Tere hommikust, oleme jõudnud küünlapäevast alates teise nädalasse ja lõpetame taas laupäevaga päeva nädalapäeva pärimussõnaga. Samas on segaalustuseks järgmisele nüüd juba teisele nädalale sellest 11 nädala loendist, millega me kevadet vastu võtame koos talvega lõppeka mõistatamise ja muinasjuttude Veskmise aeg. Ja et veel sabast kinni saada, siis ütleme talveaja lõpetuseks ühe väga põneva mõistatuse. See kõlab nõnda. Mõista mõista meeli tar ka looda, looda loona tarka, mis see on? Isa pikk ema, lai sõsar sõki, veli pöörane. Ega seda lihtne pole arvata, ris hullumeelne perekond ja ei tea, kuidas neid peresuhteid seal lahendada. Aga õige vastus sellele kõigi paljude muude vastuste hulgas on maailm. Kisa on taevas ja kõiksus, millest me oleme sündinud. Ja tõesti on see nõnda, et alates kõiksuse algplahvatuses 13 1,7 miljardit aastat tagasi läbi linnuteede tähtede süttimise-kustumise oleme jõudnud tänasesse laupäeva hommikusse. Ja see jõudmine on toimunut tõepoolest läbi pika isa läbi taeva läbi tähtede läbi linnuteed. Seal kaugetest tähtedest tuleb kogu meie jõud, kogu meie headus, kõik meie kasvamine ja vägi. Küllap sellepärast meie keeles ongi tähed tähtsad. Nimelt, meil on niisugune kummaline keel kuskohal kõike olulist nimetame tähtsaks ja hoiame sel kombel alal sidet oma pika isaga ehk kõiksusega, et kui midagi on tõeliselt märkimisväärset ja olulist, siis me ütleme, et see on tähtis. On see nüüd tähtis isik või tähtis jutt või tähtis tegelane mis iganes ja päris ammu oleme aru saanud, et see, mis on kirja pandud püsib kauem meeles. Ja kirjatarkus seadmeid, samuti pikaajalisusega siit pikkusega, mis jällegi seondub sellesama kõiksuse ja taevaga taevas, on pikk. Ja küllap sellepärast oleme hakanud ka kirjamärke nimetama tähtedeks. Just nimelt tähed on need, mis me lapsena selgeks õpime. Ja põnev on siin teada tõepoolest enamik maailma erinevatest tähemärkidest vähemalt ühe teooria järgi ongi pärit erinevatest tähtkujudest meie tähestikku 20 kuni 30 tähte oleneb sellest, mida me siis sinna pane mekas, pane need susisevad häälikud juurde. Kas paneme õde tööd juurde, on seotud Nende tähtkujudega, milles Kuu liigub oma teekonnal läbi ja kuu paistab meil kokku taeva taustal 27-st erinevast tähtkujust. Ehk siis palume head ja pikka isa sealt mõistatusest. Ta hoida meid hea ja pikameelsena. Järgmine tegelane pöörases perekonnast on ema lai ja ongi ju nii, et pikk ja pidev kasvamine peab kuhugile ära mahtuma kusagil leidma endale keha, kuhu kõik see jõud ja vägi paigutub. Selleks mahutajaks ongi maaema, mis on lõpmatult lai, kõik hea ja kasvav laiub ja ka laguneb maa toel laiali. Kui maa poleks, siis ei oleks ka maailma kuigi maailm meie mõistatuse salgab pika isaga ehk siis tähtedest linnuteedest, õigsusest algab meie keeles sõna maailm, maa, aga just nimelt maa on meile kõige lähemal palju lähemalt kui päike, palju lähemal kui kuu lähemal, kui kõik muu. Maas sünnib, kõik maast kasvavad kõik ja maasse ega sured. Kõik. See ongi maa tegemine, kasvatamine ja kaob, peamine hea ja lahke maaema hoia alal lahkus ka minus. Sõge sõsar on ööpüügi on nagu maa eest, algab kasvamine. Ka päev algab öös, siit ka nimed. Ööpäev. Mu sõge sõsar hoiab mu võimet pimesi uskuda ja läbi minna pimedatest aegadest mu elus. Ja viimane pöörane veli on päev mis hakkab kasvama Sapeerase hooget. PÄEV Mothrane Velleke lisanud tegevustesse seakust otsustavalt rasust ja väge.