Tänane saade on pühendatud Giuseppe Verdi ooperi Mc bet lavastusele Estonia teatris. Esietendus on 19. jaanuaril tänase päevaga vaadates siis juba eile Aga need lõigud, mida me täna saates kasutame, on tehtud proovide käigus proovide ajal ja sellepärast sade kannabki täna pealkirja enne esietendust nädala pärast tulen eetrisse jälle teiste helilõikudega teiste mõtetega ja siis kannab meie saade juba pealkirja pärast esietendust. Niisiis Giuseppe Verdi ooper nägbet, sõnooper neljas vaatuses kahe vaheajaga Estonia teatris. Ooperi ise on poolteist sajandit vana, selle esietendus oli 14. märtsil 1847 Firenzes. Mckbeti teema. Kui niisugune on kultuuriajaloos, ütlen just skulptuuri ajaloos. Üks neid niinimetatud musti teemasid, mis käib läbi sajandite saab igal ajastul oma näo ja värvi. Ja üks kõige levinumaid selle legendi kunstivormi valajaid on seik Spir oma näidendi oma draamaga. Seesama draama on inspireerinud ka Verdit ja miks ka mitte. Verdid huvitas vabaduse küsimus. Vabadusvõitluse küsimus ja Mcbeti teema põimib ühteaegu endasse nii psühholoogilise draama kui ka parajal määral sellist sotsiaalset tausta, mis lubab Verdil ooperisse tuua oma kuulsaid isamaalisi laule. Aga see selleks, räägime praegu Estonia lavastusest. Muusikaline juht ja dirigent Paul Mägi, lavastaja Arne Mikk, kunstnik Eldur Renter, kes muide on Estonias teinud kõigi 12 Verdi ooperilavastuste kujundused. Ja kes peagi ise pühitseb 70 viiendat sünnipäeva. Dirigentide Rita on muusikaline juhte lisanud veel neli nime. Jüri Albert, Endel Nõgene, Erki Pehk ja Aivo välja. Ja küsimusele, miks ta nii tegi, vastas Paul Mägi, et noh kindlasti see Cooper püsib meil aastaid laval, siis saavad dirigendid 11 välja vahetada. Koosseise peaosaliste mõttes on kaks. Peaosalist Mcbeti laulavad Jassi Zahharov Estonia teatrist ja Samsons Insiumov Riia teatrist. Banko teine sõjaväepealik 11 kümnendas veerandi Šotimaalt on Mati Palm üheskoosseisus ja teistes koosseisudes ka Leonid Savitski, Ain Anger. Teine peategelane, kohati arvatud, võib-olla isegi esimeseks on selle teema juures ju leebimek bet. Siin parima rolli ja võib-olla üldse kogu ooperi parima rolli, ütlen Ta ütlevalt teeb Leedu lauljanna Siguutestonite. Ja teises koosseisus laulab lätlanna Ieva viluma. Sigutestonita on ka ainsana üks neid lauljaid, kes on seda rolli juba aastaid ise mänginud ja toob siia kaasa oma kogemuse ja oma nägemuse libi Mckbeti olemusest. Üldse teeb kaasa selles ooperis Estonias või peaaegu küll terve koosseis, sest väga palju näitlejaid läheb aadlikke nende teenrite, viirastuste, nõidade, lordide, sõja, pealikute sõdurite mõrtsukad viirastus, kuningate, ennustusstseenides, käskjalgade ja nii edasi ja nii edasi peale nii et kaastegevad on praktiliselt kogu rahvusooper Estonia koor, ballett, statistid ja väga palju soliste. Et ooper algab ikkagi avamänguga, siis teeme siin tänases saates ka meieni ja alustame ooperi avamängust. Siin kõlab kaks väga olulist teemat, see on nõidade kooriteema ja leedi Mcbeti uneskõndimise stseeni teema, kus ta juba põeb oma oma suuri läbielamisi mõrva pärast. Ja verd ise on öelnud, et ooperi kolm peategelast ongi tegelikult Mcvet leedimek, bet ja nõiad. Algav helilõik on tehtud lavastaja Aarne Mikuga 13. jaanuaril. Nüüd on ooper esimest korda vist kogu oma ulatuses näinud lava ja täies koosseisus. See tunne, ma arvan, vähemalt kõrvalvaatajale võrdub, on kordumatu lavastaja jaoks. Kui te näete seda tööd, mis on osade kaupa tehtud nüüd esimest korda tervikuna No siin on mitmesugused tunded segamini, ühest küljest muidugi peab olema rahul, et me oleme selle ooper ringi peale saanud ja ja kõik komponendid on eraldi võetes, nagu olemas lauljad, pillimehed, kostüümid, Krimm, valgus, aga et need kõik hakkaksid kuidagi koos funktsioneerivad, sellepärast ongi teatris need nõndanimetatud pea Covid, kus kõik need eraldi võetud elemendid peavad kokku saama ja see on ühest küljest selles mõttes kohutavalt närviline, alati üks asi klapib, teine just siis ei klapi. Nii et, et sellel perioodil peab meil kõigil olema kannatust ja pikka meelt, et me ärrituks ei vihastuks enneaegselt, see on teatri köögi üks paratamatu kaasnähe. Ja ma loodan, et me saame Mcrete puhul ka kõike nende asjadega hakkama. Öelge millest üldse algab seal lavastajatöö ja kui pikk on see periood teil nüid enne olnud ja kuidas te vaimusilmas kujutasite, mitte ainult vaimusilmas, ma usun, palju paberit on ka üles läinud selle peale. Ja kas hakkab kujunema nii, nagu te olete näinud sisemuses? No ma arvan, et iga tükk kujuneb mitme etapi jooksul kõigepealt, kui dirigent, lavastaja, kunstnik on leidnud sobivad osatäitjad ja ka mingisuguse lahendus kontseptsiooni, niisiis hakatakse jooniskune vagusid mööda ühes ja teises suunas edasi liikuma ja ma arvan, kõige pikema uurimustöö kindlasti on teinud Eldur Renter, kes on ajastut ja ja tavasid nii põhjalikult uurinud, kuni ta leidis just sellise visuaalse lahenduse Se horoskoobiring või sodiaagiring. Saatus, mis Mckbeti mõjuta tema kaaskondlase mõjutab ja ja mis lõpuks ka tema hukutab. Nii et see alguspunktist on kindlasti möödunud üks aasta ja lavastaja tavalist hakkab nii-öelda solistidega ja kooriga töötama kusagil kaks kuud enne esietendust. Ja kuna meil on mõned osalist mitte Eestimaal, siis me pidime arvestama ka nende rünkadega, millal nemad olid ära, millal nad said tulla ja aga ma loodan, et meil on palju eeldusi, et sellest võiks üks hea etendus tulla. Kas tundub, et laval tuleb just välja see nägemus, mis on teil sisemuses? Peab ikka lootma tuleb välja, sest alati on õudne olukord selles, et kui lavastaja jaoks üks tükk saab esietendusele, siis tema enam midagi ei saa teha. Lauljad leiavad uusi nüansse küll koos lavastaja dirigendiks, aga ta ei saa enam kogu masinavärki muuta Taise seda kurssi enam muuta. Tempod ja nüansid võivad edasi areneda kogu struktuuri, mis on paika pandud, ta peab õudusega. Vaata ma kaua aega ja hiljem leidma tuleks ainult nii ja teisiti teha. Aga siis tuleb teha uuslavastusse. Minu suur eeskuju Walther Felses, teine ütles kunagises Karmen soovis, et ma teen seda ooperit nüüd kuuendat korda ja nüüd arvates saan aru kõikidest nüanssidest, mis selle ooperiga on seotud. Nii et meie elus ei ole kunagi sellist võimalust, et kaks kolm korda Ühte teos tehnokaks korda on olnud võimalus. Aga seetõttu iga esimene katse peab olema oma võimete kohaselt maksimumilähedane. On oopereid, mida väga tihti ja igal pool lavastatakse. Tänane ooper ei ole seda, vähemalt siin meie geograafilises nurgas, ma tean, et Soomes vist Tamperes on üks kord lavastatud ja rohkem nagu praegu ei tulegi ette. Tähendab, teil ei ole traditsioone ees, aga midagi ikka? Eestimaal tõesti seda ooperit varem jale esitavad Tampere lisaks hiljem tuli ta välja Helsingi rahvusooperis ja rahvusooper käis kaheksal teisel aastal ka Leningradis, Moskvas ja Tallinnas, mängides ühe korra siis Mckbetiga siin ja hilisematel aastatel on Mcvet olnud väga menukas Savonlinna Ooperifestivali programmis. Ja kui nüüd seda Soome lavastusi vaadates aastaid tagasi, kus Rolf Long paka oli teinud sellele kroonile orienteeritud nägemus ja siis oli tükk aega raske ette kujutada, mida meie võiksime oma poolt leida. Aga tänu Eldur Rentheri sellisele viisioonil, ma arvan, et meil on oma nägemus. Ja siinjuures ma tahaksin ikkagi Renter rolli ühest aspektist väga alla kriipsutada. Nimelt paari nädala pärast möödub täpselt 50 aastat sellest, millal ta tegi Estonias oma esimese lavastuse, see on uskumatult pikk ja viljakas periood. Ja teiseks, kui me võtame, et sõjajärgsetel aastatel on siin ära tehtud 12 Verdi ooperid siis kõiki neid etendusi on ühel korral vähemalt kujundanud Eldon Renter, nii et see on üks fantastiline Verdi pagas, mis tema selja taga on. Arne Mikk, teie oma suhe verti kui, kui heliloojaga või helilooja see ja tema muusikasse. Kas te armastate Verdit? No ilmselt küll ei ole, vajasin suuri sõnu teha, sest Verdi noorusteoste kohta on ju küllalt iroonilise märkuse tehtud, et see orkester on nagu suur kitarri ja nii edasi. Aga verd. Meil on üks eriline meloodia ja dramaturgiavaist ja Mckbet kui tema 10. ooperi esimene Šexperi teemaline teos. Sellega Verdi ikkagi astus väga suure sammu ooperi, dramaturgi ja nii edasi ja, ja kui ma olen siin Estonias Kuusverdid teinud ühtekokku oma elus seitse verd, siis ilmselt näitab, et ta on mulle väga südamelähedane helilooja. Proovimil jõest tõin kaasa ka muusikat, aga see on salvestatud sellesama reporter magnetofoniga ja just niisuguselt kohalt ja niisuguse tundega, nagu publik saalis vaatab. Kahjuks aga on mikrofon tundlikum kui inimese kõrvad, sellepärast muidugi ei ole see mulje adekvaatne sellega, mida te saate teatrisaalis kuulates. Kuid siiski niisugune On Mckbete Estonias. Paul Mägi muusikalise juhi ja dirigendina. Kes toob selle Verdi ooperi nüüd Eesti publiku ette. See tööprotsess hakkab lähenema kulminatsioonile. Täna, 13. jaanuaril on ooper tervikuna ükskord laval kokku saanud. Teos on erakordne Verdi loomingus, see on nõiduslik, fantastiline maailm, millele reaalsete inimtunnete ja inimlike seostega on, on väga vähe tegemist, siin on kogu aeg juures nii sisus kui ka eriti muusikas on see kontrast väga suur. Võrreldes teiste Verdi ooperit, ega siin tegelikult ühed kõige tähtsamad tegelased on ju nõiad. Ja seetõttu tuleb kuidagi lahendada ka muusikaliselt see see täiesti teistmoodi, kui, kui me oleme harjunud mängima Verdi oopereid. Ja see ongi see, ütleme põhiline raskus, et kõik mõistaksid, millega on tegemist. Aga ma küsingi vahele, kas teie käsitluses? Ma olen kuulnud väga mitmesuguseid arusaamisi Shakespeare järgi juba nendest nõidade probleemist, kas te vaatate seda kui muinasjutuliselt või, või müstiliselt või lähtute, et see on inimpsüühikaprobleem ja, ja küsimus? Noh, see on kindlasti üks kui teine, tähendab igal juhul ma pean uskuma, et nõiad on olemas, kui ma seda, seda ooperit ja seda teemat käsitlenud. Ja kas ma seda tavaelus usun, see on, see on teine asi, aga partituur on, on üks ja kõige püham asi üldse muusikule. Nii et selles mõttes. Ma usun küll, et, et leida üles need teistsugused toonid kui, kui nüüd, et jälgida seda, mismoodi mängib orkester, millist kõla kasutab, see ei ole lihtsalt forte, see peab olema midagi, midagi täiesti teistsugust ja see ongi see raskus, see ongi see probleem, et leida see õige toon nii laval nõidade kuuris, nii leedi Mcbeti aarias, mis juba Verdi soovis, mitte ilusat ja kauni häälega lauljanna, vaid, vaid just sellist, keda me jääme uskuma, samuti tee Mcbet ise, samuti Banko need kõlavärvid, need kontrastid, mis on orkestris see, kui on tissimust ja samal hetkel on pianist Simone Sulbonti tšello ehk siis õõnes ja väga müstiline nõiduslik hääl. See on, see on kõik see värv ja see rikkus, mis tegelikult tuleks proovide käigus leida üles tuua välja nii, et selle peale lähebki see, see põhienergia, need mulle meeldib väga, et see on just kõigile hoopis teistsugune ülesanne, et me peaksime nägema ja kuulma pärast siiski absoluutselt teistsugust Verdid, kui on sena Bukovi, Don Carlo. Ma kujutan ette, et seda on üsna raske tõesti publikule usutavalt anda sest üle sajandi lahutab selle ooperi kirjutamisest ja meie arusaam muusika helikeelest tähendab kogu rahva publiku ja ka pillimeeste on ju oluliselt muutunud, sest väljendusvahendid on meie ajal hoopis teised ja selle tõttu see, mis Verdil võis olla müstiline, tundub meile päris klassikalisena ja kaunina. Nii et Pealt raskus dirigendile ja muusikat. No kindlasti, igal juhul me toetudes sellele kogemusele, mis meil on Verdi muusika mängima, sest me oleme vähemalt jõudnud sinnamaani, et me saame aru, et seda tuleb mängida teisi mängides siin tõesti nelja või viit Verdi ooperit, siis siis see ülesanne, et leida Verdist veel midagi, mis seal ju tegelikult on, on sees, on väga huvitav ülesanne. Kas teil on hea vokaalkoosseis küsinud kohe otse niimoodi selles. No ma usun küll, et meil on parimad jõud, meil on väljas meie passid, meie tenorid, meie üks juhtivaid bariton, Jassi Zahharov, külalisena, Samson Juumaks Sigutestoniite noor lauljanna, Lätist jeva vilumaa, nii et selles mõttes loodame ja leida tulevikus, kui me seda teost mängime, palju külalisi. Slaidi Mckbet on üks, üks väga võimas roll, seda lauldakse suhteliselt palju, kuid kuid see on ka väga nõudlik rull ja, ja ta nõuab tõelist karakterit, tõelist draamanäitlejaannet ja sisulist läbitunnetust ja samuti ka sellist lauljannad, kes suudab oma häälega väljendada siis kõiki neid drastiliselt kontrossaid tundeid, mis seal Et teie, lavastaja, kunstnikuga olete teinud pika eeltöö kas läheb laval niimoodi kõlama ja no vastab see just sellele sinu ettekujutusele. Teisiti öeldes on seal praegu hea tunne ja lähme kindlalt ja hästi vastu sellele esietendusele. Ma usun, et sellest tuleb igal juhul teistsugune lavastus, kui, kui need, mida me oleme näinud, nii et me kindlasti ei korda ennast. Ja, ja loomulikult selline meister nagu Heldur Renter ja samuti valgustuskunstnik Airi eras koostöös Aarne Mikuga on teinud minu arvates väga kauni lavapildi. No ma olen näinud nii mõnesidki etendusi ja esitusi, siis see idee, mis Eldur Rentrile, Aarne Mikul oli see, mida me laval näeme, see on küll väga huvitav selles mõttes ta annab ruumi, seda tegevuslikku võib tõsta ükskõik millisesse aega ja, ja panna lihtsalt mõtted liikuma, et kas selline irreaalsus on siis olemas või ei ole. Nii et see Mckbet on aegadest aegadesse olnud üks selline tõsine teema, mida, mida isegi kardetakse lausa suhu võtta. Aga Mc bet võib-olla sellepärast, et otsisime, otsisime huvitavat ooperit ja seoses sellega, et seda ooperit Eestis ei ole varem ette kantud siis jäi valik selle peale, seda enam, et ka koosseis klapib, nii et meie nii Mati Palm, Savitski kui kui Ain Anger ja Jassi Zahharov saaksid toredad osad, samuti on meil väga arenev ja tugev koor, see on kuuri ooperini, et see liikumine, mis on meil seatud, see on, see on väga põnev, sest tavaliselt nõiad seisavad rahulikult paigal ja teevad oma nõiategusid niimoodi vaadates dirigenti, siis meil meil on väga kenasti seatud nii nii liikumine kui kui see tegevus, mida me siis laval näeme. Ma näen rõõmu ja rahulolu peaaegu kõigi silmis, kuigi see tööprotsess siin nendel kahel viimasel päeval on jah, palavikuline, nii võiks vist küll öelda. Kõige hullem on loomulikult tulla proovisaalist lavale ja esimest korda kokku puutuda siis orkestriga, need on praktikas tavaliselt kõige hullemat proovid, mida, mida siis praegu juhte saite jälgida. Ja alati toimub üks suur ehmatus, et kas tõesti jõuame kunagi valmis ja korralikud valmis, aga noh, toetudes praktikale, siis ma usun, et et kõik laabub. Aitäh, Paul Mägi ja jõudu tööle, ma arvan, kohtume pärast esietendust. Pole mõtet vaeva näha, kirjeldamaks Verdi muusikat eriti tihe ja ka meie teatris väga hästi lavale seatud on teine vaatus. Toome praegu siin saatesse lihtsalt ühe stseeni, mis laval muidugi mõjupafant drastiliselt isegi kõhedust tekitav vana see on stseen, kus nõidade ennustamise ajal ilmub Mcbeti ette rida tulevaste kuningate nägemusi. Ja kuulame, kuidas ta Verdil on kirjutatud. Neid. Jutte. See on nüüd hetk, kui Jassi Zahharov Mc Bettina ei ole jõudnud veel kostüüme Ki seljast ära võtta. Nonii märkmed, etenduse üks proovidest on just äsja lõppenud. Kas võtab see näidend nii maksimaalse jõu vokaalselt ja füüsiliselt ka teilt kui peategelaseks? Jah, muidugi, minuga on üldse nii-öelda, et meil on kõik etendused võtavad maksimaalse jõu nii füüsiliselt kui vokaalselt ja, ja ei mängib, et suur draama ei ole erinev teistest, vaid on sama. Seda enam, et me oleme saanud küllaltki vähe proov objektiivsetel põhjustel. Mul ei ole olnud kogu aeg partnereid siin, sest nad on ju Riiast ja Leedust. Ja sestap on see olnud nii lünklik. Ja kuna nüüd on partner saabunud S-i kuudest on väga hea leedi mäng, et siis siis me peame nüüd selle kahe proovida tänase ja homse õhtuse peaprooviga võtma kõik, mis võtta annab. Kõrvalt vaadates tundus, et ta inspireerib partnerit hästi, ta on mänguliselt tugev ja kuigi ta vist täna ei pannud 100 protsenti välja nagu ikka proovil oli ta ka vokaalselt väga nauditav ja nüansirikas. Jah, on küll, sest Vilniuses praegu Verdi mängib, et läheb ja leedi Mäkide laulab seal šigudestonide selle pärast ja mõnusa osa täiesti küps ja mina juba aastaid laulud noh ja loomulikult tajutav ja nauditav. Ja sellepärast ta inspireerib ka mind ja ta on üldse väga hea partner juba ma tunnen rida aastaid. Minu arvates on väga hea koostöö siis, eriti nauditav oli tänane õhtu tänane proov kust ta tuli esmakordselt ja ma sain teha seda, mida oli vaja, tekkis meie vahel toosama väli. Ma ütlesin talle kohe ka, et oleksime saanud nädal aega sinuga teha proove, siis oleks sellest etendusest hoolinud väga hea asja, aga me saame ka nii, ma usun hakkama. Lõppude lõpuks etendus ju ei lõpe esietendusega või või näidendi elu ooperielu vaid õieti algab. Jah, just just algab, ta algab, ta algab oma elu iseseisvat eluteed ja ta areneb, areneb edasi, nii et, et sellega alles kõik algab. Kas ta tõi ka mingeid teisi jooni, mida meie lavastajad nagu ei liikumissey nüanssidesse ei ole teistelt partneritelt nõudnud või sellesse pannud tõi ta mingit sihukest, teised. Jah, kõigil on äärmiselt raske ühe ühe eilse õhtuse põgusa proovi najal võtta kõik see liikumine omaks. Kogu see kontseptsioon, mis lavastaja Arne Mikk on, on tahtnud teha selles lavastuses, aga ta oli väga palju oma kaasäärmiselt loogiliselt väga täpne, nii et see üldse ei sega, vaid vaid lausa täiendab. Jassi Zahharov, kas märkmed on teie jaoks psühholoogiline draama? On on psühholoogiline draama ja ta on ka Verdi puhul on Verdi esimese loomeperioodi viimane ooper ja Verdi esimene ooper, kus, kus tõeliselt hakkab läbi kumama Verdi. Tohutu suured dramaturgi anne ja McCain on esimene ooper selles vallas. Ta on seda ju kirjutanud ka oma kirjades, et sina esmatähtsust all muusika tuleb ise järele. Ja, ja see on, on tajutav. Ja tõesti, kui sa hakkad sõnale õhku andma, kui sa hakkad, leiad selle õige värvi. Sisend, näe see muusikal intonatsioon, see värv tulebki isenesest. Kes on teid aidanud lihvida vokaalselt, kas see kõik tuleb hääle nüansid ja nii edasi? Iseenesest juba kasvab muusikast välja või te olete paljuga mõtelnud ja kui pikka aega te olete? Ei, ei, muidugi mitte, Me ma võtan seda kogu kogu aeg siin kuude kuude vältel ja loomulikult oma abikaasaga, lihvime seda ja teeme. Nii, et ei tule sugugi nii ei tule sugugi. Niisiis on üks asi mõtlemine ja teine asi on, on niisugune noh, passiivselt sellises materjalis olemine tulemusena rikk, aktiivsus, kui sa teed seda, püüad seda väljendada. Mitu kuud te olete õppinud seda osa mul on tunne, et, et Mäketile on peaaegu otsast lõpuni, mõned üksikud pildid on, kus ta on nagu kõrvale jäänud. Jah, ta ongi ja, ja tema regulaarsed proovid algasid siiski oktoobrisse. Enne seda oli materjali juba nagu ebaselge ja ta teada. Ja kogu see taustmaterjali läbi uuritud ja loetud kirjandust ja uuesti muidugi lugesin läbi seitsme tragöödia mähkmed. Nii et, et kõik need Verdi materjal, mis ta selle kohta kirjutab ja sellest arvab ja kuulatud heliplaate ja videosid vaadata, kuidas üldse lahendatakse ja tehakse praegu mängijatelt, nii et, et see töö tehtud. Praeguses selle ooperi valmimise etapid missugune stseen teile siin endale nagu nagu kõige rohkem pinget pakub või, või meeldib või ükskõik kuidas seda nimetada? Ma ei oskagi seda öelda. Ta on algusest peale, kui need nõiad talle ennustavad drooni algusest, pealegi missugune pinge ja see ja see pinge peab tekkima sinus eneses, sest basseinid on võrdlemisi staatilised. Kogu see sinu ümbruse atmosfäär peab olema sinu sees. Sa pead oma mõttejõuga selle edasi andma ja arenema nii kaua, kui ta lihtsalt läheb esimesele veretööle, kui ta hakkab tundma õudust nägema seda, mis ta tegi. Temas tekivad süümepiinad, nägemused, kõik stseenid on dramaturgiliselt väga intensiivsed ja, ja väga head. Nii et ma ei oska öelda, mis on nüüd paremal kõik nad on niivõrd eripalgelised, nad lähevad kratsioonis edasi, nii et kuni lõhkemiseni ja lõpuks on siis see haaria. Mul ei ole midagi jäänud, ainult põlastus, vihkamine ja kogu minu elu lõpeb sellega. Kuulates tekkis mul niisugune mõte, et vot te kasutasite ka siin ühte sõna staatiline ette lavastus võibki siin olla staatiline Erki nagu oleks kirjutanud selle ooperi vokalistidest, staaridele ühesõnaga suure andega vokalistidele, kelle anne ja hääl ja nüansid ja kõik see täidab iseenesest lava ja dramaturgia, et see kõik ümber on nagu ei olegi väga oluline. See ongi nii, see ongi, need on seda oma kirjeldus korduvalt ka maininud ja, ja just nimelt ta on pannud esmarõhu sõnale tekstile nüanssidele. Seda muidugi saavad teha, ütleme, kogenud artistid, et nad leiavad selle enda seest ja oskavad seda täita, seda neetud tänava laval, kui me tegime Sigudest, IDga tänas proovis. Ma kohe sain naudingu, sellesse selle vahel tekkis meil tekkis väli. Oli tunda, et taimed ei laula seda võid, ta laulab rolli. Ja, ja see jõudis muide ka vaatamata sellele, et noh, rahvast oli vähe ja nagu tagasisidet, me, me ei saanud neid innustada. Aga me nautisime saalis kõvasti seda proovi, see oli väga hea. Ma ei oskagi ette kujutada, kuhu veel saab edasi minna. Oi, saab minna küll, homme vaatame uuesti läbi, homme õhtul me teeme uuesti. Tänane proov küpseb meil kõigil sees ja alateadvuses ja homme me tuleme, teeme seda uue jõuga ja vaata midagi teeme teistmoodi. Midagi tuleb hoopis spontaanselt, õigemini kui täna ja siis reedel püüame teha esietenduse. Jah. Kadri-Ann. Tarmo Eespere on ameti järgi vastutav kontsertmeister. See tähendab, et tema käe all on sündinud vokalistide üksik asjaline ettevalmistus. Küsime selle kohta temalt endalt. Noh, ettevalmistustöö on kulgenud parasjagu nii palju kuidas on olnud võimalik? Muidugi ideaal oleks alati see, kui me saaks teha ühekorraga järjest töötada paar kaks, kolm kuude ooperi kallal oleks ideaal, aga kõigil on 10 muud tegemist ja ettevalmistustöö on olnud katkendlik. Kuid ma loodan siiski, et me oleme jõudnud enam-vähem oma tööga küllaltki heale resultaadi-le. Kas teie töötate kõikide põhisolistidega või kuidas see ettevalmistustöö on jaotatud ja kellega just teie olete viimistlenud ja ja treeninud. Loomulikult minu kohustuste hulka kuulub töö kõigi solistidega ja on väga hea, kui on kellelgil võimalused ise õppida, teha, ütleme see eeltöö ära, et ei lähe aega nii palju, kuid siiski partiidele. Kõigil parteidel on hea, kui üks inimene käib siiski oma käega üle ennem kui ta annab dirigendile üle, siis on ta siiski ühtlustatud ja ja ma usun, et tulemus parem tulema. Aga öelge, kas teil on enne, kui te hakkate õppima või, või selle protsessi käigus ka kontakt dirigendiga on teil kuidas öelda paigas kontseptsiooni mõttes ja ja selliste lahenduste mõttes laias laastus. Üldiselt oleks ideaalne see tõesti, kui me töötaksime dirigendiga ennem omavahel kontseptsioonile läbi ja on muidugi olnud oopereid, kus me oleme saanud seda teha, aga samas kui on dirigendid väga hõivatud ja võib-olla kui on kõigil uus ooper, siis me ei jõua seda ennem ooperit teha. Eks iga peadirigent valib oma meeskonna ja kelle muusikalist maitset ta usaldab ja mille peale on võimalik siiski toetada ja siis peaproovides anda, anda see omapoolne lihvel asjale. Et kas teie ülesanne on ka neete stiililised asjad paika panna? Ideaalne oleks loomulikult, kui oskaksin, jaksaks kõike paika panna, aga paraku noh, meil on igalühel omad plussid ja omad miinused ja pool seda ka kindlasti ja loomulikult ükski kontsertmeistrina ütleme vokaal kooliliselt ei suuda palju aidata, et ta on normaalne ja ja ei ole probleeme aidata, muusikaliselt asja vormida. Kuid noh, eks meil igalühel on omad veadeniga lauljatel kõige nagu suuremate meelehärmi teebki see, kui ta hakkab vokaalkoolilisest midagi logisema. Ja siis peab muidugi selleks abiks ikkagi leidma tõesti väga häid vokaalpedagooge, mida ei ole sugugi nii lihtne leida kogu maailmast. Kas selles ooperis? Siin on peategelastel ääretult suured kandvad ja rasked partiid, et kas, et teil mängib, ma mõtlen teie oma töös rolli see, kuivõrd ooper meeldib ise ja, ja antud juhul kasse. Mcted on teie jaoks köitev. Eks nende ooperitega on ka see, et iga laps saab armsaks. Ja noh, võib-olla laps on küll kohe sündimisest saadik armas, aga, aga ooperiteganneni tihtipeale, et kui sa lähed selle sisse ja, ja mida rohkem sa töötad, sellega, seda armsamaks ta sulle saab. Ma mäletan just, et need väga-väga suur kontrast oli eelmise ooperiga, mille kallal ma töötasin, oli Richard Straussi Salome siis Mckbet ja, ja siis muidugi see stiililine helikeele erinevus oli nii suur, et kui esmakordselt peale Salomed kuulasin märkmete, siis ma vaatan, issand kui primitiivne muusika ja et aga samas tööprotsessis on väga-väga palju huvitavate, väga palju sisulist leitud, jaamale enda jaoks leidnud. Ning tõesti üldiselt iga ooper on see tööprotsess on kõige toredam me eriti just et kui me teeme seda muusikalist tööd ja otsime seda lugu, see on tõesti väga huvitav, kõige huvitavam tööprotsess. Üldse, kui natuke iseloomustaksite, mis tunne on sellel proovil justkui esimest korda saadakse laval kokku, kõik on teinud ju iseseisvalt kodutöid ja orkester ja solistid ja ka liikumine ja kõik kõik see. Kõrvalt vaadates on see nagu maailma loomine. Tavaliselt on see päris jube tunne, ma siiski olen küllaltki enesekindel inimene ja mul ei ole praktiliselt olnud ühe ooperiga sellist tunnet, et me jääksime hätta. Et alati on olnud mulje, et me oleme nagu piisavalt ette valmistanud, aga see esimene lavaproov saame tõesti esimest korda orkestriga ja esimest korda rekvisiidid ja kostüümid ja, ja kõike on, siis on tihtipeale tulnud ahastus peale, et et sellel esimesel pilgul nii segamini kogu selle töö. Aga õnn on see, et need proove on alati päris hulka enne esietendust, nii et igas proovi gaasivadega hakkab selginema ja ja kõik asjad lähevad oma paika. Missugust saatust te ennustate sellele ooperile siin meie publiku ees? Ma loodan, et muusikaline ettevalmistus, samuti lavastus ja lavakujundus väärivad samasugust edu kui meie eelmisel suurel Verdi projektile Nabucco olles, ma loodan. Ta jääb ikka meile aastateks, aastatakse mängukava ja, ja et ka publikuhuvi on piisav. Tänane saade baseerus suures osas esimeste lavaproovide muljetel. Praeguseks hetkeks, kui saade läheb eetrisse, on üli pingeline töönädal selja taga ja eile õhtul see on. 19. jaanuaril toimus Giuseppe Verdi ooperi Mcbet esietendus rahvusteatris Estonia esietendusega algab ooperilavaelu. Kuidas läks, kuidas publik vastu võtab ja muudest muljetest sellest räägime nädala pärast. Aga praegu tahaksin veel öelda, et Mc bet kavas ühe suure ettevõtmise Rahvusteater, Estonia korraldatud Verdi festivali. See toimub 10 päeva jooksul 19.-st 27. jaanuarini. Ja ma tsiteeriksin siinkohal teatri muusikalist juht ja peadirigent Paul Mägi sõnu. Ta on kirjutanud niimoodi. Eestimaal armastatakse Verdi muusikat lihtne ja suur, täpne väljendamaks, üksiku hingeseisundit avar hõlvamaks kõiksust. Koos suurepärase Helicon Operaga Moskvast ning heade külalistega Lätist ja Leedust, Venemaalt ja Soomest, Itaaliast ja tartust. Avame viis partituuri, et anda edasi sinna peidetud rikkused. Reekviem, mis kõlab 27. jaanuaril surematu inimvaimu auks kõikjal maailmas lõpetab meie 10 päeva kestva Verdi pidustused. Jagagem rõõmu teie, Paul Mägi. Ja lõpuks loetlen veel, mis ooperit siis festivali kavas on? Lisaks Mc petile on Travjaata aida Moskva muusikateatri silikon esituses Nabucco jaa, Don Carlo. Ning samuti 27. Tallinnas kõlab Reekviem 28. Tartus Vanemuise kontserdimajas. Võtke osa festivalist. Onu.