Hea kuulaja täna on delta saates külas kaks inimest Tartu loomemajanduskeskusest. Neid on keskuse arendusjuht Külli Hansen ja juhatuse liige Raul Orežkin. Tere tulemast Kerentore. Kuuldud muusikapala mari kalkuni loomine oli sissejuhatuseks meie tule tartlaste ja lõunaeestlaste loomisest ja võimalusest seda targalt korraldada ja majandada. Olete Tartu linnavalitsuse poolt tud kultuurikorralduse spetsialistid, kes viimas ellu ideed loomemajanduse arendamisest. Kõigepealt, mis on loomemajandus, kas see on sama mis kultuurikorraldus? Loomemajanduse definitsioone on tegelikult väga palju. Me hiljaaegu just rääkisime Eesti tuleviku-uuringute instituudiga, kes on loomemajandust kõige rohkem Eestis uurinud ja nemad suutsid välja tuua üle 30 erineva definitsiooni. Üks ametnik on ka Eestis kasutusele võetud, aga võib-olla liiga rohmakas ja kindlasti on ta tänases ajas juba ka muutunud. Aga kui väga lihtsalt püüda, nagu välja öelda, siis tegelikult loomemajandus on nagu iga teine majandusliik mille sisendiks on kultuuriline nähtus ja tihtipeale ka väljundiks mingi kultuuriline toode võib olla tiražeeritud. Ta võib olla autori tiraažist võib-olla massi teraažis, aga me mõistame seda siiski. Kui kultuurilist tähtsust. Milline on olnud Tartu loomemajanduse lugu viimase 20 aasta jooksul. Millised on teie kogemused olnud Tartust ja loomemajandusest? Loomemajandusest üldse ju räägitakse Eestis ma ei tea, võib-olla seitse aastat kuigi Euroopas ja maailmas on ta eksisteerinud kleidi windastreis ja muude mõistete all varem, aga, aga muidugi toe majandus valdkonnana on läbi ajaloo kogu aeg eksisteerinud, sest kunsti on ju kogu aeg müüdud. Aga mind ei, teadlikumalt on hakatud tegelema võib-olla viias viimase viie aasta jooksul. Ja see tähendab seda, et näiteks Tartu linn on siis uurinud, et mida me saame loomemajanduse alla üldse panna Tartus. Et kuigi neid valdkondi mõistet, mõisteid on palju erinevaid maailmas, siis Tartus kõike seda ei eksisteeri, et me ei saa siin rääkida mingist suurte suurtest reklaamide tootmisest, näiteks reklaamitööstusest või väga suurte mängufilmide tootmisest. Ja siis me pidime kõigepealt kindlaks tegema, et mis meile juba üldse eksisteerib ja kuidas me saame seda olemasolevat arendada. Ja kas on võimalik kuidagi kaardistada kokkuvõte mis siin Tartus siis olemas on, selles valdkonnas? Meil on ikka päris palju olemas. Meil on enam-vähem kõik need loomemajanduse valdkonnad on olemas lihtsalt mõni on tugevamal tasandile, mõni nõrgemal tasandil ja kõik muutub. Kui me veel mõni aasta tagasi näiteks rääkisime, et et filmikunsti polnud näha, ütleme, et ta kuskil eksisteeris, aga ta ei paistnud silma siis praegu tuleb järjest jõulisemalt esile, et need filmikunstnikud ja tudengifilmid ja noored, kes ise filme teevad, et nad arenevad väga kiiresti. Ja kõik teised valdkonnad on ka olemas ja võib-olla nad on natukene rohkem nagu suletud ja oma ringides kui Tallinnas, et kunstnikud on omaette muusikud on omaette. Aga nad kõik on siin eksisteerivad ja ja vajavad mingit, et moel tuge. Kindlasti on väga palju viimasel ajal olnud selliseks tõukejõuks ka kaasaegsed tehnoloogiad, et seesama filmikunst, mida Külli siin praegu välja tõi, et ta siin nii jõuliselt või, või üldse nagu Tartus on ka viimasel paaril aastal esile kerkinud tuleneb ka sellest, et tehnika muutub järjest rohkem ja rohkem kättesaadavamaks. Ja täna on võimalik ju juba lausa mobiiltelefonidega filme teha ja osaleda nende filmidega festivalidel ja saia ja koguda nõnda tuntust ja, ja vaata ja nii et et kindlasti ka see tehnoloogia areng on väga palju mõjutanud, kui me räägime viimasest 20-st aastast, aga kui, kui nüüd päris 20 aastat tagasi võtta, siis mina olen, tartus ei elanud, aga elasin teises väikelinnas ja, ja pidasin galeriid ja võin näiteks öelda, et jah, tõepoolest me ei rääkinud siis loomemajandusest, aga näiteks tollal oli võimalik väga edukalt maha müüa terve näitusetäis töid, mida täna võib pidada väga harukordseks juhtumiks, kui kunstnik suudab näitused aiatöid maha müüa. Et olukord on tegelikult muuta, seal on lihtsalt niivõrd palju konkureerivaid. Kaubandus- ja majandussektorid on juurde tulnud ja inimeste rahakott siiski teeb kuskil valikuid ja jäävad tihtipeale see kunstikunstiga seotud, ei pruugi olla seal esimeste seas. Ja kui me üldse räägime kultuurimüümisest siis paraku on nii, et, et kultuur peab konkureerima kõikide teiste valdkondadega, kus on palju rohkem raha siis alati hoitakse kokku ikkagi just turundustegevuste või reklaamimise, et inimesed lihtsalt ei teagi. Tegelikult on hästi palju toredaid asju, mida on võimalik osta. Ja siis loomemajanduskeskus ongi nüüd üks kohta on ju, kus me püüame neid kunstnikke õpetada, kuidas nad saavad ennast, et reklaamida, enda tooteid, müüa ennast nähtavaks, teha? Võib-olla ka niimoodi, et nad ei pea väga suuri summasid kasutama. Et praeguse tehnika aitab selles valdkonnas ka, et on võimalik Facebookile ja interneti kodulehekülgede kaudu jõuda väga suurte sihtgruppideni kes võivad olla potentsiaalsed ostjad. Jah, aga kindlasti üks selline suurem muutus, kui 20 aasta jooksul need siiski võrrelda siis on see, et, et ka traditsiooniliselt kultuuriorganisatsioonid ja asutused on tegelikult täna konkurentsis kõikide kõikide teiste teenuste toodete pakkujatega, et paratamatult kultuur peab konkureerima täna turul olemasoleva kaubaspektriga. Jaa, jaa ja selles valdkonnas ei ole kultuuril olnud varem väga suuri traditsioonilisi kogemusi ja see on mõnel asutusel kanaleid paremini välja tulnud, mõnel halvemini välja tulnud. Aga kindlasti on see valdkond, mida peavad kõik kultuuriasutused, organisatsioonid tulevikus kindlasti rohkem rohkem arendamata. Et noh, ma arvan, et näiteks Eesti muuseumitele on meil küll ära teha, et nende külastatavust tõsta ja, ja omafinantseerimist tõsta, et tegelikult seda, mida seal vara Salvadest näidata on see pakkus kindlasti huvi nii eestlastele kui ka kui ka meie külalistele-turistidele. Et seda tuleb paremini eksponeerida ja paremini turundada, et, et, et ka siin saab täna loomemajandus olla üheks selliseks tugi käekeseta, et tegelikult aidata kultuuriinimesed aru saada, kuidas selles üldises turukonkurentsis üldse ellu jääda. Millised on Tartu loomemajanduskeskuse peamised eesmärgid? Ühest eesmärgist rääkisid et õpetada konkureerima kultuuriasutusi, kultuuriinimesi, loomeinimesi. Võib-olla jah, need eesmärgid saamegi selliseks kaheks kaheks suureks eesmärgiks välja vormida, et ükski olulisem on tõepoolest toetada alustavaid ettevõtteid loomemajanduse valdkonnas, et need üldse tekiksid. Et nad oleksid jätkusuutlikud ja, ja et nad suudaksid suudaksite meie loomingu paatoris kasvada tugevateks ja kus siis ka suurel turul ellu jääda. Ja teine selline suurem eesmärk on siis Tartus loomemajanduse valdkonda kaardistada analüüsida ja katusorganisatsioonina, siis püüda kogu valdkonna heaks midagi ära teha. Huvitav, kas sellel kaardistamisel on juba mingeid tulemusi, on teil võimalik tuua mingit üldistust, milline on Tartu kultuuriinimene? Või on see veel algusjärgus? Kultuuritarbija tarbijad on kindlasti täiesti erinevad sellest, mis on Tallinnas Narvas, eks, ja ta on ikkagi hästi intelligentsed ja, ja meie näeme, et tarbijad valivad oma huvide põhjal, et kes on kunstihuvidega, kes on muusikahuvidega. Noored noortel on omad huvid. Ja mingis mõttes on need nagu ringid sõpruskonnad. Ja need piirid kattuvad, et osad inimesed käivad mitmes kohas. Ja kunstitegijatega on samamoodi. Need on ikkagi väga-väga selged ringid, et kes kuskil liigub ja kes kellega koostööd teeb, jõnksu loa majanduskeskusena, meie peame tegema väga palju koostööd, sest need on tegelikult vähe töötajaid. Ja valdkond on väga suur. Nii et me töötame koos kõikide kultuuriorganisatsioonidega ettevõtjatega. Hästi huvitav partner on Ahhaa keskus. Ja ülikoolid. Nii et see on nagu ainuke variant on teha koostööd Ja kindlasti, mis puudutab meie keskuses tegutsevad ettevõtteid, siis nemad peavad oma kliendianalüüsi ikkagi ise tegema, et kui on välja arendatud konkreetne toode, siis tuleb selgeks teha, kellele seda toodet, et või teenust on võimalik müüa ja, ja, ja seal me siis nõu ja jõuga. Aga aitame. Aga jah, kui vaadata nüüd kogu seda kultuuri, tarbijaskond Tartus, siis siin ilmselt võib öelda küll, et on selline. Selline tarbija, kes võib olla, tarbib kultuuri küll vähem, aga, aga teeb seda konservatiivsel moel külastaksid suuremaid kultuuriasutusi. Ja on kindlasti siis suur hulk selliseid Supultuurseid ühendusi, kes siis tarbivad väikseid nishitooteid, nishiteenuseid, mis üritusi ja seal levivad kaaned. Reklaamsõnumid, teisi kanaleid pidi. Mina omalt poolt oskan nii palju öelda, klassikaraadiol on märgatav kuulajaskond just Tartus. Aga ma praegu ei oska täpset protsenti tegelikult, aga no ütleme, protsentuaalselt on see väga kõrge võrreldes teiste piirkondadega Eestis. Aga võib-olla teeme vahepeal ühe muusikalise vahepausi, et meil on kaasas siin mari kalkuniplaat vihmakõne ja see ei ole juhus, et meil on mari kalkuni muusika siin. Miks ja siis tuli välja, et mari kalkuni muusikat võiks mängida. Mari kalkun on tegelikult. Meie teise lennu Inku pant, kui nii võib öelda, et need terminid võib olla võivad olla natuke sellised, võõristavad, aga loomemajanduskeskus uute ettevõtete leidmiseks kuulutab välja siis kaks korda aastas konkursse ja teisel konkursil, siis kuhu laekus 22 staatust. Ühest neist oli siis ka mari kalkun, kes soovib oma lauljakarjääri ja, ja seda teenust aspekterina, ta tahab laiendada ellu viia siis äriühingu vormis ja selleks ta läbis siis ka meie äriplaani, kursuse ja tagasiside nõnda kujunenud, et see on juba aidanud tal hoopis paremini oma kontserte manedžeerida, plaate välja anda. Ja tema on tulemas meie inkubaator ettevõtteks ettevõtjaks siis sel ajal, kui Kalevi 17 hoone valmis saab, et see on praegu renoveerimise järgus. Aga praegu siis mari kalkunilt laul hommiku valge. Üle katuste üle hor kude. Mina. Lähemale bla, teisele v-le. Lähemale lahtisele veele. Pannud väimees eliiganna Vexi saab Vaadata vaid, kus back kindaja lehed. Kas oli see, et kas panite ka? Saunaviht jah, see kaasade kindad. Hundijalaviise Tänaksa. Tubakamaiilma. Kas te saatsite mind lauludega? Laiali sõma jõe lääne, siis kas paadi otsa nii kõrgele naine lendas üle üle pardalt. Aga nii kui naisel on üks või kaks või vähemalt kolm leritud seljas istus vee peale silikon ei, tuul liigub. Jätkame juttu Külli Hanseni ja Raul Orežkin iga Tartu loomemajanduskeskusest. Ja jutuks oli, et kaks korda aastas korraldajate konkursse kus valiti välja omale inku pandid, keda te siis õpetad loovmajanduse teemadel, mida te inkupantidel eelkõige õpetate Kas seal on toetuste saamine või hoopis enda müümine ütleme enda müümise õige rõhuasetusega. Kas õpetaja, et eelarve järgimist, standard sponsorite leidmist, mis on kõige tähtsam? Et see sõltub ka tegelikult konkreetse taotleja sellisest valmisolekust, et. Kui me nüüd vaatame ametlikku ajaloos tagasi, siis meil täna on välja kuulutatud juba neljas inkubatsiooniteenuse konkurss ja meil on kolm selja taga ja me saame juba mingisuguseid üldistusi välja tuua. Et tegelikult sellel inkubatsiooni-le eelneb veel nii-öelda eelinkubatsiooni, ehk siis see on see periood, kui, kui loovisik siis enda jaoks tegelikult selle idee, mis tal on tekkinud vormib äriplaani, ehk ta hakkab siis tegelikult täiesti sellisest aastia hoost pihta. Et kirjeldab ära selle, selle idee püüab seal leid see kuidagi siis mingiks tooteks vormida, siis tuleb sinna juurde hinnakujundus, siis tuleb sinna juurde analüüs, kuidas, kuidas ta toodet sellise hinnaga on võimalik turul müüa, ehk siis turuanalüüs finantsanalüüs ja lõpuks siis selgub tõde, et kas, kas selle ettevõttega on siis võimalik üldse turul konkureerida või peaks seal midagi ümber mängima, ümber tegema? Võib-olla kuskil natuke rohkem Terošeerima võib-olla kuskil natuke kokku hoidma erinevate toorainete hankimisel, ehk siis meie ettevõtluskonsultandid aitavad kolme kuu jooksul selle plaani muuta võimalikult konkurentsivõimeliseks. Ja kui see äriplaan on kolme kuu jooksul valminud, siis on taotlejal võimalus äriplaan kaitsta komisjoni ees ja kui ka kaitsmine on edukalt läbitud, siis on võimalik tulla juba siis meie majja ja saata siis juba inkubatsiooniteenust kus siis juba järgneva kahe-kolme-nelja aasta jooksul saab see ettevõte kasvada siseseks suureks tugevaks ettevõtteks. Huvitav, mis on eduka loomemajanduse saladus, kas ma olen väga suur idealist, kui ma ütlen, et see on tegelikult suurepärane idee ja looming ise? Meie loomemajanduse ettevõtjad on päris noored olnud siiamaani ja ma arvan, et see on Tartu eripära, et meil on päris palju tudengeid, kes on lõpetanud Tartu kunstikooli või õpivad seal veel. Ja selliseid, kellel oleks juba mingi kogemus, ka elukogemus on vähem. Ja seetõttu me teame päris palju, aitame neid selle idee kujundamisel nad tulevad siia, nad oskavad ühte asja. Ja nad tahavad sellega hakata raha teenima. Siis ongi loomemajanduse mõte, et et sageli pole tarvis hakata ehitama valmis mingit hiigelsuurt firmat ja palgad. Ta inimesi, vaid mõte on selles, et loojad saaksid teenida raha sellega, mida neile meeldib teha. Aga loojad on sageli ka hästi mitmekülgsed, et nad oskavad näiteks teha muusikat ja samas neile meeldib joonistada vahepeal ja vahepeal nad tahaksid hobifilmis mängida. Ja siis pigem on nagu küsimus selles, et kuidas me saaksime sinna kas või sinna äriplaani kõiki neid huvisid ühendada. Et kui nad hakkavad reaalselt tõepoolest nende kõikidega raha teenima, aga nad ei oska seda linna äriplaani kirja panema. Ta võib-olla enda elu ette. Või vahetevahel on nii, et et nende ideed on liiga pisikesed, et sellega pole võimalik raha teenida. Et siin pole nii palju näiteks käsitöö, toodete ostjaid Tartus et siis on küsimus selles, et peab hakkama mõtlema laiemalt, et kas need käsitöö tooteid oleks võimalik toota Ta kellegile välismaal, kes seda vajab. Et, et meie nagu toetus nendele ette võtjatele alustavatele ettevõtjatele ongi aidata neil vaadata laiemalt ja aidata leida lahendusi. Ja muidugi nad leiavad ka päris palju kliente, kui nad tulevad meie majja toimetama. Sest seal juba on niisugune sünergia ja, ja üksteise toel, et hästi palju tellitakse üksteiselt, et seal on tõesti lihtsam alustada. Et on olemas need esimesed ostjad. Selles majas. Aga kindlasti, kui selle küsimusele veel püüda, nagu vastata, siis idee on muidugi kõige olulisem. Et kõik saab alguse ideest, kuidas idee müüdavaks tehase sõltub juba ettevõtluskonsultantide ja siis selle looja Badendick paindlikkusest loovusest ja, ja võib-olla sellest oskusest see, see idee panna siis kuidagi võimalikult hästi raha teenima. Teinekord on ka variandid need, et looja, kes on selline kärsitu ja, ja jõua teha tiraaže ja, ja sellisel juhul tekib sellele üksikule tootele kallis hind, on ju võimalik ka tegelikult ju leida tegijad, kes Sist elaseerivad loojaleiakse looja, ruum ja teraseerijatele, siis ütleme, käsitöölistele teražeerimise aru. Nii et jah, see, see kolmekuuline periood aitab siis looja tegelikult aru saada, et kuidas oma toodet võimalikult hästi müüa ja, ja tegelikult ma olen pidanud tõdema ja, ja ka see on väga oluline. Selle kolme kuu jooksul saab looja aru, et tegelikult tema, teie ei olegi ettevõtlusvaid, tema, teie on kas palgatööline, võib-olla juba vabakutseline looja või midagi muud ka selle nõu ma kindlasti selle kolme kuu jooksul anname, kui me näeme, et, et sellised küsimused üles kerkivad, nii et kõik meie eesmärk pole kõikidest toojatest vormide ettevõtjad kindlasti mitte. Aga mis on need omadused, mis peavad olema kindlasti sellel inimesel, kes ettevõtjana siiski tahaks läbi lüüa loovettevõtjana? Ma arvan, et need on väga palju kujundatavad. Et näiteks kui meie alustasime enda majas esimesele, aga nende noortega, kes olid tõesti paljud, olid ju praktiliselt tudengid veel ja alustasid oma ettevõtetega siis nad ei osanud isegi omaettevõttest rääkida päris alguses. Et nad ei osanud tutvustada oma külalistele, et mida nad teevad, mida nad müüvad, eks ja kuhu nad tahavad jõuda. Aga nüüd on läinud mööda natuke üle aasta. Ja me nad on ikka hoopis teistsugused, nad oskavad ennast tutvustama, nad oskavad enda firmad finantsi mõttes analüüsida. Ja nad suudavad seda hallata ja suunata seda kõike, mis toimub, et et niisuguseid inimesi, kes absoluutselt pole ettevõtjaks loodud, ma arvan, et väga ei ole, et see on igaühe enda individuaalne küsimus. Et kas ta tahab juurde õppida seda poolt ei taha. Et see on lihtsalt vaba valik. Te, kõik on õpitav, muidugi, ühel on loomu, Borasaid eelduseid võib-olla rohkem, aga teisel on olemas mingisugused muud võlud või, või andekused mis kaaluvad üles ja alati on võimalik ju võtta nende asjade tegemiseks, milleks ta ei ole spetsialist, näiteks finantsid tellides lihtsalt sisse selle käest, kes oskab seda paremini. Siit jutust tuleb välja, et teie klientideks tehingu pantideksan väga sageli noored inimesed. Kas te oma sihtgrupina näete? Näete, keel kõige noori inimesi või võtate vastu ka keskealisi vanemaid inimesi, kes ka ümber õpetaja vajavad? Võtame väga hea meelega. Ja, ja ma arvan, et mida rohkem erinevates eas inimesi erinevates valdkondades tegutsevaid inimesi nendes meie majades tegutsema hakkab, seda noh, põnevam on see sünergia ja seda rohkem on neil üksteisega jagada. Sest siis hakkab toimima juba ka mentorlus, mis tähendab seda, et vanemad olijad või mingisuguste kogemustega tegijad hakkavad paratamatult noortematele, kas siis inimestel või noortematele kui ettevõtjatele. Või ütleme, oma eriala spetsiifiliselt noortematele midagi õpetama. Ja inkubatsioonieesmärk ongi tekkinud sellise sünergia tekitamine, kooste loomine. Ja me isegi saame praegu juba sellist trendi välja tuua, et kui meie esimene lend tõesti oli, nagu Külli mainis peamiselt tudengite baasil või äsjalõpetanute baasil siis teine ja kolmas lend on, on juba märgata tegelikult sinna on tulnud juba kogenud tegijaid, kogenud loojaid ja, ja loojaid, kes, kes on väga tuntud, aga, ja igapäevaselt ka tegelikult tegelevadki loomisega ja suudavad ennast sellestki ära elatada, tahavad teada saada, tundma õppida ka seda, seda äripood, seda majanduspoolt, et võib-olla veel paremini hakkama saada. Praegu on teil majas seitse erinevat ettevõtet ja need vist on küll noored inimesed. Ja ma olen käinud ise korduvalt sel loov galeriis, mis Anist noorte kunstnike selliseks väljundiks ja te mainisite, et on ka oksjonid, kus noorte kunsti tutvustatakse ja müüakse. Jah, praegu Kalevi 13., kus me tegutseme, mis on siis meie tänane tegutsev hooned, sihtasutusele kuulub veel kaks hooned, Kalevi 15 ja 17, mis on rekonstrueerimise all. Tegutseb seitse ettevõtet ja need on kõik esimese lennuettevõtted ja tegu on tõesti hästi noorte inimestega. Ja nad on küll nagu mina julgen ja väita, kõik väga hästi hakkama saanud, sest kui me mõtleme, et, et nad alustasid tegevust aasta tagasi, kui majanduslangus oli võib-olla kõige sellises nulli lähedasemas või selles kõige-kõige selles põhjas oleva maspunktis, siis tegelikult oli neil kõigil ääretult raske tulla turule uue ettevõttega tulla turule võib-olla ka uue filosoofiaga, sest meie kaks fotostuudiot hakkasid pakkuma täiesti uut laadset fototeenusena. Teeme täna fotoklõpsu vaid sellist fotoaega, me siit aeg inimestena. Ja need ettevõtted, kes sel hetkel sisenesid, on, on pidanud nagu väga karmist reaalsusest välja tulema ja täna tegelikult hakkama saanud ja on täna leidnud endale kliendibaasi ja ka isegi mõneti väga suurkliendibaasi, nii mõnigi ettevõte hakkab tegelikult juba sel aastal kasvam. Siis tõesti loov galerii puhul oligi äriidee. Helen puista ajal juba üles ehitatudki sellele, et aidata noori kunstnikke sest tudengina ise teadis ta väga hästi, kui raske on noorel kunstnikul tala turule tulla, kallid galerii pinnad ei võimalda sul näituseid korraldada. Galeriid ei taha tundmatuid nimesid müüki võtta ja Heleni äriidee tegelikult põhinebki sellel, et ühes ruumis ta võimaldab noortel kunstnikel eksponeerida odava hinna eest siis maatöid ja teises ruumis töötab müügi, galeriina ja oksjonite temaatika me tõepoolest loomemajanduskeskuses tõime ka siis see just selle eesmärgiga, et noh, me ju teame ja anname aru, et kõiki kõiki loojad ei ole võimalik ettevõtjateks koolitada, aga meil on ajal, et tekiksid head kunsti ja kultuurimänedžeride. Ja et meil tekiks taas usk ja tahe kunsti osta, soetada ja oksjon on selleks üksin atraktiivne vorm, kus kus on võimalik siis kunstiostmisele tähelepanu pöörata ja nõustada ja aidata noori kunstnikke siis sellisel professionaalsem teose müümisel täna on meil toimunud juba kolm oksjonit ja iga oksa ega võib öelda, et läheb meil järjest paremini ja paremini. Ja hetkel me valmistame kett neljandat oksjonit, seal siis käesoleva aasta kevadoksjon, mis kannab tööpealkirja pestoff. Ja kuni esimese aprillini võivad kõik noored kunstnikud meile tuua oma töid, mida nad tahavad siis oksjonile üles seada. Sõltumatu komisjon teeb siis kõikidest laekunud töödest lõpliku valiku. Jooksen ise, me viime läbi siis maikuus. Ja teeme väikese muusikalise vahepausi. Mari kalkun kevadel metsas. Kuis jõuaksid tume kaugusest vaatlikkus? Imed siis sahiseb keeva. Ja ootel. Jõgutki kõrgusid, lehvitab, jõudmata luu. Ma istun on metsa, Poolal. Mis kaugeneb ligi kauge lõpmata loo? Püha kui lähe, miks võimekas kohiseb Liete voo? Lauldes tugevust, väge? Jätkame vestlust Külli Hanseniga ja Raul Orežkin niga Tartu loomemajanduskeskusest. Rääkige mõne sõnaga nüüd oma väga uhketest ehitusplaanidest ja tegelikult ehitus juba käib ja ma saan aru, et veel selle aasta jooksul on teil plaanis vastu võtta kaks hoonet oma ja hakata neid kasutama. Jah, nii ta on, et see kinnisvarakrahh ja majanduslangus, mis paljudele peavalu on teinud tõi meile kaasa positiivse uudis, et et see raha, mis meil õnnestus siis EAS-ilt hoonete rekonstrueerimiseks saada. Selle summaga saime korda ehitada need kaks maja, et kuigi esialgsetel hinnangutel oleks sellest head ka võib-olla ainult ühe hoone renoveerimiseks. Aga jah, see majanduslangus on kadunud, et meile pisut nagu sellist positiivset poolt seal ehitustegevusega seonduvalt. Ja tõepoolest nii Kalevi 15 kui ka Kalevi 17 saavad valmis sel aastal vastavalt siis märtsis ja oktoobris. Ja Kalevi seitsmeteistkümne puhul on siis tegelikult ju tegu seal on muinsuskaitse all oleva hoonega mis on juba Nüüd küll juba 10 aastat tühjana seisnud ja sest tegelikult ju nii Karlova selts kui ka kui ka mitmed kodanikualgatusrühmitused ju seisi täitsa hoone säiliks ja, ja nüüd on siis tõesti see hoone taas ellu ärkamas ja täitub üsna pea, siis loob ettevõtetega ja lisaks kuulub sihtasutusele ka terve hektari jagu parki läbi, ma arvan, isegi paljud tartlased ei tea, et Kalevi 13 ja 15 taga laiutab selle vanaemajõe ürgorg, mis on imekaunis isegi oma praeguses metsikuses. Ja ja selle pargiala korrastamine saab toimuma siis koostöös Tartu keskkonnahariduskeskusega juba järgmisel aastal, nii et Black saab siis valmis järgmise aasta jooksul, et sel aastal valmivad hooned ja järgmine aasta korrastatakse pargiala. Ja milline siis on Tartu loomemajanduse tulevik, milline on teie visioon sellest? Kui nüüd konkreetselt sellest kompleksist rääkida, siis kui me täna saame vastu võtta seitse, kaheksa ettevõtet siis kolmemajja me saame vastu võtta juba kuni 40 loomemajanduse ettevõtet, kes siis saavad olla inkubaatoris ja, ja areneda ja kasvada. Lisaks saab meil olema üks külaliskorter, kus me saame vastu võtta rahvusvahelisi töötajaid meile just tegelikult nüüd homme just saabubki Soomest üks töötaja kuueks kuuks, kes hakkab siis Tartu linna heaks külalisresidentuuri programmi programme kaardistama ja neid võimalusi kaardistama, kuidas külaliskunstnike vastu võtta. Ja kuidas neile toetust saada. Kalevi seitsmeteistkümnes saab olema ka üks selline multifunktsionaalne saal, kus on võimalik korraldada nii teatrietendusi, kontserte, aga ka suuremahulisi näitusi, tuseid ja seal on võimalik läbi viia ka konverentse, seminare ja näidata ka filme. Ja kui see filmi temaatika juba siia niimoodi läbi mitme mitme koha tänases saates kõne alla on tulnud, siis tegelikult meil on plaanis Kalevi seitsmeteistkümnest ja siis kolm D helide filmide tootmisja, praktika kaaslane, kompetentsikeskus, et koostöös Ahhaa keskusega selline vajadus tekkis ja me oleme nüüd küll viimase kolme-nelja kuuga päris palju selle teemaga tegelenud ja hetkel on ka üks projekt rahastamiseks esitatud, aga kui ka see projekt rahastust ei leia, siis selle teemaga me kindlasti edasi läheme. See kolm Teeennelidee teema on hästi põnev on. Kui räägitakse palju innovatsioonist, siis see on nüüd tõesti niisugune innovatsioon, mis võiks alust alguse saada Eestist. Ja idee on selles, et teaduskeskustes nii nagu on Ahhaa keskus. Väga paljudes on olemas filmid või mittefilmid, vaid kinod nagu neli t kinod, mis tähendab, et seal saab vaadata filme. Kolm teie prillidega pluss on mingi liikuv funktsioon, toorid liiguvad, tuul puhub, vihma, sajab, valgusefektid, heliefektid, kõik kokku andis Nelidee film. Ja teaduskeskustel ei ole filme, mida oma publikule näidata. Need on siis niisugused viie minutilised haridusliku suunitlusega filmid. Ja tänu sellele on Ahhaa keskus Tartus tellinud päris mitu filmi juba Tartu tegijatelt. Ja need esimesed filmid on olnud päris heatasemelised, täiesti huvitavad. Üle ootuste hästi tehtud, aga samas nad ei ole ikkagi veel nii kõrge professionaalne tase näiteks nagu avad Ta oli filmis ja meie oma projekti ideega, siis püüame sinnapoole, et tõsta nende olemasolevate tegijate taset rahvusvaheliseks. Jah, et et see rahvusvaheline tasand annab tegelikult nendele filmidele ja filmitegijatele ja ettevõtetele selle võimaluse, et neil tekib tiražeerimisse võimalus. Et kui praegu tehakse film ainult Ahhaa keskusele jaoks, siis läbi sellise rahvusvahelise turu on võimalik juba filmidele leida näitamisvõimalusi kasvõi üle maailma teaduskeskustes ja see tähendab tegelikult suuri sissetulekuid nendele ettevõtetele, kes selles valdkonnas hakkaksid siis filme tootma. Ja need lõpetuseks, kui meil on ainult minut või kaks aega, siis ma küsiksin teie käest. Kas teil on mõnda meeldejäävat kogemust välismaalt mõnest loomekeskusest, mida veel klassikaraadiokuulajale vahendada mõnda elamust tekitavat loomekeskuse mälestust? Et täpselt sarnast keskus nagu meie tegelikult ei eksisteerigi, et enne, kui ka meie oma keskuse loomisega pihta hakkasime, me väga palju tõesti uurisime teiste keskuste sarnaste keskuste praktikaid külastasime mõningaid neist ja, ja siis vormisime enda jaoks sellise parima võimaliku, mis tundub meile nagu kõige otstarbekam olevat. Aga ma tooksin, nagu võib-olla näite Amsterdamist, kus loomemajanduslike keskkondi on arendatud juba juba ilmselt rohkem kui 10 aastat ja seal toimub see koostöös algselt sakas tegelikult kohaliku omavalitsuse tahtest. Kohalike omavalitsus nägi, et mingit, et kvartalid või mingid hooned on tühjaks jäänud, neis tekib elu, mis ei ole nagu linna jaoks atraktiivne ja siis hakati suunama sinna rahasüste ja, ja, ja hakati looma selliseid kultuuritehaseid. Ja kutsuti kokku siis loomeinimesi, kes muutsid siis neid piirkondi atraktiivsemaks. Ja esimesed näited olid väga positiivsed, tõesti linnaruum muutuski atraktiivsemaks ja inimesed võtsid selle piirkonna omaks, piirkonnad muutusid turvalisemaks ja nii toimus juba siis järgmistel aastatel juba üsna planeeritult. Ja nüüd viimane kord, kui Amsterdam Amsterdamis käisime, siis tegelikult seal juba toodi näiteid, kus erasektor taolisel puhul juba tuleb nende projektidega kaasa, nii et koostöös siis erasektori linna ja ka riigi rahadega luuakse üha uusi uusi loomemajanduslikke piirkondi, kus siis kunstnikud saavad kus sa ei tohi ainult äritegevus, Vaikla kunstnikud saavad oma ateljeed, pinnad, kus neil on võimalik tegutseda loojana ja, ja kui, kui linnas on palju loomi, inimesi, siis on linn alati üllatus rohkem ja, ja inspireerib linnaelanike ja kindlasti tõmbab ka linna palju turiste juurde. Aitäh. Hakkame siis lõpetama seekord oma külalise rubriiki delta saates. Külalisteks olid Tartu loomemajanduskeskusest arendusjuht Külli Hansen ja juhatuse liige Raul Orežkin. Soovin teile edu teie ettevõtmises ja suur tänu tulemast. Aitäh. Ma küsin, mis on? Toora üks käepigistus. Ja rohkem pole vaja. Ta ta välja ära stikust ja. Verre ta suu ja vaba. Vaim järele, kui see Kõimas ma line. Vaid unenägusi. Võimas kummaline. Tunne nõrk nähes ekesingi rada, kuid ma ei tea, mis mul on teha vaja. Maailma mitmekülgsus rõhu nagu. Maal oleks oleks kindel.