Kui palusin Uno Naissoo stuudiosse õhtujuttu vestma siis kavatsesin teha midagi vastupidist muusikalise tunnisarjale. Teie lemmikud? Seal räägitakse mitte muusikutega. Muusikast. Tahtsin rääkida muusikuga, muist asjust mis sellest välja tuli, seda edaspidi kuuletegi. Aga esimene küsimus siiski, kuna selles saates küllalt suure osa täidab muusika, siis missugune see muusika võiks siin olla, mida tahaksite kuulda? Kui ma ise tahan enda jaoks midagi kuulata, siis ma kuulan seda alati mingisuguse eesmärgiga saada milleski targemaks, jah, kas ma kuulan mingisugust harmooniat või organisatsiooni või ühesõnaga midagi niisugust, mida ma tahan omale selgeks teha. Teine asi on see, kui monid kuulan muusikat, ütleme, kuskil kohvilauas siis võib tulla kõne alla, et muusika nagu ajaviiteks. Üldiselt ma pean tunnistama, et seda plaadimuusika kuulamisi on mul võib-olla vähem aega korraldada. Meil on ka olemas, kas mingi kindel päevaplaan või iga päeva kohta eraldi kindel plaan, päevaplaan, niisugune väga keeruline asi ja, ja see oli väga mõnus, on väga oluline asi. Eriti siis, kui vahe on muna, nüüd küll auto juba mõnda aega ja isegi autoga jõua kõiki kohti läbi kihutada, et jõud igal pool õigeks ajaks. Ja, ja siis ma tuhandeid eelmine õhtu ma panen oma järgmise päeva vajalikud käigud kirjutanud üles, nad temast on juba seal on tookord juba laekunud neid numbreid enne ka, et vaat sel kellaajal sinna sinna, aga siis ma lükkan need asjad nagu rutta ja siis panin järjekorra numbreid juurde vastavalt sõidumarsruuti pidi tuleb võimalikult vähem vasakut pöördud. Vähem liiklustakistusi saab rutem kohale keskmiselt umbes kolm kuni neli asja, mis tunnis Tallinna linna kõige erinevates nurkades. Nii teile igapäevasõiduplaan siis olemas jah, kusjuures seal iga päev vajaks eraldi muusikakoolis, see on mu põhitöökoht. See on, seal on iga päev isemoodi plaan. Peale selle on igasuguseid asju, ka, tuleb tegemist teha, neid tuleks siis kuidagi Lucyga siia-sinna vaherigasuguseid tegemisi on, on niisuguseid ühiskondlikke tegemisi ja organisatsioonilisi tegemisi oma isikliku jooksmisi öösi raske kokku võtta pääsele Mul on paar ansamblit vokaalansamblit, mis on mulle väga kuidagimoodi kätte sattunud, nende juhendanud vegan töödia repertuaari hankimisega ja selle seadmisega ja tekstid ja, ja kõik muud asjad, mis kõik ta juurde käib. Niisuguseid asju, mida nimetatakse vabaks ajaks ja mis on muidugi üsna veniv, aga mingit vaba aega ikka on või ei ole üldse? Vaba aega otseselt peaaegu nagu ei ole, tähendab, ma olen küll tavaliselt kuskil kella nelja-viie kipub nagu silm looja minema ja kui ma siis juhtub kodus olema, siis ma lihtsalt viskan pikali oleneks veerand tundi, niimoodi kogun jõudu sisse, siis hakka jälle peale. Ja ma neid päevi, kus ma nägime ka teist, ühesõnaga neid neid peaaegu, et vist ei mäleta. Keskmiselt 12, üks kool kaks ja nii jälle kell kaheksa pool üheksa käima läheb jälle see asi, millal te kirjutate oma muusikat, see on ka niisugune lugu, siin on ühesõnaga, sõltub tähtaegadest. Ta oli veel kuidagi niimoodi, et noh, nagu aeg oli rohkem ja ootasid inspiratsiooni, jaajaa mõlgutasid oma mõtteid, et võiks ehk teha seda näiteks nii võib-olla ei tee, võib-olla teen. Aga nüüd on nagu tähtajad ja tähtaegades on väga suuresti süüta Eesti raadiol, kes organiseerinud selle tippmeloodia. Kolm võõrud panevad kena vähem selle aasta täis. Sest ikkagi vähemalt ühe lauluga tahaks nagu osa võtta. Ja siis ongi nii, et ühest voorust teise vooru käib siis loomingus üritan. Ega siin suurt vahepeal aega nagu ülejäägi muidugi on saanud kirjutada ka mõnda muud asja, näiteks vokaalansamblid, mis mul on meil nagu ei ole A capella ansambli laule eriti patriootilisi sisuga näiteks ja ka rahvalauluseaded alati jätkub ja siis ma nüüd ise teinud ja, ja pärast on muidugi meeldiv kogeda, kui selgub, et need kõlbavad ka nii, mitte ainult selle ansambli jaoks ka vaid ka laiemaks otstarbeks. Isegi laulupeol. Meil on sattunud niimoodi laulusid, mida ma võib-olla muidu poleks tegema hakanud. Nii et ühesõnaga nähtavasti töörütmi mõtlesin, ma olen nagu sisse läinud. Seeme ise tingib kõik elurütmi ja ka loomingu kirjutamise. Kas või päris õige on seda. Ma olen mõnikord ennast tabanud sellise mõtte pealt eriti kui ma olen kuulnud noorte muusikat. Sellepärast aastad teevad oma töö ja mõnikord tekib ikka hirm, et hakkad juba Noortele jalgu jääma ja ja ei suuda ajaga sammu pidada. Ja siis ma mõtlesin ka, et peaks nagu kuidagi raadiuma ennast võib olla kas päris puhkama või siis viima ennast hoopis teisest sfääri või ühesõnaga, selline noh, niisugune väga kindel ja pikaajaline, ühesugune töörit võib-olla pole ka päris ja see võib ka nagu öeldakse, inimese omamoodi ära tappa. Mõeldud just enesetäiendamisele laadimisega nagu läks vaja. Probleem on just sellepärast, et tegelikult eks ju ka ilma läbi, sellepärast et midagi ikka kirjutad, oled omandanud mingisuguse profession reaalsuse, mingisuguse tehnika ja selle baasil võib teha ju ka nii siledaid lugusid millega võib-olla üks kui teine on rahul ka. Aga lõppkokkuvõttes eriti kui satud mõne niisuguse hõreda pala peale ja siis väiksed võrdled oma lugusid selle kõrval hakkab natuke nagu piinlik ja mõte, et võiks ju ka midagi nuputada, venia katsel nuputamiseks kipub aega väheks jääma ja see muidugi pole enam õige. Sest kui nüüd ikkagi kutsumus on helilooming, siis peab ikkagi kõik ilmselt allutama sellele nii endale laiendamise ja võib-olla ka puhkuse. Aga ma pean kahjuks tunnistama, selles mõttes ma olen igav inimene. Et näiteks maa kala ei püüa. Jahimaaga ei käi. Seenel käite? Mina muidugi ei käiks, aga mu abikaasa armastab hirmsasti seeni ja siis ma olen nagu tema ka siis käinud paar korda jah, tõesti. Aga ise ei armistusin. Tegelikult, kui nad on aga tehtud, eks ma siis söön ka. Aga mis on teie lemmik, nagu öeldakse, et suu on südame mõõt needa Tartut teinekord isegi ka kuigi nad kirjutada ka rangeid dieete välja. Aga mul on teinekord niisugune tahtmine, et vot nüüd just saama sedasama asja ja kui ma nüüd ei saa, siis langeb maailm taku. Ja need on üks kummast asjaga, näiteks halva. Näiteks täna võtsin kätte, vaatasin, nägin eskasvali halvaad, ma võtsin paki kätte, sain korraga ära ja siis ma mul kuu aega ära ei taha saada, käivad hood peal. Aga päris niisugust pidevalt proove mul nagu ei ole, mis, nagu öeldakse, hambale, karju kõike see kas ta ise toidu ohustamisega ka tegin ette või mitte, kõik see, mis on konservipurgi sees, selle ma oskan välja lüüa ja pannile panna ja totiga koja. Ja pannkooke teen ka võib-olla veel teha. Ja neid asju, aga muidugi üldiselt siin minu teadmised rapiksuste spordiga tegeleb, õnneks olen tegelenud ja mingil ja see ei ole mõmmi sportlane, kui ma nüüd linna vahel jooksen, sest seda on nii nagu mõnigi kõrvardlike üsna paha vaadata, kui vanainimene jookseb niimoodi. Aga see on jäänud lapsest saadik on eluaeg jooksnud ja eks mu oma suguvõsas on sellega harjunud, aga võõrastele muidugi jube imelik vaadata. Rahustada sellega, et see hoiab mind võib-olla vormis ja ja kui ma elan üheksandal korrusel, lift ei tööta juhuslikult, siis ei ole eriline kunst sinna ülesse joosta. Ei sobi võib-olla niimoodi rääkida, aga minu teada vist vähemalt konservatooriumi 5000 ja ja siis 10000 jooksurekordi nimel. Kui ma ei eksi, vähemalt omal ajal nad seal olid. No siis ma olen jalgrattaga sõitnud kunagi teise järgu välja. Ja mis tahtsin. Ma olen teinud nüüd küll kahjuks nagu nakkab jahu nii kõrvale jääma sealgi vahetasite auto vastu. Ma olin äärmiselt ebatervislik asi. Aga see on nii kuidagi olude sunnil välja tulnud. Kuidas on suhted matkamisega? Matkamiseks on ka ikka rohkem kipuksime neljaratta peale minemise matkamine. Ja siin on ka omamoodi niisugused kindlad marsruudid lanna kujunevad näiteks iga aasta juulikuus ma istun, pärnus, iga kord. Ma olen selles hirmsal rahvamöllus seal ära olnud, kaks mõtlema tulemas, enam siia ei tule. Seal on käinud juba niimoodi üle 20 aasta ja seal külas käima ja seal ka mitte ainult puhkuse pärast, aga olen seal osa võtnud lektorina koorijuhtide ja vokaalansamblijuhtide kursust ja nüüd on lisandunud veel Viljandisse estraadiorkestrijuhid. Ja suvi läheb ühesõnaga selle peale, nagu siis teen paar tundi seal neid loenguid ja siis siis nagu käin rannas ja öeldakse, et see ei ole ka päris puhkus, aga ma ütlen, ei ole nagu harjunud, nii. Kui ma juba üks viis päeval üldse midagi toimub peale söömisega saame siis mul hakata. Kas ujumine meelitab, ma pean tunnistama, et ma üldiselt kardan vett vee peal ikka seisan ka. Ja olen edasi ka läinud, mäletan isegi kilomeetri maad korraga ära ujunud. No ükskord Pärnus, seal läheb see vesi niimoodi järk-järgult, tähendab niimoodi hooti sügavamale madalam, samas võiks ka, ma läksin üsna kaugele välja, kui ärastaksin tagasi tulema, tekkis väike lainetus ja kui siis paar esile pea täis, siis mul oli mõneks ajaks üldse vees käimise isu kadunud. Ja nii ma suhtun sellesse tegevusse, külad ettevaatlikud, kuigi veest ära ei ütle. On teil koera, kassi või mõnda muud niisugust neljajalgset majalist, mina kassi ja koera väga armastan, näen kuskil mõnda niisugust sümpaatset kassi koera, siis ma teda ilmtingimata sülitan. Aga seda lollust ma eluilmas ei teeks, et ma võtaksin üheksandale korrusele omale mingisuguse niisuguse neljajalgse lööma. Kunagi mul olid mõnda aega viirpapagoid, aga nendega Läksin ka pahuksisse. Ja peale selle nad ise nagu kippusid ära surema. Aga siis mida ma võin soovitada, ütles, et linnakorteris kes ei tee lärmi ja kellega ei ole palju vaeva, need on kalad akvaariumis, nii et munal kaks kala juba poolteist aastat elavad nad peaaegu isegi see ja tunned ennast, peab päris hästi. Nad ei vaeva ja ei sega minu töö ja elurutiin, millal te selle kiire ja väga täis päevaplaani juures jõuate lugeda näiteks ajalusti? Mad ajalehte ma siiski loen. Ja seda ma siiski veel noh, näiteks kui ma ütlen peale lood viskan natuke pikali, siis ma ikka loen lehed läbi, aga palju suurt edasi ei ole saanud, suveti olen mõnikord ka ikka ilukirjandusel viinud ka natukene silma sisse visata ja siis muidugi, mida peab ilmselt tegema otseselt erialaga seotud, peab luuletusi lugema. Kunagi ma pidasin seda isegi natuke nagu imelikuks võõraks, kuna esimesed laulud ja päris hulk aastaid tegin peaaegu eranditult nii, et viisel õnne tekst tuli hiljem. Aga nüüd ma ikka aru saanud, et see teine variant annab suhteliselt ehk rohkem tulemusi. Ja sellepärast olen nüüd lugenud luuletusi vähemalt kes kõige rohkem meeldud elutajatest Arvici Viivi Luik, Leelo Tungal, kuigi mul ei ole ise õnnestunud ühtegi niisugust leelo tungla teksti kätte saada, mida keegi enne poleks ära teinud, nagu enam ei riskeeria kadrid uuesti tegema juba tehtud luuletusega teist laulu. Erik Rummo kindlasti ka Viimse reliikvia puhul ma kogesin, et kuna see muusika laulud tuli nelja päevaga, mis kirjutada, siis ma usun, et siin oli väga suur tähtsus just nendele inspireerivate luuletustega igas luuletuses, nagu seda inspiratsiooni kohe ei saa, mõnda lugu tuleb nagu hakata lihtsalt teema, mõnikord isegi vihaga. Aga mõni lugu nagu jookseb iseendast nii me jõudsimegi välja ginaani Ginaga oletada üsna palju seotud olnud päris ikka tükk aega, ma nagu kino võtsin päris eluvaatlik Rootsis elasime nende tegelastega kaasa, nii aga pärast seda, kui ma ise olen nagu paari pildiga seoses olnud ja näinud, kuidas tükki tehakse, siis peab ütlema, et et pärast seda nagu vaatad selle asjale kahjuks teise pilguga. Ja kui sa midagi näed, kui ta nüüd väga vapustavat nii-öelda kaasa ei kisu, siis mõtet kohed, kuidas ta seda tegi. Mis nipi, kuidas selline vigur on muidugi väga halb, kui niimoodi kõik hakkaksid, pigem siis nagu see tõmbaks selle kunstiväärtusele raha, nii et teie suur kinos käija USA ei ole viimasel ajal enam nagu ma aru ma käisin näiteks suvel, kui ma Viljandis estraadiorkestrijuhti kursusel lugesin loenguid õhtul, mul ei ole midagi teha, need hõimude niuksed sünged õhtul, siis ma olen nagu harjunud sellega, et midagi teha ei ole. Ja siis ma lihtsalt käisin kinos igati, käisin kinos. Aga muidu noh tänu televiisorile päeva nii-öelda pluss ja miinus ei ole ju kuigi palju vaja, istud kodus ja keerad nuppu ja vaatad, mida tahad. Jõuame tagasi ringiga sinna, kust me alustasime. Millist muusikat te kõige rohkem tahate kuulata? Sellist meil oli juba juttu ka, et, et on kaks erinevat otstarvet muusikal. Aga üldiselt Kesson, need heliloojad või mis laadi muusika on see, mida te aeg-ajalt tunnete, et nüüd on tarvis meelelahutuse lõdvestuse mõte, siis ma nagu kuulaksin head klassikalist muusikat, milles on paras annus kaasatõmbamist. Ja kässiniku peeti, kui võiks öelda. No nii, siuksed lauljad nagu Ella Fitzgerald või pianist Oscar Peterson või, või kaaner? Need olid kunagi minu nooruspäevil veel nii-öelda nii minu huviobjektid ja lemmikud. Ja nähtavasti see oli niisugune elu seadused, kui inimene vanemaks, siis noorusaegade meenutamisega ka see muusika kuidagi tekitab alati sooja tunde. Aga tänu sellele, et nagu pead eluga kaasas käima, see on nagu niisugune paratamatu seadus, enesealalhoiu instinkt juba nõuab seda, sest muidu kõrbed oma loominguga kaua sisse. Siis ma olen alul isegi sundinud kuulama tänapäeva biitmuusikat. Omal ajal ma hakkasin peale tagasihoidlikult ambitsioon siga ja panin ikkagi tähe sedasama vana tõde, et kui sa midagi õpid tundma isegi võib-olla esialgu eelarvamustega vastumeelsed, mida rohkem õpite tundma, seda rohkem hakkab meeldima. Ja võib-olla see mingil aitab kursis hoida ka eluga, näiteks ma olen nüüd paar korda käinud biitmuusika kontsertidel TPI aulas mailis kõige vanem inimene üldse natuke nagu piinlik oli ka, aga ma sundisin selle häbi nagu maha. Ja ma pean ütlema, et see oli väga huvitav. Kui ma teeksin kava ja oletame, et see peaks olema stiilne mingisuguses ühes saalis mitte kergemuusika siis ma paneksin džässmuusikat ja paneks sinna sisse ka biitmuusikat. Kusjuures ainuke sealt välja jätaksin. Ma jätaksin sealt välja niisugused magusad ja primitiivseks bakterid siis ma ikka kuulaksinisest lugusid, millel on kalduvus vähemalt saadele veiniks. Ja, ja neid on muidugi ka igast ajastust liiast, olgu see vanadsess või lõpetades biitmuusikat ka siin juba on näha mõningat asju, näiteks nendes esimestes biitlite loomingust. Nonii ja pulmakärni loomingust on juba jäänud lugusid järele, mida praegu täiesti eakad solistiks estraadisolistid laulavad, leidis, et need on head lood või siis näiteks tööd, päkaRäkk on üks minu lemmikuid, Subiim. Ühesõnaga natuke niisugune muusika, mis nõuab rohkem süvenemist, need inimesed, kes ise muusikat siiski kerget muusikat tarbivad, rohkem ajaviiteks kui seda, et nad sealt otsivad probleeme. Minu meeldib otsida ka sealt probleeme, kui me vaataksime ka tõsisema muusika hakkamade peale, mida te sealt valiksite? Mul on olnud siin ka omad, niisugused lemmikud küll. Näiteks Tubin tähendab alati huvitanud siiski, olgu mistahes see on meie oma muusika käekäik. Ja, ja kui siin on midagi head, kui siin on tegemist mingisuguse huvitav esiettekandega, siis ma ikka püüan kuidagimoodi leida võimalust ja aega selle kuulamiseks. Ja mind huvitab kõik, mis on seotud just selle nii-öelda rahvusliku muusika edasiarenguga. Sest aga see puudutab ka kerget muusikat ühelt poolt ja mis muide, on ka veel tegelikult õige on see, et kuigi oled võib-olla kerge muusika pole jäänud on ka kergemuusika enda seisukohalt väga kasulik mõnikord midagi muud teha, sest siin muud saared võivad tuua hoopis teisi mõtteid, teisi niukseid, momente, mille peale muidu ei tuleks ja pärast leiad, et näed neid samu asju saab kergelt muideks ära kasutada. Ühesõnaga saalid ka vastastikku teineteist, nagu rikastavad. No teie olete vist üldse oma loomingus olnud üks kõige järjekindlam meie kiilu. Kes katsub anda rahvamuusika intonatsioone, on selgelt tunda, et need mehedatud lood ja olete te ka nii lausa elava rahvaloominguga kuskil kunagi kokku puutunud. Ma ei saa muidugi selle googeldada, et vanaisa ja mängis juba kannelt ja viiulit ja seda öelda, kuigi siiski ema, isa, mõlemad muusikaga tegelenud ja nende vanemad nähtavasti iga Otseselt rahvamuusikaga ka selles etnograafilises mõttes kokku puutunud ei ole, et siin on siiski pedagoogid, kolleegid, heliloojad on näidanud niisugust suund, no vaat mõju näiteks ma nimetaksin Edgar Arvot omal ajal, kuna noort sektsioonis käisid mul omal, nagu kujunes ka niisugune veendumus välja rahulikult muusikaga tegelemine on võib-olla üks niisuguseid originaalsuse tagatisena, siis on vähemalt garantii kirjutatud, selle asjal on oma nägu, võib-olla nägu pole alati kõige kenam. Aga vähemalt mingi nägu on arvan metodoloogiliselt juba igal komponendil kasulik alustada rahvamuusikaga, mis tast pärast hiljem saab. Siin on muidugi juba teine asi. Ja muidugi pooldan ka seda, et rahvamuusika tsiteerima seal liiga primitiivne aga ilmselt esialgu võib-olla natukene tooremal kuul, aga igal juhul see lõhk peab selle asjale juurde jääma. Ükskõik millises Saaris. Nagu näete, jutt keerles ikkagi põhiliselt muusika ümber. Aga nagu Uno Naissoo ütles, kui inimese kutsumiseks on helilooming, siis tuleb sellele allutada kõik, ka puhkus.