Tere päevast argipäeva saate kuulajatele. Viimase nädala teema on Eurovisiooni lauluvõistlus. Pole mingit põhjust, mis keelaks sel teemal rääkimast ka meil siin vikerraadios ja argipäeva saates. Mina olen Uku Toom ja minu külaline on täna Eesti eurolaulu projektijuht Juhan Paadam. Me ei kuula täna Eesti eurolaulu. Me ei hakka rääkima konkursi muljetest, sellest, miks võit tuli ja milliseid emotsioone ta kaasa tõi. Sellest on kõigest juba väga palju räägitud ja väga palju kirjutatud. Kuigi emotsioonidest me nüüd õieti mööda päriselt ei pääse, sest need emotsioonid jäävad mitte ainult selle kohta, mis laupäeva õhtul juhtus Kopenhaagenis, vaid puudutavad ka seda, mis nüüd edasi teha tuleb. Kas me teeme Eurovisiooni lauluvõistluse, kes seda teeb, kui palju see maksma läheb? Aga enne, kui me Juhan vaadamiga juttu ajama hakkame kuulama peaminister Mart Laari arvamust. Seda küsis temalt eile hommikul. Mall Mälberg. Mida Eesti riik saab Eurovisiooni korraldamisest? Esimesel emotsioonid olid kõik, sellest läheb tohutult maksma. Kas me saame, olid raudselt seotud rahaga? Me siin seda kasu võib mõõta ilmselt mitmel kombel, ühelt poolt saame sedasama raha sest et juba kasvõi see kogemus, mis on teistel Eurovisiooni 1000, on riikidel, kas või Taani hiljuti, kes tuli tegelikult oma asjaga ilma riigi toetuseta või väga väikese toetusega ots-otsaga kokku ja teenisid tegelikult siis nii turistide kogu selle suure möllu pealt, mis käis Mountaini riik, õige palju, kui need summasid kokku lükata. Kuid ma arvan, et olulisem kui raha meie jaoks, eriti ka Eesti jaoks, kes on alati püüdnud ennast maailmale teadvustada. Paratamatult on meie ajalugu, meie suurus meie asenda olnud üks tegur pärast meil on selle oma teadvustamisega pidevat probleeme siis selline üritus nagu Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamine loomulikult seda teeb. Ja mis seal salata on ka see ju tõsi, et see langeb meie jaoks väga soodsast saega. Eurovisiooni lauluvõistlus, 2002. aasta mais on kuu aega enne Euroopa Liidu seda tippkohtumist, kus on lubatud langetada otsused paremate liitumist läbirääkijate tulevikule ja on mõned kuud enne NATO tippkohtumist. Samas on see tohutu vastutus. Sest see sõnum, mida Eesti võib maailmale saata oma eurovisiooniga, on, kas see võib olla ka halb? Sest me võime ainult kujutleda seda, kui see ei õnnestu nii hästi, kui me seda sooviksime või tahaksime, siis oleks tegelikult mõju Eestile kindlasti vastupidine ja kuidagiviisi mitte positiivne. Me oleme loomulikult võtnud endale üsna suure riski ja selles suhtes me ei saa ütelda, et valitsus oleks nüüd otsustanud või arvanud seda, et me selle korraldamise Enda ikkagi tõesti Eesti peaks endale seda võtma. Toetama, mida on Eesti Televisioon on omalt poolt siis juba ka teinud ja välja ütelnud, et me ei tajuks selle probleemi keerukust ja selle ülesande suurust. Küsimus ei ole mitte ainult selles raha, ma isegi julgeks ütelda see raha konkreetne, mis läheb sellele konkreetsele vahetule korraldusele, on isegi väiksem puuleem. Aga küsimus on sellest, kuidas Eesti tervikuna ja Eesti suurune riik tervikuna nii mastaapseks rahvusvaev ürituseks valmis on, sest et naljata massi valitsuses. Üks minister ütles, et kui Eurovisiooni lauluvõistlus peaks korraldama, siis me võime ka järgmise maailma kaubandus majandusfoorumi siin juba korraldada ja sugugi mitte naljaasi, sest omavahel öeldes on Eestit näiteks ka selliste foorumite toimumiskohana kombitud. Aga kui me nüüd suudame sellega tõesti toime tulla ja ma usun, et kui me kõik ühiselt pingutama ja mul on hea meel näha ka juba seda praegu vabatahtlike huvi ja vabatahtlike läheb meil kohe sajaprotsendilise ega vaja selle ürituse teostamiseks siis loomulikult on sellest pikema perspektiiviga tulu ikkagi vägagi suur. See 100 miljonit silma, kes sellel ajal enne seda natukene peale seda Eesti peale vaatab, on ikkagi väga. Number härra peaminister, ma ei kahtle mitte põrmugi eesti rahva soovis ja valitsuse tahtes. Minus tekitab hirmu eelkõige tehnika, elektroonika ja seda on mitmed inimesed välja juba öelnud. Kas teil on hirme seoses sellega? Pole hirm, mul on suur hulk probleeme, mida me prajast oleme hakanud kaardistama. Samal ajal on üritusel olemas üks positiivne väljakutse. Et nagu ikka ja sellised asjad, nii nagu aastal 2002 probleemi, mis tundus väga hirmutavana ja väga raskena, sundis meid tegelikult väga põhjalikult läbi vaatama kõik oma valmisolekutasemed kaadistama kõik oma probleemid ja otsivad nendele probleemidele lahendused. Ma arvan, et sama teeb praegusel hetkel see Eurovisiooni lauluvõistlus. See katsub Eesti ühiskonna nagu suhteliselt jala tallast väiksest varbast kuni pea nupuni ja Viimsi juukse karvani läbi ning vaatab, kus kohas need kõige nõrgemad kohad on nikkus kohas. Järelikult tuleks ka midagi parandada. Selles suhtes on ta teatud määral selline nagu väikene mootor, nii ma arvan, mitmetekski mitmetel aladel lahenduste otsimiseks, mis ei lähe Eestist minema koos seda, kui Eurovisiooni lauluvõistlus on lõppenud, vaid jäävartiks Eestisse. Tegelikult suur hulk ilmselt ettevalmistusi, mis tuleb teha ja sellised, mis test omavad püsivamat ja kaugeleulatuvat tähendust meile. Ja, ja ma arvan, et ka selles on tähenduse, selles on väga positiivne väljakutse meile. Jätkame nüüd stuudiost ja Johan vaadamiga. Palun esimene mulje nii-öelda peaministri vastukajale või kommentaarile ma ei tea, palju te olete ise saanud valitsusliikmetega vahepeal rääkida, võimelised on üldse nii-öelda toimumispäevad olnud. Enno pisut ma sain Mart Laariga rääkida telefoni teel, siis kui ta helistas Kopenhaagenis, õnnitles meid, tõsi küll, see kõnely naljakas selles mõttes, et mõlemal pool mürtsus muusika ja oli kõva kõvale. Meil meil laval ja siin Eestis kodudes ilmselt oli, oli samasugune rõõmus meeleolu, et noh, asjast me palju rääkinud, aga kui ma peaministri intervjuud praegu kuulasin, siis ja siis ma võin öelda, et et peaminister on öelnud ju ka raekoja platsil ja, ja nüüd ka selles intervjuus, et tema, see tähendab siis ka valitsusteema järelduse toetab Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamist Eestis. Noh, asi on tegelikult selles, et, et, et nüüd peaks vist ikka lahti seletama jälle, millega meil tegemist. Vot sellepärast ma nagu plaanisingi üldse seda saadet teha, sellepärast et emotsioone on olnud kuhjaga, aga nüüd on nagu aega hakata niimoodi eestlaslikult pragmaatiliselt mõtlema, nii natuke ma ei tea, talu poeglikult, et hakata siis otsast minema. No alustame sellest ikkagi, et, et meil on tegemist Euroopa ringhäälinguliidu suurima koostöö saateformaadiga see tähendab, see tähendab seda, et 46 aastat tagasi mõtles keegi vastloodud Euroopa Ringhäälingu liige liidu liige välja, et teeks õige lauluvõistlus ja seal isegi mõni osavõtja. Ja, ja et asi põnevam oleksite, anname lauljale punkte ka, et kes siis võidab näkku. Aja jooksul on sellest tulnud tulnud televisiooni, aga raadiote, avalik-õiguslike Euroopa televisioonide ja raadiote niisugune suur kooste saadi. Tegelikult meil on siis väga lihtsalt öeldes tegemist ühe telejaga raadiosaatega, mida teevad 23 Euroopa kompaniid koos. Ja seda protsessi juhib üks nendest. See, kes saab selle õiguse ja au, kes eelmisel aastal võidab. Et seda, et seda korraldada, selleks panevad nad mingisuguse raha kokku niinimetatud osavõtu maksu, millest tuleb pool selle ürituse eelarvest. Teine pool tuleb korraldavale organisatsioonile ehk siis Eesti televisioonil kusagilt leida. No vot, ma arvan, et nüüd läheb asi huvitavaks selles mõttes, et sel hetkel niisuguses väikeses riigis eriti nagu Eesti on võidame paralleeli Iisraeliga, näiteks see väljub momentaalselt ühe maja uste ja seinte vahelt. Ma arvan, et see kujutab endast ikkagi üldrahvalikku ennist üldriiklikku üritust. Enam, et pudeenilisel televisioon ei korralda ju, ei korraldatud transporti näiteks hotellimajandust, turismi, mis sellega kõik koos käib vaid vaid selleks on ikkagi meil ju terved majandusharud, kellega mõelda ja loomulikult koostööd töötab, ehk siis ütleme selle riigiga, eks ole. Teisalt teisalt on jällegi niimoodi, et telesaadet noh, nagu ei saa keele peale televisiooni teha, see on, see on see nii-öelda siseriiklik dimensioon. Lisatud ei ole mitte ainult televisioon, vaid ikkagi maksimaalselt kõik, ma ei tea, maakondadest kuni kuni kuni kuni pealinnani sest ma arvan, et ära kasutama kõik võimalused oma maad ja oma rahvast maailmakaardile viia, mida rohkem, seda parem. Ma teeksin ühe korrektiivi, et see 100 miljonit on alati niisugune. 100 miljonit vaatajat on alati niisugune suhteline arv, sest tegelikult on see vahemik 100 kuni 300 miljonit ja sõltub sellest, kas taustale Itaalia võtab, seal on üks kanal, kes võtab, kas Ameerika võtab, seal on üks kanal, kes võtab, kas Jaapan võtab nagu möödunud aastal oli, et, et see, see, see arv on tegelikult ikkagi noh, määratult palju suurem, ainult et nad ei saa kaasa mängida, helistanud, nad võtavad seda lihtsalt telešõud, eks ole. Teisalt on selles projektis rahvusvaheline dimensioon, see tähendab seda, et ühelgi karikal televisioonijaamal kompaniil ei ole kogu seda tehnilist parki ja seda elektroonikat, mida Mall Mälberg ka peaministri käest küsis mida selle saate tegemiseks vaja on, see tuuakse alati kusagilt, siis rootslastel on näiteks lihtsam, Rootsi televisioon ostis ülekandejaamad sisse Rootsi firmalt. Pole välistatud näiteks, et me teeme samast sama firmaga kokkulepped või võtame mõne teise firma. Sest nii suuri ja võimsaid jaamu omas majas pidada lihtsalt pole mõttekas. Sama valgusega sama heliga. Ja pluss nõustajad, et see on, see on siis ka niisugune rahvusvaheline koostööprojekt. Nüüd, kes sellest kasu saab, ma arvan, et kasu saab ikkagi see riik, kes korraldab ehteid sõnadega, see promo öeldakse tänapäeval jah, mis, mis käib, käib selle asjaga kaasas, on minu meelest korraldavale riigile eriti oluline. Me oleme jõudnud unikaalsuse situatsiooni, et üks väike võitnud Iisraelit võimega pidada väikseks riigiks, aga ikkagi riigiks, kes juba ammu mängib kaasa nendes mängudes üks väike ja uus riik siis muidugi on tähelepanu eriti suur. Ja ma olen peaministriga täiesti nõus, et, et sellest oleneb. Me otsustame korraldada siis ja siis sellest oleneb absoluutselt see, milline milline nägu Eestil on väljaspool meie väikese riigipiire. Korraldavad organisatsioonilise, tähendab, Meil on nüüd neli nädalat aega selgitada teatud küsimusi, et vastata Euroopa Ringhäälingu Leedule, kas me korraldame või me ei korralda. Asi on veel lahti, on olnud juhuseid, Eurovisiooni allus, kui on võitja loovutanud oma korraldusõiguse. Kui me ütleme, et me ei korralda, siis läheb korraldamise järg üle sellele lauluvõistluses vees olevale, järgmisel aastal organisatsioonile, kes soovib korraldada. Ja ma tean, et mitu aastat on, on järjest ootel Malta televisioon. Ja kui me nüüd Malta presidendi hiljutise visiidiga tuletame meelde, et raudtee, et neil ei ole neljandi Hiiumaast ja inimesi kah nagu mitmeid kordi vähem kui Eestis, siis, siis noh kui nad on kindlasti sellega hakkama saavad siis, siis noh, ma arvan, et küllap me siis ka ikka toimib, tuleme, tõsi küll, minu suhtumine ei ole üldse üleolev, tähendab ma saan aru, et see on televisiooni seisukohast on see väga tõsine väljakutse. Sest lõppkokkuvõttes otsustab ikkagi telepilt, eks ole, mis siit läheb see heli, mis siit läheb, see on kehva siis, siis on kõike. Hakkame natukene kogu neid seisukohtade ringi veel kord läbi käima, mida te siin nüüd üldiselt maa ütlesite kõigepealt ajaloo juurde. Kui alguses see konkurss alguse sai, kas, kui mastaapne see oli, kas olid ka suured avalikud kontserdid kohe? Ja ta on algusest peale olnud niisugune avalik kontsert, aga aga muidugi, mastaabid on järjest muutunud. Nüüd teisalt jällegi me peame arvestama siis siin kahe dimensiooni, igaüks on mastaap, mõistes televaataja. Ja teine mastaap mõistes saal. Vaat sellel teisel mastaabid maalil, sellel sellel ei ole mitte mingisugust muud tähtsust kui see, et et selles ideaalis oleks võimalik toota maksimaalset televisiooni pilti. Palju seal on rahvast, see ei ole absoluutselt oluline, tõsi küll, kui meil on partneriks näiteks mingisugune noh, kontserdi ja siis selle kontserdimaja juhtkonnale nähtavasti on väga oluline panna, suudavad pileteid müüa selles mõttes, et et kontserdimajad reeglina lepingute järgi kannavad suure osa kulutustest ja ja selle eest nagu ei maksta. Kuulge, lepingut asi, ma ei oska öelda, kuidas Eestis võib kujuneda, eks ole. Aga ei, rohkemat, tähendab telesaate seisukohast ei ole sellest seal mingisugust tähtsust. Näited Iisraelis kolm aastat tagasi saalist 1986 inimest jääb mulle meelde kahest 1000-st Vaidi natuke Allased Iisraeli suuremat saan lihtsalt ei ole kogu riigis. Ja 38000 parkini staadionil need on kaks täiesti erinevat arvu. Kui te vaatate tele-show'd, siis see pilt, mida te saate lavalt noh, on kaunis samasugune, ehk kaunis, ühtlane maitsetes jah, režia, aga kõik see on pisut erinev, aga, aga pilt on sama kvaliteetne mõlemal juhul. Kas Eurovisiooni kontserdipiletid on reeglina kallid, kui võrrelda siin, ütleme, nende supertähtede kontsertidega, kes Eestisse tulevad? Nojah vaat, ma ei oska öelda, tähendab, kõik on suhteline, eks ole ju, mis on Eesti tingimustes, mis, mis on noh, ütleme Kopenhaageni, Taani tingimustes et seal nad olid täiesti kallid, aga ega ma arvan, et superstaar seal ka odavam ei ole. Ehk seal kõige kallim hind oli, oli 1707 Eesti krooni aga oli ka odavamaid pileteid, tõsi küll, no näed ka selle võrra halvemini siis, eks ole, need odav ta ei ole, aga nad sama klassi pilet tegelikult, eks. Aga mulle mu pea peasponsori Ühispanga üks töötaja, kellega me oleme asja ajanud, ütles eile ta. Et tema poole pöördus, pöördus üks inimene, kes soovis anda, mindi kusagile fondi 1000 krooni. Kontserdi korraldamiseks oli valmis ka pileti ostma 1000 kroonist. Kuidagi küsiti, palju ta maksaks selle eest? No ma ei oska öelda selle hinna kohta midagi ja, ja ma ei taha kedagi ehmatada, tähendab reeglina ta muidugi kallis, sest sest sest kulud on ka, eks ole. Ma mõtlen praegu selle peale, et kui me oleme juba hakanud arutama, kus seda kontserti teha ja läbi viia ja pakutud on peakindlana juba on pakutud välja Saku Suurhalli, aga vaieldud on ka selle jalgpallistaadioni üle või lauluväljak kokku üle või nagu te ütlete, et võiks teha ka, pole keelatud teha, aga sugugi väiksemas saali selleks stuudios ma olen. Te olete öelnud telestuudio, aga ütleme mingi suvaline Estonia kontserdisaal. Et kui lähtuda piletihinnast, kas meil on nii palju neid inimesi tähendab suur või staadion seal kontsert korraldada, see on eesmärk, on see, et võimalikult rohkem inimesi saaks kohale tulla, aga noh, lauluväljaku kontserdil on näidanud, et rahvast tuleb palju kohale, ma lihtsalt mõtlesin selles mõttes selle piletihinna peale, kas meil on vaja 38000 kohta. Ei tähendab, lähtume sellest minu arvates, et meil ei ole tegemist kommertsüritusega vaid meil on tegemist ikkagi kahe asjaga telesaatega ja, ja, ja siis promoüritusega Eesti riigile rahvale maale, et, et see on see, millest, millest mina lähtuksin. Kui minu käest küsitakse, et noh, kuidas ma seda näen, eks ole, tähendab et see piletihind ei saa olla noh, niuke suurus omaette kohtadest räägime siis ma vaikin nagu haud, sellepärast et mul ei ole üldse pilt veel selge. See peab olema maksimaalselt mugav esitajatele ja maksimaalselt mugav televisiooni saate tootjatele. Te olete te öelnud küll välja juba kuskil seisukoha, mul hakkas silma, et lauluväljak Nagu ei sobi mulle tundub, et, et selle rekonstrueerimine või ülesehitamine üritused tarvis on, on õudselt kallis ja keeruline. Aga mulle tundub, noh, mul ei ole, saad aru, ma räägin sellest, mis mulle silmaga vaadates tundub, ma ei, ma ei oska niimoodi täpselt. Ma ei taha öelda nüüd midagi lauluväljaku poolt või vastu, aga mulle tundub, et kui ta jätta näiteks pealtvaatajate kohad nii-öelda katmata või väljaehitamata, siis seal mere ääres, maikuus ei pruugi sugugi väga hea ilm olla ja see üritus peab olema tõenäoliselt küll sajaprotsendiliselt tagatud. Ja see on esimene tingimus, et, et noh, et ebamugav ja, ja, ja, ja vihmane seal olla ei tohi, vaadake, see ei ole noh, kiiride Kanawa kontsert, eks. Selles mõttes, et, et see on kontsert, kus artist on igal juhul katuse all, eks ole, ja publik on siis keepidega, kui nüüd on väga häda saade, tähendab, noh, see on natuke teine asi selles, et läheb just niimoodi suhtuda ja sellest peab aru saama, et, et ühesõnaga me seame ikkagi televisiooni sinna etteotsa. Ja alles siis kõik muu, eks ole. See ei ole kontserdid, jälle ülekanne, see on ise telesaada. Just nimelt see ei ole kontserdiülekanne, vaid see on telesaade, mida tehakse natuke teistel printsiipidel, aga publiku suhtes. Mina arvan, et Eesti inimesed on, on kõik saalid täis pandud, panevad need ka. Aga ärme unustame oma Helsingi lähedust. Ma just tahtsin öelda, et kui me räägime promost, et siis üks on see telepromo nii-öelda ja teine on see promo nende turistidega, kes kohale sõidavad, vaatama-kuulama, see on ka riigi promo, lihtsalt see turistide mass, kes kokkuhoiuga Loomulikult, ja, ja siin on ideaalsed võimalused, võimalused veel noh, ütleme laevnik kelgi reederitele asja keerata niimoodi, et kui tõesti näiteks sealt on palju inimesi Kas televisioon kui organisaator peab vastutama ainult saate eest või on teie rida ka nende sama külalisesinejat ja nende delegatsioonide elu-olu? Jah, niivõrd-kuivõrd külalislahkus käib nii palju televisioonide hulka küll, aga nagu ma ütlesin, televisioon kuidagiviisi üksinda ei saa, ei saa teha ilma Eesti ettevõtete ega, ega Eesti riigi toetuse ja abita, aga võtame kas või turvanäiteks või mida igas riigis võib politsei, eks ole, siin on terve oma suur mäng, mis, mis minu meelest annab nii tööd kui infrastruktuurile laialdasi võimalusi ennast näidata ja kaasa teha, nii et et see tegelikult niisugune noh, üks suur tele saade, mida teevad kõik koos. Väga paljud, nii majandus kui muud elualad. No ütleme, et olümpiamängud on määratumalt suurem ja mastaapsem üritus, aga pannakse ka kuus ja kaheksa aastat varem paika ja riik valmistub ja siis mõnikord selgub paar aastat enne, et ta nagu ei suudagi valmis saada, nagu praegu käib vaidlus Ateena olümpiamängude üle, kas nad ikka toimuvad Ateenas või ei toimu. Kas Eurovisiooni kontserdi ettevalmistamiseks on see aasta paras aeg? Vaata huvitav on see, et kui kõik on hakkama saanud siis meiega saam, muud ei ole meile antud, tähendab, see on saasta. Ja kuupäev on paigas? Ei ole, veel? Ei ole veel. Aga. Lihtsalt mais, ma arvan jah, aga, aga. Meie asi ei ole seal lükata või on. On ikka korraldaja seal on, on öelda see kuupäev ja selle katsume välja mõelda lähemal ajal, aga mälestame noh järjekorras raha, koht, kuupäev ja üldised tehnilised lahendused, et siis on nagu mingi kui ka selles eas, et teisi seeme ühe tolle ja vastupidi, eks ole, et, et kui meil on selge, et kuidas me selle finantseeritud saame, siis, Kui suur meeskond sellega tegelema hakkab ja kes selle kokku paneb? Ma saan aru, et televisioon paneb kokku, aga kas juba algusest peale haaratakse ka organisaatoreid mujalt sellepärast et see peab olema ikka täis. Ja loomulikult sellepärast hulkadele saate aru, me ei halda ju lennundust, kaevandust, toitlustust, majutust, et see, see ei ole selles mõttes kiivalt ja kitsalt Eesti televisiooni projekt, vaid vaid ma rõhutan veel kord, et see on meie kõigi kõigi projekt ja noh, see, mida ma lähen, on öelnud ka varem, et, et see, mida ma tahaksin, on see, et, et kui nad siit pärast kontserti kõik järgmised ära lähevad, siis öeldakse kindlasti, et see on olnud parim. Eurovisioon, mis viimasel ajal korraldatud on alla selle kriteeriumi nagu ei tasu ette võtta, eks ole, siis parem loobuda. Kes selle meeskonna nüüd siis otsustab ja millal see paika pannakse, ma saan aru, et kui näiteks teie selle meeskonna ma ei tea, eesotsas olete või koosseisus olete siis igal juhul. Teie igapäevased tööülesanded muutuvad kardinaalselt, see on ikka hoopis muu asi, kui tegeleda meie eurolaulu ettevalmistamisega. Nojah, kõigepealt, minu igapäevased tööülesanded on seotud üldse Muuga, Eesti televisiooni välissuhetega. Need asjad, me peame ka kuidagi, katsume ära lahendada, sest sest meie pink on sealkandis pisike ja meid on suhteliselt vähe. Aga siis, kui on, siis, siis on veel niimoodi, et et ma üksinda nagu oma peaga seda, seda seltskonda nüüd küll kokku ei pane, vaid, vaid ma tahan maha istuda nii riigivõimu esindajate kui kui meetele juhtkonna kui ka majanduselu esindajatega, et see tuleb panna üks niisugune meeskond kokku. Saate aru, meil võib olla transpordikoordinaator, televisioonist, eks ole üks üks poiss, kes meil transpordist jagab, aga see, kellega ta töötab, on transpordistruktuurid, on vastav ministeerium seal need on vastavad ettevõtted, tähendab see on inimene, kelle käest produtsent lihtsalt küsib, et kuidas sul on, aga tal peab töötama kõik seal all, eks ole. Nii et ei ole tähtis, see peab olema professionaal, kes asjaga hakkama saab. Mul lihtsalt tuleb meelde, kui 20 aastat tagasi oli Tallinnas purjeregatt, milline staap töötas tegelikult juba aastaid enne seda siin selle kallal inimesed olid palgal, et siis pärast päev pärast ma tea, regati veidi hiljem siis saadeti, stab laiali ja siis hakati muid töökohti otsima. Et tõenäoliselt on seal muidugi väiksema mastaabiga, aga siiski ikka inimesed peavad tegelema ainult sellega ja mitte töö kõrvalt tegemisel. Ma saan aru küll, aga ma usun, et siin on ka lahendused olemas, nii et et inimesed ei võta ennast nüüd lahti, eks ole, ja pärast on siis nagu tänaval ja kõik on läbi ja kõik on möödas ja kõik on tehtud ja midagi pole peale hakata. On need, need on lahendatavad, aga me nii kaugele jõudnud, meil on esimene etapp lahendamata selles mõttes. Et kõik jutud sellest, et me oleme niisuguse noh, nagu organiseerimiskomitee loonud, ei vasta tõele, me oleme nagu ma nalja jätame, siin ütlen, me oleme otsuse tegemise otsustamise komisjoni moodustunud, eks ole, aga iseeneses. Selles mõttes alateadvuses on nagu otsustatud, et Eestis kontserdi korraldab, sellepärast et juba see on natukene solvavat, igalt poolt arutatakse, et kas Eesti suudame teha ja kas mitte. See eesti jonn lööb välja. Olen ma meie lugupeetud väga diplomaatilist peaministrit praegu kuulasin siis ma sain temast küll aru, et korraldame aga muidugi just nimelt peaministri valitsuse sõnast ripub palju ära, kuidas me, kuidas me käitume? Ma saan aru, et te olete selles eurokarussellis sees olnud ja kahtlemata teie võtate seda asja veidi teistmoodi ja noh, ütleme kultuuri muusika ja kas nende sama Eesti televisiooni välissuhete koha pealt peaminister võtab oma vaatenurgast, kui palju mõtlete teie poliitikale ja sellele, mida see kõik Eestile kui riigile annab? Ma mõtlen selle peale väga tõsiselt ja mul on hea meel, et peaminister ütles, ütles välja mõningad poliitilised eesmärgid tegelikult, eks ole. Mida tema kujutab ette näeb, miks see on hea. Ma olen nende asjade peale mõelnud, tõsiselt mõelnud ja seal üks tõsine väljakutse, et hästi teha. Et need eesmärgid, mida, mida me oleme endale seadnud, et need need täita. Et mõtlen küll, saate aru, ma mõtlen ka selle peale, et noh, omavahel öeldes, et see üritus peab olema palju lihtsamal tasemel, eks ole, ta peab korraldate olema niimoodi, et et meie linnas siin keegi piltlikult öeldes pasunasse ei saa, eks ole, et, et siin on vaikus ja rahu. Ja et inimestel on siin hea olla, mitte teha Potjomkini küla, ka mitte seda mitte seda, vaid, vaid seda, et, et me tõesti suudame näidata, kes me oma südames ja tegelikult oleme. On väljendatud arvamust, et see kontsert või no ütleme siis Eurovisiooni vooru lõppvooru korraldamine Eestis on tähtsam Eesti jaoks ja meie promo jaoks kui see võit, mis nüüd oli, kas te olete ka sellel seisukohal või kuidas te neid kahte saavutust võrdleksite, kui võet võtta seda juba nii-öelda tehtud saavutusena, seda? No esiteks ei, ei ole meil ju tegemist spordivõistlusega ja ma olen ühes teises programmis katsunud ka provotseerida küsimust, et noh, et kuidas on tegelikult kunsti hindamine või noh, siis muusikahindamine matemaatiliste tabelite Ma lugesin, segan korraks vahele üks päev ajalehest sellist suurepärast pealkirjad, laul kui rahvadiplomaatia. Kõlab väga ilusti, tegelikult kõlab meie laulva revolutsiooni taustal eriti. Jah, ja noh, kui ma, kui ma nüüd siia juurde, et on mõned mõned nüansid, vest, reisid kuskilt sealt Rootsi ajakirjanduses, Eesti võit oli arusaamatu, siis ma soovin kõigile meile ja järeltulevatele tegijatele tiimidele üheksa korda 12 punktilist juhuslikkust. See oli ju peaaegu kõige ülekaalukam võit üldse minda ülekaalukam. Kolmas ajaloos ja punktide ja et, et noh, et niisuguseid juhuseid oleks nagu rohkem, siis siis oleks nagu veel veenvaid võite ka rohkem. Küsimus ei ole selles muidugi siin ma ei oska öelda, mis, mis paneb sajad miljonid kuskil helistama, eks ole, ja miks just seda numbrit ja José meeldida. Ma üks päev just mõtlesin, et huvitav, kas kuidagi oleks võimalik teada saada mitu inimest üle Euroopa ütles telefonitorusse sõna Estonia. Ma kardan, et ei ole, aga me katsume neid numbreid, saadame, katsume Debust hankida, sest me anname tegelikult ju kõik oma statistilise aruande, tähendab, palju kõnesid oli kes kui palju punkte saime, anname seega palju kõnest oli nii, et, et ma usun, et ehk, ehk me saame ühel päeval ebust, selle, selle statistika, see võiks olla päris huvitav, sest noh, mind näiteks lõi jalust maha täiesti Inglismaa 12 meile sest Inglismaa on andnud meile niimoodi näpuotsaga trambist korda varem andnud ka kell 12, aga üldiselt niuke niuke näpuotsaga ja vähe. Ja, ja tegelikult läks meile kogu Euroopa lahti, välja arvatud Portugal ja sellest ma saan aru, et see nii juhtus. Aga mis mõttes, kui te vaatate lavashowd, siis meil kaunis identsed mustvalge mees laval, eks ole, et ilmselt ilmselt seal töötas mingi niisugune paralleel või kartused. Et noh, löövad meid ära. Nad on üldse, ma mõtlen, Portugal on nii palju, kui mina mäletan Eestile andnud mõnikord punkte, aga igal juhul ma ei mäleta, kas oli eelmine või üle-eelmine aasta. See vist oli Iisraelis, kui ma panin tähele, et Portugal ja Hispaania teineteisele jäänud mitest punkti Ja, ja noh, neid asju juhtub, neid asju juhtub ja ja ma arvan, et siin on näiteks ajakirjandusel ka oma roll, eks ole, ja ja esinejatel, kui nad sealt annavad intervjuusid, oma roll naersime seal omavahel, et Davy, et, et ta, Hollandi kodanik teatavasti, eks, et ja Hollandi pressis üldiselt rohkem esil kui hollandlaste Michel. Et, et kui kahtteist punkti ei tule, et siis siis sa mees saad, eks ju, aga aga see 12 punkti tulisid noh, alguses mõtlesime tõesti, et ei tule midagi. Ma ei võrdleks Te võite ja saavutasime. Ma arvan, et Eurovisiooni võit on saavutus. Ma arvan, et Eurovisiooni korraldamine on saavutus. Et, et noh, need on kaks eri asja tähendab võidu nimel tehakse midagi. No mina olen nüüd nagu neli aastat seda vankrit vedanud ja teinud oma väikese ja hea tiimiga, noh, niimoodi tööd siis ei osanud. Me oleme selle selle nagu enda jaoks selgeks mõelnud ja eesmärgid pannud, eks ole. Et üks kord me võidame niikuinii, aga et see nii kiiresti tuleb. Maian Kärmas muide ütlesid möödunud aastal ühes intervjuus, et Eesti võidab vähemalt 10 aasta sees. Mina võtsin seda niukse väikse reservatsiooniga, et küll ma jõuan enne pensionile kupatada, kui, kui Eesti võidab, aga järelikult. Tulles tagasi selle rahvadiplomaatia juurde ja sellele, kes kellele punkte andis ja noh, meil on siin räägitud, kui tigedad on leedukad eestlaste peale, et eestlased on ilmunud siin vastukajasid ja delfis järgmine päev olid väga mürgised kommentaarid, kuna eesti leedule ei andnud ja Leedu andis Eestile 12 punkti ja samal ajal nägin ma ühte vene telesaadet, kus oli saatekülaliseks Mihhailova tornov terava sule ja keelega Läti päritolu vene satiirik, seetõttu on tale balti teema eriti lähedane korduvalt baltlaste teemal hambaid teritanud ja siis saatejuht küsis tema käest, ta muuseas ei teadnud Eurovisiooni tulemusi ja saatejuht küsis talt kommentaari, et näed, venelasi esindas selline punt sealpool rokkbänd ja eestlastelt võitis siis Eesti neeger ja valge ja seda tegi esiteks selle vene pundi maha, ütles, et niisuguse ei tohiks nagu saata sinna et neist ei saa eriti keegi aru. Ja siis ütles, et aga et eestlaste üle olen ma kahtlemata uhke ja et üldse, et siis saatejuht filosofeeriks ka, et venelastele tegelikult andsid väga paljud just punkte Balti riigid. Ja Venemaa ise andis ka Balti riikidele, mille peale see sadornavdagi järeldusele, et me hakkame kompleksidest üle saama ja emotsioonidest ja suhted hakkavad nagu kuidagi normaliseeruma inimeste vahel. Ma tahtsin öelda, et see on, on tegelikult läbimurdeaasta iseenesest see, et meile Venemaalt tulid, punktid on, on nähtus omaette, eks ole, see, et meilt läksid möödunud aastal kõrged punktid, oli täiesti selge, sest laul oli ju päris hea. Tähendab, ma olen selles mõttes nagu optimist, et meie auditoorium tegelikult noh kompleksivaba siinpool, aga nüüd paistab, et seal žürii sai ka nagu kompleksist ülemöödunud aastal nad jagasid selle selle baltikumi punktini Preinstormile see punkt oli üks, eks ole, lava taga need kompleksi üldse ei ole, sellepärast et lagu Tenko hüüdis häälega, kui me tulime laulmas tagasi Green ruumi, hüüdis ta eesti keeles kõva häälega, elagu eesti musa, eks ole, noh, nii et tegijate vahel on seal niukseid hoopis teised suhted. Et veel, et ka, et ka Vene ajakirjanduses ja, ja asjad tiivikud on hakanud asja asja niimoodi käsitlema, et et meie heaperemees Taanis Eesti suursaadik Jüri Kahn tuli mul just meelde, et kui ta oli Moskvas suursaadik, siis ta pidi Asanovi esinemise ajal kahjuks püsti tõusma ja saalist välja marssima, et nende marsse nagu vaja, enam ei ole. Et, et noh, nii see töötabki. Joose rahvadiplomaatia just niidet. Jah, ja kui me nüüd võtame veel selle järgi, et ütleme teatud arv ärme hakka neid miljoneid, siis praegu kokku arvutama, loodetavasti me saame selle teada, hoidis tund aega või kaks tundi meeles sõna Estonia või kirjutasin talle paberile ja siis ütles selle veel telefonisse, nüüd on tal vähemalt see pea sisse raiutud, et niisugune riik on olemas, mida ta varem ei pruukinud paljud, võib-olla neist teada ja siis järgmine aasta nad saavad veel teada, kus kohas. No ja sellepärast, et saalis olnud, ütlesid, et nad olid mitmelt poolt kuulnud Eestit, mis riik see on, noh niikaua kui ta sulle nagu ette ei tule, punktiseisus nii kaua ei hakka nagu selle peale mõtlema, aga siis, kui kui, kui mingisugune Eesti saab, järsku kõrgeid punkte ei saa, et mis, kus, mis asja, kelle kõrval, mille kõrval, kus ta on? Kas meie muide meelde ma olen ise kuulnud, aga mulle refereeriti mu inglise inglise sõber Elist seile Merivoo kanali järjekordselt pannud, noh, ta on igal aastal midagi tilkunud meie kallal ja siis BBC kommentaator ma ei teagi, miks niisugust peetakse, Kaius peetakse, mis see minu asi oli öelnud, hea meel, et Balkani riik võttis, noh, nii et, et see on siis nüüd järjekordne noh, niuke ma ei tea, kas on tahtlik või tahtmatu, aga aga ühel aastal ta väitis nimelt meie kohta, et Balti riigid andsid omavahel punkte, kusjuures me olime nagu ainuke balti riik, kes kes osa võttis, need, et kaunis raske tema vahel punkt. Ta on jah, ei saa nii kaugelt kommenteerida, kui ei tea, kas ta on teravmeelne või on rumal. Jah, ei tea, ma ei, ma ei oska öelda, aga, aga, aga noh kui, kui sa arvestad seda televisiooni auditooriumid, mis tema taga on, eks ole, siis siis noh, on, järelikult on põhjust töötada, et Eestit ikkagi teadvustada, eks ole. Tuleme selle meeskonna juurde tagasi. Nagu te ütlesite, et me hakkame tehnikat ja, ja ma ei tea, mida veel siis sisse laenama. Et vaatame, mis siin sees on ja siis vaatame sees ikka üle ressursid, mis meil siin olemas on. Ja siis hakkame, hakkame vaatama ülekandejaamade kohta, ma võin küll öelda, et need tuleb tuua, see on täiesti selge. Valguse tellid, kõik muud. Noh, vaatame üle, ma ei oska öelda niimoodi. Võib-olla on vaja midagi juurde tuua sellele, mis meil on. Võib-olla vaja kõik tuua, ma ei, ma tea. Aga kas muidu eestlased on nii-öelda erialaselt profid, et meil ei ole ju väga suuri kogemusi nende suurte asjade korraldamisel või ei loe see mastaap nii taga? Eino Brow, helirežissöör, helirežissöör ja, ja ma võin siit raadiomajast nimetada kaks nimemaid, omaadik ja Teet keelmann kes on muusikategijatena täiesti aktsepteeritavad rahvusvahelises ulatuses. Jaanus Ling, Priit Kuusberg ja Enn Laidre meie pool. Aga neid on, neid on veel vaja. Tähendab, noh, nii palju kui vaja, toome juurde, siis eks ole. Et, et üldiselt rahvusvahelised telesaate kogemusi suhteliselt vähe viimastel aastatel, tõsi, suusatamist me oleme siin Soome kolleegide abide abiga teinud ja saanud päris vahvalt hakkama kahel korral, eks ole. Nii et, et selles mõttes noh, tuleb kuskile edasi minna ega sõpradelt abi küsida, ei ole häbi ega konsultatsiooni, vastupidi, nad on seda pakkunud. Nii taanlased, rootslased mõlematele, visioonile. Tahtsingi küsida seda, et kuidas on nii-öelda meeskonna ja kokkulepete sõlmimine, kas neid tuleb otsida või on pakkumised juba täitsa olemas, kas nii-öelda tungitakse appi sellepärast et on ju ka, nagu te olete oma intervjuudes öelnud, on selline kujunenud meeskond juba, kes käib aasta-aastalt ürituselt üritusele. Ja no tähendab delegatsiooni juhid omavahel on, on kaunis heades suhetes ja ja, ja ma mäletan, möödunud aastal alati peetakse enne võistlust, et siis me delegatsiooni juhtide nõupidamine selleks ajaks peavad olema teatud asjad ette näidata. Kui delegatsioonide kokku võetakse lavakujundus, tehnilised lahendused, teenindus, mis seisus on läbiviimise koht ja nii edasi toimumiskoht. Ja möödunud aastal peakorraldaja soonte Stokseelius, Rootsi televisioon, SVT kutsus mind nagu kõrvale ütles, et kuule, et meil on päris hea laul. Ma ütlesin, no on selline. Et mis juhtub näiteks siis, kui te võidate siis noh, ma ei tea, et, et siis me tahaks nagu korraldada, aga Lähme nõugavdatsioone ise ma tulen kohe esimese kutse peale, kui sa mind vajad. Ja ma tõepoolest olen, olen, olen talle helistanud ja me kohtume järgmisel esmaspäeval, teisipäeval. Ma olen rääkinud ka Taani kolleegidega ja poisid lähevad meil siin nädala lõpus korraks Taani ja käivad seal äsja lõppenud materjalid üle, nii et et ma arvan, et kaugemale nagu ei olegi mõtet minna. Tegelikult pean ma noh, professionaal rahalises mõttes Rootsit selleks riigiks, kust kust ammutada noh, niisugune põhiline informatsioon ja nõu how sellepärast et neil on neljakordne korraldamise kogemus. Ja ma olen vaadanud nende rahvuslikke eelvoore, nad korraldavad, leid kontserte praktiliselt noh, niisuguse lõppkontserdi tasemel, muide taanlaste selle aasta šõu oli ka täiesti niisugune, et see oleks võinud ka olla. Noh, see finaalkontsert tähendab ma tean, et rootslaste oma maksis siis rahvuslik eelvoor, see, mis toimus meilgi siin Rootsis maksis kaheksa miljonit Rootsi krooni, nii et noh, et et meie projekt, meie rahvuslik projekt algusest lõpuni kuni tagasijõudmiseni siis 13. mail maksis poolteist miljonit Eesti krooni, et siin on mastaapide vahe, eks ole. Ehteid teiste sõnadega, et sõbrakätt on alati ja kokkuleppeid ja lepinguid meil veel ei ole. Aga, aga põhimõtteliselt niisugust kolleegidevahelisi kokkuleppeid Rahvusliku vooru juurde tulles kas meie oma projekt Eesti eurolaul 2002 ei kannata selle suure ettevalmistuse all? Ei tohi kannatada ei tohi kannatada, sellepärast et väga loodan, et noh, et ma lugesin kusagilt, et Priit Pajusaar ütles, et motivatsiooni nagu ei ole enam. Et ma arvan, et Priit, kes on tegelikult noh, Eurovisiooni fanaatik ja ja kõik teised heliloojad ikkagi jälle jälle istuvad üks hetk pillide taha ja ja arvutite taha ja kirjutavad, loovad loomulikult kirjutavad ja, ja ka uued tegijad kirjutavad rahvuslikult ei tohi kannatada, see on tähendab kogu selle kergemuusikaprotsessi arengu seisukohalt õige sees on suhteliselt oluline. Tähendab, me võiksime teha muidugi lihtsamalt tellida ühe laulu ja kogu lugu, eks ole, jäta rahvusliku vooru ära. See on meie otsustada, me võime seda rahulikult teha, tellida ühelt heliloojalt ühe laulu, esindada sellega nii tehakse mitmel pool. Noh, nagu esimesel aastal oli, kui oli otsustatud, kes läheb Ja et noh, laulja lõõtsutan tähendab millised on mängureeglid, reeglid? Rahuliku vooru puhul on täiesti Eesti televisiooni otsustada, eks ole. Ma arvan siiski, et ma ei pea õigeks, noh selle vooru niisugusest noh, lihtsustamiseks sellepärast et me korraldame seda suurt kontserti, pigem peaksid kuidagi meile andma niukseid katsetamise võimalusi. Just nimelt, kuidas lõppkontserti teha, eks ole. Et, et siin on niuksed. Kui me siin räägime raadios muidugi võib ka. Saate alguses oli veidi juttu, et kuigi me räägime telesaatest, siis tegelikult paralleelselt ju kannavad ka Euroopa raadiod seda kõike üle ja kui me räägime helirežissööride, siis ei saa mitte raadio režissöör viia teleülekannet tegema, vaid neil oma koduski tööd küll nii öelda. Ja sellest ma saan aru küll, jah, aga eks me peame siin jagama sõbralikult seda väikest ressurssi. Tulevad ju ikkagi ka, nagu ma ütlesin, et see on nagu raamidest väljuv projekt, eks ole, et et ma kujutan ette, et need teleprofid, kes meil mujal ka on ja keda me vajame, neid. Me kutsume ikka kaasa mängima, et ega ma nüüd nii nii noh niimoodi õlg ees konkurendi poole ei vaata, et, et et tööd on siin kõigile, ma usun. Et see on tõsine töö. Suvi tuleb ja riigikogu läheb puhkama, seesama riigikogu, kes peab otsustama tõenäoliselt selle raha küsimuse sellepärast, et see on järgmise aasta eelarve. Ma arvan, või tuleb see lisaeelarve piires eraldi summa igal juhul. Riigikogu ei tee siin kindlasti midagi ennem juunikuud. Ta ei suuda mingeid täiend, kui valitsus ei võta mingit oma reservfondist või kust iganes. Ma tahan öelda seda, mis peab olema septembriks tehtud, kui justkui inimesed tulevad suvepuhkuselt tagasi ja ja harilikult ei ole nagu suvel midagi teinud. Ei, no nüüd on asi niimoodi, et et meil ei ole aega oodata riigikogu otsuseid, eks ole, lihtsalt füüsiliselt aega, me peame vastama varem. Tähendab, see ei saa olla niimoodi, et, et öeldakse rannamäe, tehke ära. See ei ole võimalik, tähendab, see peab olema garanteeritud ja see peab garanteeritud olema siin mai lõpuks praktiliselt, eks ole. Nii et, et see on esimene etapp, et me saame vastata, et me korraldame, aga siis peab olema selge finantseerimine ilma igasuguste jagada, et ja, ja korraldamise kohti kuupäev. Aga septembriks peab olema juba juba projektis endas palju tehtud, ma, ma arvan, et ka üht-teist üles võetud mõne suve jooksul. Kuidas see raha kulutamine peale hakkab, mulle tuleb meelde hoopis teine suursündmus. Euroopa meistrivõistlused korvpallis Türgis, kus me räägime, mitu miljonit läheb maksma meie korvpallimeeskonna ettevalmistus ja ja siis paralleelselt kogu aeg räägitakse, et seda raha ei ole praegu hetkel ei lähe ka seda veel vaja, et küll me saame ja siis läheb. Kuidas hakkab see raha otsast kuluma see 100 miljonit, kui me räägime umbkaudu 100-st miljonist kroonist, mis selle projekti peale kulub ja millest mingil hetkel saame me siis poole teistelt riikidelt osavõtumaksuna või mida iganes. Noh, ma nüüd ainult siin, sellepärast et ma pean tunnistama, et ma ei ole näinud ühegi Eurovisiooni lauluvõistluse eelarvet veel see tähendab, et üldiselt need on konfidentsiaalsed dokumendid ja, aga meie kolleegid on lubanud meile meile ette anda, et näha eelarve struktuuri, aga ma arvan, et esimesed kulutused nõuaule ja sealt edasi juba siis konkreetsetele asjadele nagu telesaade ja tehnika ja kujundus ja, ja seal on palju asju, mille eest on vaja maksta. Aitäh, nüüd me oleme siin üle poole tunni rääkinud, ma arvan, et sellest eurovisioonist on nüüd päris palju pajatatud ja rist algab, selline igapäevane ja päris raske töö ja aasta pärast ei ole veel teada. Räägi vaatan toimunut. Kohe tulemas, aga no ma arvan, et räägitakse sellest, kas just meie stuudios aga räägitakse sellest selle aasta jooksul, aga hetkel tõenäoliselt on teil sügavalt rahvapäraselt öeldes kõrini sellest kõigest rääkimisega rääkidega. Aga see on see nädal, kus sellest, ma arvan veel, võis rääkida, esinesti muljeid edastada hoolimata sellest, et, et kõik ajakirjanduskanalid seda täis on, aga no selge, sellepärast et teie olite seal sees, teised ei olnud ja, ja nad on veel nõus seda kuulama ja selle ümber arutama. Ja kui on nõus kuulama, aga see, mille üle mul on siiralt hea meel ja kogu meie väikese, kuid tööka kollektiivi, nimelt on see, et me, me saime ikkagi niisuguse antud ühe niisuguse jõle positiivse emotsiooni meie rahvale ja, ja see, et siin Tallinn rõõmustas, mõned jõudsid kohe meieni, mis Tallinnas toimub, et autod annavad signaale ja rahvas on rõõmus ja nii oli ka maal ja nii oli väikestes linnades ja see nagu teeb südame õudselt soojaks ja ja kogu meie tiimi nimel ma tahaks nii-öelda veel kord aitäh kogu rahvale, kes meiega oli ja pöidlaid pidas ja meiega koos rõõmustas ja kes meid nii toredasti vastu võttis ja ja kallis rahvas, kui me otsustame seda teha, siis teeme selle nii, et, et see on tõesti hästi. Inimesed minu tutvusringkonnas vähemalt jagunevad kaheks. No ütleme, kaheksa nendest, kes Eurovisiooni vastu huvi tunnevad, ei, need, kes vaatavad võistlust ja need, kes vaatavad hindamist ja muidu ja mõnda huvitavat võistlus, mõnd huvitab ainult hindamine ja ma tean päris mitmeid inimesi, kes vaatasid võistlus ära ja plaanisid magama minna. Ja siis, kui nad nägid, pandi kahtteist punkti, siis nad muidugi ei liikunud enam telerite eest. Nii et jah, see oli kahtlemata positiivne emotsioon. Aga aitäh, Adam, aitäh. Kuulajad. Tänane argipäeva saade on lõppenud kuulmiseni.