Tere tulemast kuulema keskeprogrammi Persona. Saatekülaline on astrofüüsika professor, Teaduste Akadeemia asepresident Ene Ergma. Akadeemik Ene Ergma, kajab juttu Marje Lenk. Kuidas elate, Ene Ergma? Väga hea küsimus. Alati öeldakse, kas, kui saab hästi, kui tihti teil Tallinna ja Tartu vahet sõita tuleb? Praegu me oleme siin Tallinnas sügis-talve-kevade, välja arvatud suveperioodil vähemalt kord nädalas autoga või bussiga bussiga. Mina olen autu. Autottu Mulle meeldib Tartu linn, seal saab ilusti just parajal määral käia. Ma olen, elan niisuguses kohas, kus ma lähen 25 minutit Ülikooli tänavale. No Tartu sõit on küllaltki pikk, kas teete tööd ka sõidu ajal? See sõltub muidugi, mis, mis ajal ma sõidan, kui ma sõidangi hommikul kell seitse või kell kaheksa, siis tavaliselt ma püüan magada. Ma olen seda harjunud tegema kunagistele aegadele, kui ma elasin moskva algumbes 65 kilomeetrit Moskvas, siis nagu ma elektrirongi nägin, siis ma jäin peaaegu kohe magama. Kas Tallinnasse tooteid Teaduste Akadeemia asepresidendi amet? Täpselt? Välismaal tuleb tihti käia, kui ma lähen oma tööd tegema, see on väga meeldib, käimin vahetevahel tuleb käia nii väga lühikest ja tegeleda asjadega. Võib-olla mis natuke võtab, võtab, võtab teaduse tegemiseks aja ära, aga noh, eks seda tuleb käia. Mis töö see on vist teaduse tegemisest ära võtta? See on, ütleme, teaduspoliitikaga tegelemine. Seda tegite nüüd nädalavahetusel Prantsusmaal, seda tegin osaliselt nädalavahetusel Prantsusmaal, ma tegin ka tõesti teadusliku ettekande, aga ma olen nüüd praegu niisuguses organisatsioonis nagu alleaa, see on kõikide Euroopa akadeemiate ühendus. Ja ma olen seal teaduseetikakomisjonis ja võtme, nüüd valmistame ühte pisikest asja, et komisjonis. Ja siis ma olingi Prantsusmaal Teie, olete meie ainuke naisakadeemik, kuidas mujal Euroopas on, kas seal on rohkem naisi? Üldiselt ei ole. Kõige rohkem minu tööd on naisakadeemikuid Türgis, mehed ei taha naisi ligi lasta akadeemiasse võtta, ma ei oska öelda, kas nad ei taha. Aga, aga jah, see on nii et ma tõesti olen siin juba Eestimaal olnud vist jah, peaaegu juba neli aastat. Uhkes üksinduses ja n 100 k. Ma ise naersin alati, et ma olen neuroohver, kui Euroopas on ju väga populaarne jusse meeste naiste balansseerimine ja teadvuses ka ja eks seda noh, püramiid ei ole näha, et kuidas tähendab, küllaltki palju on naisi, ütleme madalamal tasemel, kui me võtame näiteks ülikoolis hakkama seal peale lektoritest ja protsentidest ja siis professoriteni, siis protsent kahaneb väga kiiresti. Just ülespoole minnes. Nii et on uhke ja hää olla Eesti vabariigis akadeemik, noh, mis ta nüüd uhke jää olla? See kõlab umbes niimoodi, on uhke olla eestlane, eks ole. Aga noh, eks, eks teadlased pole ka natukene edevad, eks neil ka olnud, nii meeldib neil natuke, saba tõstetakse, räägitakse nähtut. Aga ma arvan, et see, see on lihtsalt nii teatud edevus hetk uhke olla, näiteks kui, kui sinu kolleegid tunnustavad sind näiteks teistest teistest maadest ja keegi küsib, et kuidas teist akadeemik sai. Kuidas saadakse akadeemikuks, saadakse akadeemia? See on väga lihtne. Selleks peab tema keegi akadeemiku kandidaadiks. Nii kui kandidaadiks esitatud, siis Teaduste Akadeemia, kui ma nüüd valesti ütlen, siis on küll hirmus asi, peab kaks kolmandikku liikmetest olema teie poolt. Aga ma pean midagi ka ette näitama, mida ma teinud olen. No see on kõik, see on lihtsalt juures, tähendab ma pean näitama oma tööde nimekirja ja kõike, kõike muud, see on muidugi juurde pandud, aga ma räägin niimoodi, kuidas seda, kuidas tehakse, see ongi kõik lihtsalt ja siis, kui need kõik ilusti minu poolt hääletavad, siis olengi akadeemik. Lennart Meri kandideerib akadeemikuks. Lennart Meri kandidatuuri esitas 15 akadeemikut. Ja mina nende seas ja miks meedia seda esitasime, sest meil akadeemia põhikirjas on ka ette nähtud, et Teaduste akadeemias ole mitte ainult väljapaistvad teadlased, ütleme, oma eriala väljapaistvad teadlased ka väljapaistvad Eesti kultuuritegelased. Ja on meie praegune president oma tegevusega. Ja ma tahan veel kord öelda seda, et esitasime teda, kuna ta tõesti lahkub presidendi koha pealt. On teinud seda, et minu meelest ja minu kolleegide meelest tähendab vähemalt nende 15 inimese meelest, kes kirjutasid alla on ta kindlalt üks väga hea kandidaat. Ja see ei tähenda seda, et Lennart Meri ise tahab tähendab seda akadeemiast, neid inimesed pöördusid tema poole, tähendab, et kas ta on jah ja ta andis nõusoleku kandideerimiseks. Asi otsustatakse minu teada 18. detsembril, kui meil on üldkogu mitme asutuse vahel ennast siis jagate, kuste tegev olete siin Eestimaal põhikohaga olema Tartu Ülikooli korraline professor, astrofüüsika korraline professor. Siis olen ma tegev Eesti teadusfondis, ma olen seal Teadusfondi nõukogu esimees ja täppisteaduste komisjoni esimeseks komisjoni esimees, see tähendab, ma tegin teatud hulga raha jagamisega. Ja kolmandaks olen ma siis poole kohaga Eesti Teaduste Akadeemia asepresident, noh siis võib öelda. Ütleme, kolm kolm suurt kohta. Ja väljaspool vabariiki on ka neid asutusi. Väljaspool vabariiki on igasugused komiteedes, kus ma olen tegelenud näiteks rohelises saietis, teeb praegu Euroopa teadusfondi kolme alalise komisjoni kohta, kirjutab aruannet ja seal ma olen selles komisjonis tegev Londonis, Londonis. Öötundidest tuleb tihti lisa võtta või? Noh, võib-olla ma võin öelda, see on kuidas kunagi. Põhiliselt võib-olla ma rohkem võtan lisapuhkusest mille puhkasite viimati sel aastal täpselt olin, täpselt üks nädal, puhkasin oma neitsijärve ääres, väga ilus koht, see on pühajärve kõrval. Ja teine nädala puhkasin oma diivani peal. Mul väga meeldis seal olla, sellepärast et ma lihtsalt, ma ei tahtnud enam kuhugi sõita. Mis teie arvate, Ene Ergma, kas ehk siis peaks kella keerama või ei peaks? Et mina arvan küll, et peaks, mul esiteks meeldib õhtuti tennist mängida. Teiseks minu elukoha juures linnud väga varakult hakkavad kisama, löövad mind ülesse. No minule meeldis üldiselt see, et oli õhtul rohkem valget aega tegelikult augustikuus juba küllaltki pimedaks. Teie olete pärit Rakverest, olete sündinud? Suure sõja ajal. Nii jah, on küll. Sel ajal veel minu teada rakkudes oliitidel sakslased, Pill, hakkasite siis Viljandimaal? Ei, ma õppisin kolm aastat, ma õppisin esimesed kolm aastat olin ma Rakveres ja siis edasi läksin Viljandisse ja silla, mõtlesin Viljandi Carl Robert Jakobsoni esimese keskkooli. Millisest perest te olete pärit? Minu ema oli kahjuks tema väga varakult vaeslapseks Dallase lõpetaja, kuus kassi ja siis läks juba tööle. Isa oli ka noh, kui tavaline perega ema luges väga palju ja nad olid väga teatrihuvilised ja mina olen alati öelnud, et haridus ja intelligentsus väga tihti ei käi. Kuus kas teil õde-venda on, on üks, on see vanem õde ja noorem vend. Vane, muidu pensionär, aga ta töötas sovhoosis kaua aega. Ja vend on praegult Viiratsi vallavanem, aga enne seda töötas seal kuulsasse Ekseko seakombinaadis. Milline tüdruk te siis olite, mis neid huvitas? Koolis huvitas mind kõik muu peale vist õppimise tõesti jah, teeolud priimus ei olnud hästi, mul läks matemaatikas, meil oli väga tugev matemaatikaõpetaja õpetaja vilja. Ja mulle meeldis lihtsalt see füüsikat, ma hakkasin õppima alles siis, kui ma mõtlesin, et ma lähen füüsikat õppima ja ka enne seda oli, ta oli ikkagi kolmekene. Noh, mul oli, ma armastasin tennist mängida ja pallija suusad, vaata ja kõike muud teha. Kuidas füüsika siis tüdrukule tuli kuskil peale kümnendat klassi vist. Ma kuulsin Viljandi turul, kui kaks neist rääkis, et keegi läheb, siis läks Moskvasse õppima plasmafüüsikat, minu jaoks oli see uus sõnad, mis on, ja siis ma mõtlesin ka, et miks mitte minna. Ja õieti ei teadnudki, mida see eriala endast kujutab, ei teadnud jah, no muidugi siis oli veel tuumafüüsika ja niisugused asjad olid väga huvitavad ja mis kodus öeldi, kui niisuguse asjaga välja tulite. No ilmselt kodus kodustajate, et mul on omapärane iseloom midagi pähe võtnud, siis ma seda alati teen. Läksite üksi või saite kellelegi kambajõmm, võiks kaasa? Ei no see oli, küsimus oligi niisugune, et meil oli sel aastal 62. aastal oli meil üks vabariiklik koht ja seal vabariikliku kohapeal olid umbes 14 või 15 inimest kandideerimas sel ajal väga suur konkurss. Ja, ja muidugi siis promintsiaalne inimene, kes tuli Viljandist, ei teadnud, et seal konkursis osales meie tolleaegse esimese sekretäri Käbini poeg. Eksamid, ma tegin küllalt korralikult, mul oli kolm viit, üks neli, üks kolm kolmeli muidugi eesti keele kirjand. Ja sest ma ei iialgi panna komaci juba niisuguseid asju. Aga noh, muidugi sisse ei lastud. No selge oli, see, dance meil ei olnud ja meid siis saadeti kõik Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli vene keelerühma. Nii, ja kaua te siis Tartus olite kaks aastat ja ei jätnud jonni. No ilmselt jah, ja siis oli niisugune asi, et vaadake kuigi Moskva ülikooli võttis seal iga aasta vastu umbes 500 inimest, olid siiski väga suur protsent langes välja. Moskva professorid käisid otsimas perifeeria ülikoolides niisuguseid inimesi, kes võiksid tulla sinna õppima. Aga mind räägid enne seda Tõraveres pehmeks, et kas ma ei hakkaks tegelema plasmafüüsikaga üldiselt tähtedes ja siis minust saigi astronoom juhuslikult jällegi aga tähtede vastu nagu varem huvi ei olnud vä? Kahjuks kooli astronoom ruumi oli niivõrd niivõrd igav, Chovi tekitati Tõravere inimeste poolt, Nad tahtsid saata kedagi õppima, et hakkaks eesti sel arenema seesamane täheevolutsiooni füüsika, nagu sellega tegeles Ernst Öpik meie esimesi akadeemikut, kes olid esimese 12 akadeemiku seas 38. aastal ja tema oli üks ütleme, üks tuntumaid kindlalt tuntumaid eesti astronoome. Kuigi 44. aastal ta emigreerus juba välismaale, aga astronoomias oli alati tema meie jaoks suur, kuna ja siis sattusite ja siis sattusin pealinna, siis sattusin peale puuvene keelega, jah, ei siis ma juba siis ma ei olnud enam puuvene keel, sest ma olin kaks aastat ju vene keeli rõhnasubjajasin. Alguses ma olin küll puuvene keelega ja kuidas te kohanesite siis suulinnas? Noh, eks alguses oli niisugune natukene rohkem, sest ma olin juba Tartu kaar remondi, minul oli siin hea olla ja, ja üldiselt mul olid väga palju uusi sõpru ja, aga noh, jällegi suur linn oli veel suur linn, mind viidi üks kodust tagasi, muidugi mul stippi maksti ja siis ma muidugi lekesin mööda seda suurt Moskvat ringi, seal oli fantastiline, siis oli ju see ütleme kogu see kultuuri elusale. Savrid Minni, kuigi seal olid suure teatri balleti ja seal oli noh, suurepärased keril, kantraaž siin ja meie noort Neeme Järvi hakkas seal varsti käima ja ja noh, seal midagi statistiliste tundus, et noh, me nüüd juba lendame kuskile väga kõrgele, noh ja siis peale tuli stagnatsiooni. Moskva riiklik ülikool oli ikka kõva sõna tol ajal. Moskva riiklik ülikool oli, jah, ta oli ikkagi väga tugev. Persona saatekülaline on akadeemik Ene Ergma. Kas ülikooli ajal avaldasite juba mõned publikatsioonid ka, mina avaldasin vist esimees, ma ei mäleta, see oli vist ühe kursuse noh, niisugune ta ei olnud eriti tõsine, aga noh, ikka avaldamine oli ja siis diplomitöö oli veel avaldatud ka. Mis teie diplomitöö siis oli? Mis ma seal diplomendust tegin? Ma rehkendasin täheümbriseid, tähendab seid väliseid väliseid kihti, seal rehkendasin erinevate masside jaoks. Meil oli ju arvutid niisugused suured, siis oldi suured suurt 1000, neid arvutist. Nii et põhiliselt oma andmed saite kõik reharuses ja ma olin teoreetik, ma olen ikka ütleme astrofüüsik, kes tegeleb sellega, et me püüame aru saada, kuidas need tähed on siia maailma tekkinud. Mis siis toimub seal teleskoopidega ikka, käisite? Ükskord üks kord ja ma olen ikka täitsa puu puuteoreetik, ütleme nii, meil olid nihukesed pisikesed õppidele Skopik Moskvas isegi seal selle tagab, siis ma olen olnud ja eks ma olen vaadanud, aga tõsine vaat ei ole kunagi olnud. See peab olema hoopis teine tüüp inimesi minu meelest astronoomi ja vaata, see, kes teeb vaatlusi, selleks peab sündima. See peab olema omapärane inimene, ma olen täitsa veendunud, et need inimesed noh, nendel on mingisugune kutsumust selle tähistaeva vastu juba niimoodi minu, mina vaatan, tähistaevas ilus ta on ja nii edasi. Kui ma peaksin seal istuma seal öösiti, siis mul noh, eriti olgu see siis olete nagu löörik. Kui vaatate taevasse, mitte füüsik ja rohkem sõdaja ja kui te lõpetasite Moskva ülikooli sisse, siis oli juba selge, et siia ma nüüd jään ja siin ma nüüd tööle hakkan. Ei, ei olnud seal mul on lihtsalt probleemid küll cum laude lõpetas Moskva ülikooli, ma ei olnud eriti ühiskondlikult aktiivne ja mul ei tahetud anda meil siis tol ajal füüsikateaduskond oli Moskva ülikoolis väga reaktsiooni niisugune. Ja nad ei tahtnud mulle siis anda soovitust aspirantuuri ja noh siis sest lõpptulemus on ikka lõppes sellega ära, et minu juhendaja siis oli tol ajal väga kuulus ta liidu peal, siis tema käis seal, selgitas, et ma olen mingi intenist ja Denis on ka väga kasulik ühiskondlik tegevus või siis ma sain endale soovituse, muidu oleksid teie karjääri rikkunud. No ma ei tea, kas nad päris karjääri oleks ära rikkunud juba seal selles teadusasutuses, kus ma juba olin, siis nad rääkisid kokku, et siis nad oleks teistmoodi midagi teinud seal natukene jälle ja aga noh, muidugi see võimalus alati oli olemas, siis ma kolme aastaga tegin kandidaadi ära. Faktiliselt ma tegin selle niimoodi mul lõpes aspirantuuri ära. 72. aasta just ütleme, esimeseks märtsiks ja ka 22 maima juba kaitsesin. No tol ajal olid väga suured järjekorrad üldiselt, nii et mul oli töö ennem valimisnatukene, nii et ma küllalt kiirelt tegi selle ära ja siis oli hoopis teine teema. Ja siis oli teema oli ka, tähendab, ta läks edasi selles diplomitöös, tavaliselt niisugused asjad juhtuvad peale seal ja siis lähed edasi seal siis ma tegin edasi uurisin konvektsiooni niisugust keerulist asja, noh kui, kui niimoodi lihtsalt rääkida, konvektsioon toimub siis, kui vaadata seal, kui teiega nous vesi keeb, siis on ka seal konvektsioon, liikumine. Ja siis tähtedel on ka niisugune asi, on meie, meie, päikesel on seda ja siis ma sõitsin üheksaks kuuks, ma olin Varssavi Scupernikust pendiandina ja siis siis peale seda kuidagi ma jäingi sinna Moskvasse. Kuigi suunatud, ma olin tagasi Eestisse, aga Tõravere rahvas väga-väga toredasti tulid mulle vastu. Sest siis oli tõesti, see oli, oli Moskva oli üks noh, ütleme teoreetilise astrofüüsika üks suur punkte, ütleme maailmas. Nii et nemad olid nõus veel ootama, nemad olid rõõmsalt ootame ja 88 tähendab, 24 aastat hiljem tuli tagasi. Kas Moskvas oli lihtne tol ajal tööd teha ja töötaja oli lihtne, aga muidugi kõige suurem probleem oli, ma olen ju 10 aastat Moskvas korterit üürinud ja 12 korda korterit vahetanud, mitte et mul ei oleks halb iseloom, aga no lihtsalt seal on igasuguseid asju juhtus. Ja Moskvasse sissekirjutus saada, siis oleks pidanud omama karvast kätt Moskva keskkomitees või siis noh, ütleme väga kõrgel tasemel. Ma olin sisse kirjutatud Moskva all, seal 70 kilomeetrit oligi pisike koht oli Leningrad, sinna ma olin sisse kirjutada, ütleme esimene 10 aastat ei olnud mul elamiskohta isegi olemas, tähendama üürisin pidevalt. Ja pea iga päev käisite linna vahet ehk? Jah, 80. aastal, kui ma sain endale uue korteri, nose korter oli ka nendest sümboolne, võib öelda, see oli tüüpiline Rushowca, kus siis see oli, tuba oli üks 16 ruutmeetrit ja siis esik umbes kaks ja noh, ja siis kõik need muud sama väiksed. Vot sealt ma sõitsin tõesti mul igav. Sõitsin kaks ja pool tundi tööle ja õhtul kaks ja pool tundi tagasi tähendab viis tundi edasi-tagasi sõitmist. Eks siiani vist sõidetakse niimodi. Ja siiani sõidetakse täpselt samamoodi. Praegult on see muidugi tohutult kallis, on mitu aastat seda doktoritööd tegite, kui ma kaitsesin kandidaadi ära ka 72 ja siis doktori kaitsesin ära 84, noh, siis võib pidada, et 12 aastat, mina kaitsesin ära, kui ma olin 40, seda peeti väga nooreks. Mis teema siis oli ikka seesama teema jäi siis, ma juba tegelesin hoopis palju põdevate asjadega, see oli mul ebastabiilne, termotuumaaineb põlemine hilistes tähestaadiumites, suur osa inimestest. Ei, ega universumist õieti midagi katsuge nüüd nii lihtsalt kui võimalik selgeks teha. Mida see tähendab, mida see kõik tähendab? See tähendab seda. Te olete kuulnud niisugust mõistest nagu supernoovade ja nii. Ja mikspärast ta niinimetatud Nova on. Super tähendab, ta peab olema väga super. Juba vanadel hindlased vaatasid taevasse, tekib uus täht, on väga hele ja nüüd on uus täht isegi teda või isegi vaadelda näiteks siin magada ei ole vaja, teleskoop Kivajevatit. Aga selgub, et see ei ole mitte tähe sünd, lasen tähe suh. Ja vot mina uurisingi neid võimalusi, kuidas täht tähtmis lõpetab oma elu, tähendab tähe tähe eluiga on niimoodi, et noh mida, mida paksem on täht, see tähendab, mida suurem on tema mass, seda kiiremini temal evolutsioon toimub, tähendab see, seda kiiremini, ta elab oma kogu oma elu läbi. Ma ütleks, et inimestel on ka, kui inimesed on väga paksud, siis on natukene probleeme, tekib tiirlebki. Tähtede juures on ka niimoodi. Ja lõpptulemuses täht ongi nii sellisel tasemel, et ta on kõik oma termotuumareaktsiooni tähendab aine ära ära kasutanud. Mis on täht, täht on üldiselt niisugune, kahe suure jõukompensatsioon peab olema täielikult. Esiteks, tal on seest rõhk, mis hoiab, ütleme, teen, põlemine annab selle. Ja teiseks on gravitatsioon, mis tahab sulle tähe kokku suruda ja vot see peab olema balansseeritud täielikult niivõrd hästi. See täht oleks, seisaks koos, kui seda ei oleks, siis meeldib meid ka siin ei oleks. Ja vot lõpptulemuseni jõuabki täht sellise situatsioonile tal enam ei ole seda sisemisi energiaallikaid gravitatsioon hakatega kokku suruma. Ja kui sa gravitatsioon ta kokku surub siis eraldub kolossaalne energia, ma ei taha seda öelda, kui, kui kui suur see on astronoom räägib alati. Enda ei armasta rääkida nullidest nullid on väga raske lugeda, selles juures eraldub selline energia, kui te võtaksite paneksite ühe järgi 53 nulli. Ja seda siis me ütleme tasahilju, et see on 10 astmes 50 korm ergi. Ja siis 53 on väga ilusti, eks ole hea näha, seal nihkunud numbris on arusaadav, aga kui te tahate null et kirjutada, Ma arvan, tee, teil juhtub juba varsti, ei jõua neid nulli kokku lugeda. Ma tuletan alati meelde, kui ma sõidan Itaaliasse ja siis on alati see probleemiks itaalia Liiride nullide kokkulugemine ja vot see ongi siis selline selline energia eraldub ja seda me siis seda, seda siis sellest võimsat plahvatust ja tähesuremist me näemegi. Aga me räägime, et on tekkinud uus täht. See on tegelikult tähe surfama. Kurb lõpptähel, aga ta võib edasi elada veel ja sellega ma natuke olen tegelenud, mõelnud neutrontähtede suht mustade aukudega niiskustest. See must auk siis tegelikult on midagi õudsat õudsat. Oletame niimoodi, et meil on üks jällegi üks keha isegi teistelt musta augu teha. Nancy tuleks siis kokku suruda kuskil seal 10 astmes miinus kuskil 24 sentimeetrit umbes. Istutakse pihkli, mustab täpikele mitte täpikene, natuke veel hullemat. Nii. Üldiselt peitu oleks näiteks musta auku temad, tema diameeter oleks, kui raadios oleks kolm kilomeetrit. See tähendab seda, et tal on niivõrd tugev gravitatsiooniväli. Et ta tema juures näiteks kõrvalosakene tähendab kruntimine nomile läära, tähendab, ta hoiab seda kinni, ütleme seal niimoodi näppude peal seletatud sündmust. Me teie olete kõik selle teada saanud, siis arvutustega. Osaliselt arvutustega kindlasti on näiteks neutrontähtedes kohta juba teoreetikut, leidsin, et see on võimalik neutrontähti üles ehitada juba 30.-te aastate keskel peale seda, kui neutron avastati ja mustad augud teeaukudest räägiti veel tunduvalt varem. Veel enne laplassi oli juba mustadest aukudest võimalik, tähendab inimesed said aru, et seal gravitatsioon või puid niimoodi kinni, et seal ei tule mingit infot välja. Ja, ja eks nüüd nüüd on muidugi põhiline on see, et kõik kõik need asjad, nii neutrontähed kui mustad augud olid kaua aega lihtsalt optilisi astronoomiaga teised vaadelda ei saa optikat. Ja vot siis, kui läksime kosmosesse, siis hakkasime jälgima, ütleme röntgenkiirguse ja niisuguseid asju, millega oli võimalik näha, et meil on olemas selliseid väga kompaktseid objektid nagu neutrontäht, neutrontäht on, ütleme, selline täht on alati rääkinud, see on niisugune. Jällegi, ma armastan tuua näite, et kui me võtame kogu inimkonna, kes kus on kuus miljardit inimest, eks ole, võtame keskmiseid ja kaalu, ütleme 60 kilo ja panime siis ta ühe kuupsentimeetri sisse niisuguse rumala sisse, vot siis ta neutrontäht. Need inimesed raiskavad väga palju ruumi. Praegu oleme teinud tähti, siiski me näeme neutrontähti, meie tähendab. Me ei saa millegi muuga seletada, vot sellist selliseid suuri suuri ütleme röntgenkiirguse me seal seletada spektrit, tähendab me lihtsalt me näeme seda ja me, me näeme ka, et kiirgab umbes selline objekt, näiteks mille raadius on kuskil seitse, seitse umbes seitse, 10 kilomeetrit. Ja must auk on ka seda on võimalik lihtsalt noh, ütleme kaudselt ära mõõta. Kuigi must auk on kaksiktähe süsteemis, siis me saame teada, kui musta auku on üksinda. Kui tal ei ole partnerit ja kui tal ei toimu Agritsiooni temas ainult aine ei voola teiselt poolt üle, siis, siis me tõesti meedia siin üks kuule küsib, et mida need võimsad teleskoobid näha võimaldavad. Öised võistlused, teleskoobid võimaldavad näha, väga palju, ei Tšiilis on see suur teleskoopide süsteem, verilaadis teleskoop. Ja need need tõesti võimaldavad vaadata juba selliseid objekte, kus on tähesuurus, on umbes kuskil 28 või nii, et tähendab eriti meil on veel võimas kõrgtehnoloogiline. Pool on niimoodi, et nad on suutnud isegi adaptiivne optika abil, et me isegi enam ei mõjuta näiteks atmosfäär ja see võimaldab meil vaadeldes sügavuti väga sügavasse kosmosesse universumi noorusesse. Näiteks hiljaaegu avastati üks gammasähvatus on kõrgeri energia sähvatus, mis tekkis siis, kui meid veel ei olnud, kui ei olnud Päikesesüsteemi, tähendab kui oli 10 kordav universum noorem, siis hakkas info tulema ja kuna ta oli nii kaugel, sest et nii palju võttis aega tulla siia see on natuke niisugune imelik asi, tegelikult astronoomias tuleb alati mõelda seda, et astronoomia on tegelikult ajalugu. Me isegi päikesel toimub, see on ka juba ei toimunud. See on kõik, see jõuab nii hilja siia, kõik, see ju kõiki kõiki info jõuab siia, noh üks üks ilusamaid näiteid oli, kui 87. aastal suures mägilossi pilves plahvatus superlove siis kõikidel ei tunne, et noh, nüüd ta plahvatusega, mina püüdsin selgeks teha, et see oli 150000 aastat tagasi, kui ta plahvatas. See juhtus siis, kui meil praegu näeksime, kui me oskaksime üle valguse kiirusega liikuda, siis me näeksime hoopis teisiti pilti juba, mis seal juba toimunud on, aga praegu me näeme kõike seda, mis on toimunud. Sanostronoomi omapära on tegelikult minevikku minevik, uuringud, mida võimaldavad need võimsad raketid üleval näha. No raketil võimaldavad seda. Jumal tänatud, et meil atmosfäär kaitseb röntgenkiirgust ja gammakiirgust, siis on ikka väga suur kiirgus, mis on olemas, tuleb näiteks kui kakritsiooni üldse. Isegi meie päike on ju küllaltki aktiivne röntgenallikas siis võimaldab näidend näha seda just nagu öeldakse. Kui veel ütleme 60 70 aastat tagasi oli meil ainult üks silm, mille, millega me vaatasime kosmost, see oli meie optikadendav optiline silm siis ütleme, et me 60. aastate astronoomia, Skovski üks tuntumaid astrofüüsikuid ütles ilusti, et see oli võib-olla teine revolutsioon peale Kopernikuse revolutsiooni. Kuna me nüüd vaatame taeva kehasi kõikidel lainepikkustel. Ja just need suured röntgen, sputnikuid need võimaldavad vaadata näiteks röntgenpiirkonnas ja väga kalkides energiatest ja nii edasi gammapiirkonnas. Ja kui te nüüd seda vaatate kõik kokku, siis on see objekt muutub haruldaselt mitmekesisemaks. Tähendab, me oleme suutelised siis hakata vaatama seda, et mis ta siis ennast ikka kujutab. Nii et see on minu meelest üks üks suuremaid samme, mis on tehtud 20. sajandi astronoomias. Et meil on kätte antud nii võimas relv, et me võime vaadata taeva kehasi igas lainepikkuses. Väga paljud kuulajad tunnevad huvi suurte asteroidide vastu. Kui suur see oht on, et sealt ülevalt midagi alla sajab? No ütleme, tõenäosus on väike, aga paar aastat tagasi komeet kukkus ju Jupiteri peale. Ja ilmselt on meil olnud need kokkupõrked, võtame tunguusi meteoriit ja võtame Kaali meteoriidi ja nii edasi. Ja mis puudutab tõenäosus, siis ma aga tudengitele alati räägin, et tõenäosus on üks väga kurikaval asi. Näiteks kui ma olin teise kursuse tudeng Moskvas meil professor, meil oli siis loengut umbes 200 inimest saalis püüdis teha selleks, et see, see protsess niivõrd väikese tõenäosusega vaata siis ringi otsis, otsis ja leidis musta aafrika mehe. Ja siis vaatas tal rõõmsalt sai, ütleb, et see on nii väikese tõenäosusega, et kui seda seltsimeest nimetatakse Ivaniks ja vaene must mees tõusis üles, ütles, et aga ma olengi Ivan. Vaat, see oli tõenäosus, jah, kui palju on praegu teada neid hiigelsuuri asteroide, mis mis võiksid neid ohustada? No vaadake seda, seda me ei saa öelda, kui palju neid on teada. Nüüd on muidugi asteroidide arv on ju suur, kindlalt on võimalik mingisuguseid kokku kokkupõrked, aga no seda ei saa iialgi ette teada nii sest nad on väsinud sellest, nad on suured, aknad on teisest küljest väikesed ja teisest küljest me näeme, neid oli küllalt hilja. Ütleme, kui tulevad komeedid on ju ka komeetmi, näeme ainult, kuidas ütleme, maa ligidal juba on, kuidas speke teda siis üles energy annab talle energiat Su. Nii et midagi me teha ei saa? Ei miks me saame kindlalt, on olemas, on olemas spetsiaalsed observatooriumis, mis tegelevad selle vaatlusega, ma arvan, et see ei ole probleem, mille pärast tuleks väga kõvasti pead valutada. Minu meelest maa peal on tunduvalt rohkem probleeme, mis võiks panna küsimuse alla kogu meie eksistentsi kui asteroidi kokkupõrge. Maakera tiirleb väga palju rämpsu, seda on palju, vot see on üks suuri suuri probleeme ja see on astronoomias ka üks suuri probleeme, sellepärast et lihtsalt meil on kosmoseära risustatud. Kuidas nüüd siis sinna tekivad, tekivad, tekivad esiteks kui lendavatel üles raketid ja jäävad selle osakeselt ja kui juba näiteks putnikud on oma ressurssi ära kasutanud ja nad tasahilju siis hakkavad siis allapoole kukkuma. Ja niimoodi nad tekivad kuskil kaheksandat aastate keskel tale Mirib peale, pidin minema suur röntgeni ja kvant. Ja siis nad ei saanud tukkuda siia pakkumine oligi selle pärast väga raskeks läinud, kuna sinna, kus ta pidi pakkuma sinna oli sisse kukkunud kosmonautide või noh, mis jäänud mida nad välja viskasid siis kosmonaudid käisid seal siis välja, urgitseb masse toomas mendist, tualetti või see, aga see on tõsine probleem, rämpsu on liiga palju tekkinud. Ja see on probleemiks, ütleme näiteks nendesamadele astronoomiliste vaatlustega veel. Aga kuidas seda rämpsu sealt alla saaks tuua? Kahjuks ta peab ise talla tulema, teda alla tuua ei saa. Aegapidi kukub siis, praegu tuleb juba mõelda selle peale, vot oli ju projekt, oli need ameeriklased tahtsid saata mingisuguseid kuulikesi ülessushis, keegi paneb seal oma. Rikkad ameeriklased panevad sinna oma tuha sisse ja siis jäävad eluks ajaks sinna keerlema maa ülbed, sest mida kõrgemale te saadate sele, seda aeglasemalt see noh, muidugi see ütleme, mida väiksema massiga on, seda aeglasemalt ta tuleb alla. Need suured nagu mirju, seda lasti alla, sest ta võib-olla ei oleks kõik ära põlenud ja see oleks olnud hädaohtlikud, oleks mõni tükk seal kuskil näiteks Pariisi või Moskvasse maha tulnud. Aga, aga need pisikesed, noh, nemad siis nemad seal siis tiirlevad nii palju, kui nad tiirlevad või neid võib olla tuhandeid aastaid seal. Ei, ei, see on üks suuri probleeme praegu. Sest alguses lasti, noh, esiteks oli ju väga palju sõjalisi sputnikuid külma sõja vältel, mis oli nii, ameeriklased lasid, venelased lasid üles, me isegi võib-olla ei tea, kui palju neid sputnikuid. Me teame teaduslikke sputnik. Kui palju neid oli, see oli väga raske. Teie tahtsite Ene Ergma ka omal ajal kosmonautikas saada, näha oli mul niisugune fantastiline idee, kas see tuli siis, kui thereskova kosmosesse rei see tuli lihtsalt niisama siis oli, pakuti välja, on, see oli just enne seda läks teine naisterahvas, kes seal vaata, mis ta nimi oli. Ja siis pakuti välja, et mõningaid teadvustest võib minna, aga muna olen avantürist olnud eluaeg, siis ma mõtlesin ka, teen olin juba siis nõndanimetatud, mitte väljasõite, minu tagapõhi. Ja 79. aasta lõpust olin ma siis üks aastatest mingi lubatud kuskile välja sõita. Pookisite suht kusagil või? Ilmselt veel nii head sõbrad, kes kirjutasid. Nii et te kirjutasite ikkagi avalduse, jäi sinna, ma kirjutasin. Sinna on saavutus, aga see avaldus läks kuskil kukkus sinna, ma ei tea, kuhu ma tean seda. Et meid kureeriv kagebešniku igatahes mulle helistas ja ütles niimoodi, et ja ma tean, et te kavatsete ka sinna minna, siis ma teadsin juba siis minul on lõpp juba. Aga tundsite, et te olete nagu valmis tervis hea ja ma ei tea, tervis, võib-olla siis jubedam ei olnudki. Siis mul radiku liit, tulija merehaige ei olnud, helista mulle iialgi olnud langevarjukollektiiv ei ole, siis ma mõtlesingi, et ma saan langevarjuga hüpata. Ja, ja see aga, aga noh, see oli jällegi huvitav asi, mida tahtsin ära proovida, aga ei tulnud välja ei tulnud, tunnete mõnda kosmonauti ka? Noh kui ma ei saa öelda, et ma tunnen, Tõravere rahvas tundis palju rohkem kosmonaute jah, Greczkot ja siin teisi, nemad olid siin käinud, kui praegu teil oleks, ma ei tea, kui palju on vaja, 20 miljonite, võib-olla siis ameeriklased võtaksid pardale siis ei jää, mul jäi 120 miljonit dollarit ja ma arvan, et ma praegu olen juba targem, et 20 miljonit dollarit, ma kasutaksin ära, palju paremini mõninga, muu asja jaoks on Eestimaal olete siis saanud, nendest on välismaa fondidest raha ka. Nuh, kuidas öelda, mina olen olnud? No ütleme, Sorose Sorose käest ma sain natuke raha, arenbiiki raha küll, aga meie jaoks oli surra eriti see oli 90.-te aastate keskel. Üldiselt mind on kutsutud paljudesse kohtadesse, kus ma olen olnud siis kas külalisprofessor või nii edasi ja ma olen teeninud seal tööd ja siis muidugi minu palk on natuke teistsugune olnud, kui ma siin saan. See raha, mida eraldatakse prioriteedi teadusele ja et me suudaksime Eesti teadust ikkagi edasi viia, noori inimesi tuua, see peab olema teistsugune raha. Nii, me peame selle peale mõtlema. Sest Eesti tuleb teha ikkagi teadmiste keskseks Eestiks. See on üks põhiline asi ja selle peale tuleb investeerida, tähendab, kui seda investeerida, siis, siis me võime ka loota oma nokia peale. Kui me seda ei tee. Vaatame, kus me seda teeksime, siis, siis see lõpeb kurvalt. Ene Ergma, kui te Moskvast tagasi tulite, mis aastal see oli 28. Kuidas te siin Eestis ennast tundsite? Mul vedas, et ma tulin absoluutselt õigel ajal tagasi, tundsin teatud määral, et Moskva elu oli juba üks etapp oli läbi. Ma nüüd ei tule, siis ma ei tule enam kunagi. Ja teine asi oli see, et ma hakkasin tegelema hoopis teise elu alaga, ma hakkasin tegelema õpetamisega, minust sai ülikooli professor, enne seda mõni puhas teadlane lihtsalt teadustööd tegi, see on, see on kaks erinevat asja. Kas sa õpetad või, või sa teed puhast teadust? Ja tagasitulek oli keeruline? Ausalt öeldes keeruline, keeruline selle tõttu, et need siiski see on 24 aastat, kuid jumal, kogu aeg on Eestiga seotud. On ikkagi niisugune sul need sidemed katkevad? Ma olen alati mõelnud inimeste peale, kes lähevad, ütleme küllaltki noh, üle 30 või 40 sõidavad väljamaale, hakkad seal elama ja see on väga raske. Mina tulin tagasi oma kultuurikeskkonda, ma tulin tagasi, kus mul on oma keel ja kõik, kõike ma teadsin, mind võeti väga hästi vestlusi ja nii edasi. Ikkagi mul oli alguses väga raske elu, tuli hakata uuesti elama suurema aja oma elust olite elanud Moskvas suure poja elust Moskvas elanud ja mis on erinevus, et kui sa elad küllaltki noorelt ja kui sul ei ole mingisuguseid mingisuguseid paguneid peal, siis siis sul on hoopis teine. Sinule lähenetakse teisiti, sina lähened teisiti, sest inimestele, aga kui sa oled jõudnud seal mingisugusel tasemel, siis, siis siis on see suhete tekkimine on küllalt keeruline. Lihtsalt alguses tundsin, et mul ei ole enam neid, neid tuttavaid, kes mul olid kooliajast ja nad on kõik juba natuke kaugele jäänud ja, ja siis lihtsalt tuli hakata endale uut elukeskkonda looma ja alguses oli see muidugi keeruline. Kuidas tundsite ennast alguses pedagoogi ametis? Oi, muidugi esimese raksuga panin Manibusse kübusse nimelt. No jumala eest tuleb siis üks Moskvast tagasi, üks, kes on teinud ainult teadust. Ja siis hakkasin ma kohe lugema, ütleme, väga kõrgel tasemel loenguid ja siis hakkasin vaatama nende tudengite silmi ja siis ma hakkasin aru saama, et et tule nüüd jumala pärast maale tagasi, see on tüüpiline viga, mida teeb üks algaja õppejõud. Et ta mõtleb, et kui ta väga keeruliselt räägib, et siis ta on väga tark. Niimoodi, et sa teed selgeks nii endale kui ka teistele seda ainet. Ja see oli õudne, puusse panime, nende tähendab mina, ma tunnistan üles, maalin pärastki mitmeid kordi veel ja isegi praegu ma kirjutan, on mul neid varianti ümber. Sest noh sest iga kord, kui sa lähed loengut lugema, see, see on minu meelest natukene nii nagu näitleja tegeleb. Mis on näitleja, mis näitleja kõige suurem, suurem anne, kui ta hoiab saali. Nii peab minu meelest õppinud ka saali võitma. Ja seda, seda tal, temal on ka võimalus ka varieerida seda, et kuidas ta seda teeb ja kuidas ta sellest mõtleb ja kuidas ta püüab seal teha ja vot kui sa seda suudad teha, siis minu meelest siis siis on juba natukene midagi õppinud tegema hakkas, on väga raske asi. Ja teiseks mõnikord tuleb laiskust peale võtta. Kas te olete veidi hajameelne ka? Ei, ma ei ole hajameelne, ajameelne ei ole, aga nüüd ma kuna ma elan mitmes kohas, tähendab mitmest mitmeid asju teen, siis ma olen viimasel ajal hakanud üleski, et mitte ära segada kõik neid asju. Öeldakse ju, et professorid on ajamees ei, ma natuke vist veel sinna, ma ei ole jõudnud. Milline eksamil olete? Oi jaa, milline ma olen liberaalne üldiselt, aga, aga niimoodi, et kui keegi tahab head hinnet saada, siis, siis ta peab selle eest tegema. Nii et mütsiga lüüa teie juures ei saa? Ei Ma ikka loodan seda, et ei saa, ma ütlen ausalt, et ma ei ole siiani vist pannud ühtegi kahte, ei kukuta läbi. Ei, ma lihtsalt ütlen tudengitele, et upute sinna tavaliselt on nõus sellega, et nad upuvad ja ja ma soovitan minna veel tegema tööd ja no mis mõtet on seal kahte panna. Mõtet. Potentsiaal olemas, vot neid ma ajan küll taga, nii et nad käivad mul neli-viis korda käia. Kas rohkem on poisse või? Füüsikast on muidugi poiss rohkem, see on ikka siiamaani olnud ikkagi nii mehine ala, kui oleks võimalik või midagi õppida, mida õpiksite? Oi mina, mina tahaksin siis üldiselt minna tegelema niisuguse asjaga nagu diplomaati. Tõesti. Kas see on olnud niisugune väike unistus teil siia, mul on tunne, et mul on võib-olla on kombinatsioon rikat teha, et panna kokku fakte ja siis leida seal teatud lahendusi, meid tähti ei suuda iialgi vaadelda, sest nende evolutsioon on niivõrd aeglane võrreldes meiega peituma olnud ainult neli ja pool miljardit aastat ja ega ta eriti ei ole veel korralikult revolutsioneerinud. Ja me peame aru saama kõikidest sellest ümbritsevast maailmast, pannes kõik need asjad kokku ja siis siis aru saama. Ja minu arust diplomaatia on üks niisugune väga põnev asi. No kui teil oleks võimalus minna kuhugi suursaadikuks, millise riigi te valiksite, kui oleks võimalus valida ka? Esiteks, mul ei ole haridust. See on nukker asi, mul ei ole diplomaatilist haridust ja sellepärast ma sinna suursaadikuks minna ei saa. See on üks, aga, kui mul oleks võimalik minna, minu meelest oleks, oleks väga huvitav olla suursaadik. Kindlalt Moskvas. Kindlalt kas Inglismaal kui Pariisis, kus toimub midagi, vaat see on huvitav ja võib-olla Musk oleks võib-olla kõige huvitavam isegi selles mõttes toimub jällegi üleminek. Millal te viimati Moskvas käisite? Mina käisin Moskvas viimati juuni lõpul. Kuidas Moskvas elatakse, on palju moskva muutunud? Moskva kesklinnas Meil on palju muutunud, Moskvas elatakse väga erinevalt, kui räägime ainult pensionärid saavad pisikest pensioni, siis minu hea kolleeg, kes läks pensionile 137 rublaga, mis oli siis küllaltki suur raha. Saab praegu umbes 1000 rubla 600 krooni, umbes 600 krooni. Aga kuidas teaduse vallas makstakse vanemteadurit on minu tõde on kuskil 50 dollarit kuus, seal on väga keeruline. Nii et see on üks suuremaid probleeme ja selle tõttu inimesed on ka ära sõitnud Venemaale. Keegi küsib, et mis on teadlase edukuse mõõdupuuks, Meie alal on kõige kõrgema edukuse mõõdupuuks on Nobeli preemia. No ma arvan, et edukuse mõõdupuuks on see, kui sa oled kolleegide seas üle kogu maailma tõsiseltvõetav teadlane ja kui sind tsiteeritakse, kui sind tsiteeritakse, seis olla absoluutselt näiteks tsiteerimine, ma ütlen ausalt, see ei ole absoluutne neid, sest on olemas teadusharusid, kus on tuhandeid kümneid tuhandeid inimesi, töötab, no näiteks keemias kõige popimad, molekulaarbioloogia, bioloogia ja nii edasi võtame näiteks tuumauurimised, kus on instituudid juba kümnete tuhandete inimestega ja sisendit veerimini hoopis teine. On ju ka väikseid erialasid, näiteks midagi puhta matemaatikas, kus seal töötab võib-olla veel vähem kui paarsada inimest. Missugune mina pean seda õigeks, kui inimest ei ole paarikümne aasta jooksul üks kord tsiteeritud, siis on midagi vist ikka valesti. Kuidas akadeemik Ene Ergma suhtub astroloog? Jah, seal küsib keegi. Akadeemik Ene Ergma Tuleb astroloogias niisuguse hea huumoriga. Mis tähtkujust olete kala ja emale meil eriline kala malendel, liigasta kala, minu sünnipäevade arv on ainult 14 olnud, nii et ma olen väga noor akadeemik sest ma olen siin 29, veebruar, kui sa tahad saada head tuju, siis võite ka lugeda neid, horoskoop. Meil oli siin vahepeal kud, meil käis Postimees hommikuti ja siis lugesime alati horoskoop Enn, tegime igasugust nalja, meie ülemusel oli siis horoskoobis kirjutatud, täna tehakse abieluettepanek, esime, läksimegi abieluettepanekutele tegema. Väga lõbus oli, kuidas UFO-dega lood on? Lendavad Darlikud, jah. Kui me ütleme niimoodi, et me teame maailmast kõike, siis, siis me võiksime juba siis siit maailmast üldse minema minna. Kas ufod on olemas või ei ole, et kas, kas on olnud kontakti või ei ole? Meil ei ole absoluutselt kindlalt mingisugust tõestust, et on olemas sellised kontakt. Ja noh, palju asju eriti või kui ma mäletan veel nõukogude ajal olid siis need, mis oli seotud igasugulukkudega, oli seotud tegelikult Spirnikute üleslaskmisega, ma olen näinud neid pilte ilusaid testima, nagu lendav taldrik ja nii edasi. Aga võivad eksisteerida tsivilisatsioonid, siin ainuke asi on selles, kas meil on võimalikult kontakti. Ja see on üks põhiline küsimus. Näiteks kujutame ette, keegi uuris maad, kas 200 aastat tagasi? Mingisugust vastust ei tulnud, eks ole. Noh, kui palju on, meil on ju väga palju niisuguseid päikesetaolisi süsteeme, nad hakkasid kindlalt otsima juba teisi, siis. See on see küsimus ajaküsimuse ja kõik see uuring, kas meil on võimalik kontakteeruda. Jällegi ma räägin, see on jällegi seesama tõenäosus. Võib-olla on aga ufod ja lendavad taldrikud, ma olen alati olnud. Kus ma neid usun, on köögis, seal nad lendavad küll. Mida te kardate? Ma ei saa öelda, et ma midagi väga niisugused suurelt kardaksin. Võib karta seda. Et jällegi maailm ei läheks uuesti hulluks. Ja teatud niisugused märgid on olemas. Ta võib minna. Kas teil on oma kaitseingel, olete tundnud kaitseinglijuht juuresolekut? Mina olen tundnud võib-olla seda, et mul on mingisugune niisugune imelik. Ma ei tea, kas on sisetunne või et ma olen teinud õigeid otsuseid õigel ajal. Kas on kaitseingel, seda ma ei tea, suur tänu teile selle jutuajamise eest, öelge palun üks number ühest kuueni. Et ma kasutasin Juhka kuulajate küsimusi, nii et üks kuule saab oma küsimuse eest väikese auhinna. Neli aitäh. Persona saate külaline oli akadeemik Ene Ergma. Persona saate auhinna saab Koit triiv, kes küsis, kuidas Ene Ergma suhtub astroloogiasse. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.