Külaline. Neljandast 13. märtsini on klassikaraadios euroraadio kontserdiseeria kultuuripealinn Tallinn esinevad Eesti tippkollektiivid. Kavas Erkki-Sven Tüüri teoste esiettekanded, rahvusooperietendus, tsaari mõrsja vanamuusikat, Hortus muusikuse ja Vox Clamantis esituses, Eesti rahvusmeeskoori ja kammermuusikute kontserdid, Kadri Voorandi džässiõhtu, mari kalkuni folgikava ja palju muud. Täpsem info klassikaraadio kodulehel. Homme kell 22 esineb no 99 džässiklubis Kadri Voorand Trio. Kontserti kuulevad sajad tuhanded Tapa džässisõbrad. Klassikaraadio teeb kontserdist ülekande ja vahendab selle Euroopa riikidesse. Euroraadioprojekti Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011 raames. Ja mul on hea, olen sel puhul rääkida kahe asjaosalisega. Stuudiosse on saanud tulla Kadri Voorand ja Virgo Sillamaa, kes koos Taavo Remmeliga homme kadrit saadab. Tere, Kadri, tere Virgo. Tere. Kadri. Sa oled viimaste nädalate jooksul esinenud ka Tanel Rubeni ansambliga Urmas latikas trioga. Sul on kiired ajad või on see tavaline? Mõnusalt aktiivsed ajada. Ole hea, räägi alustuseks oma taustaks, kuidas sa jõudsid muusikani. Ma arvan, et see taust võib peituda minu viiulimängimises. Ma küll õppisin muusikakoolis klaverit kuid ema palus mul rahvamuusikaansamblis Lahemaa Rahva muusikud mängida viiulit et seda oli vaja. Ja siis ma mängisin praktiliselt koolitamata ja kõrva järgi seda pilli. Ja minu osa oli olla saatja ja mina ei tohtinud mängida enamasti meloodiat. Ma pidin alati midagi muud mängima, see oligi nagu minu ülesanne. Ja võib-olla see niisugune improvisatsiooni alge pärineb sealt, kus sa kasvanud Haljalas Lääne-Virumaal. Sa oled õppinud Rootsis kuninglikus muusikaakadeemias, mida sa seal õppisid? Kas sa võid öelda, et see andis sulle midagi erilist, midagi teistmoodi, kui siin õppimine. Oo jaa, palju, ma arvan, et kõige põhilisem on see, et seal on väga palju teisi muusikuid, kellega musitseerida ja see andiski kõige rohkem. Kuidas sa ütleksid, kas džäss noorte hulgas on populaarne? Seda on raske öelda, kuna mina suhtlen ju selliste noortega, kelle hulgas on popp Aarne. Et siis mulle loomulikult jääb mulje, et ehk äkki ongi. Aga Virgo on ju meil pedagoog ja suhtleb väga paljude noortega, et äkki Virgo oskab midagi selle kohta kommenteerida, seda, et kas džäss on populaarne ja see on keeruline küsimus, sest keegi ei teadmised Sealt on sageli need noored ise ei tea, mida mõelda sõnal džäss. Seega sageli juhtub, et mõni noor, kes arvab, et talle džäss üldse ei meeldi teadmata, et seal džäss kuulab seda meeleldi, samas kus on neid, kes ütlevad, et neile džäss jubedalt meeldib. Ja siis tegelikult ei meeldigi. Et tegelikult ega nad ei tea, mis selle džässmuusika all üldse mõista. Ja muusikud nagu meie sageli ka ei tea me kogu aeg räägime vaidlema sellel teemal, et kas see nüüd džäss või see ei ole džäss, kas üldse on tähtis rääkida sellest, et kas see nüüd seal asjas Mul olekski sulle üks provokatiivne küsimus, kas džässi on võimalik üldse õpetada? Väga hea küsimus, ma olen sellel teemal ise kogu aeg provotseerinud olekus niikuinii ilma küsimata. Nimelt ma, kui tohib siin nüüd seda mainida, siis ma hiljuti Klein ühe sellise veebikeskkonna mis on tegelikult pühendatud just nimelt suures osas sellistele küsimustele, kas improvisatsioonilist muusikat, improvisatsiooni üldse on võimalik õpetada ja kui, siis kuhumaani ja noh, mina peaks ta teadma, sest ma olen improvisatsiooni õpetaja. Aga ega ma täpselt üheselt küll ei saanud vastata. Džässi, kui muusikastiili on võimalik õpetada improvisatsiooni on väga keeruline õpetada. Ja improviseerimist selleks saab ette valmistada inimest aidata, te teete valmistada, aga mis siis sellel hetkel juhtub? Raadiointervjuus kõnelemiseks on võimalik ennast harjutada, kui sa ei tea, mida küsitakse. No eks see on kogemus ja ma vastaks sellele küsimusele, et kas on võimalik sellist asja õpetada, mõtleks mingi maani teatud maani on seda võimalik, aga teatud asi on ikkagi talendi küsimus ja sellega siis, mis, mis sulle on antud ja kingitud. Jah, aga see on ka võib-olla see talendi küsimus on, on selline küsimus, mis on võib-olla natukene üle üle mõeldud, sageli vähemalt noorte hulgas on sageli sellist hirmu ju mul siis ei ole talenti ja siis neid inimesi tuleb teinekord tükk aega niimoodi lahti muukida, et väita, või parlamendid endid uskuma, et tegelikult võib lon tarenti. Aga teine inimene on kohe avatud ja seal tuleb see iseenesest ja tung džäss õppima on suur. Eestis. Mai. Tea, raske on öelda, mina õpetan otsa koolis. Kadri on aktiivne, nüüd Emdas. Ja me mõlemad ise oleme just endast läbi käinud. Ikka veel käime ja käime. Tegelikult Kadri, sina õpetad. No saladuskatte all võib öelda, et pisut küll, jah. Aga vasta sinagi sellele küsimusele, kas on võimalik õpetada? Siis. Ma pean nõustuma selles osas Kell Virgoga et võib anda nagu mingisuguseid algseid juhtnööre või mingeid suundi ja mida saab teha, on rikastada inimeste võimalikult paljude ideedega mis olekski nagu impulsiks nendeks uuteks oma ideedeks, et seda saab teha. Aga muidugi saan jälle risk, et need ideed, mida sina õpetajana välja käib on sinu visioon. Et sealt edasi on jällegi õpilase enda valikud. Et see on selline habras teema igal juhul väga provokatiivne. Kadri, millal ja kuidas ansambel sündis, keda me homme kuulata saame? Mitte väga ammu tegelikult. Kas äkki enne eelmisi jõule? Aastal 2009? Olid just Jüri läks Coffee nimeline kohvik. Ja seal oli esimene ülesastumine 2009. aasta lõpus ja mina olin varem loonud muusikat ühe kitarr ristiga nimega Raivi rohumets. Just nimelt mõnedele luuletustele kogumikust, sina ja mina, ehk siis kogumik Eesti armastusluulest. Ja just nii oli see välja näinud, et seal justkui kollektiivne improvisatsioon. Meie duo. Ja Ma ei olnud mitu aastat enam neid lugusid mänginud ega laulnud kellegagi. Ja siis tekkis ideed, sellest peaks kinni haarama ja seda edasi arendama. Loomulikult alguses oli meil kavas ka muid lugusid, mis ei olnud eesti luulele kirjutatud ja mis ei olnudki meie enda lood. Aga see väga kiiresti muutus see seis. Juba eelmise aasta Jazzkaare festivaliks oli meil terve kavadeis oma eesti luulele kirjutatud muusikat. See. Kas kas oli niimoodi, et esimene kord sina ja mina nime all? Me esinesime raekojas siis, kui sa kontseptsioon sündis, kuigi meil tegelikult ei olnud veel kõik kava ei olnud üleni luule või siis me veel ei nimetanud seda siin ajamine. Siis me nimetanud Aare lihtsalt see olnud kiri läks pärast seda, enne seda oli tõesti raekojakontsert. See oli jah, august 2009 ja siis oli seesama jutt, et ma tahtsin end luuletusi teha, aga siis oli jah väga palju lugusid kavas, mis ei olnud üldse sellega seotud. Justkui lähiajalugu, aga nii palju võtab aega taastuda. Aga see nüüd, Kadri Voorand Trio, kas sa oled boss? Ei ole. Me oleme kõik väga võrdses seisus, võib-olla mõni on võrdsem. Piirkoga, kirjutame mõlemad muusikat ja ma arvan, et ka tavaja me kõik kolmekesi panustame küll sellesse. Meil ei ole passi. Aga sa ometi omanimelisse ansamblisse valinud just need muusikud, miks just need võivad olla ju teised inimesed või teised pillid. Miks just need? Aga sellepärast, et need muusikud on ju super head mängijad. Ja muusika loojad ka, nii et väga lihtne. On teil palju kontserte selle koosseisuga? Mina ütleks, et on võrreldes igasuguste muude ettevõtmistega, millest ma olen ka osaline, on mul on selle trioga ja meil on ka tegelikult kadriga vahel kahekesi olnud päris palju mängija oli kahekesi jõuluajal jah, võrreldes muude asjadega on, on selle selle projektijuhi, ma ütleks isegi projekt selle kohta enam projekti-staatusest üle elanud ennast. Selle koosseisuga on onud palju kontserte minu jaoks. Virgaga sina esineb ka väga paljude erinevate muusikutega, kas sina suudad ütelda, mille poolest Kadri eriline on sinu jaoks? Öelda seda välja on väga keeruline, see võtaks võib-olla päris pikka aega, miks Kadri eriline, aga tegelikult võib olla küll, et kuna ma esinen päris palju erinevate lauljatega, eks ole, ja ja Kadri on küll, selle poolest võib olla erinev. Et ega vähesed lauljad siidised nii palju muusikasse, nii laialt ja ka teksti nii sügavalt. Ja võib-olla vähesed lauljad, kellega ma koos olen töötanud, sel määral mõtlevad muusikast niisamamoodi nagu mina. Ja seetõttu meil on nagu paljust nii-öelda muusikalises mõttes rääkida, et kui me koos näiteks improviseerima, siis siis me kuidagi oleme nagu sarnase laine peal. Ja ma arvan, et see ongi see, miks me oleme nagu kokku jäänud, sest tegelikult see kõik algas juhusena. Nagu kõik koosseisud sageli selles maailmas. Ega tegelikult see jalad ju nii et Kadri kutsus meid spetsiaalselt kokkuhoid see kuidagi ükskord ammu me esinesime koos, avastasime, et oh, et küll on kihvt. Siis me tegelikult saime kutse nagu tuttavaks ja siis mingil hetkel suhtusid Taavo, vaatame, mis saab. Ja siis tulid haava, siis kuidagi sai midagi ja siis see niimoodi on jäänud, eks ole, see inimesed avastavad, et me saame koos mängida, nii et see meie kõigi jaoks on hea. Kuulame vahepeal muusikat. Meil on täna haruldane võimalus kuulata stuudio külalisel live'is musitseerimas, mida me kuulame. See on lugu, mis on kirjutatud Ernst Enno tekstile. Jahtunud süda jäta ilmale. Ausalt öeldes ma enam ei mäleta, kas oligi selle luuletuse pealkiri või ma ise tuletasin selle sealt. Ei, see oligi Pealt luuletuse pealkiri minu mäletamist mööda ka. See lugu sündis väga kergesti. Ja seetõttu ma armastan seda ise väga. Sinu lugu jah. Meid armastus Viilma, Skitsastra. Läheb ei sea, ütleb tule järele. Vii mind siis õnne kadumataga. Sa ei jäta kõik ja astub järele. Üks jätab nii ja teine jätab teisiti. Ja igaüks nii oma etele. Siis 1000 Vii päi ja. Teelahk meid veelgi 1000 üle. Mis ühele õnn on teisele ainult? On nii ja teisiti, kõik, mis siin on. Kui kõik nii läbi käidud Sa oled oma võimaluste onni. Ja üks jääb siia, teine see jääb sinna. Ja igaüks nii vaatab tagasi. Kes välja jääb, see väljas-le. Ja õnn ei leia teda ja. Nyyd armastus, viibi ilmans kitsast rada. Kui lähened, mine iseendasse. Ja 1000 leeki Ta elega. Ja jahtunud südajata. Ilma. Kadri, sina kirjutad ise nii muusikat kui tekst, räägi, kuidas üks laul sünnib. Ma arvan, et üks laul ei sünnigi ainult ühes momendis ühe laulu sündimisel minu puhul on justkui mitu sündimise hetke. Sünnib tekst mis on kindlasti inspireeritud elust enesest. Ja sünnib mingi algne idee, mis on kindlasti inspireeritud jällegi kõigest, mida ma kuulen ja näen kogu muusika, mida ma kuulan, inimesed, kellega ma suhtlen. Ja neid momente on mitu, mis siis ühel hetkel võib-olla liituvad. Ja kui on olemas tekst ehk siis mingisugune sisuline idee elust ja on olemas idee muusikast siis algab nii-öelda tööprotsess komponeerimine, nende ideede mängima panemine. Ja see on ka sama lõbus osa. Tihtipeale ikka tekst inspireerib muusikat. Antud projekti puhul muidugi sellepärast, et selle programmi puhul ongi see kõik kirjutatud luule-le. Et kui muidu üldiselt minu muusika puhul sünnib muusika line idee enne ja siis tuleb tekst siis selle repertuaari puhul on täiesti vastupidi. Et enne on alati tekst ja sellele vastavalt kujuneb siis see meloodia sinna taha. Homsel kontserdil on ainult sinu tekstid või ka on teisi tekste. Homne kontsert ongi ikka eesti luulele pühendatud. Ma lugesin internetist, et ühe Urmas latikas kontserdiks kirjutasid sa üleöö mitmele laulule sõnad, kas need olid täiesti uued sõnad, mis olid kohe võimeline kirjutama või kasutasid sa juba valmis olevaid sõnu? Teisiti öeldes, kas sa, kas sa vajad inspiratsiooni või oled sa võimeline kirjutama kohe nõudmisel nii-öelda vajadusel? Ju mingi tähtede seis oli, oli õige. Tõesti, kirjutasin need üks õhtu enne et need lood olid head lood. Need inspireerisid mind, mul tekkis väga kiiresti kandev idee. Ja kui see idee on olemas, siis see tööprotsess juba kulgeb ka väga kiirelt, nii et tõepoolest tekstid sündisid õhtu enne seda. Aga nii on ikkagi raske, et sa istud laua taha, et ma pean nüüd sellega Tema on ka nii, vastad ei ole inspiratsioone loomulikult. Loomulikult on. Kuidas sinuga mürgo? Jah, see on üks huvitav küsimus, inspiratsiooni küsimus, ma olen ikka seda jälginud, et kuidas see juhtub ja püüdnud ära tabada, aga, aga väga hästi ei taba, aga üks mis kindel Palju hinnatakse seda, et et oi, et see võttis nüüd väga kaua aega teha, et järelikult see on väga hea, eks ole, et järelikult on väga palju süvenemist ja ja ega hea asi ju ei tohi sündida kiiresti. Siis minu puhul ma olen märganud, et on nii, et inspiratsioon võtab ju tegelikult aega 0,1 sekundit, et tulla ja olla. Et see on nagu välk, mis lööb pähe mõnikord. Ja teinekord tõesti, kui seda ei ole, siis sa võid tundide kaupa ja nädalas ja kuude kaupa tegelikult üritada ja üritada ja midagi ei tule. Näiteks 2009 aastase kaks aastat tagasi ma kirjutasin vist kokku kaks lugu. Ja need olid selle meie ansambli jaoks üks oli see samane jahtunud süda. Teine oli Hando Runneli tekstile. Küll ma ootasin sind. Ja, ja need lood, ma kirjutasin tunni aja sees. Et ma lihtsalt teadsin, et meil tuleb nüüd varsti kontsert, ma lubasin kirjutada paar uut lugu. Ma olin üritanud mingi perioodi vältel, mitte midagi ei olnud tuld, mitte mingit inspiratsiooni ei olnud. Ja siis ma seal oli vaba hommik. Ja see ei olnud üldse mitte mingi poolest eriline, täitsa tavaline hall eesti päev. Võtsin kidra kätte, tegin luuleraamatu lahti. Esimese loo, põhimõtteliselt laulsin sealt tekstilt koos kidra niimoodi õhku nii-öelda. Siis ma lindistasin selle kohe üles, et jääks meelde. Ja siis ma, mis tegin, endal võib-olla tahtsid, et mõtlesin, et, aga tegelikult jube hea tunne on praegu, et äkki ma leian veel midagi ja siis keerasin teise luuletused samast kogumikust ja laulsin selle ka kohe looks. Ja mõlemad failid, saatsin kaadrid MP3-ga meili ja küsisin, et kuidas on. Siis sa veel vastasid, et selle loo helistiku prooviks ära muuta ja siis ma kirjutasin nooti alles. Nii et eks ole, et tunni aja sees. Tegin ära selle, mida terve aasta ei suutnud teha. Aga kuidas juhtub, noh, ma ei tea. Aga see oli inspiratsioon ikka, mitte lihtsalt käsitöö. No eks ta mõlematel, sest tegelikult see, kui inspiratsioon tegelikult ju mõtteid tuleb kogu aeg edasi ja tagasi sünnib mingisuguseid idei katkeid siin kogu aeg, kuskil pulbitseb siin pea sees midagi, aga, aga need ideed iseenesest ei ole veel otseselt midagi nii palju väärt, nad on mingid ebamäärased mõtte algatus, see võib olla ja tegelikult tuleb neid siis niimoodi haarata ja tabad. Kui sa ta siis kinni haarad, siis hakkab see käsitöö osa. Et sealt sõltub nüüd siis, kas sa oled osav käsitööline, kui kiiresti sa selles suudad nii-öelda midagi vormida? Ega ausalt öeldes ideedest kinni haaramine on omamoodi nagu käsitööoskusest kinni treenitusest, teadmisest ja kogemusest, sellist. Kadri, sa kasutad ka teisi tekste, millised tekstid inspireerivad sind? Kust sa leiad tekste? Antud juhul see selle projekti raames ongi kõik on teiste tekste nii-öelda eesti luuletajate tekstid. Mis sind inspireerib? Armastusluule loodusluule? Oskad sa öelda? Ei saa üldistada. Ei, seda teemat, ühte kindlat mul küll ei ole, aga mind inspireerivad hea kõlaga seatud luuleread. Mida pean silmas, siin on see, et kui inspiratsiooniks võib-olla ka ütleme, see teema ise või, või see käsitlus siis samavõrdne lähtepunkt on ka sõnade rütme mõnil, luuletus lihtsalt kõlabki juba nagu mingisugune lugu. Ja siis ei olegi väga palju vaeva vaja näha, et see vormida pilguga sina kirjutad kadeks. Ma olen tegelikult proovinud. Ja ma ütleks, et ei kirjuta minu arust ei tulnud üldse välja ja ühe ühe korra ei, kahel korral kahel korral on, on lauldud ka neid, need on olnud inglisekeelsed eesti keeles ma kohe üldse ei minu arust ei suuda mitte midagi seada ritta. Ja jah, ei senimaani ma ei ole suutnud seda avada enda seal kahjuks küll. Ma lugesin internetist, et olite viimasel kontserdil teinud eksperimendi uute ideede kogumiseks, andes ruumi vabale improvisatsiooniline ja selle tarbeks. Kadri luges veel viisistamate luuletusi mille teemadel ta siis improviseerid oli, sellest abi. No abi oleneb milleks abi, aga kindlasti oli väga palju. Meile jubedalt meeldib seda teha tegelikult ja see ei olnud esimene kord, me tegime seda ka Jazzkaare kontserdil. Samamoodi Kadri lõi raamatu lahti, see oli veel vist täiesti niimoodi, et sa tõesti lõidki raamatu lahti vaatasin, niisugune tekst oli ette. Me hakkasime Taavoga seal kuidagi midagi looma heliliselt ja siis Kadri kuidagi laulis selle sinna välja. See oli väga vahva, paljude jaoks oli see üks kõige paremaid lugusid. Huvitaval kombel. Jah, ma mõtlengi abi selles mõttes, et püüate sellest midagi kinni ja saate seda edaspidi uuesti esitada. Võib-olla tõesti korra kuulasime need läbi, mis me viimane kontsert tegime. Kuulasime seal oli, küll oli, oli üks idee, et aga, aga äkki äkki tuleb sealt hoopis mingisugune lugu, mida mida korrata nii-öelda. Aga Me tõepoolest kirjutasime taas kord midagi uut selleks kontserdiks, nagu meil on juba justkui nagu tavaks saanud. Aga need ise kirjutatud lood jõudsid praegu ette. Jah, et need improvisatsiooni jäid praegu sinna lindile veel, et sealt ei võtnud otseselt midagi üle. Te teete tasapisi ka plaati kaugel see on? Aga mõni lugu on salves? No võtame väga rahulikult. Et ei ole sellist produtseerimist, ütleme stuudiosse ja mängime nüüd kõik sisse ja siis kuidagi parandame ära. Paneme plaadile, et see on nagu olemegi sellise hoiaku võtnud. Et me ei pea jõudma seda mingiks kindlaks ajaks valmis. Võtame ühe loo jaoks nii kaua aega, kui tarvis. Et salve jääks ka see emotsioon selle loo taga. See on see emotsioon, mis üldiselt laval alati aset leiab. Seda stuudios saavutada on küll keerukam, aga võimalik. Aga selleks ongi vaja aega. Kadri ole hea, räägi homsest kontserdist täpsemalt, mida homme kuulata saab. Virgo. Homme saab kuulata mõningaid lugusid, mida me oleme juba mänginud, mõnda aega, aga paari uut lukuga. Minul on üks uus lugu. Ma saan arvutist kadril ka naks, uus lugu, mingist sellest mina vist veel ei teagi midagi. Ja siis on meil veel üks uus lugu niimoodi nii-öelda ettevalmistuses, et kas see nüüd tuleb, homme, ma ei teagi. Aga, aga kohtume Taavoga kolmekesi ja võtame aja maha ja hakkame arendama lõpuni välja seda, mis on, aga palju lugusid on ka neid, mis mis me oleme muidu teinud. Aga meie puhul on ju tore see, et et kuna need lood on alati natukene nii öelda liigestest lahti, improviseerimine nad kokku iga kontsert siis need lood elavad mõnes mõttes oma elu. Et nii mõnigi lugu, mis alguses oli vot selline, on praeguseks kujunenud hoopis teistsuguseks. Väga põnev. Just ja mõni lugu, mida me oleme, mida me enne viimast kontserti tahtsime peaaegu kavast välja heita. Minu jaoks leidsid täiesti nagu uutmoodi kõlavärvi. Et seda kunagi ei tea ette, et kaua üks lugu või mis, mis mismoodi ta elama hakkab või kuhu poole ta areneb, et kui on tegemist impravisatsiooniga, siis ei saaks kindlasti öelda, et tuleb ettekandele juba mängitud lugusid. Need kõlavad kindlasti jälle uutmoodi ja just kaks täiesti uut lugu tuleb ka kindlasti. Aitäh Kadri ja Virgo ja meeldetuletuseks. Kadri Voorand Trio kontsert on homme õhtul kell 22. Kes ei saa minna, no 99 džässiklubisse, olge raadiote ees. Klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande, vahendab sellega mitmest, kas Euroopa riikidesse? Aga Kadri ja Virgo, kas me kuulame veel ühe laulu? Kersti Merilaas on kirjutanud tekstiõhtu. Ja viimases proovis. Enne kontserti oli selline proov, kus seda lugu lauldes ma elasin nii sisse, et hakkasin metsikult igatsema juulikuu lõpu sooja sumedat ööd. Ja Ma arvan, et tegelikult see tunne tuleb mul laval alati peale selle loo jooksul. Ja praegu on see eriti kohane kõigile sooja igatsejatele. Kersti Merilaas ja õhtu. Sa küsid, miks EAS-sinu-ita nägi? Ta ju ülemetsani. Köik on nii laiali, nii, köik on yhe eali veearus, valgede ja jäär, kostab ta erru ja paadiviiva tööle. Enneliku. Jah, kaks õnnelikku. Õnnelikku. Erru. Pill üle taevalaotus ma sain. Ja kaste sajab maha. Ja öise linnu vaikne läind. Tao tange vett saada. Kui aeru Sa küsid, miks ja minu hing on Itaalid. Õnnelikku aeru. Pill üle taevalaotuse. Ja kastes sajab maha. Ja öise linnu vaikne lenn kaob kauge metsa taha. RU sa füüsilmiks ja siin juhi on ta mitmegi. Vajub ülenetsani. Köik on eali. Köik. Kuulame selle tunni lõpuni veel Kadri veerandit laulmas ja kõlavad laulud Tanel Rubeni plaadilt nõiutud veerand tunnid.