Sellise särava vokaalse tulevärgiga algas saade itaalia lauljannast tšintšilja partoolist kelle hääleliiki on üsnagi raske määratleda, kuna tema rollide skaala ulatub Su sarnaste therliinast Keru Pino ja rosinani. Koloratuurne metsosopran on vast kõige lähemal kuuldava iseloomustamiseks. Kui selline liigitamine üldse vajalik peaks olema, seda muidugi nende tarvis, kellel isiklik kuulamiskogemus puudub. Kuuldu oli Chryseldaaria Antonio Vivaldi ooperi Stotoone plaadifirmat EKA poolt välja antud Vivaldi aariate albumilt mis purustas möödunud aastal enamikku müügirekordeid. Tšetšeene, partolion, noor, edukas, kuulus, tunnustatud ja armastatud lauljanna kelle tee tippu on olnud lihtsam ja valutum kui enamikel teistel, kes 35 aastasena olles enda võimekust maailmale tõestama peavad. Tšetšeenia saab neljandal juunil tõesti vaid 35 aastaseks ja laulja kohta pole seda sugugi palju sest lauljaks õpitakse reeglina kauem kui muudeks ametiteks. Ilmselt oli tal oma teeotsa lihtsam üles leida, sest ka tema mõlemad vanemad, ema Silvano ja isa Pietro Angelo olid mõlemad Rooma ooperilauljad. Roomas sündis ka Tšetšeenia ja tema esimene lauluõpetaja oli samuti ema. Esimene esinemine oli juba üheksa-aastaselt Rooma ooperi kompanytosca etenduses, kus ta laulis lava taga karjuse osa ehki, nagu ta ise väidab, oleks ta meelsamini tegelenud flamenkotantsu kui laulmisega. Kuni seitsmeteistkümnenda eluaastani ei pööranud ta hääleharimisele üldse suuremat tähelepanu. Siis aga asus muusikat tõsisemalt õppima Roomas antatše Tšiili Akadeemiasse. Tõsi küll, esialgu oli peatähelepanu trombooni õpingutel, kuid lõpudiplomi sai ta siiski asja eest, mis talle paremini sobis, mis tal gaseeritud nagu paremini välja tuli. Tšetšeenia on akadeemilise haridusega laulja, kelle esinemist vürtsitab uskumatu temperament sus. Näib, et ta ei tunne iial väsimust ja isegi aeglane Elleegiline muusika kõlab tema esituses intensiivselt ja kirkalt. Kõlas Reardo Hailuli, mis salvestatud 1998. aastal Vincenzo teatro olümpicos. Kostšetšilja partooli esines koos pianist šanifti Bodeega. Kuid esmast suuremat Tähelepanu koges ta kaks aastat pärast akadeemia lõpetamist, kui laulis televisioonis koos Katjoryczarelliga parkarooli Hoffmanni lugudes Leon utsiga ja rosina aariat Tsevilja habeme ajajas. See oli sensatsioon, mis sündis tänu televisioonile ja kui ta kohe pärast seda laulis Pariisis Tuhkatriinu Rando Rossini Tuhkatriinut ennustasid kuulsad dirigendid Daniel paarenboim ja Herbert von Karajan tale suurt karjääri. Tänapäeval ei kujuta ükski edukas laulja nii-öelda suurt karjääri ka ilma plaadifirmade kaasabita Londoni firmat deka produtsendid olid varmad temaga lepinguid sõlmima ja nad tegid õige panuse, sest Vivaldi albumit on müüdud ligi pool miljonit eksemplari ja see on klassikaplaadi kohta väga suur müüginumber, kuna klassikaplaatide tavaline korralik müügiarv on 50000. Rekkamuusik grupp president kostabilawadži sõnul seob neid tšintšilja partooliga soliidne leping, mis sisaldab suuremaid ja väiksemaid projekte, millest lähiajal peaks realiseeruma album Klucky aariatega. See oleks sarnane Vivaldi albumiga selleski mõttes, et partoli otsib ja leiab üles ka need teosed, mida sadu aastaid keegi kuulnud ei ole. Ometi ei ole ta veel omandanud ega esitanud kogu talle ilmselgelt sobivat repertuaari Verdi, Wagneri ja pise ooperites. Tema eelistuste hulka kuulub 18. sajandi ooperirepertuaar. Sümpaatne ja huvid. Ta tundub talle sellest sajandist kõik nii ajaloo sündmused kui ka Mozarti ja Haydni muusika kes kirjutasid oma teoseid meda, staaži, opetrarca ja Kaldooni tekstidele. Sõna- ja muusika täielik kooskõla ja seos selle perioodi muusikas on tema jaoks vastupandamatult kütkestav ja huvitav. Ning see on ka peamine põhjus, miks ta just kogu 18. sajandi muusikarepertuaari eelistab. Lisaks isiklikule sümpaatiale seitsmeteistkümnenda ja eriti 18. sajandi muusika vastu arvestab partooli repertuaari valikul ka oma häälega. Minu hääl on mu peremees ja käskija, ütleb ta. Ma võin tahta laulda mida tahes, kuid mu häälele ei pruugi see sobida. Me kuulume kokku ja see tähendab ka seda, et mitte alati ei saa ma ka puhtinimlikust seisukohast endale kõike lubada. Näiteks Verdi mulle lihtsalt ei sobi ja seda mitte mu hääletud tusest hea tehnikaga saab laulda mida tahes, vaid minu isiksusele ei ole Verdi omane. Mu hingele sobib seitsmeteistkümnenda ja 18. sajandi muusika paremini. Mis ei tähenda seda, et Verdi muusika mulle ei meeldi, kuulan teda ooperiteatris hea meelega. Mis puudutab üldse nii-öelda hingega laulmist, siis näiteks Kaczyini laulud on nii kaunid, sõnad lihtsad ja arusaadavad ja lähevad otse südamesse. Kaczyini muusik on just oma lihtsuses, liigutab ja puudutab hinge rohkem kui mõniveristlikaarja. Oma tunnete väljendamiseks peavad lauljal olema ka vahendid hääl ja vokaaltehnika käel on Tshiili ajal jumalast antud ehk siis päritud oma lauljatest, vanematelt aga ka vokaaltehnikale pani aluse tema ema Silvano, kes aitab teda tänini. Esimene tõsiseltvõetav laulutund toimus kuueteistkümneaastaselt ka juba akadeemias õppides ei loobunud ta perekondlikel nõuannetest. Tööd tehti iga päev. Tehnika omandamist võrdleb tšintšilja maja ehitamisega mis valmib vähehaaval kive õigesse kohta ladudes. Ja kui paika pannakse kindel vundament, valmib ka soliidne ja korralik hoone. Soliidse ja korraliku vokaaltehnikaga võib oma häälega teha absoluutselt kõike. Ehkki see ei tähenda seda, et harjutama enam üldse ei peaks. Noor lauljanna väidab, et mõnda nooti harjutab ta nädalaid, enne kui rahule jääb. Ta otsib igale noodile õige ja sobivat varjundit või teisisõnu ehitab maja nii kindla, et võib sinna lisada mis tahes kaunistuse. Kuid kõige tähtsam on see, et tuleb armastada seda, mida teed tunda oma tegemistest rõõmu ning siis ei tundu ka harjutamine rutiinse või tüütu tegevusena. Lusti ja elurõõmu jätkub lauljanna rohkem kui küllaga. Tal on tõeliselt lõunamaine temperament, mis tekitab elektrilist kõrgpinget nii neis, kes laval kui ka neis, kes saalis istuvad. 1996. aastal esines tšintšilja partoli edukalt New Yorgi Metropolitan Opera Tuhkatriinu osas Rossini ooperis Laatchenerentola Tuhkatriinu. Kõige keerulisemaks selles osas peab ta hetke, mil Tuhkatriinu saab teada, et temast köögiga tast saab. Printsess Tuhkatriinu on üllatunud ja pööraselt õnnelik, sest unistus saab tõeks. Tõeline rõõmusokk vallandub eredalt ka Rossini muusikas. Siin on tohutult mängurõõmu, mis lähtub nii õnnelikust sündmusest kui ka muusikast enesest. Rõõm teha muusikat, laulda ja olla. Kuuldud Tuhkatriinu lõbu etteaste on tõeline väljakutse igale metsosopran-ile, kes selle rolli kallal asub, sest selja taga on terve pikk kooper. Efektse lõpunumbri jaoks tuleb õigesti jagada, energiat hoida hääl värske kuni võiduka lõpuni. Rossini annab igale metsosopran-ile suure õppetunni. Need, kel on õnnestunud näha ooperisalvestust tšintšilja partooliga nimiosas on kindlasti positiivse ooperielamuse saanud ning hoomanud ka tema erakordset koomilist talenti. Ta on nii naljakas, tore, arukas ja säravalt kirglik ühteaegu et teda nähes on võimatu ükskõikseks jääda. Peale Rossini kuulub lauljanna lemmikheliloojate hulka kindlasti ka Mozart. 10 aastat tagasi 25 aastasena laulis ta Pariisi Basti ooperilaval Keru piinut Mozart Figaro pulmas. Pärast seda on ta vaheldumisi esinenud nii Mozarti kui Rossini ooperites paljudes maailma ooperiteatrites. Koos praeguse tippbariton bränderfeliga on ta laulnud Mozarti Figaro pulmas kaasus annat osa, mida tavaliselt esitavad sopranit peale nooruse, andekuse ja kiire tõusu ooperimaailma tippude hulka ka seob neid veel yks asi. Armastus laulmise vastu. 1999. aastal andis deka plaadifirma välja albumi aariate ja titega ooperitest Cosi fan tutte Don Giovanni võluflööt see viljahabemeajaja, itaallanna Alžeeris, Armujook ja Figaro pulm esitajateks Tshiili apartoolijabränderfel. Ja pole kahtlustki, et nende loominguline liit on nagu õnnelik abielu, mis sõlmitud taevas. Kõlasid krahvid Susanna retsitatiivi Figaro pulma, kolmandast vaatusest ja papa keenud papa geena duetti võlus löödist esitajateks tšintšilja partoolijabränderfel metsosopran, kes edukalt esitab ka sopraniosi ja bass, kes on samaväärselt tugev baritoni partiide laulja. Kui portalilt ühes trios küsiti, kas ta arvab samuti nagu tenorit tenor Pavarotti, et ta häälepaelu on suudelnud jumal, puhkes ta naerma ja vastas, et ta ei tahaks mingil juhul nii väita kuid arvab, et väike tõetera selles, võib-olla ta on õnnelik, et talle on antud hääl. Kuid veel tänulikum on ta selle eest, et tal on piisavalt energiat teha seda, mis talle maailmas kõige tähtsam teha muusikat, et sellest vahetult osa saada. Ja see on tõeline jumala kingitus. Nagu iga laulja jaoks ka talle väga oluline, et ta instrument, hääl oleks alati korras. Seetõttu valibki ta oma rolle väga hoolikalt, sest repertuaarivalikut peab ta korras hääle ja eduka karjääri nurgakiviks. See, mis sobib ja mis mitte, et tuleb endale ära tunda. Tõsi küll, see võib kaasa tuua ka ebameeldivusi, kuid neid päriselt siiski vältida ei õnnestu kellelegi. Järgmisel hooajal pidi partooli Metropolitan Is laulma. Berliinis on ambulas koos Ramon vargasega. Õnnetu kokkulangevuse tõttu jääb sära ja 2002. 2003. hooajakavas laulab seda hoopis prantsuse koloratuur sopran Natali DSC. Loomulikult tekitab see meelehärmi ja toob meelde mõne aasta taguse Cosi fan tutte ja ühe heategevuskontserdilepingu lauljanna poolsed äraütlemised. Suured ooperikompaniid, sealhulgas ka Metropolitan Opera ei teen sõltuda, võiks isegi nii silmapaistvalt heast artistist nagu tšintšiljapart tooli ega arvesta tema soovi laulda just Sonambulas madalamat Malibränile kirjutatud varianti. Ooperit täituvus tagatakse poeemi Garmini ja Tosca etendustega et teenida raha selliste publiku hulgas vähepopulaarsete ooperite nagu makroplus, case ja Mooses ja Aaron jaoks. Metropolitan ison oodata. Toyota on tuuni ja Tobias paikeri ooperite maailma esiettekandeid. Selline on elu ja portaali on oma valiku teinud, olles endiselt truu klassikalisele ooperile. Selle eest on ta ilmselt ainus lauljanna, kes on kosiifantutes laulnud kõiki naisosi nii fjordi Liidžites piinat kui Dora Bellat. Ka tema politoni debüüt 1996. aastal oli just selles ooperis. Turabellaaria kõlas Tšetšeenia portaali ja Berliini Filharmoonikute esituses, dirigeeris Taaniel parenboin. Selle 10 aastat tagasi Pariisi ooperis toimunud Marja Kallase mälestuskontserdil nooruke lauljanna silma torkas sest ajast saadik on koos tehtud nii etendusi kui salvestusi. Tshiili On laulnudki Rubinud Pariisi Basti ooperis Jung function mingi juhatusel ja koos on tehtud ka plaat Mozart teooriatega. Nikolaus Arno kuurid taktikepi järgi on ta laulnud ser Liinat, teadžhyliot Lucia sillas Metropolitan laulis staadioaimzlywaini dirigeerimisel ning Lywainiga, kes on ka suurepärane pianist on ilmunud album Berliini tonitseti ja Rossini lauludega. Laulualbumid on ilmunud rel itaalia ja prantsuse lauludega, Rossini, Mozarti ja Vivaldi aariatega. Tulemus on Klukjaariate plaat. Lisaks veel täispikka toob pärisalvestused värskem neist Haydni armida Nikolaus Arnokuuri dirigeerimisel Jerosiinistavat Maater CD-plaadil see on kogunenud tublisti üle 20 ja alles 35 aastaseks saaval lauljanna all on suurem osa laulja elust juveel ees. Temalt on küsitud. On raske nii noorelt olla kippus kollatiiva. See on raske, ütleb partoli, sest see tähendab eelkõige vastutust, vastutust nii heliloojate ees, kelle muusikat ma vahend on kui ka publiku ees. Ometi ei ole vastutuse ja kuulsusekoorem vähendanud Tšiili ja ülevoolavat ja vastupandamatut rõõmsameelsust. Ta on haruldane diiva, kes paneb publiku uskuma, et on üks nende hulgast. Ja teda armastatakse selle eest väga. Ma tahan inimestele kinkida ilu ja õnnetunnet. Tänu loojale on mul hääl, millega seda teha saan. Kui tulete teatrisse või kontserdile, siis soovin, et jätaksite argipäeva selja taha ja astuksite uude maailma, kus valitsevad ilu ja harmoonia. Kuulsite saadet Itaalia metsosopran Tshiili portaalist saate koostas Tiina kuningas ja salvestas Katrin maadik.