Algab saade on pühendatud ühele erakordsele sopranile kiride kanale, maailma ühe hinnatuma soprani legendaarne kuulsus tekkis üleöö pärast tema sensatsioonilist debüüti komment kaadenis 1971. aastal krahvinna rollis Mozarti ooperis Figaro pulm. Pärast sai temast rahvusvahelises ooperimaailmas kiiresti esimese suurusjärgu täht ning kuulsamaid sopranit kogu maailmas. Tänases saates saame kuulsa soprani ka lähemalt tuttavaks kuuleme tema lapsepõlvest, lauljateest ja tõekspidamistest. Ja loomulikult kõlab kiri esituses muusikat. Kõike seda vahendab teile Margit Peil. Kiride Kanawa ütleb, et ta on uhke oma päritolu üle. Temas voolab Uus-Meremaa põlisrahvuse maoori verd. Tema lapsepõlv möödus Uus-Meremaal ja lauljatar rõhutab, et seda ei tohi mingil juhul segamini ajada Austraaliaga sest see on hoopis teine maa. Nii palju, kui ta mäletab, on ta tahtnud alati lauljaks saada ja laulja olla. Kiri õppis katoliku nunnade juures, saades nendelt väga korraliku hariduse. Ja edasi läks tema Inglismaale, kus ta kohtus 1966. aastal Robin Stabeltoniga dirigendi ka, kes oli kiriga kaasas ka Eestis ja kellega lauljatari seob kõik ühine minevik. Kiri märgib, et tema lauljakarjääri on mõjutanud ja kujundanud karmiloomulised naised. Alguses ema ja siis ka katoliku kooli laulmisõpetaja ja hiljem Inglismaal sai tema õpetajaks taas väga tugeva iseloomuga naine. Kirjutab, et pole just kerge olnud selliste õpetajatega alati toime tulla kuna ta tunneb ennastki olevat tugeva ja ise teadvana ja seetõttu pole ta tihti ka oma õpetajatega nõus olnud. Samas arvab kiri, et ehk neilt miski tugev olema, kuna pidi nendega koos olles õppima toime tulema, iseendaks jääma ja oma arusaamade eest võitlema. Lapsepõlves oli tema ümber palju muusikat, puudus televiisor ja see tuli kiri koju alles siis, kui ta oli 14 aastane. Ja televiisori puudumisel jälgis ta suure huviga kodupaigas toimuvat muusikaelu. Ta oli haaratud Broadway muusikalidest, mida lavastas kohalik väike hoop. Ja alati püüdis ta kõigest osa saada. Kui Uus-Meremaal mängiti pessa Est toorid, unistas kiri Maria rollist. Nüüdseks on see unistus täitunud. Kiri on laulnud ja salvestanud marjad koos Leonard Bernsteini endaga. Koostööd pestainiga peab kiride Kanawa oma muusikutee üheks meeldejäävamaks sündmuseks. Te kuulsite kiride Kanavad laulmas koos Hozeegoreirasega ja juhatas muuseas Leonard PÖFF tain. Esimest korda ooperilaval esinedes oli kiride Kanawa tegelikult juba kogenud kontsertesineja ning hinnatud partner muusika salvestustel. See on üsna ebaharilik ühe ooperiprimadonna kohta. Pärast Londonisse kolimist ja õpinguid Londoni opera tsentris kutsuti ta laulma lilleneiu rolli kommend kaadenis. Ja pärast esimesi ülesastumisi Inglismaal ja Uus-Meremaal kutsuti ta söör Colin Davis ettepanekul eelpool mainitud krahvinna rolli Mozarti ooperis Figaro pulm. Õpinguid lõpetades sai temast ootamatult ooperilaulja, mis tegelikult oligi ju traditsioonilise lauljaga eesmärk. Ometi on kiri tundnud, et ooper on mõnikord liiga väsitav ja et kontserdilava sobib talle tihtipeale paremini. Talle meeldib laulda koos orkestriga ja esitada ka soololaule. Üldse armastab ta vaheldust, näiteks minna pärast teatrilavasid ja kontserdisaale stuudiosse salvestama. Kiri nimetab oma lemmikuks küll ooperit, kuid ta on pikkadeks perioodideks lavamuusikast ka eemale jäänud, sest see nõuab liiga palju aega ja on väsitav ja viib nädalateks kodust eemale. Kuid kui anda kontserte, siis lähed kodunt ära ainult mõneks päevaks ja see mõjutab tihti kiri. Tööplaane. Armastatud heliloojad on Mozarti ja Straussi sest nende muusika sobib kõige paremini tema häälega. Kuid loomulikult esitaja kiri ka palju muud ja võib laulda, mida parajasti soovib, kuna valdab oma häält täielikult ning ei sõltu mingitest tehnilistest probleemidest. Laulja peab saama laulda täpselt seda, mida soovib, et nautida musitseerimist ja tunda sellest rahuldust. Et Mozartit tõesti hästi esitada, peab lauljal olema väga hea hääletehnika sest Mozarti muusika läbipaistvast faktuurist kostab välja väiksemgi vääratus või saamatus. Nii mõnigi laulja on teinud tööd kogu elu, et tabada Mozarti stiili. Paljudele neist ongi jäänud tabamatuks. Kiri ise arvab, et Mozarti esitajaks ei saa õppida, selleks peab olema sündinud. Kui see on nii, siis tema on kindlasti üks nendest, kes selleks on sündinud. Rahvusvahelist tähelepanu äratas kiride Kanawa, nagu juba eelpool öeldud, esmakordselt just Mozarti ooperis Figaro pulm 1971. aastal komment kaadenis. Tollal märkisid kriitikud tema erilist sidet Mozarti maailmaga, oskust edasi anda selle muusika õhulisust ning puhtust ning liita sellele dramaatilist ekspressiivsust. Selleks on võimeline ainult kiride Kanawa. Tänu kiride Kanawa erilisele hääletüübile kõlavad tema esituses eriliselt kaabutsiini ja Verdi aariad küllap pisut lüürilisemalt, kui ollakse harjunud. Kiri armastab itaalia muusikat öeldes. Itaalia heliloojad on kõige enam osanud arvestada inimhäält ja lisades, et väga paljude teiste heliloojate puhul on ta aru saanud, et need on sageli lausa häälevaenulikud. Itaallased aga kasvavad maast madalast koos lauluga. Nende kõrv ja meel on sellega harjunud ja seetõttu on ka heliloojate muusikat kirjutades alati hästi ette kujutanud inimhäält. Isegi kui on tegemist instrumentaalmuusikaga. Kuid ka itaalia muusikas on hetki, millest kiri ei hooli. See on siis, kui eesmärgiks on olnud nii-öelda häälesport, võidulaulmine, kes suudab kätte saada kõrgeima noodi või kes suudab ühe hingetõmbega laulda pikima fraasi või kadentsi. Tehnikast ei peaks üldse lauljate puhul rääkima, arvab kiri. See on iseenesest mõistetav ka siis, kui kuulame kiride Kanawa esituses. Itaalia ooperimuusikat. Ei mõtleme sellele, kui paindlik on ta hääl vaid imetleme, kui hästi suudab ta oma lüürilise tämbriga avada selle muusika, sisemist ilu ja õrnust või paatost ja dramaatikat. Kuuldud katkendis Verdi Travjaatast laulis kiride Kanawa koos Lorenz Steiliga. Kiride kanal on olnud väga palju lavapartnereid ja enamus neist on väga kuulsad. Pavarotti Placido Domingo enamust tuntud naislauljaid ja ta on väga suurepärased kolleegid, kuid mitte sõbrad. Sest kui saadakse kokku, tehakse väga palju tööd ja siis minnakse kohe lahku ning ei kohtuta näiteks viis aastat sellise eluviisi juures on väga raske sõprust alal hoida. Kiri on koos musitseerinud paljude pianistidega paljude suurepäraste muusikutega, kuid ta ei ole kellegagi kauaks kokku jäänud, sest kõigil on oma tööplaanid ja kontserdireisid. Hetkel töötab kiride Kanawa kolme pianistiga ja mitmete dirigentidega siin, ütleb lauljatar. Sellest ei oskagi ta palju rääkida, sest tegemist on ainult tööga. Küsimusele, kellega räägib kiri muusikast, vastasid mõlemad, nii kirik kui ka tema dirigendist kaaslane Robin Stablilton. Nonii nad ei räägi muusikast, Nad räägivad sellest, et tuleks suitsetamine maha jätta. Sellest rääkimine on palju tähtsam, sest lauljatari tervisele ja häälele on kahjulik, kui keegi tema juuresolekul suitsetab. Kuid muusikast nad ei räägi, nad katsetavad ja kogevad muusikat, proovivad uusi seadeid, panevad kavasid kokku. See on pigem paatiline side muusikute vahel. Kirja arvates ei ole vajalik muusikast rääkida. Need, kes räägivad paljud teevad seda ehk põhjusel, et nad ise pole võimelised laulma või musitseerima. Tegelikult on enamasti nii, et head lauljad ei oska, et teda ja muusikast rääkida. Ja samas head õpetajad pole sageli eriti edukad tegevlauljad. Nii et Robiniga koos nad enamasti muusikast ei räägi, vaid musitseerivad ja aeg-ajalt teevad niisuguseid segakavasid, nagu see oli ka Pärnus. Robin armastab panna kavadesse laulude vahele ka orkestriteoseid ja alati ei pruugi need sobida lauludega, mida kiri on välja valinud. Kuid siin tuleb alati mõelda ka sellele, milleks on orkester võimeline. Kohalike orkestrite ka esinedes on juhtunud ootamatuid üllatusi. Näiteks et harfimängija ei oska mängida, mille tõttu on tulnud terve kava ümber teha, jättes välja teoseid, milles on harfi partii. Kiri räägib keerukatest olukordadest, mil talle on öeldud, et ees ootab väga hea orkester või kabjanist. Ta on ette valmistanud spetsiaalse kava, kuid kohale minnes selgub, et mõned pillimehed või pianist ei tule oma partiidega toime. Niisuguseid vabaõhukontserte kavadega igaühele midagi, nagu see oli Pärnus, on sageli väga keerukas läbi viia, eriti orkestriga, mida ei tunne. Sest paljud orkestrid pole harjunud nii erinevat repertuaari mängima. Ja loomulikult on välikontserdid riskantsed, sest looduse tujusid ei oska alati võta, parem oleks nende peale mitte loota. Ta arvab kiri. Ja tundub, et tal oli õigus. Minnes nüüd tagasi kiri lemmikheliloojate juurde, meenutame, et üheks tema lemmikmaailmaks on Richard Straussi muusika ja läheme meiegi nüüd sinna. Tuleme lõpuks tagasi kiride Kanama lapsepõlve juurde. Sedasama tegi lauljaga pärast oma viiekümnendat juubelit, andes välja plaadi maoori lauludega austusavaldusena oma päritolule ja kodule. Kiride Kanama räägib maoori laulude salvestamisest. See oli pikk ja raske tööprotsess. Alguses tuli leida inimene, kes laulu Taranseeriks siis tuli leida. Lauljad. Üheksaliikmeline ansambel tegi väga pikka ja aeganõudvat tööd. Lindistati noot-noodi haaval 10 takti salvestamine nõudis neli tundi sest lauljad ei tundnud ja tegemist oli väga keerukate harmooniatega. Kuid tulemus oli suurepärane ja kirja arvab, et vaev, mis sai nähtud, polnud asjatu. Nende lauludega pöördus kiri tagasi oma lapsepõlve Uus-Meremaal. Need on laulud, mida kiri lapsena sageli kuulis. Muusika, mis oli osa maoori rahva eluviisist igapäevaelust ja tseremooniat, sest muusika, mille keskelt kassas välja kiride Kanawa saate kuulsast Sotranist tegi Margit Peil ja salvestas Katrin maadik. Saate lõpuni kõlab muusika kiride Kanawa lapsepõlvemaalt.