Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja võtab kokku laupäeva kaheksanda juuli sündmused, mina olen Tõnu Karjatse. Täna oli selle suve kuumim päev, kella kolme ajal suurus 32,8 kraadi sooja. Üle 30 pügala ulatus õhutemperatuur mitmel pool üle Eesti metsa. Põlengutki koguvad hoogu Ida-Virumaal Kurtnas on tules üle 200 hektari metsa Kuusalu lähedal Pala polügoonil põleb üle 40 hektari. Kuum ilm teeb muret ka välismaal. Pakistanis on 46 kraadise kuuma kätte surnud 50 inimest. Saksamaad tabas aga ootamatult torm, mis tõi maha ligi poole kogu kuu sademete normist. Tallinnas avati Eesti esimene maasikafestival. Nii põllumajandusminister Ester Tuiksoo kui ka maasikakasvatajate liidu juhatuse esimees Siim Kabrits tõdesid, et kõige parem on ikkagi kodumaine mari ja ka Eesti tarbija on seda juba ammu mõistnud. Pärnus algab klaaspärlimängufestival tänavu on märksõnadeks teistsuguseid ideoloogiad, haruldased pillid ja sakraalmuusika. Viinistu kunstimuuseumis saab tänasest näha väliseesti graafikuid maalia Herman Talviku näitust. Näitus on pühendatud kunstniku 100.-le. Sünniaastapäevale, näitas Valmis vaal galerii Viinistu kunstimuuseumi ja Stockholmi Eesti saatkonna koostöös. Ilm on jätkuvalt kuum, seal tuleb sooja kuni 21 kraadi, homme taas üle 30. Mõningast leevendust peaksid tooma ka homme Eesti kohale jõudvat kerged sajupilved. Ilmajaama andmetel oli täna selle suve kõige kuumem päev. Kella kolme ajal oli Võrus ehk palavaimas Eesti linnas õhutemperatuur 32,8 kraadi. 32 Raadi või veidi üle selle oli soojaga Valgas, Kundas, Nigulas ning Tiirik kojas. Üle 30 kraadi ulatus temperatuur pärastlõunal Tartus, Jõhvis, Türil, Viljandis, Kuusikul, Väike-Maarjas, Tallinnas. Jahe taim oli pärastlõuna Ristnas, kus õhutemperatuur ulatus 24 proo poole kraadini. Eesti. Ega te soojarekord pärineb 1992.-st aastast, kui Võrus tõusis 11. augustil õhutemperatuur 35,6 kraadini. Ilmajaama hoiatuse kohaselt püsib erakordselt kuum ilm teisipäevani ja päeva maksimumtemperatuur tõuseb kogu aeg üle 30 kraadi. Tallinna kiirabist Öeldi, et päeva kokkuvõtteid saab teha alles homme kuid eriti raske on kuum ilm kroonilistele haigetele. Meedikud manitsevad pigem toas olema, noh ja väljas olles tuleks vanematel, inimestel ja lastel kanda peakatteid. Samuti tuleks rohkelt juua ja end veega värskendada. Päästetöötajad ja kaitseväelased jätkavad kustutustöid üle Eesti metsa põlengutele. Kõige raskem on olukord Ida-Virumaal Kurtnas, räägib sealsete päästetööde juht Jaak Janno. Kurtnas on praegu lood sellised, et RMK mees, käid praegult ringi peale mõõtis piirkonna ära, 220 hektarit on põlenguala, sellest 35 hektarit on metsamassiivi ja ülejäänud on siis vana freesturba ja soo. Milline on see oht, et sinna turba välja peale see läheb või ta läheb metsa peale edasi või kas tule levik kuidagiviisi piiratud? Tule levik on nüüd poole on küll piiratud ilusti, aga turbaväljadel on, kuna on tõusnud suur tuul veel isegi terve päeva toonud sinna keerutab vot turbaväljadel on niimoodi, on võimalik veel, ta levib edasi. Kuidas on päästjatega, kui palju on inimesi, kas on abijõudu oodata, kas on, vajab jõudu? Abijõud on kindlasti vaja nii tehnika näol kui inimeste näol, tehnika näol on tulemas abi meile Lõuna-Eesti päästekeskusest siis inimeste näol olemas sang kaubale Viru pataljoniga, kellelt on meil juba mehed siin ja nüüd veel lindude. Praegu vabatahtlikele üleskutset pole vaja teha. No otseselt üleskutset üleskutse võiks kõigile teha, et oleks, meil oleks vaja tööjõudu, on vaja vabatahtlike ka kindlasti, kes tahab, aga võib tulla. Milline on olukord Kuusalu vallas Pala polügoonil? Marek Simmul on Põhja-Eesti päästekeskusest. Hetkel töötab sündmuskohal 26 päästetöötajat ja lisaks ka 106 kaitseväelast. Kohapeal on moodustatud viis töölõiku põlengualal veetud kuue kuni seitsme kilomeetri ulatuses vooliku liige, nii et pidev selline vesivarustus on kohapeal tagatud põlenguga. Kala on eileõhtuste andmetega 40 hektarit. Eile mägis teostasime seirelennukaitsele kopteriga ja mõtlesin, et selle GPS-süsteemi abil ära kõige tähtsam töölõik on praegu valgus. Eile pärastlõunal tuli ladvatulekahju nagu metsa jõudis antud momendilgi kommitakse metsa tihedalt läbi kaitseväelaste abiga ja siis otsitakse neid. Vahvleid tuleb edasi ja näitan, siis likvideeritakse. Nii et võib öelda, et seal tuli praegu edasi ei levi. Praegu ta küll rohkem ei ole, kuid aeg-ajalt on tervel sel alal näha siis lahtise leegiga tuld. Siin on nagu raskeks teguriks meie jaoks ka väga väga kui erakordselt kuumi. Kohapeal on aeg-ajalt siis sellised tuulepuhangud seda ülemist intensiivistavad, kas sama jõududega Dorate taime, no hetkel on lisaks päästjatele kaasatud ka kaitsevägi ja siis on palutud natuke ka tehnikat appi piiri valvelt ATV-d näol ja praegu me selle ressursiga saame hakkama. Päästeameti hinnangul on olukord metsatulekahjude osas viimaste aastate kriitilisem, kuna tänavusel kuumaperioodil on olnud juba 113 põlengut. Eelmisel aastal oli neid kevadest alates vaid 65. Peaminister Andrus Ansip rõhutas Võrus vabadusvõitlejate kokkutulekul peetud kõnes rahva kaitsetahte olulisust Eesti riigi püsimisel. Peaministri sõnul peab kaalukas roll olema siinjuures kaitseliidul, mis peaks muutuma ka järjest professionaalsemaks ja panustama enam sisejulgeolekusse. Ansipi hinnangul täiesti julgeolekut, mitte see, millises punktis paikneb mõni kaitseväe üksus vaid võimalikult paljude Eesti kodanikest osalemine riiki tugevdavad tegevuses. Peaminister tänas ka kõiki vabadusvõitlejaid aadetele truuks jäämise eest ja asetas vabariigi valitsuse poolt pärja vabadussõjas langenute mälestusmärgile Võru kalmistul. Iisraeli peaminister Olmert lükkas tagasi palestiinlaste rahuettepaneku vaherahuettepaneku tegi palestiinlaste peaminister Ismail Khani ja ja rõhutas, et kriisist väljatulemiseks peaksid mõlemad osapooled püsima rahulikuna. Eelmisel nädalal alanud Iisraeli rünnakutes on hukkunud juba 40 Palestiina elanikku. Iisrael nõuab jätkuvalt palestiinlaste poolt röövitud sõdurit tingimusteta vabastamist. Praeguseks on Iisraeli kontrolli all, Gaza lõunaosa põhjaosast lahkusid väed hommikul. Kuumus tekitab probleeme välismaal. Pakistani idaosas on kuumuse tõttu ööpäevas jooksul suutnud ligi 50 inimest. Kõiki juhtumeid registreeriti pundschabi maakonnas, kus õhutemperatuur tõusis 46 kraadini. Ilmaennustuste kohaselt peaks homme õhutemperatuur veidi seal langema, kuid vihma pole siiski veel oodata. Berliinis kuulutati välja seitsmetunnine eriolukord ootamatult puhkenud suvetormides. Mõne minutiga tuli maha hoolekogu juuli keskmisest sademete hulgast ja ilmateate kohaselt jätkub seal vihmane ilm ka täna, aga homseks jalgpalli maailmameistrivõistluste finaaliks lubab ilmajaam Saksamaale kuiva ilma. Eesti teemadega edasi. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo avas täna piduliku maasika poolitamisega Eesti esimese maasikafestivali kohal käis Reene Leas. Eesti maasikakasvatajate liitu kuulub 10 suuremat kodumaist maasikakasvatajad, kes kokku toodavad üle 300 tonni maasikaid. Kõige populaarsem marjasort tarbijate hulgas on endiselt palka. Eesti maasikakasvatajate liidu esindaja Siim Kabritsa sõnul on taolised festivalid mujal, näiteks USA-s Soomes populaarsed. Eestis annab taoline üritus kasvatajatele eelkõige võimaluse ennast ja oma toodangut tutvustada ning ka omavahel infot jagada. Kabritsa sõnul eelistab eesti maasikasõber just kodumaist toodangut. Seda oli näha ka tänasel festivalil, kus kaks tundi pärast müügiplatsi avamist olid nii mõnedki letid marjadest lagedad ning müüjad läinud juba uue koorma järele. Mida siis tarbija Eesti maasika juures hindab? Inimene ostab ikka silmadega ja Eesti marjapuu Hollandi värskust otse põllud tulek ja et ega tegelikult see poola maasikas ei ole odava, aga lihtsalt Eestisse tuleb seda kehvema kvaliteediga poola marja, et parem poola maasikas läheb kõik Saksamaale ja Rootsi Soome, et siis on Eestisse tuleb see kõige odavam ja selle tõttu arvatakse, et Eesti maasikas on kallis. Meie kõige suurem probleem on see, et kui müüakse poola marja eesti pähe, et see nagu rikub võib-olla kõige rohkem turg ja et kui on ikkagi valida Eesti maasikas ja poola maasikas, siis tarbija ikkagi eelistab ka kallima hinnaga eesti maasikat. Kuidas kliente ausaid maasikakasvatajaid niinimetatud libakauplejate eest kaitsta, küsisime põllumajandusministrilt Ester Tuiksoolt. Kui on olemas kasvatajate liit, kes suudab sellistele vastu seistes, oleks väga hea. Samas ei saa midagi olla vastu sisse toodavale maasikale, kui seal kvaliteetne ja pakub meile konkurentsi, me ei tohi selle eest põgeneda. Aga kes peaks teostama kontrolli, et need libakasvatajad nüüd turule ei pääseks, odavad Poola marja Eesti marja pähe müüma? Siin on tarbija kõige suurem kontroll, üldiselt on olemas ka teised instantsid tõenäoliselt sissetoomisel. Aga noh, otsest otsest niisugust takistust teha kindlasti ei saa. Kas ministri arvates tasub Eestis maasikakasvatusega tegeleda? See väike üritus tänasel päevalgi näitab, et see tasub, vaadake, millised järjekorrad on siin maasikatalude lettide taga igal juhul jätkakem ja nagu ma oma avasõnades ütlesin, riik on valmis toetama, kindlasti mitte ei anna ta pakina raha, vaid seda tuleb läbimõeldud taotleda. Ehkki eesti oma maasikakasvatajate sõnul olla turul oktoobrini, hakkab lauamarjahooaeg just neil nädalatel lõppema. Tänasest kuuenda augustini kestab Pärnus igasuvine muusikafestival Klaaspärlimäng Toomas šalda annab teada. Tänavuse järjekorras 12-le muusika festivali klaaspärlimäng märksõnadeks on erilised ideoloogiad ja esteetikat, haruldased pillid, sakraalne muusika, teiste elualade suurkujude muusika, looming ja kauged mõjud. Festivali kunstiline juht Peeter Vähi räägib mõnest teemast lähemalt. Üks atraktiivsetest teemadest on näiteks niisuguste heliloojate Toming, kes tegelikult ei olegi nagu päris heliloojad. Need on niisugused maailma kultuuris väljapaistvad isiksused, kes on olnud tegijad hoopis mingil teisel alal. No näiteks kui varasematel festivalidel meil on kõlanud filosoof Friedrich Nietzsche muusika või näiteks S8 naispühaku Hildegard, fon pingeni muusika, siis tänavusel festivalil on niisuguseks, võiks öelda erakordseks isiksuseks Benjamin Franklin, tegemist on siis Ameerika ühe kõige nii-öelda väljapaistvama riigimehega, kelle sünnist muide möödub tänavu 300 aastat, nii et ka tänavu ei ole see tema valik nagu juhuslik ta komponeeris muusikat niisugusele imelikult sellele, mida Eestis ma arvan, vähemalt siin maal ei ole mitte keegi näinud, sest minu teada on esmakordselt see pill tulemas Eestisse. Sangla saar, Monika see ongi meie teine nii-öelda teema, mis jätkub aastast aastasse. Haruldased pillid. Peale meie oma tipud esinevad klaaspärlimängul külalised Jaapanist, Austraaliast, Prantsusmaalt ja Venemaalt. Tänaõhtusele avakontserdil Pärnu kontserdimajas esinevad Rahvusooper Estonia solistid, koor ja orkester kontserdil Vabamüürlus, muusikas esitatakse Mozarti, Sibeliuse heliloomingut. See seondub meie festivalide kolmanda ideelise liiniga, mis jätkub aastast aastasse. Me pakume muusikat, millel on väga konkreetne, kas niisugune esteetilist filosoofiline või ideoloogiline taust. Me teame tegelikult mitmeid heliloojaid muusika ajaloost, kes on olnud vabamüürlased. Lisaks Mozarti veenusele, Vahjuks, poegadest, Johann Christian samutilist, Beethoven, Putšiini Köffhven ja väga mitmed teisedki. Just Mozarti püüdsime valida teosed, mis on otseselt seotud mörliku, nii-öelda looži. Rituaalse muusikaga. Klaaspärlimängu põhikontserdid toimuvad Pärnus, Tallinnas ja Tartus, kuid jõutakse ka Viljandisse, Jõhvi ja Narva ning isegi Riiga. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Viinistu kunstimuuseumis saab tänasest näha väliseesti graafiku ja maalia Herman Talviku näitust. Näitus on pühendatud kunstniku 100.-le. Sünniaastapäevale jätkab Riina Eentalu. Aga ma Eesti perioodil oli Herman Talvik tuntud eelkõige graafikuna, kes tõi eesti kunsti võimsa müstilise nägemuse, ütles Eha Komissarov. Talle meeldisid ja müstiline Kaupokollektilised nägemused ja tema sümbolikeel oli täiesti ju juba vaba nihukesest abstraktsest lähtuv ja kui ta 1944. aastal okupatsiooni eest Eestist lahkus, jäi temast siia huvitav graafikapärand. Aga Viinistul saab näha maale ja mitte niivõrd müstilisi pilte, kuivõrd suurepäraseid maastikke Põhja-Rootsist Hispaaniast ja Kreekast. Herman Talvik jagaski oma elu põhja rootsi mägedes asuva õõnes Stalini kodu ning Haanja vahel ja see lõunamaa üllataval moel tulnud kaasa Herman Talviku põhjamaa maastiku vaadetesse. Tema põhjamaised, mägede tundrate vaated on erakordselt päikeseküllased, intensiivsed ja ei, Soome Rootsi põhjamaine maastikumaal tegelikult selliste valgusse tunnetus kood nagu ei näe ette kaaluse maailm või Obama lõunamaise maastikuvälju kliimakogemuse ja jagab seda siis nii lõuna- kui põhja vahel. Põhjamaised maastikud on siis nagu öeldud, mägised avarad ja niisuguste huvitavate nihetega, nii et noh, mis me võime öelda, niisugune tore boss, stalinistlik kunst. Pooled näituse töödest on pärit Rootsist peamiselt kunstniku lesekogust ja pooled Eesti erakogudest. Neist suur osa Jaan Manitski kogust. Vaal galerii juhatuse liikme Aimar jõgaste sõnul võiks selle näitusega jätkuda diskussioon väliseesti kunsti koha üle Eesti kunsti ajaloos. Aga seenest taolenis praegugi säilinud Herman Talviku ateljee, mis Aimar Jugaste sõnul võiks Eesti kunstihuvilise rändaja tee peale jääda. See on üks kena paik mägede keskel keset metsi see on tänaseni muuseas, perekonna omanduses see ateljee on, on suurepäraselt säilinud ja kuivõrd on täna Rootsi üks üks tuntumaid talvekuurorte kõrval, siis miks mitte, sellest võiks kujuneda ka suguse kultuuriteadliku eesti inimeseks reisisihte ka vähemasti väisamise kohti. Aga Herman Talviku näitust saab Viinistu kunstimuuseumis vaadata juuli lõpuni. Riina Eentalu Viinistu. Ilm on öösel vähese pilvisusega ja sademeteta, kohati võib tekkida udu. Puhub lõunatuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on 15 kuni 21. Kuradi homne ilm on seevastu vahelduvalt pilves, pärastlõunal võib mõnel pool tulla ka äikesevihma. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, rannikul tekib briis. Sooja on 29 kuni 34, rannikul kohati 26 kuni 28. Raadi. Meie metsad on erakordselt tuleohtlikud. Selline oli Päevakaja. Head õhtut.