahti, nagu ta on täna, aga, aga nagu see võimaluste maa selle selle õppimise perioodil tundus küll ikkagi väga suur juba tegelikult noh, eks üks ja teine sealt samast ju ka meie õppimise ajal läks ju juba sinna hakkas kiikama orkestridirigeerimise poole ja kes seal huvitus nagu siis õpingute käigus ka kompositsioonist mingil määral, nii et noh, tegelikult ka niisugused igasuguseid väikeseid kõrvalehüpped, kui neid nii võib nimetada, olid ju alati ka toetatud. Kuulsime Anti Marguste naiste toone Teaduste Akadeemia naiskoori esituses Arvo Ratasepa juhatusel. See salvestis pärineb 1984.-st aastast. Kui ma mõtlen neid tahke, mida need mehed ikkagi tegid, eks ole, laulupeo üldlaulupeo dirigendid, ma ei tea, mitu korda Arvo Ratas tõusis sinna pulti noh, põhiliselt 60. kuskil, aga see on üks, 10 2000 korda rohkem. Aga see tähendab, eks ole, 10 12 korda oled sa läbi sõitnud kogu vabariigi nendel laupäevadel ja pühapäevadel, mis sul muidu tööst vabaks oleksid jäänud, eks ole. Tähendab, eelproovid Toa repertuaaripoliitika siis ütleme laulupeo peakomisjoni võitlemine, istumine ja sõitlemine, nagu ta seal omal ajal oli, eks ole, seks, sensatsiooni, maja veel naiskoorile kateedri juhatamine siis võitlusse Eesti kooriühingu eest on kolm kuni neli koori ja võitluskoeri kui eest see on noh, mitme inimese elutöö. Kui seda kõike hakata kokku võtma, nii et siin nagu. Järjest rohkem nagu tekib niisugust lugupidamist ja austust nende suurte ja võimekate just töö võimekate koorijuhtide osas. Ja selles mõttes võib-olla aeg annab isegi ju, et kui sa ise seda asja sees siis saab, alati märkan seda. Aga kui siin tekibki 15 aastane distantsis järskude, hoopis hakkad nagu teistmoodi mõtlema nii mitmegi inimese kohta, millega ta hakkama on saanud nende hulgas kõrvades. Ja kui me mõtleme seda, et no praegu me oleme harjunud, eks ole, on interpreet, tal peab olema määne, tsement ja mänedžeri asjad, eks ole, harva Ratasepp oli dirigent, kunstiline juht, administraator, koori direktor, asjaajaja, kõik üheskoos, eks ole. Ja, ja koore oli tal kogu aeg vähemalt, eks ole, kui oli veel Tallinna kammerkoor, lisaks oli kolm ja omal ajal oli veel see tähendus kooperatsioonide meeskoor ja seal on siis ta kammerkooris. Veel ei olnud. No pluss veel tollal koorijuhtide koor oli ja käis ju väga tihti koos ja suvised ja klaverile, kus Ilmar Ratas sepalt ei toimunud midagi. Ja noh, see tahk vot mille juurde sa praegu jõuad, kõigele lisaks oli ta ju erakordne seltsielu, ela ja, ja tema vaimsuse ja tema hinge, tema huumorimeel see käivitas igasuguse seltskonna, kes muidu ehk ei oleks kuidagi niimoodi üles ärganud. Nii et see joon oli tal ka eriti tugev. Nõnda meenutasid arva, rattasse 75. sünniaastapäeval, tema õpilased ja head kolleegid Ene Üleoja, Jüri Rent, Margit võsa, Aivar lastasinski ja professor Kuno areng mõeldes tänust tagasi tööle ja energiale, mida andis endast särav isiksus Arvo rattasse. Saate koostas Kersti Inno ja salvestas Katrin maadik. Meie saate lõpetab salvestist 1969.-st aastast. Teaduste Akadeemia naiskoor Arvo Ratassepa juhatusel esitab Gustav Ernesaksa laulu meelespea.