Tere õhtust, kell on kuus, pühapäev Eesti raadio uudistetoimetuses. Mina olen toimetaja Tarmo Maiberg. Iraagis rünnata Eesti kaitseväelasi sõdurite auto lähedal plahvatanud pommist keegi vigastada ei saanud. Ajaloos tuleb ette kultuurrahvaks olemist sunniviisil, praegu oleme üleminekuperioodis, arvab peapiiskop Andres Põder. Täna anti talle üle Maarja altar ei olnud orden, millega tunnustatakse isikuid, kellel on teeneid ajaloolise maarjamaakultuuri edendamisel. Venemaal Irkutskis maandumisel vastu betoonpiiret sõitnud ja süttinud lennukis hukkus 145 inimest. Katastroofi ajal valitses piirkonnas halb ilm. Ilm on Eestis jätkuvalt, kõlab kohati, võib sadada hoovihma ja äikest. Öösel on sooja 16 kuni 20, homme päeval aga 28 kuni 33 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt Iraagis plahvatas täna autopomm, Eesti kaitseväelaste auto Unimogi kõrval juhtunust annab ülevaate kaitseväe teavitusosakonna ülem major Peeter Tali. Enne kella ühte teist Eesti aja järgi oli siis Eesti jalaväerühma Estpla 13 patrull tagasi teelt oma vastutusse Alt saabalborist Touchisse baasi ja siis vastutusalast. Tagasiteel rünnati konvoid. Tommyga pisut sai kannatada Unimog, soomustatud Mercedes-Benz, Unimog ja Eesti sõdurid selles kannatada ei saanud. Siis viidi läbi vajalikud uurimistoimingud, julgestati ala ja praegu peaksid olema kõik mehed juba tagasi õnnelikult faasis, et üksuse moraal on kõrge. Eestis on sel suvel olnud rekordarv metsapõlenguid, praeguseks on neid registreeritud 114, eelmisel aastal samal ajal oli 65 metsapõlengud. Päästeamet sai läinud ööpäeva jooksul üle 80 tulekahjudega seotud väljakutse, neist 27 olid seotud metsa- ja maastikupõlengutega. Suurima põlengualaga on praegu Ida-Virumaal Illuka vallas Kurtnas, kus päästetöid juhib Tauno Suurkivi. Hommikul olite optimistlik kustutustööde õnnestumise osas seda sel juhul, kui ilm on vaikne. Kuidas on aga tänane päev möödunud? No ilm on nii nagu ta siin mõned päevad on olnud väga kuum ja ikkagi päeva ajal suhteliselt tugeva tuulega. Ja me praegu jah, oleme nagu perimeetri metsas kindlalt kinni saanud ja oleme asunud nagu rünnakule, et noh, tänase päeva tulemustena võib-olla võib öelda, et kuskil kümme-viisteist hektarit tõesti on jälle nagu, nagu tagasi võidetud. Nii et kuskil seal 180 109 hektari juures on peaaegu põlenguala ja seda siis turbaväljal ja metsas kokku. Aga metsatulekahju on siis juba väiksem, et seal enam nii suurt leeki ei ole. Jah, et oh, metsas nüüd otseselt jõllist leegiga põlemist ja võib-olla siin-seal veel ajutiselt kohtab aga üldiselt on selline suitsev metsaalune, aga kuna on tegemist turbapinnases metsaalusega, siis seda loputamist ja veega töötamist metsas päris palju. Paljudel inimesi seal. Praegusel hetkel kokku on siis päästeala, inimesi on 47 ja lisaks on meil abi õudusi mõned vabatahtlikud, meil on kaitseliidust, meil on kaitsevägi praegu 30 kahemehelise üksusega, nii et meil on 90 inimest kokku siin sündmuskohal, sealhulgas ka logistikud, jastaabi inimesega. Seega neist praegu täiesti jätkub. Praegu on piisav, kuigi võiks olla rohkem seda edukamad me küll oleksime, aga et nii-öelda seda põlenguala sulgeda ja, ja vaikselt edasi liikuda, siis praegu piisav. Kui ilm sellisena püsib, siis kaua-kaua veel kustutustööd võivad kesta. Üliraske on anda hinnangut sellele, kui kiiresti kustutatakse ära turbapinnas sest turbapinnas kahjuks ei anna nagu märku sellest, et kui palju seal all tegelikult hõõguva tuleb, esion, me võime anda hinnanguid, mis toimub metsaga. Et kui nüüd vihma ei tule, siis selle metsaala ka tõenäoliselt võib-olla kaks-kolm päeva läheb ja siis on metsaga kõik. Aga see on väga-väga ligikaudne hinnang, sõltub ilmast, tuule suunast ja nii edasi, mis toimub edasi juba väljal ja kui sügavale on tuli sinna sisse arenenud ja milliseid üllatusi kaasa toob, seda ma ei julgeks praegu spekuleerida. Kustutustööd jätkuvad ka Kuusalu vallas Pala küla lähedalolukorrast annab ülevaate Maarek Simon Põhja-Eesti päästekeskusest. Olukord on suudetud hoida stabiilsena, et lahtise leegiga tule hetkel põlengualal näha ei ole, aeg-ajalt mõnes üksikus kohas leegid välja lahvatavad, aga need siis hoitakse kontrolli all, kui suurem põlenguala viimati reedeõhtused. GPS mõõtmised näitasid selleks 40 hektarit. Ma vaatan, et on pisut suurenenud, aga täpselt mõõtmised on hetkel tegemata, need, et ei julge julge niimoodi öelda. Ja seega on siis alles jäänud selliseid nii-öelda tulekolded. Tuli on mõnedes kohtades läinud läinud pinnasesse, et sellised tulepesad, mida siis seal kaitseväelaste abiga otsitakse, neid püütakse likvideerida. Palju teid üldse seal tööd teeb? Päästetöötajaid on hetkel sündmuskohal 24, lisaks sellele siis ka 34 kaitseväelast ja tehnikast on kohal viis põhiautot, kaks paakautot ja veel metsa kustutamiseks mõeldud eritehnika. Ja seega siis teil tundub, et tööd nii-öelda lähevad edukalt, ilm ei ole seganud. Ilm on palav ja kuiv, et seega on päästjate jaoks need kustutustööd seal ka raskendatud. Selliseid suuremaid tuule puhanguid metsas hetkel ei ole, tuul aeg-ajalt keeruda polügoonil ja siis lööb ka seal mõned tulekolded, ülesanne, aga võiks tulla lähiajal vihma, siis oleks kõige parem. Ja jätkame välisuudistega Venemaal Irkutski lennujaamas toimus lennukatastroof, milles hukkunute arv on selgusetu. Moskvast tulnud reisilennuk 196 reisija kaheksa meeskonnaliikmega sõitis pärast maandumist rajalt välja ja süttis. Enamik reisijatest olid teel puhkusele Baikali järve äärde lennuki pardale 12 välismaalast, teadmata kadunud 12 inimest, nende seas üks sakslane, üks Aserbaidžaan lane ning kolm hiinlast. Haiglaravile toimetati 55 inimest. 17 katastroofist pääsenud saadeti koju. Surnukuuri on viimastel andmetel toimetatud 122 surnukeha. Lennukeskus kaotas ühenduse pilootidega kohe pärast maandumist. Herbos süttis, kui sõitis vastu lennuvälja piiri tähistavat betoonseina lennuki pardale. Salvestised on leitud ning need viiakse esmaspäeval Moskvasse Teešifreerimisele. Prokuratuuri teatel on töös mitu huku versiooni, välistatud ei ole tehniline riike inimfaktor või halb ilmsest maandumise ajal 100. vihma. Täpse põhjuse peab selgitama vene valitsuse komisjon. USA asevälisministri hinnangul on ühendriikidel olemas kõik hääled, et ÜRO julgeolekunõukogus homme hääletusele tuleb. Resolutsioon Põhja-Korea vastaste sanktsioonidega saax positiivse tulemi. Julgeolekunõukogu kaks liiget Venemaa ja Hiina vetoõigusega, kuid resolutsioon võib nendest hoolimata heakskiidu saada, kui nad otsustavad hääletuselt puududa. Seni ei ole nad kavatsusi avalikkusele paljastanud. Kriis puhkes mööduval nädalal, kui Põhja-Korea katsetas seitset raketti. Hoolimata rahvusvahelisest hukkamõistust. Neljale sõdurile esitatakse süüdistus Iraagi teismelise vägistamises ja mõrvas ning tema perekonna tapmises, teatas USA sõjaväe esindaja. Viiendale sõdurile esitati eile süüdistus kohustuse eiramise pärast, sest ta ei teavitanud sõjaväe juhtkonda Mahmoudija linnas juhtunust. Vägistamise nelja tsiviilisiku tapmise eest esitati eelmisel nädalal süüdistus veel kuuendale sõdurile. Šiiidi äärmuslased sulgesid põlevad autokummidega šiiitide linnaosa Bagdadi lääneosas ning käskisid elanikel kodudes püsida, sest kardavad sunniitide kättemaksu. Hommikul tapsid šiiidid Bagdadi lõunaosas sunniitide linna osas kümneid inimesi. Politsei teatel valisid šiiidi äärmuslased iidega kaartide põhjal välja sunniidid ning lasid nad maha, tappes nii mehine naisi kui lapsi. Viimastel andmetel tapeti 42 inimest. Elanike sõnul oli tegemist kättemaksuga, sest eile plahvatas šiiitide mošee lähistel plahvatuses hukkus kolm inimest. Gruusia riigiminister tõrjus Chinvaalid separatistlike võimude süüdistuse Lõuna-Osseetia julgeolekunõukogu sekretäri tapmises ning nimetas juhtunut sisepoliitilise võitluse tulemuseks. Minister kinnitas, et Lõuna-Osseetia julgeolekunõukogu sekretär. Ta ei ole kõlboorovolitšinvalis kõige gruusiameelsem poliitik ning tema tapmisel ei olnud mingit mõtet. Riigiminister lisas, et oli üldteada, et alborovil oli Lõuna-Osseetia võimujuhi Eduard Koiko tööga erimeelsusi. Alborov hukkus hommikul pommi plahvatuses, mille korraldamises süüdistas tunnustamata vabariigi siseminister gruusia. Jätkame Eestist Tallinna toomkirikus toimunud pidulikul talitusel anti täna üle Maarja altari orden, selle sai peapiiskop Andres Põder. Tseremoonial käis kohal Vallo kelmsaar. Maarja altari orden on maarjamaa konvendi autasu, oma tegevusest lähtuv konvent kristlikust kultuuritraditsioonist ning kaitseb kristlikke põhimõtteid, kus kesksel kohal on tingimusteta ligimesearmastuse kohustus. Maarja altari ordeni annetab konvent isikutele, kellel on teeneid ajaloolisem maarjamaakultuuri edendamisel. Ordeni kavaleride hulgas on näiteks okupatsioonide muuseumis rajamise suur toetaja Olga Akistler, Ritso Heraldik, Priit Heroodes, major Einar Laigna mitmed tuntud baltisakslased, ühiskonna ja kirikutegelased ning tänasest ka peapiiskop Andres Põder. Oma tänukõnes ordeni vastuvõtmisel pidas ta vajalikuks rõhutada rüütellik väärtuste järgimise tähtsust. Peapiiskop leiab, et nende rüüterlikke väärtuste järgimise tänast seisu on raske hinnata. Kui jälgida meie ajakirjandust, siis jääb küll selline tunne, et tuntakse suurt muret ja puudust partuste järele. Rüütel likkuse põhimõtet. Keskajal või läbi ajaloo olid just vaeste nõrkade toetamine õigluse aususe, usu järgimine. Ega ilmaasjata ikkagi tänapäevalgi komplimendina ei öelda, et ta on tõeline rüütel. Nii et ma usun, et kuigi rüütlid on teinud ka palju paha ja on olnud rüütleid ja ajaloos, me võime neile väga palju ette heita. Me teame, inimesed on ekslikud. Aga need rüüterlikud ideaalid, ma arvan, on, on meie kestmise garantiiga. Tulevikus kasutasite väljendit kultuurrahvas sunniviisil, mõnikord tuleb ajaloos nii ette, milline on praegu naeru, siis? Ma arvan, et võib-olla me oleme sellises ülemineku metsikus perioodis kus ei ole kultuurrahvas ei sunniviisiliselt ega vabatahtlikult. Ja tõenäoliselt raamatus on üks halvimaid seisundeid, kus inimene võib-olla kui midagi olulist on kaotatud ja uut ei ole veel leitud, siis on inimene väga vaene, sisemiselt ja mõni inimene on agressiivne. Inimene on ahne, tal on väga paljud sellised ebameeldivad omadused, mida me ei tahaks näha. Pärnus kestab 20. augustini vanas mudaravila hoones kunstisuvi lähemalt räägib nüüd Toomas, šalda. Tänavune järjekorras 12. Pärnu kunstisuveüritus sai täienduseks ette kammerseda mitte oma väiksuse tõttu, vaid uue toimumispaiga mudaravila pärast. Kuna mudaravihoones enam ei antud, andis linna võima ajaloolise hoone kevadel kunsti käsutusse 25-st osalevatest kunstnikust. Igaüks oma loomingu eksponeerimiseks. Ühes oopilises hoones asuva kambrikese ja kokku on väljas rohkem kunsti kui varasematel aastatel. Linagaleriisse mahtus merekunstisuve toimumispaika kiilaka. Pärnu linnavalitsuse kaunite kunstide peaspetsialist Alar Raudoja. Ma arvan, et neid väärtusi on siin nii palju, et kus hakkab lisaväärtus ja, ja mis on tegelik väärtus, on, on juba väga raske eristada, sest kui me räägime kunstisuvest, mis on Pärnus juba kaheteistkümnendat korda, me ei saa ka rääkida mitte ainult kunstisuvest, sest me räägime seda kunstisuve mudaravila kontekstis, mis kujutab endast ka erinevaid näitusi, lisaks kammerkunsti suvele siin mudaravilas on võimalik, kui vaadata ka suve lõpuni näitust inkubaator, Nonkratta suvehoovis on eksponeeritud Andrus Joonase huntmees ja elu lill, neid tegevusi, mis selle maja ümber on ja sees, jätkub suve lõpuni ja ma arvan, et see ongi üks suur kunstiravila, mis on peaaegu täies mahus nii palju, kui meie võimuses oli. Selleks suveks vaatad iga kunstnik sainet väelasele kammerkunstisuve raames enda käsutusse ühe kambrikeses, mis seob selle kõik üheks tervikuks üheks tervikuks jooki, sedasama asutus, kus me oleme nimelt mudaravila, sest siin on tegevus ka toimunud juba üle 70 taasta nendes kambrikestes, kus on siis inimestele tervist antud ja kui Pärnu pürgis Euroopa kultuuripealinnaks, siis oli slõugan tervis läbi kunsti ehk saal, sperarten. Ja ma arvan, et see tees kannab ennast täielikult välja siin mudaravilas ja, ja miks mitte ka nimetada teda edaspidi ka kunsti ravillaks. Nagu öeldud, osaleb kammerkunsti suvel 25 kunstnikku, nende seas Ruth Huimerind, Andrus Joonas, Peeter Laurits, maremikov Juss Piho, raid Prätz, Hannes Starkopf ja teised. Näituse kuraator on Sirje Eelma. Publikut oodatakse 20. augustini Eesti Raadio uudistele Pärnust, Tomashale. Viljandis algab vanamuusikafestival, mis on Eesti vanim varajase muusika festival kõigest täpsemalt nüüd Piret risti vahendusel. 21 aastaga on välja kujunenud mõningad festivalile iseloomulikult märgid, mis Viljandi vanamuusika festivali iseloomustavad ja kõigepealt on see, et selle festivali raames on püütud avastada uusi esinemispaiku kontserte on korraldatud järvel, rannas veetornis ning isegi laokil olevates ehitus varemetes. Tänavu pakutakse võimalust nautida kontserti esitatavas baptisti kirikus. See kirik on oma valmimist oodanud juba 10 aastat. Festivali peakorraldaja Aivar Allmann nentis, et isegi paljudele viljand lastele on huvitavaks avastuseks see, et nende linna veel üks kirik ehitatakse. Kõik küsivad Viljandis, kus asub baptisti, kirik asutas marama ja uuel tänaval, aga ta on kõrge, planguga piiratud. Aga selleks päevaks me teeme väravad lahti, see kirik on avatud ja seda vaikselt ehitataks. Ehitakse praegu juba sellises staadiumis, et seal on väga hea kontserti korraldada, et me kutsume avastama uut ruumi, mis võib-olla tulevikus muutub samamoodi selliseks ka avatud kontserdipaigaks. Festivali kunstiline juht Neeme Bunder ütles aga Eesti Raadio uudistele, et tänavune festivali programm ühendab endas kolme maailma ja vanamuusikuid. Selleaastane palett on tõesti geograafiliselt väga lai, nii Ameerikast, Austraaliast, Euroopast, skandinaavia, minu meelest on esinejad, pean väga lugu trio medi Iisraelist, ma pean ka väga lugu meie viimasest esinejast siis Austraalia ansambel USA-s, kus siis bütsantsi, riitus, ülistuslaulud marjale kõlavad, see on väga müstiline, väga meditatiivne ja ka nagu kaasaegseid elemente, samavõrra põnevam ka Ameerika ansambel kuses Liiber Vunnusuaalist. Üks märk, mis kindlasti Viljandi vanamuusika festival iseloomustab, on lapsed ja noored. Sellel aastal esietendub Ugalas suurejooneliselt noore Mozarti laulumäng Bastienn ja Bastian festivali kunstilise juhi Neeme Bunderi juhendamisel. Kaastegev on ka Viljandi linnakapell. Viljandi vanamuusika festival kestab pühapäeva 16. juulini. Piret rist Viljandit. Ja ilmast öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma ja võib äikest olla. Puhub valdavalt lõunakaare tuul üks kuni viis meetrit sekundis, sooja on öösel 16 kuni 22 kraadi. Homme päeval püsib vahelduvalt pilves ilm, kohati sajab hoovihma ja võib olla äikest. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on homme 28 kuni 33 taadi. Ja olge palun ettevaatlikud, sest metsades püsib suur tuleoht. Selline oli siis üheksanda juuli Päevakaja, mina olen Tarmo Maiberg. Soovin ilusat pühapäeva õhtut kuulmiseni.