Tere hommikust, jutusaadet juhib täna Margit Kilumets ja kuna on teatripäev, siis on mul erakordselt hea meel võõrustada näitlejat, aga ka suurt muusikasõpra Guido Kangurit, tere hommikust. Sul on kaasas terve virn plaate ja ma juba hoiatasin kõiki, me neid ära mängida ei jõua, aga kuna praegu mängib kinodes film, kus sina teed sellise vana rokimehe rolli, siis on üsna loomulik, et me alustame rokkmuusikaga ja esimese muusikapala sissejuhatamise õiguses. Seda ma luban. Et seda teha nii pikalt ja laialt, kui sa soovid Ei, ma ei tee pikalt-laialt midagi ja tõesti, ma olen siin saadetes käidud, kus mul on märksa suurem Pirn kaasas olnud ja aga siis ongi kohe eesmärk olnudki plaadikogu tuuseldada ja natuke selgitada, millised on mu lemmikud ja suuremad lemmikud ja vähem lemmikud ja ja miks nimelt viimasel ajal ikkagi ainult džässmuusika. Aga kuna me tõepoolest siis ma saan aru, me räägime alguses rocki juttu, siis ma mõtlesin, et ikkagi esimeseks palaks võiks olla keegi keegi rokimaailmast ja ja panen nüüd Seppelist ei leidu, Heaven on võib-olla liiga lihtne ja, ja mõtlesin, et ei võta Kappelitega black sabati taga. Võtaks kiiv Richardsi, keda ma tegelikult selles filmis ka mitmeid kordi tsiteerin ja kui Provuuri täis olen ja tõmban paralleeli ikka mina ja Kiiifriitšars, vot need on tegijad. Et siis ma mõtlesin, et ma võiskigi võttagi Richardsi plaadi pealt ja siis me võtame siit selle Seitsmenda loo, mis on tegelikult küll rokimehe tehtud lugu, aga temas on sellist romantikat ja sellist sellist meeleolu mis, mis tegelikult. Ma tõotan kuulajatele, et kuna on teatripäev, siis me väga palju kinost ja filmist ei räägi, aga veidi siiski. Kas sa mäletad seda päeva ja seda emotsiooni, kui sulle selle filmi tegijad, ma ei tea, siis kas Rain Tolk või Andres Maimik helistasid ja seda rolli kormoranide filmi pearolli pakkusid? No päeva päris nädalapäeva ei mäleta ja aga, aga see oli väga-väga ammu aega tagasi niimoodi, et kõik see filmi tegemine oli veel veel üks suur kauge tulevik. Nad helistasid mulle, et meil on selline mõte ja mis sa arvad? Et kui sa oleksid selline rokibändi hing, kes kutsub kohu vana bändi kokku ja ja, ja tahab, et siiski kõik hakkaks hästi minema ja ja, ja kui nad sellele ettepanekule tegid, siis ma muidugi see oli väga võõrastav, sest et ma ei ole ju ise mingi ropp kunagi olnud, ma ei ole kunagi üheski bändis mänginud, sest et väga paljud näitlejad ju on, on muusikud ja rokibändides mänginud või folgibändides või jumal teab kus. Aga mina pole. Ja, aga, aga loomulikult need poisid pakkumise tegid, see oli ahvatlev. No siis me saime, kui ja kõigepealt jutustasid mulle oma mõtted ära kõik, mis ikkagi tekitas minus väga suuri kõhklusi, et ma ei saa sellega hakkama, et seal tuleb ikkagi laulda ja olla rokkar ka ja ja, aga nad ütlesid nad mulle mõne aja pärast lugeda, see siis ei olnud isegi Mulle lugeda midagi on. Ja siis, kui nad mulle juba lugeda andsid, siis me saime jälle järgmise ringi arutada ja ega ma tahtsin ju teha, aga ma kartsin lihtsalt sõna otseses mõttes kartsin, et kuidas ma sellega hakkama saan, ida ei alt vedada, inimesi, söödeldad jaajaa tahan, tahan, aga vaatavad sulle küsiva näoga otsa, kõik ütlesid, et mis sa ütlesid, kui sa ise tead, sa sellega hakkama ei saa. Aga, aga siis me juba saime. Kui ja rääkisime, siis me hakkasime arutama, kes teised võiksid seal olla ja ja minugi panus on, on, on mitmedki osatäitjad seal, keda ma soovitasin, kes mulle tundus, et hakkasime juba nagu meeskonda looma, kellega ma tundsin, et siis oleks tore juba, kui oleks bändis see inimene ka või see või alati haru tahtsime ja mis, miks pärast see sobiks ja miks, miks pärsgigi teine sobiks sinna ja ja sedasi see pall liikus ja liikus ja liikus, lõpuks oli lugu valmis, aina hakkasid rohkem kinnituma, aga juba teised tegelased ja ja siis me tegime esimese proovi võtma, et nii-öelda mängisime seda hommikul televisioonis, nagu oleksime külas olnud ja ja, ja siis oli juba kindel, et Roman Baskin ka soolomees ja ja vot, kui selle esimese olime ära teinud silmis peaaegu mustmulla must, et ma ei tea täpselt, mismoodi see kõik välja kujuneb, sest seal hommikutelevisioonis nii-öelda tuli ka laulda. Ja ka juba juba seal hakkas see pihta, et laul läks nässu ja tahtsin uuesti, teeme veel korra. Ja ja selle hooga läks nagu sa ise tehtud ja ja, ja siis tuli mul nagu Romkaadiska kõrvalt, et kuule, mis sa, põed, see roll on seal juba käpas praegu ja ja no ühesõnaga, ma sain nagu, nagu toetust ja, ja noh, ma ikka mul oligi veel vaja, et keegi veel ütleb, et ikka ikka ikka mine, mine edasi ja ja nii edasi, see läks ja läks ja valmis, nüüd on see valmis ja, ja mul on ääretult hea meel tänu. Suur aitäh Maimikule Tolgil, et nad minu võtsid selle. Et see oli mulle huvitav kogemus igal juhul ja ma loodan, et neil oli ka tore. No kõik, kes filmi vastu huvi tunnevad, saavad seda praegu veel Eestimaa kinodes vaadata. Aga ma tahaksin küsida hoopis teise kandi pealt. Sul on küllalt paks teatrirollide portfell, osatäitmiste ja kinomaailmas oled sa suhteliselt noor tegija. Mida see filmis kaasalöömine sulle õpetas? Noh, ega ta nüüd midagi uut õpetan, ma nii vähe, kui ma küll tõesti filmi olen teinud, aga no ma ju tean, et filmist tuleb vähem, mida vähem seda parem teha. Et teatris on teised toonid ja teised värvid ja eriti suur saal ja noh, väikeses saalis tuleb ka mängida napimate vahenditega ja nii edasi. Aga, aga veel kord seal filmis sa hoiad nagu seda meeles, et et tuleb teha palju vähem ja ääretult hea klapp oli poistega maimikud Olgiga, et et kogu aeg, ma kontrollisin nende pealt ega ei läinud palju, võtame tagasi, sest ma ei tea, oled sa filmi näinud, et seal üldiselt tuleb ka, samas tuleb nagu pedaal põhjas vajutada ja panna täiega, aga ka seal on vaja ikkagi vaadata, et sa nagu usutavuse piiridesse jäänud, eks ole ju, et sa võid olla küll see mootor, kes peab teisi käima tõmbama ja rock n roll veab, peab minema ja olema tulema. Aga kõigile siiski juures tuleb jälgida jah, et seal nagu väga paksude värvide peale ei lähe ja ja, ja seda sai kogu aeg kuklas hoitud, et jumala pärast ei lähe liiga palju ja seda ma küsisin ja ja, ja kui oli vaja, tegimegi uue duubli, võtame vähemaks, võtame vähemaks ja et seda saigi nagu veel kord ja veelkord nagu üle käidud, et, et filmispetsiifika on teine, mis mis teatas värvide toonimine spetsiifilistes just see. Aga. Ma loodan, et see sellele saime pihta. No täna on rahvusvaheline teatripäev ja sinu koduteatris Draamateatris antakse õhtul kätte aastaauhinnad, teatri aastaauhinnad 2010. Kellele sa annaksid parima meesnäitleja auhinna sel aastal selle põhjal, mida sa ise oled näinud või mida sa oled lugenud? Ja see ei ole tähtis, ei pea olema üldse nende nominentide hulgas. Isiklik favoriit. Ma ikkagi tean, et, et seal on Mait Malmsten ja ma arvan, et ma ennast siin ja ma ei tule. Aga võib-olla olen kellegi kohta ülekohtune, seda ma ütlengi, et ma päris täpselt kõiki nominente ei tea ju. Aga ma tean, et Mait oma Voldemar Panso tööga, mille ta tegi täiesti fantastiliselt. Ma annakski tahvleid. Kas sa teed ise praegu teatritööd vaimustusega? Ei no vaata, see on ju ka nii, et oleneb, mis tükk sul on niiviisi ma tegin vaimustuse ka. Kuressaares Artur Milleri näidendit, no see on fantastiliselt hea näidend, tore, tore, tore koosseis oli, väga vahva roll. Näitleja ju teistmoodi ei saagi, kui kui ta saab vahva töö, siis ta ju teebki seda tõeliselt ja täiega. Kui on, on hetkel igav tühimik ja ei ole huvitavaid pakkumisi. No ma ei jää, käed rüppes, mul on kogu aeg kogu aeg muid tegemisi nii palju, nii et kui loodus tühja kohta ei armasta, nii et ma tõenäosused, et mul on hetkel teada tri natukene igavam, võib-olla, kuigi mulle etendusi on väga palju, eks ole, aga igavam siis selle täidab kõik minu minu rõõm muusikast. Vaatas juba sellise isuga näoga plaadivirna poole, aga natuke püsime veel, sellel teatril õige rõhu rõhu. Ei hakka suruma plaadi masinasse, ühtegi plaati vägisi. Aga ma tahan veel filmi juurde veel nii palju, hommikul helistasin ka Tolgile, küsisin, kuidas on meeleolu ja ta ütles, et väga vahva, et mina numbritest ja on vähe, aga et külastatavus on väga fantastiline. Tänase seisuga 20000 külastajat. Astub nendele Jan Uuspõllufännidele juba kandadele. Täpselt, mis kuhugi, kellele kannale astub, aga ja, ja aga, aga neil oli nagu põhjust rõõmu tunda, et huvi rahva huvi filmi vastu on väga suur. Eks ma lähen ise kahjuks peab vaatama seal esietenduse esilinastusel ma ei mäleta suurt midagi. Sa pead päris närvi panema, hästi teistmoodi riided selga, mine võrksärgi ega mustade prillidega, et pane midagi sellist tagasihoidlikku tutimüts. Aga vähemasti no palju ju ma tulin suusatamast ja, ja kõiki neid retsensiooni lugenud ei ole, aga nüüd siis mida ma sealt kiiruga internetist otsisin ja on, arvamusi on igasuguseid ja aga, aga mul on nagu suur rõõm kahest arvamusest, üks oli seesama õhtul Kolmeraudses, kui ma kuulasin, kuidas Mihkel raud sellesse suhtus, et see oli nagu hästi positiivne tagasiside ja, ja teine on, on sirbis, on Jan Kaus kirjutanud väga pika ja põhjaliku retsensiooni. Et see on nagu hea meel, sest sa ju ise lood oma rolli ja püüad ikka teha talt teisi plaane ka näha oleks, et tal ei ole ainult rock n roll ja õlu, jaam ja naised, aga et tal on ka teisi toone ja neid sai nagu väga otsitud ja ja kui ma näen, et üks, üks üks arvustaja räägibki just nendest asjadest, mis olid nagu aimatavad siis suur aitäh, siis ongi korras kõik. Kas teatrikriitika läheb? Kas teatrikriitika läheb sulle ka sama palju korda praegu näiteks seesama hind seal Kuressaare linnateatris sinu osatäitmine ausalt öeldes sai väga palju sellist sooja vastuvõttudest. Kriitikutelt kirjutati, et just nüüd oled sa elu tippvormis ja küpsemast küpsem ja, ja tõesti kahju nendest inimestest, kaasa arvatud mina, kes, kes seda näinud ei ole, et et kas see kriitika, mida kirjutatakse sinu tööde kohta teatris on sulle ka oluline? No ma loen ikka, ma loen, ma olen seda korduvates intervjuudes öelnud, et ma loen ikka, kas ta on mulle oluline või ei ole, keegi halvasti, ütleb, on igav, tuju paha, kuigi küll ka ütleja nagu iseenesest korda ei lähe. Tema arvamus mulle oluline ei ole, aga ma ikka loen salaja iseenda eest, ikka loen. Ja, ja noh, kindlasti midagi midagi jääb lugemata ka. Ei ole kursis, kes, kus kõik kirjutavad ja ja, ja nii, nii ma ka ei viitsi teadma, nüüd seal internetis otsin üles, panen oma nime taha ja otsin, kas, kes, kus mida öelnud on, aga aga muidugi jälgid ja loen ja. Ühesõnaga oleks võlts öelda, et ei lähe, kui on ikka kriitika, mis su kohta öeldakse, räägitakse. Loen ja saan aru, et ma ei ole nõus, aga läbi õhulend, mis ta? Et võib-olla saan pildi selgemaks. Kas sa teatrist ära tulemise plaane oled mõlgutanud, mõelnud, et, et see püsivalt seal olemine ja igal õhtul võiv üle õhtu või paar korda nädalas noh, nii-öelda kinni olemine. Et, et see tegelikult seab elule väga suured piirangud muule elule. Ka olen, ma arvan, kõik näitlejad on mõelnud sellele, et võib-olla praegu on õige aeg ära minna või, või, või on see aeg kohe-kohe tulemas või või oli möödas, oleks pidanud ammu ära minema. Et ikka on, aga, aga noh, mina ei ole üldse selline uste paugud tüüp. Kui ma tunnen, et ei ole huvitav, siis ma püüangi natuke varjus hoida ja tõmmanud nagu eemale ja, ja ma arvan, et ma olen teinud ka ja ma arvan ka selle peale diseesti rahvas olevat tüdinenud ka teatud nägudest rõõmuga ja ootavad, et tuleb uusi nägusid. Ütleme ausalt, ega sinu vanuses suvel seaduse 55 aastaseks ei, meeste puhul ei pea seda varjama sinuvanuseid. Häid professionaalseid meesnäitlejaid. Eesti teatris ei ole liiga palju. No ma ise olen lohutavalt mõelnud ka, et ega nad päris ilma minusuguse vana toit aga läbi ei saa, selles mõttes, et ei olegi mingi probleem noh, minna mõne hetke pärast vabakutseliseks, et neid vanamehi neil ikka vaja on siin ja seal, eks ole. Et et aga mis ma nüüd katkes mõtet, et ühesõnaga uksi paugutama ei ole, kuigi ma olen väga palju selle peale mõelnud, et vaikselt ennast taandada ja seda ma olen ka teinud, eks ole. Et ise ma vaatan ju ka rõõmu kui televisioonis ma näen uusi nägusid, eks ole, siis ma ma teen küll omas teatud teatavates seriaalides kaasa, sest et noh, kasvõi seda Lembitu vanameest on ikka tore minna ja õiendada ja natuke ise veel juurde mõelda, milline ta on, aga, aga, aga ma annan endale aru, et minu nägu peaks palju vähem olema eetris, sest et las tulevad, uued noh, kui mina omal ajal lõpetasin lavakama. Kui ma jäänud läks üks nädal mööda, kui ma Eesti televisioonis ei olnud, siis tundub, et midagi on pahasti. Sest et noh, see oli arusaadav, sa tulid, tegid, tegid seda teist ja kolmandat ja ja, ja, ja küll hüljest raadi, küll veel tõsisemaid asju, küll lastesaateid praegu oleks ju üsna veider, kui Mike aina tuiskaks teha nalja siin nurga peale naljanurga peal ja pigem need asendunud teistsuguste tegemistega. Ja sa oled ses mõttes õnnelik näitleja, et sul on see tagahoov olemas, et sul on, kuhu taanduda sul on mida teha, on ju palju noh, nii-öelda vanaks läinud näitlejaid, vanaks läinud sportlasi, kes peavad hakkama alles siis 50. eluaasta künnisel mõtlema, et appi ma ju ei oskagi midagi muud. Et kui me korraks veel vaatame etteruttavalt suvesse teatri poole pealt, et kas sul on mõni suvetükk, kas sul on mõni lavastus, kus sind sel suvel 2011 näeb? Kohe räägime muusikast. Ma tõotan. Ja ma olen kõik ära öelnud, miks maksing Hoguma rolle, mida ma ära ütlen, miks ma ei taha, ma olen natukene väsinud ja tüdinenud, aga ilmselt ei ole ka ühtegi päris sellist olnud, et ma oleks küll niimoodi kõhtu löönud. Aga jällegi kellegagi riidu minemata, ma olen lihtsalt öelnud viisakalt, kas ma olen väsinud, mida ma ka olen. Et aga palun nüüd järjest ma ei hakka nüüd siin kelgutama, kui palju neid on olnud, aga ma olen nüüd järjest ja selle suve olen ma püüdnud teha puhtaks. Tõsi, Draamateatri enda tükk tuleb augustikuus saueaugul välja Tuhkatriinumäng. Margus Kasterpalu lavastab, aga see on minu koduteatrilugu. Nii et seal minu ainus suveprojekt nii-öelda, eks ole, ta tuleb suvel välja, pärast ta kolib ikkagi saali. Aga kõik teised lood järjest järjest, ma olen nagu ära öelnud ka mitte ainult suvesse, vaid ka sügisesse, mis on tulnud ja ja, ja, ja nüüd juba kevadest ja suvest-sügisest. Anna andeks, kui, kui ma nüüd intrigeerin, aga et teatri jaoks sa ütled, et sa oled väsinud, aga muusika jaoks on nagu energiat. Rohkem kui ei ole, aga on ju nii. Loen ühe tüki läbi ja tunnen, et ei käivitu. Ma ei oska seda nagu iseendasse paigutada. Ütleme parem ära. Tundub, et selle rolliga. Ta ei pakkunud mulle midagi, ütlen parem ära, ma ei taha, sest seda aega, kus ma loen läbi, et, et me ei oska selle looga midagi teha, aga okei, teeme ikka. Seda on nii palju olnud, et ma võtaksin vastu ikkagi nüüd selle. Vot ilma selleta läbi ei saa. Ja, ja nii need lood ongi ja selle selle tõttu ma olen palju asju ära öelnud ja. Aga see muusikaga toimetamine see annab, see käivitab sinus mingid teised asjad, õppis ja teised tunded ja muusikutega suhtlemine ja nad on nii armsad, sümpaatsed erinevad näitlejatest näitlejad näitlejatega, toredad inimesed, aga nad on lihtsalt teistsugused. Ma käin kalal, siis ma tunnen jälle rõõmu seda, kuidas ma suhtlen täiesti teisest maailmast olevate inimestega ja nii edasi ja nii edasi. Et jah, muusika annab mulle praegu rohkem muusikaga, toimetamine-tegelemine annab mulle rohkem kasutust hetkel kui kui, kui teatritegemine, aga ma tahaks ikka loota. Et veel toredaid tükke on ees ka. Me paneme nüüd mängima ühe muusikapala see Seob väga vahval viisil uikend, kitarr, triot ja draamateatrit. Ja kui ta natukene tiksunud, siis me hakkame sinuga, kui ta rääkima sellest uuest värskest tuulest muusikas, mis sel suvel kõiki Eestimaa muusikasõpru ees ootab. Sa oled käinud läbi sõitnud hulga ilusaid eesti mõisu ja mitte niisama, et seal pilti teha ja ennast mõnusasti tunda, aga selleks, et hakata seal sel suvel kontserte korraldama. Kelle idee? Jah, piltide kinga tegelikult peaks võib-olla, tegelikult ikkagi siis alustame natuke kaugemalt, et et võib-olla paatsena ikkagi, kuidas see muusika juurde tulemine on olnud, et, et ta on ikkagi sellest, et, et sündis selline väike džässisalong, mis siis siin Tallinnas elab oma elu juba neljandat hooaega. Teatri väljakul ütleme need, kes pole käinud. Jah, teatri väljak kolm eksal Estonia teatri vastas ja Nokia maja vastase seal puude vilus ta on see nimetusega teatanud Buffet ja igal esmaspäeval on seal siis džässisalong kus siis armastatud, meie armastatud džässmuusikud üles astuvad. Ja sellest siis omakorda on välja kasvanud džässfestival Sõru džäss, mis sündis ka sellest, tuli suvi peale ja tundus, et tahaks veel ära lõpetada muusikud ega toimetamist ja kutsusimegi kõik need, kes meil siis hooaja jooksul külas olid Hiiumaale, Sõru sadamasse ja seal sündis siis Sõru džässifestival. Mis siis sellel suvel toimub juba neljandat aastat. Ja on juba jõudnud sinna ranna pungerjale hoopis Peipsi äärde ka. Plaaniku kasvavad, siis ma juba noh, väga vahva selle aasta Sõru jazzil on ka juba vormi muudatusi ja me liigume natukene juba sadamast kaugemale ja kaasame ka kohalikke muusikuid edasi nagu tahaks minna, eks ole, arvus ei vahvat festivali, teeme salongi festivali, nagu mõtled edasi, siis mul tekkiski sõnul ma tahan viia oma kodukant, et Ida-Virumaale jõukus ka sellelaadseid üritusi ei toimu ja siis sündis seal juba tuletornikontsert, mis siis toimub sellel suvel teist korda. Nii et üks toimub enne jaanipäeva, teine toimub peale jaanipäeva. Ja nüüd siis edasi arenedes, aga võiks veel midagi teha ja Eesti Kontsert kutsus meid meid naisega sinna. Jüri Leiten käis vaatamas meie Sõru džäss ja ütles, et see on nii vahva, kõik järsku teeme koos ka midagi. Ja, ja kuna me toimetame Tallinna lähedalt hõltsu mõisas korraldame ka seal väikseid džässiõhtuid, seal üks imeilusasti korda tehtud mõis, kus on võimalik teha nii sees kui suvel ka väljas, ma loodan, et ka teatrietendusi seal ja, ja kontserte teha. Ja kuna ma juba üheselt kõrtsu mõisa hoovis niikuinii plaanisin midagi suvel teha, siis nüüd liitudes Eesti kontserdiga, tekkiski mõte, aga lähme siis vaatame Eestimaa teisi mõisaid ka. Ja siis müürileid sõitsime mõisad vaatasime ära ja ta küsis, kas sul on mingit mõtet ja siis ma mõtlesin, et mul on tegelikult ideega, mida võiks teha, kuna ma ei ole ju. Ma ei ole kunagi arvanud ja ei hakkagi arvama, mingisugune professionaalne produtset olen, aga mina püüan neid oma kontserde korraldada oma nägemust mööda ja, ja leida siin ikkagi teatri- ja muusika kokkupuutepunkte, nii, nii seal teatri puhvetis, kus käivad mul ka näitlejatest lauljad mängimas ja kus, kus mängitakse monoetendusi ja ja kus ma aina jätkuvalt otsin puutepunkte džässmuusika ja ja, ja sõna vahel. Nii seda püüan ma teha ka Sõru džäss siis kui, kui seal tuletorni kontserdil ja see nüüd siis mõisa õuekontsert nimetame mõisa õue kontserdiks, alguses oli see töö pealkirjaga, nii see jäigi. Seal on siis selline situatsioon, et Draamateatri armastatud meesnäitlejad näiteks näiteks Mait Malmsten, Märt Avandi, Raimo Pass, Margus Prangel ja nii edasi, edasi, nemad liituvad siis meie profis kõik kõige vingemad kitarrimängijatega ehk Weekend Guitar Trio, aga see on jälle mul üks viis aastat vana mõte, tegelikult, kuidas ma kuulasin oma lemmikut, Robert b kuidas ta oma õpilastega andis, on välja rida plaate välja andnud ja ütlesin nendes plaanides on nii võimas power sees. Ja siis ma kunagi mõtlesin, et issand, kui vahva draama poisid siin mingi jüngri saatel paneksid koos, kes neid veaks ja nad mängiksid draamalaval. Aga noh, ma mõtlesin, et nojah, tore küll, aga okei lase mõte olla ja nüüd siis leidsin, et järsku ongi õige aeg nüüd see projekt uuesti ellu kutsuda, rääkisin draamateatri poistele. Kuidas väge Fule teie ära see siis rääkisin, riikend, kitarr poistega igepealt. Robert Jürjendali, kes on ju Robert trepiõpilane olnud ja nii edasi. Ja, ja kuna Mart soole ja, ja Robert Jürjendali kammute meeldis või vähemalt nii nad mulle ütlesid. Ja nüüd nad on kokku saanud ja nad nii vahvalt musitseerivad, teevad proove, draamas aega neil on, sest kõik need mõisa õuekontserdid toimuvad alles juuli teises pooles. Töö käib, mul on ääretult hea meel, sest kui rõõmsad on poisid ja, ja ma olen aru saanud, et ka Jürjendal sooja Leemets on rõõmsad, et, et mul on tunne, et siit sünnib midagi sellist erakordset. Kas nad muide oskasid kui sa ennem kitarri mängida? No ma nii palju neid uurisin, et, et ma ei hakka nüüd kellelegi elu siin põrguks tegema, eks ole, ja ja ma ise muide ei mängi nendega, sest et mul endal on ka kitarri ja ma olen ju ka tuur õppinud ja tean viskasid nalja ka, et kas sa tuled ka, mõtlesin, et teeme nii, et Ma olen taga, ma lähen vaatan, need kõik asjad laabuksid ja, ja püüan seda asja koos hoida, et ma ei sega teid oma kitarriga seal, nii et nad liiguvad väga ilusasti ja neil läheb väga hästi ja ja noh, publikul ka nad on näinud neid poisse meisterlikult sõna valdamasele, nüüd nad näevad neid poisse meisterlikult pilli valdamas, nii et neil on veel aega rahulikult proovida ja, ja hulgedonied Ma üldse ei imesta, et su silmad põlevad, kui sa sellest rääkida ja seon kontserdi. Üks pool, aga ütleme siis kontserdi teine pool on, on õrn naishääl, nii et me püüame teha sellise, et seal on Lenna kuurmaa oma oma oma uute lauludega ja et oleksid erinevad meeleolud, ilus mõisa õue, mõisaõhtu küpsetab kuskil seal kelleltki ja kõigil on tore. Ma kujutan ette, et võiks üks väga vahva kontsert olla. Omanäoline. Me seda õrna naishäält ehk lennata täna kuulata ei jõua, küll aga me kuulame ühte ühte, et ka väga omapärast naishäält. Els Himmat, kes on sel aastal seotud ka Sõrutšassiga, laseme tal kõigepealt laulda ja siis räägime sellest, millised kontserdid tema ja teiste artistide osavõtul siis sel suvel Eesti inimesi rõõmustavad. Sõnatud. Teada anda? Kõik mis mula, mula? No vot ja Elsuga on siis see tore lugu, et et see meie väike džässisalong onju selles mõttes, et ta on selline koht, et kui keegi pole käinud, siis teadke, et igal esmaspäeval kell seitse see muusikaõhtu seal on ja see on tõesti selline nagu suures toas kodus suures toas oleksid külas muusikud. Publik istub laudade taga, joob veini, kuulab muusikat, ma ise alati nimetan seda, alustame uut nädalat, hea muusika ja mõnusa veiniga, sest esmaspäevane päev ei ole suu ju lihtne päev kontserdi jaoks. Aga see on sellel põhjusel ka, et ma olen ise esmaspäeviti draamast vaba. See on draamateatris puhkepäev, et ma saan ikkagi olla alati ise kohal. Kindlasti on neid selle nelja aasta jooksul neid õhtuid olnud, kus ma ei ole kohal saanud olla, aga neid on tõesti vähe olnud, aga ma püüan alati kohal olla ja ja püüan mõne luuletuse lugeda sissejuhatuseks või, või mida, ma ei tea täpselt, mida ma teen, aga igal juhul ma tervitan inimesi ja, ja, ja, ja saadan nad lõpuks koju ja kutsun neid edaspeaks jälle ja ja, ja, ja siis, kui ma helistasin eelmisel hooajal Elsule, et kuule, kas sa ei tahaks tulla meile külla, Stahli kirjutatud ei ole nii ammu rahva ees käinud ja nii edasi ja nii edasi, aga aga ta võttis selle kutsumise vastu ja minul oli selle üle ääretult hea meel. Sest no tõesti, mina olen Els Himma muusikat nautinud aastakümneid, eks ole, rohkem. Aga, aga noored ei pruugi tunde ja teadagi teda, sest et, et ma arvan, et see oli nii tore, et ta tuli ja, ja see oli nii ilus kontsert. Ja nüüd me oleme jõudnud sinnamaani, et minu käes on siinsest siseelse uus plaat, mis on väga armas plaat ja siin on siis võiks lasta veel lõpmatuseni lugusid, eks ole. Aga sinu saade nii et rohkem ei mänginud. Okei. Aga ja, ja siis Sõru jazzil, nagu ma rääkisin, siis jah, mis on siis 18 19 juuni enne jaanipäeva, siis teise päeva avab Els Himma kes silmad Rio ehk siis Tiit Kallustega ja, ja kontrabassil Peedu kass, sama koosseis on ka meil. Sellel hooajal veel teatri puhvetis külas. Vist praegu kuupäeva välja ei otsi. Noh, siis läheb aega, liiga palju, tahab, see leiab selle päevani. Tõesti peast ei tea, ta on kuskil aprilli lõpupoole vist jah. Aga sellesama trioga on ta siis meil külas halluste Peedu kassi, Els Himma ja Sõrul avata teise päeva. Aga noh sõnul on, on see aasta naislauljaid nooremaid ka esimese esimese päeva näiteks lõpetab Hedvig Hanson ja siis me oleme ka alati sättinud nii et ütleme, õhtu õhtu lõpetuseks on võib-olla natuke kergem selline rahvas, kes tahab tantsu seal lava ees ja sa oled ise olnud, sa tead, eks ole. Ja, ja, ja, aga vahepeal on ka selline ilus kava nagu nõiutud veerand tundi, mis on siis Tanel Rubeni uus plaat, seal on Kadri Voorand laulab meile nii et naishääli on mine Tiganson, Kadri, Voorandjärve ka kontus ja, ja, ja Els Himma. Meestest on siis õhtu lõpetuseks, jätab hüvasti rahvaga ja kutsub neid järgmiseks aastaks tagasi, on Tõnis Mägi, kes siis ma täpselt ei tea, kelle komad Riioga või kvartetiga, kellega ta seal on juba tema vaba valik, et et kuidagi sellised on need, need, need. Ma vaatan, meil, kummalgi päeval on, on viis ollektiivi, siis kes seal Sõrule esinevad. Et ma arvan, et selleks ei ole vist ka, et meie pingutama, et kõiki neid üles lugeda, aga on seal urmas latikas, kes on meil esimest korda külas. Et paljudki ju armsad muusikud ongi olnud, Raivo Tafenau on kõigil kolmel aastal olnud külas ja on ta see aasta külas meil siis tema on selle nõiutud veerand nii projeks, aga aga noh, ühesõnaga oleme püüdnud püüdnud väga erinevad erinevaid meeleolusid panna ja kui ma seda kava koostan nii teatri puhvetis kui sellistel festivalil, siis ma püüan seal ka sättida, et meeleolud vahelduks sidet. Nüüd tuleb selline leebem teema ja nüüd läheks, ma loodan väga, et Sõrusse ikkagi tulevad ka peale Raul Vaigla ja Riho Sibul ja ja, ja, ja, ja põldroo. Aga no see ei ole veel päris kindel, eks ole, kas nad ikka tahavad, millise koosseisuga nad välja tulevad, see, et nad on seal, see on kindel, aga täpselt millise koosseisuga. Aga tahaks vahepeal jälle teravus tuua ja siis seal pehmemaks minna. Ja samamoodi siin teatri puhveti salongis ma püüan neid esmaspäev ikka erinevaid lugusid. Et ühel esmaspäeval on kulgevat džässi ja teisel on jälle vokaaliana. Ise, ma vaatan neid programme ja vaatasin, küll on hea hea lõhn, mõnusad muusikud koos kõik. Sa nimetasid tegelikult praegu terve hulga meeste nimesid, keda ma sinu saatele mõeldes enda jaoks nagu paberinurga peale kritseldasin, Tõnis Mägi kirjutasin ja siis kirjutasin Riho Sibul ja siis kirjutasin sinu nime ja mõtlesin, et mis teid seob. Et te kuidagi lähete vananedes aina paremaks või et on mingi niisugune fluidum või karisma, mis tuleb, et sa ei hakka mõtlema, no nagu naised, et sa ei hakka mõtlema kortsudele või hallidele juustele või sellele, et enam ei jaksa kaks astet korraga üheksandale korrusele joosta. Et sa mõtled hoopis teistmoodi, kas klint instituudi peale või Eric Clapton peale, et, et mingi selline nähtamatu niit teid kõiki ühendab. Ja ühest sinu äsja ilmunud intervjuust ma lugesin, lugesin sellist lauset, mis ma, mille puhul ma mõtlesin, et kuidas, kuidas saab olla nii, et läheb paremaks ja samal ajal sa kogu aeg põed, sa kogu aeg stressad mingite asjade pärast, mis nagu üldse välja ei paistaks. Et seleta mulle selle, selle tänase jutusaate lõpetuseks natukene seda, seda pideva põdemise fenomeni, et tore muusikat teha ja tore on edasi minna, tore on areneda. Aga, aga kõik see ei ole nii muret üldse mitte. No ei ole jah, aga eks see on inimese, sest kinni, no mina olen jah, põde ja stressa ja no ma olen selline lihtsalt, et ükskõik, kes on nende väikeste sõnavõttude mida mul tuleb seal džässiklubist ja ma mõtlen jälle, ütleks nii või ütleks, no võiks ju rahulikult võtta, aga ei, ma ikka ja jälle ja ei olnud päris see, mis ma tahtsin öelda ja ja, ja teatris ka need rollid, kõike. Et ma olen öelnud, et ega mindi, mis seal väsitada saab, väsitab ainult see pidev järveerimine ütleme stressisaaga mulle veidi meeldib see kogu aeg, närveerin, peopesad märjad laua peale närvi, kuidas läheb, kuidas läheb, aga sa nimetasid siin enne Eerik laptoni nime, et tõesti tema raamatut ma olen väga mitmes kohas tsiteerinud ja see on tore, et sa lohed nagu, et ole sa milline looja, väike või suur, aga mured on neil nii sarnased, et kui ma loen, kuidas tema mängides millegipärast ja, ja masenduses ja enam ei tea, kuidas edasi liikuda, siis mõtlesin, et näed, jumal, no mida sina, mees, stress eluaeg ainult ainult kuldmune munenud. No anna, anna minna või siis nii armas seda lugeda, et seda kalal käib ja tunneb, et kas kalapüügil sa saad oma mured, et see on täiesti kassenn tegevus, et sa saad kõigest muredest lahti ja olles oma mõtetes ja püüad kala või noh, nüüd ma tunnen, et issand jumal, mina oleks selle koha kirjutanud, et see nii õige ja täpselt nii, mina ma mõtlen täpselt samamoodi ja just just ja ja see, kuidas ta räägib seal sellest, et ta on krooniline inimestele meeldida, tahtja, aga sina siis ma just mõtlesin, et ma nimetasin kitsioneerik lämptoni klompleks ja ma ütlen ikka, et mina põen ka Eric Clapton kompleksi, et ma tahan inimestega väga hästi läbi saada. No mulle meeldib, mul on niimoodi hea elada, sest kui ma ei mõtle sinuga ühtemoodi, mina sinuga vaidlema ei hakka nagu näha, kat lootust ei ole mõtet. Siis ma ei hakka rääkima. Niimoodi peaks ikka olema sellest inimesest ma eemaldan, lihtsalt, ma ei suhtle temaga rohkem. Ma suhtlen nendega, kellega ma tunnen, Vahmul. No, mul on head, aga olla, ma ei pea Tõnismäega kokku saama iga nädal, aga ma tean, et ma mõtlen, kuidas tema sellest asjast arvab, sest et ma tean, et me, me, meil on nagu arusaamised ühtemoodi. Need ei pea olema nii, et saad sa täpselt nii arvata kui mina, aga see on üks kulgemine, üks selline toe otsimine ja toe saamine. Et vot sellised asjad on ja sisse Et mulle meeldib inimestega hästi läbi saada ja, ja need inimesed, kellega ma ei sobi nendega, ma lihtsalt ei lähe tülli, vaid ei suhtle. Ja kui ma siis tõesti kellegagi, kui kellelgi on mind tõesti nagu nagu väga endast välja viinud mida juhtub üsna harva, siis ta on mul lihtsalt listi pealt maas, sinna risti peale tõenäoliselt tagasi ei saa, ei ole Lotust. Et, aga, aga noh, ma loodan, ma püüan alati just iseennast säästa, sest ma tean, et kui ma kellelegi risti pealt maale visanud, ega mul sellepärast endal kergem elada, Ta ei ole. Aga lihtsalt noh, siis nii on läinud ja nii enam midagi teha ei ole. Nii et kas ma vastasin sulle? Ja, ja ma, ma, ma sain sellest väga hästi aru ja ma usun, et et kõik raadiokuulajad, kes selle tänase tunni koos meiega veetnud on, on saanud sinuga koos mõelda, mõttes sulle vastu vaielda, õnneks nad siis sealt distilt ka ei kuku kuskile. Sa ei pea seda, et nad ei ole sinuga nõus. Ja, ja kahju, et me ei jõudnud rääkida sinu kahest vahvast lapsest, sinu toredast naisest, Pillest, sinu tulpide kasvatamise hobist, sinu paadiga sõitmise ja mootorrattaga sõitmise hobist, millest kõigest sinu retriiver ist, kes sibulaid üles võtab, et, et liiga palju asju jäi rääkimata, aga, aga palju ilusat muusikat mahtus tänasesse saatesse ka. Ja seda saadet jääb lõpetama Eric Clapton, kes siis muu. Väga õige ja, ja, ja ilusat teatripäeva soovime meie siit koos, kui ta ka kõikidele nendele, kes, kes täna kavatsevad näiteks teatrisse minna või vähemalt vaadata õhtul Eesti televisioonist teatriauhindade jagamist, kuulake ikka head muusikat ja vaadake head eesti teatrit.