Tere kuulama koguja tegu, neljandat Robert, meie saated on inimestest, kes leidnud endale huvitava ja rikastava harrastuse et avardada oma silmaringi ja lisada teadmisi, olgu tegu siis kollektsioneerimisega või süvenemisega mõnda teemasse, mis pole otseselt seotud selle inimese põhitöö ja tegevusega. Ootame ka kuulajate häid nõuandeid ja soovitusi, kellest ja millest võiks neis saadetes veel selle kevade jooksul kõnelda. Kirjutage vaata juhile, kas elektronposti teel Mart Tummelas hätta jäär või saatke minu nimele kiri vikerraadiosse. Võib-olla soovib keegi rääkida oma harrastustest ja kogumiskirest ja kui see pakub laiemat huvi, võtame kindlasti teiega ühendust. On vikerraadio 44. sünnipäev, sel puhul kutsusime stuudiosse mehe, kes tihedalt seotud Vikerraadioga, aga selle kõrval ilmselt ka üks eesti kompetentse maid, ansambli biitlus, tundjaid ning sellega seotud salvestiste ja muu memo rabiilija kogujaid. Usutavasti arvasite juba ära, kellega juttu teeme? Muidugi Ivo Linnaga. Meie järjekordne koguja tegu, külaline on mees, keda ei ole vaja tutvusta vähemasti mitte vikerraadiokuulajatele ja ma ütleksin kogu eesti rahvale. Tere, Ivo Linna. Tervist. Kui kunagi oli Eesti laste suurim sõber Harri Kõrvits, kellega olete mänginud Leopold Leopold, sest sina oled vist eesti rahva kõige suurem sõber, mis sa ise arvad? No vot, minul on seda väga raske öelda, sellepärast et halb on see, kui üks asi meeldib kõikidele asi või inimene või või vähemalt tegutsev artist, sest alati hea on see, kui on vastasseis ka olemas ja jumal tänatud, et ma tean, et on inimesi, kellel Ivo Linna üldse korda ei lähe, tema laulmine vähemalt. Et, et selles mõttes on jah raske seda, seda seisundit hinnata, aga aga samas on. Ma arvan, et need lemmikud on eesti rahval küll ja küll, sellepärast et artistid, kes on teatrilavadel või pillimänguga silma paistnud või laulmisega, siis need, kes on jäänud pikaks pidama, noh, võtame siin eriklassi või Uno Loobi omal ajal siin Artur Rinne või noh, kasvõi Voldemar Kuslap ka juba täisjõus inimene. Et Nad võetakse omaks või mõned kuulsad sportlased, nad on nagu üks, üks osa, osa inimese elust ja ma mäletan väga hästi, kuidas kuidas minusuguse omal ajal noore mehe elus moodustasid kee suure osa sellised inimesed nagu Paul Keres või, või siin Georg Ots, sest et see tundus nii iseenesestmõistetav, et nad on kogu aeg olemas, nad on kogu aeg meiega, nad on meie rahvale palju head teinud ja ja, ja vot see mingisugune samastamise tunne on võib-olla see Aga vikerraadio, kõige suurem sõber sa oled, ehkki sa täna mulle rääkisid, et on ka olnud kriitilisi noote kuulajate poolt. No ja seal juba vikerraadio repertuaaripoliitika, mis võib-olla mõne inimese natuke keema ja, ja ausalt öeldes isegi isegi kui kui noh, mõnda lugu, üks kõike seda siis ka ei esitaks tuleb noh, ikkagi tüdimuseni palju. Siis tahaks ka mõnikord haarata telefonitoru, laske midagi muud kadel. Aga on siis mõni selline lugu, mida sinu meelest sinu repertuaarist tüdimuseni mängitakse? No eks omal ajal on olnud ka ja, ja muidugi teatud teatud hetkedel, noh, kui on suvi, siis tuleb olla lauda kätte on jõudnud suvi või kui on esimene september, siirika Ena igasugu pudi-padi pähe tuleb taguda meil koolis. Ja niimoodi võib-olla mõnele muutub see tüütuks, aga, aga mina, kes ma elan, pühendunud vikerraadio kuulaja. Hea küll, ma, ma nüüd nii pirtspekk ka ei ole, et ma nüüd, kui Ivo Linna hakkab laulma, Ma keeraks kohe raadio teisele lainele. Mõni lugu on lihtsalt selline, mida mida ei taha sellepärast kuulata, et ma leian seal olevat, et igasuguseid vigu, mida võib-olla kuulaja ei tea ja ja mõni on ikkagi enda jaoks ka halvasti välja kukkunud, aga üldiselt ma mõtlen siis mingeid muid mõtteid ja see on taustaks nagu iga teine lugu, et mina olin seal nii palju kaamerast. Kui laulude esitaja ja kui kuulaja oled sa kindlasti olnud pikka aega vikerraadio sõbraga, millal sinust sai vikerraadiotegija? Vikerraadio tegija sai minust teisel jaanuaril 1972. Ja seda kõike tänu tuntud sotsioloogile Andrus Saarele keda ma kohtasin Tallinna Kaubamaja ees kusagil detsembris. 71, ma olin tulnud sõjaväest. Mul ei olnud töökohta, mul ei olnud ka mingisugust ideed, sest ma olin, ma olin siis kuidagi sellist vaimustust täis, me ju terve kaks aastat me tegelesime sõjaväes muusikaga kui see õppeaeg välja arvestada. Ja, ja meil oli seal estraadiorkester või estraadikoosseis ja ja siis siis ma kogu aeg laulsin seal sõjaväes ja, ja kuna ma olin televisioonis ka juba mõned korrad esinenud ja isegi filmis duett-duell siis mulle laul ja siis selline naiivne ettekujutus, et nii kui ma sealt väravate tagant pääsen, et siis kõik varieteed, kabareed ja ma ei tea, kes veel kõik ootavad mind. Aga laeva ei olnud, ei olnud ta tühjagi, nad ootasid, kuigi ma sain jaanuarist 72 siiski Tallinn baari tööle ja, ja seda tänu Toivo hundile, kes siis seal laulis, tema hakkas minema, siis sõjaväkke ma ühe portsu vahele, aga laulsin isegi kasutades tema esinemisriideid, mis mulle siis muidugi selga mahtusid. Aga siis ütles Andrus Saar read Rameeto toimetusi ja rameeto oli meie jaoks niisugune püha koht, sest et keskkoolipõlves juba need rameeto, mälumängude suured ringid ja väiksed ringid ja, ja niimoodi meelejahutaja kõik. Kõik see tekitas sellele toimetusele minu jaoks sellise erilise valguse ja ütles, et seal on toimetaja administraatori kohta on vaba ja ma saingi sinna toimetusse. Ja Ma olin selles rameeto siis oma üheksa kuud vist. Ja siis ma sain aru jällegi ühest asjast, et ma ei saa kahte jumalat teenida selles mõttes, et et see laulmine ja Olav Ehala ansambel ja see tundus kõik nii põnev ja nii haaras meeletult ja rahades oleks pidanud ka tõsiselt tööd tegema. Mistõttu Ma sain tehtud televisiooni, režissööri assistendi eksami endale Tambergi valvsa pilgu all. Ja ma olin isegi seal televisiooni poole peal mõnda aega režissööri assistent, aga, aga aga see mulle ei meeldinud üldse. Ma pean ütlema, et ma ei ole igasuguste masinatega üldse sõbraks saanud siiamaani eriti. Ja liigutada neid e peal, nagu tol ajal oli, see oli päris keeruline minu jaoks. Mistõttu tekkis siis õnnelik seis natuke hiljem, see oli kuskil 73, lõpus võis olla, et minu arust see on vabakutseline autor mitte koosseisul, on autor televisiooni raadiokomitee tiiva all. No ja siis see karjäär, niimodi tuursetesse laulmine oli ikka põhiline ansambel apelsin ja nii edasi, rännuaastate rännuaastad ja siis oli veel üks huvitav asi, kui see mittekoosseisuline staatus ära kadus üldse. Siis ei kujutanud mina hingest, et meie poliitiline süsteem võiks muutuda ja siis tekkis nagu mure, et aga mis siis saab, kui pensioniiga kätte jõuab ja nii edasi. Mistõttu Peeter Sauli orkester võttis mind oma tiiva alla, aga mitte või lauljat vaid kui pillide häälestajat ja remonti, et remondimehena kirjutabki kirjad oli niimoodi, aga tasuks muidugi selle selle kattevarju eest, siis ma pidin ikkagi nendega esinema, vähemalt kord kuus ja, ja seda ma ka tegin, niikaua kui see, see asi siin otsa sai. Nii et selles mõttes ma olen vikerraadios nii-öelda vana tegija. Aga aktiivselt asusid taas tegutsema 98. aasta lõpust, kui Marje Lenk kutsus sind EMO meeskonda ja 12 aastat juba. See on väga üllatav, et meie kamp väikeste muudatustega küll on vastu pidanud ja ja ma ütleks, ilma igasuguse Tahtmiseta lihtsalt labaselt seda asja kiita, aga aga ma tõesti ootan seda päeva, millal saab tulla Tallinna ja just sellepärast, et osaleda minu turniirid, nii et olen endiselt väga tänulik. Sul oli väike mälumängu kogemus ka enne seda, aga pärast seda on üsna palju olnud, nagu ma aru saan. Nojah, nad millegipärast rahvas arvab, et need, kes seal nemad orniiris või kellel on see pitser külge jäänud. Et need on väga targad. Tegelikult see muidugi nii ei ole, aga mul on mälumäng on meeldinud ja ja ma mäletan varasest lapsepõlvest kõige paremad olid need klassijuhataja tunnid või mingid raamatukogutunnid ja mida seal tehti? Kui oli viktoriin, kes on rohkem lugenud raamatuid, ahkust raamatust, on see tegelane ja nii edasi ja nii edasi, ma olen üsna mitu raamatut võitnud nende nende mälu mängukeste küsimustena arvamuse peale siis jaa, jaa. Kuidagi meenuvad seal omal ajal kultuurielus, olid sellised rubriigid nagu kirev gloobus ja kas te teate, et või, kas te teadsite, et neid mulle meeldis alati lugeda ja eks neid väikseid pudemedan lihtsalt meelde jäänud ka? Meeldivad mälumäng on sind viinud ka Eestist väljapoole, jah. No ühe korra. Ma olen käinud Soome, see toimus laeva peal, seal mälumäng. See oli siis nende vaste meie kuld villakule mis oli siin hiljem televisioonis. Ja seal oli selline probleem, et. Oli siis Ago-Endrik Kerge seal margid Hagunen, praeguse nimega meil oli siis välja valitud ja see oli väga põnev mäng. Ja, ja vahepeal tundusid need küsimused väga rasked olevat. Aga eks see muidugi oli sellepärast raskem, et sa pidid selle küsimuse tõlkima eesti keelde oma peas. Kui palju ma seda soome keelt nüüd ikka oskan? Ja natuke ma töötan ja siis mõtlema eesti keeles vastuse välja, selle tõlkima oma peas soome keelde, siis kuidagi selle puterdama sealt välja. Ja, ja mul on meeles, et küsiti Newton'i ühesõnaga seda valemit, E võrdub entse ruut. Ja, ja ruut on neli, eks ole. Ja mina mõtlen, et mis, mis asi see neli, et see on nagu neli ja selle panin selle kõvasti. Aga mul õnnestus siis kobinaga see võita ja jaja. Siis sa pääsesid kindlasti Soome meediasse. Seda ma ei teagi, Soome meediasse pääsesime tänu nendele Ühistelevisioonisaadetele ikkagi ja kui me siis kuskil 90.-te alguses kui, kui sai juba Soome nagu tööle minna ja rokk hotellegi palgati no siis olid seal lehes olid mõnel korral suured intervjuud, sest noh, see asi oli nii uus ja ja noh, eksa minu nimekene oli siin ka natuke tuntud juba ja tänu tänu esimesele rock summerile, mida ju siis radio ikka nendegi noh, siis mul olid seal mingisugused sidemed tekkinud ja me käisime seal paaril rokkfestivalil ka ja siis tehti niisugusi intervjuusid, et kas teie olete Eesti uus Georg Ots ja nii edasi. Aga toredad ajad olid. Nii, aga nüüd jõuame selleni, et sa siis said ühel hetkel lausa vikerraadiosaatejuhiks. Millal see nüüd oli? See oli nüüd peaaegu seitse aastat tagasi kui, kui alustati miniturniiriga ja alguses semini turniir algaski poolest aastast, ütleme poolest õppeaastast siis aasta alguses jaanuarikuus ja minu arusaamist mööda see oligi mõeldud. Et katsetame pool aastat, mis sellest asjast välja tuleb. Aga nüüd on seitsmes hooaeg ja ja tundub, et, Sulle see sobib mulle väga hästi, sellepärast et et ma, ma ei saaks öelda, et ma olin lapsepõlves väga teadmistejanuline aga ma siiski lugesin palju ja tore on vaadata neid erikoole ja nende võistkondi. Ma olen nii vana kala küll, et ma saan aru, kes, kes nendest on lugenud raamatuid ja kes ei ole. Et seda nagu tore jälgida ja nende nende mõttekäigud on nii pööraselt. Ma ei tea, kas, kuidas öelda ebaloogilised või, või kummalised. Et seal saab alati väga palju nalja ja, ja seda on väga tore on seda saadet teha ja tundub, et et lapsed naudivad seda ja, ja noh, eriti hea meel on viis kui ühe koma kuskil ka ütlesin, et muidu täitsa normaalse väljanägemisega inimene tuleb juurde, ütleb, et kuule, ma kuulen, Miniturniir väga hea saade, aitäh ja siis läheb süda soojaks. Kuidas sul lastega sujub, kas nad kutsuvad sind vanaisaks või teavad sind kui suurt laulutähte? Lapselapsele ma olen muidugi vanaisa ja et meil algusest peale nagu mina olen ikka see muhu vanaisa. Aga ei, ta hüüab mind mingi taadu või papi või, või niimoodi oleks ka tore. Aga, aga jah. Aga need lapsed, kes nüüd siin miniturniiri Sandlas, nad tunnevad sind kui lauljat või nendele. No eks eks nad ikka tunnevad, eks nad ikka tunnevad, aga, aga seda ma ei ole küll tajunud, et nad võtaks mind kui mingisugust täitsa muldvanaonu seal. Ja, ja see on hea sellepärast et me oleme ikka saavutanud kõikide võistkondadega päris hea kontakti. Et ma üritan ka ja see pole üldsegi raske viie ennast nagu nende maailma ja suhelda nendega, mitte nagu mõni karm õppealajuhataja kusagil koridorinurga peal vaid kui, kui võrdne võrdsega sõber sõbraga ja ma julgeks öelda, et me oleme hästi hakkama saanud. No järjekordne hooaeg hakkabki varsti lõppema. Jah, annaks annaks raadiojumalad, et seda tigedaks sügisel. Nii aga tegelikult Ivo Linna, me kutsusime täna saatesse kogujad, tegu, mis on küll pühendatud vikerraadio sünnipäevale ja sellepärast Ivo on ka meie saatekülaline on siiski see, et sa oled ka kõigele sellele lisaks, millest me oleme rääkinud, tegelenud kogumisega, tegelenud muusika jaoks, mitte väga erakordse Kohrumisega, aga see pole üldse mul esimene kogumine. Jah, ma just seda tahtsingi küsida, et kas, kas sa oled veel midagi kogunenud? Ja ma olen kogunud igasuguseid asju. Ja muidugi algus oli nagu tolleaegsetel lastel ikka margikogumine sest veel liikus suurtes kogustes Eesti vabariigi marke, siis oli neid vanu keisririigiaegseid, Saksa mark, Bosnia-Hertsegoviinad, mis seal kõik olid niuksed sajandi alguse marka. Neid liikus päris palju. Ja, ja oli suur asi pääseda näiteks 60. aastal Tallinnasse üldlaulupeole, ma käisin esimest korda siis poistekoorilaulupeol. No üks kindel koht, kus ma käisin, oli mündi tänaval margipoes ja ostsin sealt Ruanda urundi mark neli tükki. Ja, ja see oli, see oli, ma olin üle küla poiss, seal Kuressaarest tollal ühel hetkel. Aga see margikogumine vajus Kaagojaga ära, sest asemele tulid vanad rahad ja mündid, momendid ja jaga paberrahad. Ja tõuke selleks andis väikene leid meie omast aiast. Nimelt aardeleid, no ütleme nii, see oli 1563. aastal Riia vabalinna killing, selline sõrmeküüne suurune väikene hõbedatükis, äriline väärtus seal muuseumis. Ja, ja sellest sai kuidagi kuidagi alguses müntide kogumine. Ja sa püha müristus, kui seal oli vaja öelda sõpradele, et kuule, ma korjan münte, tsaari, neid vaskkopikaid ja ka hõberaha, seda liikus kõvasti ja, ja nii targaks ma sain, et ma siis kuidagi üritasin seda koguga kataloogi seerida. Et ühed rahad olid löödud siis Peterburis ja teised Jekaterinburgis ja ja nii edasi ja nii edasi. Ja osa sellest on, on isegi olles seal minu, minu lapsepõlvekodus, aga, aga osa muidugi tuulte ja tormide teed läinud selles mõttes, et see huvi kadus siis ära, kui pahad inimesed hakkasid laskma igasugust kummalist muusikat raadiost. Ja kliendid olid peast Behiti ja need olid peast pühitud, kuigi ma ütlen, et et võib-olla tänu sellele, et mul mõlemad vanemad töötasid Saaremaa muuseumis. Sellest ikkagi on jäänud niuke piiritu austus, muuseumid nende töötajate ja kõige sellega seonduva suhtes, nii et et see muuseumi elu kui ma ei oleks nii tuuleme olnud, võib-olla minust oleks saanud muuseumitöötaja arhivaar, ma kujutan ette, et see oleks mulle mingil määral võib-olla isegi sobildage. Aga siis pöördus maailm teistpidi. Kas sa salvestasid ka omal ajal muusikat raadiost? Ja see võimalus tekkis pärast seda, kui me olime vennaga käinud. Ühe suveremont kontoris tööl. Ja seda oli võimalik siis mingite juhtmetega ühendada raadioaparaadi külge või siis minna sõbra juurde, kellel oli ka seesamasugune magnetofon ja siin saad omavahel ühendada ja võtta ühe lindi pealt teise peale. Ja see tegevus oli, see oli väga-väga elav seal ei piinarikas, sest nad tassida seda suurt magnetofoni läbi terve Kuressaare linna selleks sõbra juurest kaks lugu peale võtta. Oli ka omaette tegu, aga, aga seda sai tehtud jah küll. Et mingisuguseid linte on mul isegi alles seal keldris. Muidugi kvaliteet on päeva neid võimalusi arvestades null. Aga meie jaoks oli tähtis, sest, et kõik meiega omavahelised nii-öelda poolsalajased klassipeod seal kümnendas kuskil 11. need toimisid ainult makilindilindilt kostvate helide saatel ja ja nii nagu tollal öeldi ja et mõni lugu oli ikka nii armastatud, ütled selle makilindipruunist toonist, suurt seal midagi. Aga need olid ikka väljamaa lood, siis põhiliselt, mis olid kunagi võib-olla plaadi pealt ümber võetud või siis tõesti raadioeetrist, ma ei tea kuskohalt siis lõppkokkuvõttes, kas raadio Luksemburgist? Jah, Radio Luxembourg, siis raadio noort ja siis oli seal, ma ei tea, kas saan õigesti meeles, aga üks saksajaam oli Deutschland sander non handarfeer. Spizzan paraade oli seal igavamaid laupäeva õhtul ja neid me saksa lugusid lindistama Soomest Soomest tuli juba see kahtakse kärjesse. Oli üks edetabelisaade ja ma arvan, et see kaadaksin kergesse oligi esimene, kus ma kuulsin nii Rolling Stones biitleid ja neid muid Royorbis saama briti omaniga oli seal kõva tegija. Lääne muusikat, et võimalikult rohkem kätte saada ja üks suur niisugune ässitaja oli minu vanem vend, kes, kes oli tegelikult rohkem sellise džässi Hoiga, aga, aga tema juhatused olid head, et mida kuulata ja mis on hea ja ta hiljem õppides siin kunstiinstituudis, siis ta saatis mulle linte, mis taolised lindistanud ja igasuguse muusikaga, eks ole, mis mulle väga meeldis, oli kuskil 65. kuuendal aastal oli Soome ansambel finntrio näiteks? Jah, isegi jah, täiesti saamachansil jussiga. Vill lood olid seal veel. No ma arvan, et biitlite san olid sa juba enne, kui sa süstemaatiliselt neid plaate koguma hakkasid. Ja biitlite ajast on ikka kuuekümnendad, aga kusagil lehes kirjutatakse nagu see kogumise alguses jäi seitsmeks. Ja 75 oli see kogumine aga, aga no ma mäletan väga hästi, kui oli aasta 64, esimene märts minu isa sünnipäev. Ja, ja ta oli sellel päeval tööl, mistõttu mul oli vaba võimalus raadionuppu keerata nii valjuks, kui ma tahtsin. Ja tema sellist välismaa popmuusikat ei seedinud silmaotsaski. Ja siis mängis seal ansambel biitlas rakendroomiuusikut. Oh, seal õnnepäev. Ma kuulasin seda lugu siis esimest korda, kuulsin jaa jaa. Ja alguses oli tegelikult üks segapudru. Rolling Stones oli minu jaoks kuidagi äratuntavam kui biitlid. Sest teisi sellise meloodilise mitmehäälse lauluga bänd oli, tollal oli, terve läänemaailm oli neid täis maa ja raske oli vahet teha, nii et see äratundmine just need on, biitlid tekkis natuke hiljem, aga kuna saarlastel paljudel olid ju välismaal sugulased siis kuskil ma arvangi, et 64 viis hakkasid jõudma sinna plaadid, suured heliplaadid, peed, vinüülid, Veinüürid muidugi. Ja kuna meil oli ka selline taina nimeline grammofon, raadio oli kodus siis esimene biitlite plaat oligi Kanadas välja antud kogumik pealkirjaga Twistantšov, et millal ma esimest korda nagu olis lihas ja veres, ütleme ihus nägin. Kuulata sain. Ja pärast Tartu Ülikooliaegadel 60-lt date lõpus siis kui keegi sai ja kes need keegi oli, üks nendest oli tuntud Tartu vaimuelu täht Aleksander Müller kes sai näiteks biitlite valge albumi kusagil. See siis võeti makilindi peale ümber ja seda plaati Me sõbraga kuulasime järjest üks, 20 korda vähemalt, rääkimata siis Pepperi kuulamisest ja see oli, see oli kuidagi niisugune taiga Telegraph et ahah, sellel on see plaat. Ja, ja see ei olnud mitte ainult biitlitega, aga noh, kui Tartusse jõudis ikkagi esimene näiteks Jimi Hendrixit plaat või kreemi või, või nende so kokkeri, nii plaadid, siis see informatsioon levis väga kiiresti. See käis umbes sama kiiresti tänapäeval siin läbi interneti. Ja kes tahtis, sai neid lugusid ümber lindistada ja kulla kuulata ja nautida. Aga jah, tuline kahju oli siis ma olin juba sõjaväes, kui tuli siis ikkagi lõplik, selgus, et biitlid on läinud laiali ja ja ma. Ma ei osanud öelda, et ahah, see lugu on nüüd selle plaadi pealt ja ega ma ei mõelnud, et ma peaks neid plaate hakkame korjama. Aga, aga tagantjärele mõteldes, siis ma ütleks, et et kaks lemmikut mul ikkagi sellel ajal oli biitlasse, Rolling Stones Olen lugenud kusagilt, et alguses kogu ühest plaadist, milles olid Viru hotellis saanud kelleltki Kanadast tulnud Ja meil oleks väga tore administraator Maret tema mees käis Kanadas ja tõi sealt plaadikogumikku, mis oli siis just ilmunud biitlite 62 kuni 66 igavene uhke vinüülplaat ja, ja kuna temal selle vastu võib olnud, siis ta küsis, et kas keegi ei taha seda. Ja mina tahtsin, see maksis 25 rubla, mis oli kõva raha, kõva raha ja. Ma kuulasin seda plaati ja kuulasin ja kuulasin ja siis oli seal kuidagi nagu informatsioon või sain ma seda kuskilt Soomele, sellest soosige ajakirjast, et kohe tuleb ka 66 kuni 67 kuni 70 valimik. Siis ma mõtlesin, et selle peaks ka nagu saama. Ja kuidagi. Üsna kiiresti tuli see mõte, et nüüd võiks korjata siis need biitlite originaalid, kõik neid polegi ju nii palju. 14. Ja siis ma hakkasin tegutsema selles suunas ja selgus, et neid päris originaale, mis olid ikkagi kuuekümnendatel jõudnud siia. Ega neid suurt enam võtta polnud. Käisin antikvariaatides, küsisin sõprade käest. Oli neid, kes ütles, et mitte mingil juhul ma seda ära ei anna. Kallis mälestus nii edasi. Eks nad olid juba päris trööbati olukorras. Mida ma tahtsin öelda, et ja siis vinüül ja kuigi kaua vastu ei pea eriti tollaste grammofoni tega? Jah, aga siis, siis tuli ju juba parem graphan poola Unitra nimeline. See tundus olevat kahe grammofon. Ja siis mis selgus, et hakati välja andma juba üsna vähe pärast viitritel ajal oli minekust oli seda aega mööda läinud kordustrükid ja esimene esimene port oligi mul selline, et mul vist oli ainult üks nii-öelda originaal võtta. Aga, aga siis siis hakkasid kogumikke tulema ja noh, ütleme nende originaalide juurde tagasi pöördudes siis möödunud aastal üks ameeriklane tegi mulle kingituse, kinkis kaks biitlite plaati mis olid ostetud siis esimesel päeval, kui nad Ameerikas müügile tulid. Nii seal nagu esimese päeva ümbrik ja täpselt hirmsas seisukorras, aga, aga siiski kuulatavad. Ja, ja siis asi arenes kuidagi niimoodi edasi, et alguses ma mõtlesin korraks inglise variandid siis ma uurisin, nimi oli uurida oli, et on ka Ameerikas terve diskograafia, neid plaate on välja antud Saksamaal eri eri valikuid erikogumikke küll küll siin-seal ja kolmandal pool. Ja nüüdseks ongi selgelt. Ma ei näe Lõuna-Koreast, Brasiilia ja nii ja teistpidi ümber maailma. Sadu ja sadu onene'd ilmub kogu aeg. Ja, ja, ja niimoodi sisse kogu täienes ja ja noh, tol ajal oli tähtis ja praegu on ka tähtis olla soomlastega sõbralikes suhetes. Aga siis oli muidugi ja niisugust omakasupüüdlikkust oli ka sees, kui mõni lahke soomlane küsisid, nad helistas, et ma tulen nüüd jälle käima siia ja tuua ma ütlen, et järsku lähed plaadipoodi, vaatad, kas vaat seda plaate on. Siis ma sain sealt neid plaate ja siis ühel hetkel tekkis mul mõte, et miks mitte korjata siis ka neid plaate, mida nad on andnud välja pärast tiitleid soologa artiste, täna kõik need neli meest, hakkasin neid korjama ja, ja see põld on väga suur. Sest põhimõtteliselt võiks jätkuda, jäi see jätkubki, sellepärast et McCartney on ju täitsa tegema veel ja, ja, ja lagannavad Norringo uuringol tuli hiljuti uus plaat välja ja aga neid üllatusi tuleb mujalt või sellepärast, et juba 1989 koma käisime esimest korda Ameerikas. Üks kohalik, väga tore muusikameespool oli tema nimi, kes oli ka biitlite fänn, ütles, et ma viin siin ühte ühte plaadipoodi, kus on igasugust kraami väga palju ja oligi mul oli, ma mäletan, mul oli 100 dollarit raha ja selle eest ma sain neli plaati, päris kallis. Aga need olid piraatplaadid, Linüülid, kus oli peal biitlite stuudiomaterjal. Kuidas nad lindistasid, ahah, seda lugu tehti seal mingi 10 varianti ja nii ma olin tõesti eksklusiivselt juba täies, ma olin tõesti üllatunud, et kuidas need materjalid sealt läbi uudistoodetest üldse välja on, on kuidagi libisenud. Ja nüüdseks on selge, et, et need materjalid ongi sealt välja libisenud ja nüüd on andnud antud välja piraat. Firmad, keda on arutu hulk. No seal on seal müstilisi plaate muidugi niisugune tavaline melomaan ei tahaks, neid plaate võib üldse kuulata, sest ta siis läheb nendel nemadki inimesed, eks ole, läheb lugu, läheb sassi, see ei kõla siis võetakse 25 korda uuesti tööprotsess, aga see on isegi üks firma andis välja ja, ja tänu Peeter Volkonskile kiitlan, et mul on see terve sari olemas üle 20 plaadi, nende nii-öelda tööprotsessi ja selliseid materjali liigub, liigub üha ja, ja kui poolme kaardistame juttu, siis ilmus universaali väljaandena täiesti luksuslik variant. Raamat DVD vinüül, CD tõlkekomplekt. Paul McCartney kunagisest plaadist bänd Ander on. No kuidas sa seda jälle Jostana ikka ostad ja kuuldavasti nii ongi kavatsenud või, või viib seda kavatsuste ellu, et anda kõik oma plaadid välja selliste ülipõhjalike variantidega ja luksusbla ja no ma olen näinud ka muidugi sellist komplekti, kus oli piltsi, CDd, eks ole, mis CD siis peaks olema tegelikult väga odav asi. Aga kuna ta Ameerikas nägime, oli pärlmutrit ega, ja ma ei tea, mis mõtteritega ehitud karbisestamaks ligi 1500 dollarit tase jäi muidugi ostmata. Ja teine asi, mida minusugune suhteliselt ja rahakotiga kollektsionääride lubada ei saa. Anned näiteks originaalsinglid, mis maksid juba siin 80.-te alguses, maksid teie lõpus, 80.-te lõpus maksin Ameerikas üks singel ütleme 60 dollarit, 100 dollarit, kvaliteet muidugi võrratu. Aga noh. No see on juba see oksjonikaup ja kui küsida sult palju sul neid ühikuid on praegu. No ühikuid on, kui ma loen kokku biitlid eraldi karjääri nii vinüülide kui kui CD peal, siis need ühikuid on 10 vähem kui 700 pluss sadakond teeveedeed, pluss umbes sadakond raamatut. Pluss ka VHS-i video, videolinte on üks 50 tükki, sest kes seal siis video kees stardipaugu juures kujutas ette, et kohe tuleb siin DVD ma siin, eks ole, või midagi veel. Nii et neid on jah, terve igasuguseid ajakirju ja noodialbumeid on ka terve ports ja. On sulle kedagi võrdsetest biitlite alal. Võimalik, et on ka, sest et on on mitu too kutt, keda ma tean, kes korjavad, aga nad on, võib-olla ma olen niisugune selles mõttes laiahaardelise lisem, et ma korjan noh, kõike, mis on seonduv biitlitega, aga on neid, kes korjavad ainult raamatuid, näiteks on neid, kes on, lepivad ainult originaal vinüüliga ja originaalsinglite nende EP plaatidega. No need on need niisugused fanaatik Jah, nad täijääri täiesti fanaatikud ja aga, aga kunagi isegi Nikolai Ivanovi nimeline Kehra spordiõpetaja. Ta isegi tegi ühe biitlite klubi, aga see suri võimalik võrdlemisi kiiresti ära sellest tale jutuga rahadest. Ja, ja sellest on kahju, sellepärast et omavahel võiks nagu ikkagi suhelda küll. Sest et mõnel on võib-olla riiuli peal selline haruldus, mis on minu jaoks haruldus, aga tema, tema näiteks tahaks sellest lahti saada oma kahekesi. Mis on sinu kogu suurima haruldast, no täna sa oled meie saatesse kaasa võtnud CDd, mis on siis juba digitaalajastu tooted? Jah, no selle vahega, et need on kõik need kõik piraadid nii-öelda, aga need on kõik piraadid, need on ostetud välismaalt küll igasugustelt turgudelt ja Moskva turgudelt. Ja siin on väga huvitavaid, huvitavaid asju veel. Aga no kõige haruldasem Mida sa ise hindad kõige kõrgemalt? Ma ei taha öelda rahaliselt, sest rahalist väärtust on tavaliselt alati väga raske. Sentimentaalne ütleme, selline väärtus on, on sellel võib-olla, ma sain kunagi 89. aastal poolme kaardilt isiklikult autogrammi mille ta kirjutas oma kontserdi nii-öelda bukleti kaane peale selle ma raamisel ära lausa ikkagi omakäeliselt ja minu nina all kirjutab. Praegu ma ei tea, kas ma, kas ma tunneksin sellest nii suurt rõõmu, aga siis see oli esimene kord. Rootsis oli Stockholmis ja ma sain sinna kontserdile minna ja ma olin süte peal või ma ei tea, mis, mis asja peal. See, see tundus nii hea ja ta oligi väga hea, sest hea küll, see olnud biitlus, aga, aga vähemalt üks nendest laulis, originaal laulis, see, see päästis seda kontserdi ära. Väga paljuski ja, ja see oli tore kohtumine. Ma ma olin nii ähmi täis, et oleks võinud ta käest paari sõnaga midagi küsida või öelda, aga mul suu kuivas juht veadmisele vehkat Väins võtta, teha. Aga, aga plaatidest. No Ma võiks öelda, et ega siin eriti tihti siin meie mahakamara peal võib-olla neid noh, Lõuna-Koreas välja antud plaate nagu ei leia. Biitlite plaate on päris haruldasi Jaapanis välja antud plaate. Brasiilia omasid liigub võib-olla isegi sagedamini, aga, aga mul on isegi üks Peruus välja antud plaat ja ja rääkinud endise idabloki maade plaate, sest et ega sa seda saksa TWA Miiga Sharp Platoni firma biitleid ka enam kuskilt ei saa. Saamigatki enam jaamigatki pole ja jogotoni plaadid? Jaa, jaa. Ja Suprofoni biitlid ja need on asjad, mida ikkagi enam ei liigume tšehhist ostsingi kuskilt jälle päika pealt, Suprofoni annab vana biitlases meloodia plaatina. No meloodia andis välja. Me teame, Slava muusikana Roodne Vitlus, teoska Köll. Ja kuna meloode ja töötas ja ka mitmel rindel Riias oli üks haru Leningradis oli üks harva Moskvas ka. Siis mul on kaks tükki neid, neid omaaegseid körliga väljahaaval ära ja nii et, et see on ja kus sa sedagi enam saad. Aga on seal mingi ihaluse objekt, mida sa tahaksid saada, äkki keegi meie kuulajast kuuleb nüüd ja oleks valmis sinuga ühendust nutma? Kagi ikkagi vältimatult oleks uhke tunne, kui oleks heas korras read originaalid. Nende ümbrikud olid paksemast paberist. Ümbrikus põlev tähtsust, see plaat tundus, et ta oli ka nagu mingisugusest kõvemast veenüülisteta. Neid painduv ei ole olnudki, kui kui hilisemad Või hilisemad olid väga painduvad alguses nad olid nagu selline, nagu Shellakest juba pea just. Et oleks, oleks ja, ja, ja vat atled järsku mõnele on saadetud kunagi kusagilt Rootsist Ameerikast sugulased saatnud ja vedeleb kuskil keldririiulil. Näiteks ka ütleme nende Saksamaa perioodist kas neist on sul midagi? Ja Saksamaamaterjal on nii palju, kui mina tean, see on mul kõik olemas, aga osa sellest ongi vinüüli peal, osa osa on, osa on siis juba juba CD peal. Aga muidugi jah, need esimesed oleks, see oleks ihalus tõstetud. Ma olin ikka päris kurb seal Los Angelese Rockmanni nimelises kaubamajas, kus oli kus mulle sai selgeks, et mul oleks pidanud olema taskus vaba raha, umbes 10000 dollarit. Ma oleks siiamani õnnelik olnud, et, et seal meedia, neid originaalsingleid, ilmselt keegi väga nutikas vend ostis neid kokku ja, ja panin nad rahulikult keldririiuli peale ootama aega, millal. Millalgi nii see käib ka kunsti ja üldiselt täpselt. Oled sa ehk vaadanud ka Ebayst või Amazonist? Pean ütlema, et ei ole, ei ole vaadanud. Mitte tekitada endale ilmaasjata. Ja see 700 plaadikestan tegelikult köömes selle kõrval, mis kõik on kuskil ilmunud ja, ja võib-olla tõesti uurides Interneti saaks saaks väga palju teada, mis seal üldse kuskil ilmunud, aga ma tean näiteks, et New Yorgis ilmus kunagi Lennoni plaat, kus ta laulab rock n rolli, mis on ka ametlikust diskograafiast, on Lennon, rock n roll, eks ole. Aga ilmus plaat nimega ruutjuured mis mul on nüüd küll CD Ena olemas, aga see vinüül on nii haruldane, et selle tükk maksab 3000 dollarit näiteks ja, ja ma usun, et selliseid väljaandeid on, on palju. Üks on nendest näiteks antud Jaapanis välja pealkirjaga 100 Narammister pool aga poolilane Jaapaniga oma suheda istus seal vangis selle narkootikumide pärast mõnda aega ja ja niimoodi ja, ja mul on isegi teada, mis lood selle plaadi peal on. Vano rock n-trolle peoga ja seda plaati ei saa mitte kuskilt. Nii et arenguruumi on, on kõva aga kui need kokku võtta, seda meie juttu, et mida sulle on andnud see kogumiskirvega, et see lihtsalt kirg või, või on sellest kuidagi sinu loomingulises töös kasu või annab see sulle kuidagi isiksusena midagi? See on andnud seda, et, et need neli noorukit, keda, keda ju kuskil ja mitte ainult nõukogude liidus, aga ka näiteks Ameerikas teatud vahes vägapulaatia ja leiti, et nendele tõelise muusikaga midagi ühist ja nii edasi ja nii edasi. Et mida rohkem sa sa jälgid ja just sedapidi jälginud, et kuulad neid plaate kui, kui lihtsad ja siirad, ütleme, nad olid alguses väga huvitavad armooniad, väga huvitavad meloodiad ja kuidas plaatplaadilt nende nende see looming nii meeletult süvenes. Jõuad sellele napi kaheksa aastase täppareid ja asemele ja, ja, ja kui üle tüki ja panna kasvõi sedasama, saatsin Pepperi peale. Mina leian sealt kogu aeg midagi uut, mida ma ei ole enam välja suutnud kuulata. Kui hea see point ikkagi oli, kui õigesti nad mõtlesid, kui sügavad olid nende laulude tekstid. Ja kuidas peaks step head punti tegema, vot vot selle teadmise ma olen sealt küll ma usun kätte saanud. Aitäh suur tänu, loodan, et eesti rahva jaoks alatsionaal vähemasti sama väärtuslik. Maailma muusika oli veel punane olema. Aga jää siis edasi vikerraadio sõbraks ja ole ikka meil teretulnud nii Nemo turniiri ja miniturniiri, kui ta rääkimas biitlastest aitäh suure kogu baasil, aitäh. Täname sind ilusat kevadet. Olgu lisatud, et täna pühapäeva õhtul ETV saates navi räägime ka televaatajatele pisut selle sarja tegemisest ning kuulame Ivo Linna mõtteid ja näitame valikut tema biitlite plaadikogust. Tänase saate tõid teieni Mart Ummelas ja Vivika Ludvig. Seni nädala pärast ja siis loodame tutvustada üht tuntud kirjameest, kelle kireks on reisimine.