Tänases saates räägime orkestrist Kremerata Baltica. Kremerata Baltica on orkester debüteeris 1997. aastal menuka kontserdiga Riias. Selles kammerorkestris mängivad ka mõned Eesti päritolu muusikud. Nendeks on Elo Ivask, Andrei vali Kuura, Reinud ja Indrek Sarrap ja lindistasime neist kolmega väikese vestlusringi ja uurisime neilt, milline tähendus Nende elus orkestris Kremerata. Baltica ja tänase saate valmimisel on kasutatud ka materjale, mis lindistati pressikonverentsil kus ajakirjanike küsimustele vastas Gidon Kremer. Küsisime noortelt Kremerata Baltica liikmetelt, kuidas nad sattusid sellesse orkestrisse. Ja meie mängisime konkurssi. Ja vot nii juhtus blenderit, mängime, juba nägi niukene veidi teine lugu, kuna sellel konkursil ei saanud osaleda ei saanud sinna sõita ja kuna Eestis oli nagu osavõtjaid üsna vähe, tookord sellel konkursil, siis on meil jah neli. No võrreldes teiste Läti Leeduga ja anti võimalus veel kellelegi eestlastest liituda. Järgnes sellele sõidule paar kuud hiljem. Miks just selle kammerorkester kas oli nagu soomlane väljaspool Eestit, hakata siis muusikana tööle või, või ei olnud selliseid huvitavaid orkestreid siis Eestis nimi iseenesest? Gidon Kremer annab nagu hoopis teistsugused võimalused, võib-olla siiski maailmakuulus nimi. Nii et oli huvitav, põnev Gidon Kremer isiksus nagu inspireeris viitama, kas kasinalt sind räimed ja kui ta liitus rakkesse ka tunduvalt hiljem kui teised, 98. aasta septembrikuust? Staadion lugenud intervjuudest, mis, mida te nagu varem oletanud. Et alguses orkester ei olnud nagu selles mõttes selline, kes, nagu ta praegu on, et ta oli nagu pigem selline projekt mis nagu kujunes välja selliseks orkestris iga orkester ka, esimene siis tööperiood istuvale nagu lihtsalt projekt ja Gidon Kremer ka ise ei tea, mis toimub edasi ja pööratav protsess. Ja nüüd võiks öelda, et see on professionaalne kammerorkestrile ja olen eestist niuksed, orkestrit kahjuks ei ole. Keegi võimalust Eestis väga palju ei ole, et valmistatakse ette üks kava ja siis sellega, et umbes kuu aega sõidetakse ringi ja, ja antakse kontserti selle aja jooksul kava täieneb, täiustub ja lihtsalt võib-olla ka sellest tuleb täielik kvaliteet või siis mis seal lõpuks nende kontserditel kuulda. Esimesele kontserdile eelneb umbes nädalane prooviperiood ja tavaliselt esimesel kontserdil tulevad välja need salakarid, mille otsa võib kergesti sõita. Aga need kontsert arvukusele Velust ütles. Karid aina halvemaks ja alati püütakse ennem seal kõige põhilisemat esimest kontserti organiseerida ka mõni mõni nii-öelda eelkontsert kus, kus mängitakse ja kus on just tulevad kõige selgemini need ohtlikud ohtlikud kohad ja situatsioonid välja ja siis ongi võimalik juba esimesel kontserdil minna üsna kindlad, kui palju neid kontserte nüüd praeguseks siis on välja kujunenud keskmiselt aastas. Neid kavasid ütleme siis nii, mida ta ette valmistada. Rasmus siis, siis on lihtsalt nagu viga ja veel üks gaase, Schuberti pinget. Meil oli üks periood, kus me mängisime. Üks kava päris pikka aega, see oli siiras. Kuulame orkester Kremerata Baltica esitsas Antonio Vivaldi kontserdist sügis esimest osa allegro. Gidon Kremer selgitab aastaaegade albumi kontseptsiooni järgnevalt. Ma otsisin vana ja uue muusika paralleele ning Vivaldi aastaajad on ülimalt rutiine ja kahjuks ka igasuguste esitus kvaliteetidega tuttav teos. Seepärast lubasin endale seda näiliselt jõhkrat tegu, et lasin ta kokku panna pead sol aastaaegadega mis polnud küll tsükkel, kuid millest sai teataval määral tsükkel. See sündis koostestes jäetnikoviga. Ilma Kremerata Balticat polnuks kindlasti võimalik kergitada teost nii kõrgele tasandile, kuna nende rike, kannatus ja rutiinide puudumine andis sellele projektile erilise erksuse. Ja siit jätkab Andrei, vali Kuura oma arvamusega sellest kontseptsioonist. No kahjuks jälge, no suupilli see asi, et see reklaam saab publik ja Sonseni plaad, et siis on seal seal hea kvaliteediga muusika ja väga hästi igal pool seda nautida ka paljude mängisime ühte ühte seda programmi väga mis on pisut väsitav vist lõpuks. Ja kokkuvõttes ma pakun poolsada kontserti olnud selle vähemalt Haramiini kohutavamat, on selle kava, kui see välja arvatud veel lokinhaus ja nii ja naa, kus toimuvad veel saada millega ta sisenes laadite vahepeal, kui te olete sund mängima kava, mis võib-olla enam ühel hetkel ei paku inflatsiooni. Üks üks asi, mis hoiab kogu aeg siiski ajusid ei või insolatsiooni tegevuses on lihtsalt tongrendriin, isiklik musikaalsus, see, kui ta mängib orkestri ees iga kord erinevalt, ta ütleb, et õit ei saagi, et, et see oleks võimatu, mingite sarnaselt teiste sama sama lugu see lihtsalt hoiab, kujus on osalema selles, selles muusikas, hoiab kõrvad ja teed lahti ei õnneks või kahjuks no tunniseid ja kuidas ta mängib momendil Kalle inspiratsioon ja peame vaata kaasa minema. Nagu elada ka mitte ainult mängida, kaasa elada ja saata vaid mängida kaasaelamine. Kõnelejad Gidon Kremer, Kremerata pole ühe kanalina süsteem, vaid vastastikuse suhteprotsess. Mulle pole see saate koosseis või riskimiseks sobilik keskkond. Pigem näen teda äärmiselt demokraatliku institutsioonina ja seepärast on ka panus mõlemapoolne. Üritan nendega jagada kõige paremat, mis mul on ning mõnikord juhtub, et jaganud sedagi mis, kuigi hea, pole seda, mida ise üle noh ei ütleks, et see on vastu ainult rikkumatud energiat. Seal on ka puhtust ja ausust ja kui neil mõnikord jääbki veel puudu kogemusest ja kannatlikkusest olen ikkagi neile energiavahetuses tohutult tänulik. See kogemus pole mu suhtumist muusikasse, küll muutud, aga rikastanud on nii nagu rikastab iga suhtlemine, eriti kui suhtluspartnereid on 30 nagu Greneratas. Kas see on algusest peale olnud selline noh, ütleme nii, et algusest peale on võimelised temaga kaasa minema või on seal tekivad kogemuste käigus pigem statistika tolle lähed algul võib-olla natuke vaiksemalt, hammustas seda reageerimist kooli tänava alguses mängisime ka dirigendina, siis saunas seal Tetskis oli kõva koodoni. Staadion oli ka, tähendab nupuaastat kuna seal on niimoodi, et kolmeaastane ja alles seejärel hakkasin mängima ilmas tegin sitta, mis alguses tekitas üsna palju sigadust teemadest, et korraga ei olnud nagu ühte konkreetset isikut, kile, kellele toetuda ja pidi hakkama orienteeruma orkestrisiseselt. Kui tuleb dirigent. Ole dirigendist muidugi, maja on, on ikka tõesti dirigentidest mõjuvad grupid. Kui natukene musta huumorit panna, siis tundub, et kui hea dirigent tuleb ette, siis on sanatoorium. Muidu, muidu on kõik nii-öelda üksteise kuulamise ajal. Viimase piirini viidud energia läheb väga palju ka selle peale, et just orienteeruda nagu sellesse batuurisi faktuuris. Et kus on teised ja kus sa oled sina ise Jaguari dirigent ees, siis on korraga see probleem, laheneb ära, et midagi kätte on seesugune asi selge. Muidugi on kõrvalt lapsega. Neli aastat tagasi ei osanud kahtlustada, et see ettevõtmine mitte ainult täidab mu üdini positiivse energiaga vaid ka kasvab tänaste mastaapideni. Eks ikka seepärast ei osanud kahtlustada, et mul pole kunagi olnud soovi ala dirigent või liider. Ja polnud mul ka pedagoogilise töö kogemustega soovidki, ütleb Gidon Kremer. Jätkab Andrei Ligur. Mul ei ole pedagoog, aga äike pekana. Ta on loengud, on eelkõige suur muusik ja, ja lihtsalt teda kuulda jälgida, kuidas ta töötab, kuidas ta mängib, see, see iseenesest õpetaja kogemus. Mina olen kärsitu, mõnikord eriti kannatamatu, vahel väga leplik. Aga kas nende äärmuste vahekord viimastel aastatel ka muutunud on, ma tõesti ei tea. Tahaksin siiski loota, et mõistan mõnda probleemi senisest veidi enam ja oskan noori rohkem aidata, ütles Gidon Kremer. Järgnevalt kuuleme Astor Petsolla teost sügis Buenos Aireses. Küsisime Kremerata Baltica liikmetelt, milline tundub olevat nende neelast Gidon Kremer elustiil. Ja kui suure osa sellest hõlmab kammerorkester Kremerata Baltica. Saali poeg ja öelda, et tal ei ole nagu ramminud tunniplaani. Muidugi ta teeb väga palju tööd, ta teeb väga palju proovid päise, harjutab, kui leiab aega. Ta mängib soolo, mängib Cameronile sümfooniaorkestriga, ta kirjutab raamatuid. Me oleme nagu üks kolmandik jah, tema tema elus ja ta mulle tundub, et ta puhkab tõesti selles tavalises mõttes minimaalselt. Et ei midagi, seda peaaegu vist saabub. Esimene kas temaga on väga lihtne, alati kontakteeruda või on, kas selliseid problemaatilisi olukordi tulnud? Suur isiksus on ta võib-olla selle sellepärast ka temaga tekki suhtlemisbarjääri kellelgi ja ta ise ei jõua südamliku või kuidagi püüab alati mõista. Üks asi on see, et meil on palju vähem kogemusi üldse kontsertreiside suhtes ja, ja teine on see, et orkestris mängimine on oluliselt teise spetsiifikaga kui näiteks kammermuusikamängimine või või sula mänginud. Kuigi me oleme nii väike orkester, et see on nagu omamoodi kammeransambel sandajaga. Millega harjumine? Kas te olete eelnevalt on ainult mingisuguseid orkestris mängimise kogemusena, mõtlen siukseid, professionaalses orkestris mängimise kogemusi. Väga kergesti kahandada muusiku enesekriitikat sisust, ütleb Gidon Kremer. Võib panna pähe mõte kõige suutlikkusest, mis pole tegelikult tõsi. Edu on lihtsalt tunnustus. See on üks trepiaste järgmistega otsusteni jõudmisel uus repertuaar, uued kontseptsioonid, partituuri värske mõistmine. Seni on kollektiiv ainult korrastanud. Pelgan veidi seda päeva, mil me esmakordselt pisut komistama. Küsisime Kremerata aasta käest, millised hetked on neile meelde jäänud. Kontsert reisidelt. Meile kõigile kulisati Buension ja reis seal, kus me saime palju aplausi ja Osaka ja ta näiteks ossaga jaapanis või orkester kutsuti tagasi ja kaks korda ilma Rita ilma kilo oli, see oli esimene ja praegu viimane korja praegu mõne ja viimane kord, kui publik tahtis lihtsalt korkest mittegi toonid, muidugi, eks ta oligi, andke siis kaks korda kaks korda, võib-olla. Päris see reis oli Londoni Royal Albert. Täis, ja nüüd viimane New Yorgi Carnegie kannike meie kontserdipundi tipphetked. Sinule, Reinat, lisaks veel saalidele, minul isiklikes, väga sügava mulje. Maltos teatrisaal, mis oli Heidrat 1770 ja, ja mille avaüritus oli kontsert, kus mängis 14 aastane Moosert. Tunda seda, tunda seda hõngu, kus on viibinud ja tegeleme. Inspireerib. Küsisime Kremerata laste käest, millist muusikat nad orkestri repertuaarist ise helistavad. Muidugi mulle rohkem meeldib. Siis ma lihtsalt teen oma tööd, võiks öelda, et see on lihtsalt nii, kui teose v Kanšeeli väikida neljale küsimused ja filmimuusikast ühe orkestri liikmed siis usun, et meil tõesti on, nagu juba juba sarnaselt vaatega sellele. Tegelikult ma ei oskagi midagi midagi väga erinevat öelda, mulle samuti meeldib rohkem, ütleme, isikliku maitsema, mul mingid vanamuusika aga samuti uue uues muusika, kus on väga palju põnevaid teoseid. Oled sa näiteks mõne avastuse teinud sõna- ja ütlesin Mart lähmegi heliloojana kuigi ta ei ole päris nii, vist viimasel ajal. Natuke vanem, aga, aga tema muusikaline lavastus ja Reinat. Minu eelistused on ilmselt seotud pilliga. Klavessiin ja kobepparilt pole tükk aega tühja Jakas teosega seletatud. Muidugi, barokkmuusikale kuulub suurim eelistus. Kuid tänu sele orkestris mängimisele mitmeid meeldivaid meeldivad avastati samuti nagu Andrea skantseeli näol. Algatuslikke näolkile teosed pole enne. Ei tundnud lisesti suur protsent mõtleb, et me mängime, peab soolot ainult modervi muusikat. Praegu julgen ma väita, et Kremerata Baltica mõistab paljudest teistest esitajatest paremini pead Solla muusika olemust. See on neil veres, aga me soovime minna edasi ja ei taha ennast korrata. Ma ise olen viimased viis aastat armastuse ja pühendumusega teinud peatsolla muusikat, kat ja olen salvestanud vähemalt viis kuus plaati tema muusikaga, kuid nüüd püüan veidi distantseeruda ja keskenduda teiste heliloojate muusikale. Aga ma tahan öelda, et need mänge päris palju, näiteks Haydni ja Mozarti ja Mozarti kontsert number viis ja mängisime, ma arvan, et täiesti meerepertuaari. Tupp. Kremerata Baltica esituses kõlab Arvo Pärdi teoses Tabula Rasa teine osa Silentsion. Milliste plaadifirmadega Kremerata koostajad? Petteri vastasleer kontsert ja tema võime poisi heliorkester. Automaatselt. Meil on veel plaanis teha plaat, kus me mängime, ainult liiga palav. Plaanis on teha plaat, kus mängime rumeenia muusika. Nescu, see on lindistatud ja pluss või balli kus teil tavaliselt lindistus, mis protsess nagu käib igal pool poolt näiteks Pärdi, Tabula Rasa, oli meil siin Eestis, Tallinnas ajaloo muuseumis. Sageli on Saksamaal, Saksamaal, Šveits, Austria Tabula Rasa seaduses koht nagu ajalooliselt, et kui nad esmakordselt kanti siin ette, siis sobisega kas, kui teised lindistamise paigaldan kuidagi sisulistest põhjendustest lähtuvalt valitud? Ei, ma ütleks, minu arust külalistest esindustest kõlakas. Lähtub muidugi. Maitsestatakse. Minu suhe süles seondub kahe teosega, mis seal salvestatud on. Õnneks on Arvo Pärdi Tabula Rasaks preparaadid klaverit. Ja härra Mart Tõnu kirjutatud teos. Gambin sellest, et küllaltki üksnes partiid, aga ilusad, aga mis sellest rahvale meeldib, päris ilus muusika, ilusas rammeerid oli ilus massaažid, niuke, värske laama soo. Päris mõnus kuulata, päike kogu aeg tehniliselt rakenesi mängida ka, ütleme minut. Arvo Pärdi muusikaga seal mingid siiski see nõuab täielikku konsultatsiooni ja tähelepanuostudeks. Küsisime Kremerata lastelt, kuidas nad suudavad ühendada töötamist kammerorkestris, Kremerata Baltica ja oma muid kohustusi. Ta õpetajana Otsa koolis õpetan seal kammeransamblit ja klavessiini siis minu õpetamise priorisse tuleb mõningaid mõningaid pause. Kui nad on rohkem kui kaks nädalat, siis ma olen panud peale asendada. Siis võtan veel muusikaakadeemias keeldiline klaverisaatjana. Seal on see siiamaani saanud saanud sättida nii, et see ei sega, välja arvatud nüüd järgmine semester, kus väga magusad perioodid on eksamisessioon. Oleme, oleme just kontsertreisil ja ja siis ei ole vist midagi parata, peab seda tegema. Põhimõtteliselt saab täiesti ühendada. Nii et asi on põhimõtteliselt saab, muidugi muidugi rabelemist on ikka. Väga hea, kui tegemist on, nagu sai, loobuks ühest teest. Pragunenud ela, mina loobusin tegelikult juba kaks aastat tagasi töötasin õpetajana muusikakeskkoolis. No aga läksin õppima Hollandisse, siis enam ei osatud üleüldse võimalikuks, kuigi ma kasutasin ka asendajaid varasematel perioodidel ja üks asi on veel, et kui riis, klassini klaverimängijat ei ole päris igal reisil vaja, siis meil viiuldajad on enamasti kõikidel reisidel, mis tähendab veel suuremat äraolekut ja, ja sellega on kõik lihtsalt probleeme, sest et töötaks hästi teha ja õpituudistaks ning kus Utrechtis Hollandis tütretsema sektorisse ja lähen paralleelselt ka Muusikaakadeemia magistrantuuris. Andrei muhu, mina lõpetasin oma oma Tallinna Muusikaakadeemia. Mina olen vana ja meie, siit aga mängime ja töötame ainult grimerademaatides. Kas te repertuaari osas saate ise teha pakkumisi või nõuandeid? Tulnud on Cleveroni see, et alati ootab kõiki ettepanekuid. Väga sageli on neid kontserte, programmid, mingisuguse pealkirja kokkuvõtet ühe ühe teema, erinevad vaatenurgad või midagi taolist. Ja loomulikult kontserdiprogrammi paneb kokku temaga idee toodet alati. Ütleme neid ei ole, siis ma ei saa öelda vut-vut. Elu ikka vot järgmine kord ütleb võtmes mängima niimoodi või nii. Keegi ei tea, mis juhtub keegi ja kuidas ta tema mängib ja mis ta ootab. Ja mina ise ei tea, mis ei tee, tuleb või ei tule. Aga elav protsess, tervitaks Te tunnete ennast orkestri saavat kui elavas organismis molekul. Võiks öelda mitte elatvorganiisi, aga nark, normaalne perekond kus kõik juhtub. Kremerata Baltica Eesti päritolu liikmed muusikas on tegelikult teinud ka konkreetseid ettepanekuid repertuaari teoste võtmiseks ja selle üheks näiteks on Tõnu Kõrvitsa teos sinule ö sõnumitooja, mis on kirjutatud kahele viiulile ja kontrapassile Klavassiinile. Ning seda mängivad on Reivali Kuura, Elo Ivask, viiulite Indrek Sarrap kontrabassil ja Reinold Tepp klavessiin-il. Kuidas te suhtute, et aasta peale gaase preester ju tegelikult on, on siis ka keskseid osi et inimesed on äärmiselt sõbralikud üksteise suhtes ja niisugusi hõõrumisi esineb üsna vähe ja need on pigem tingitud siis riisipingest juba ja üldisest väsimusest lihtsalt sõbrad, teoste osas endiselt ostust teada saamata, millised joosta näiteks välja pakkuda, mispärast oma võetud Tõnu Kõrvits. Eesti noorem tema teoseid mängisime nüüd lugedes festivalil ja, ja mõningaid ikka ka juba 95. aastal. Väga täpne sellega kaasneb. Ka kirjutas meile suudi, mulle meeldib Sven Tüüri mänginud. Mis toimub teie ettepaneku, seda nimedele? Ehk see oligi toonid demanik rekordit ja Erkki-Sven Tüüri, Too viiulile ja kontrabassi, kes oleks ettepanek mängida. Küsisime kremeraatoraste käest, mida nad arvavad kammerorkestris Kremerata Baltica tänases päevas. Mängimine selles orkestris koos Gidon Kremer iga sisaldab endas väga palju momente, mis, mida on ka elus näha. Nimelt läbi läbiproovitud väga, väga palju. Ja õpetab ka, et kuidas kõik võib muutuda ja kuidas kõik võib alles jääda. See on lihtsalt suurepärane kogemus ja fantastiline võimalus. Kremerata Baltica segunes palju asju, ütleb Gideon Kremer. Alguses sai sellest üks omamoodi ratastel akadeemia, kuid praegu pean ütlema, et sellest kujunes välja otsekui mingi perekond. Me oleme niivõrd kokku kasvanud, et ma kulutan nendele umbes poole oma loomingulisest ajast ja energiast. Nii et mõnes mõttes oleme nüüd lahutamatud, kuigi südamest soovin Kremerata-le nagu kõigile lastele, soovitakse, et nad saaksid kord iseseisvaks. Seda mitte ainult minu suhtes, vaid muusikas üldse ja suhetes ka teiste solistide ja dirigentidega. Olen enesele mõnikord ikka jälle esitanud küsimuse, miks ma seda tegin. Juma soovist soovisin ehitada sildu oma minevikku ja nende tuleviku vahele. Aga otsekui juhuslikult kujunes nii välja, et tuli midagi enamat. Täna Kremerata loominguline projekt, mis püsib juba omal jõul. Vestlusringis avaldasid arvamust Kremerata Baltica liikmed viiulimängijad Elo Ivask ning Andrei vali Kuura ning klavessiinimängija Reinud Tepp. Saadet jääb lõpetama Astor beat soololooming, me kuulame tema teost. Kevad Buenos Aireses. Tänase saate tegid Mirje Mändla ning helioperaator Katrin maadik.