Tänane saade sarjast nüüd muusika kannab alapealkirja laul Ama teosele ja siin teeme me jutu Ameerika džässpianist ja heliloojast Chico Riiast. Stuudios on Mirjam Tally. Ameerika džässpianist helilooja ja arranžeerija Chico Riia tähistab täna, 12. juunil oma kuuekümnendat sünnipäeva. Karja on välja andnud arvukalt plaate, alates 1166.-st aastast kuni praeguseni on teinud koostööd paljude mainekate džässmuusikute ja mainekate plaadifirmadega. Siin hulgas võib nimetada plaadifirmasid CEM ja Sony Classical ja neid on veel teisigi. Ning umbes 40 aastat on sika-Riia esitanud, salvestanud ja kirjutanud muusikat sealhulgas džässmuusikat, selle stiili eri varjundites ja ta on salvestanud ka klassikalist muusikat. Peale selle huvitavatedega stiili varjundid, mis jäävad klassikalise muusika ja džässmuusika vahepeale. Korjata on läbi elu saatnud arvukad auhinnad ja seda nii pianisti, helilooja kui kaaren seeriana. Ja toome mõned värskemad näited lähemast minevikust. Nimelt käesoleval aastal võitis ta Grammy auhinna parima instrument Taal arranžeeringu eest. Selleks oli tema enda teost pealkirjaga spain sextetile ja orkestrile. Peab ka mainima, et see pole tema esimene Grammy auhind. Chico liiale on jagatud neid heldelt varemgi ja ka eelmisel aastal sai ta koos oma ansambliga Rämmi osaliseks parima instrumentaalehitajana džässmuusika kategoorias. Chico riie on sündinud 12. juunil 1941. aastal Chelseas Massachusettsi osariigis USA-s. Tema esimeseks inspiratsiooniallikaks oli tema oma isa, kes mängis trompetit ja mitmeid aastaid harjutas noor korja klaverit ja trummikomplekti. Seejärel hakkas ta võtma klaveritunde ning tema esimeseks õpetajaks oli kontsertpianist Salvatore soolo. Ja lühikest aega õppis korjaga Columbia ülikoolis, kuid otsustas õpingute asemel hoopiski pühenduda professionaalselt. Džässmuusikukarjäärile. Chico Riia enda varaseimad heliteosed salvestatud juba siis, kui ta hakkas tegema esimest muusikalist koostööd ja tema esimeseks muusikaliseks koostööpartneriks oli trompetis bluumidžel ja nad tegid koostööd aastatel 1964 kuni 66. Sellele järgnes pianisti esimene projekt, kus ta oli ansambli juht ansambel nimega Johns Solutions põunud. Ning siit imbusid ka tema esimestesse heliteostesse. Vihjed Ladina-Ameerika muusikale. Aastasega ostu järel säravooganiga järgnes tõus tõelisele džässmuusikaareenile. Nimelt liitus Gloria maalsus Davise bändiga, kus ta mängis elektriklaverit ja bändikaaslaste Deiw, Hollandi ja chact Johnetiga asus Chico Riia uurima ning avardama vaba improvisatsiooni maailma. Sellele aga järgnes Chico Riia enda avangardmuusika ja improvisatsioonilist kaldevustega ansambel nimega söökul. Ja siin selle ansambli liikmeteks olid bassimängija Dave Holland, trummar, päri hooldsu ja saksofonimängija Anthony prakton. Ning ka selle ansambli koosseisus jätkusid vabades vormides stiili eksperimendid. Sellele järgnes tagasipöördumine meloodilise maja harmoonilisem helikeele poole. Koostöös plaadifirmaga ECM salvestus Chico Riia plaadi impravisation esimene ja teine. Seal plaadil mängis ta ise klaverit. Sellele plaadile järgnes Chico Riia uus ansambel nimega tõendub Forever mis on asutatud kolm aastat pärast ansamblit söökul. Ning see tõestas järjekordselt Chico Riia muusikaliste lähtepunktide muudatusi. Ansamblis muusika on stiililiselt pehmem ja samba mõjutustega ning selle koosseisuga salvestati kaks albumit. Ise ütleb Chico Riia selle ansamblisse ökol muusika kohta, et tulemuseks oli taasavastatud vana. Et luua ja kommunikeerida muusikat, mida ma üle kõige armastan. 1970.-te aastate keskel salvestati koos mitmete muusikutega uuendusmeelse kallakuga albumit värhaavainõuniupifoor. Nõu Mystery, mis võitis Grammy auhinna ja romantik värier. 1900 kaheksakümnendatel aastatel sündis bänd nimega Electric millega salvestati kolm plaan paati Lepressioon, mis võitis Grammy auhinnaplaat pealkirjaga maid Speynišhaatia kolmas plaat pealkirjaga matšikk. Nendele kolmele plaadile järgnes koostöö Joe Hendersoni ning arvukate teiste muusikutega. Jaa, Chica riie kirjutas 1900 kaheksakümnendatel aastatel ka kla Ivari kontserdi. Sellest me teeme natukene hiljem juttu tänases saates. Ja ta kirjutas, kaheksakümnendatel kaob populaarset klaveripalade tsükli lastelaulud. See koosneb 20-st lühikesest klaveripalast ning plaat on ilmunud plaadifirma ECM märgi all. Ja neis klaveri palades võib inspiratsiooniallikana tajuda Mio taimist ja tangast mõjutatud stiili hõng on siinkohal kuulamegi katkendeid tsüklist lastelaulud. 1900 üheksakümnendatel aastatel tulid džässmuusikasse uued suunad. Nimelt paljud džässmuusikud eemaldusid elektrooniliste vahendite kasutamisest, mis vahepeal oli, saavutavad populaarsuse. Muusikud hakkasid järjest enam kasutama akustilisi pille ja taas tõlgendama džässmuusika nii-öelda standardrepertuaari paari kui Chico. Riia muutis oma hoiakaid selles suunas juba tunduvalt varem kui teised. Juba 1980.-te aastate lõpus. 1992. aastal Aga realiseeruseks tšikoria unistusi. Koostöös mänedžer Ron mossiga asutas ta plaadifirma nimega stratš Rekod. Ja see plaadifirma, nagu nimigi ütleb, just kinnitab muusika piire ja keskendub muusika stiilidele, milles on värskust ja loomingulisust. Just sellist tüüpi muusikat on välja antud siis koostöös mitmete muusikutega plaadifirmamärgi all. Chica Riia ise ütleb, et läbi aegade on tema muusikalised huvid ka pidevalt muutunud ja varieerunud. Ta ütleb veel, et mida enam ma musitseerin erinevates olukordades, seda rohkem avastan võimalusi, mida võiksin veel teha. 1996. aastal ilmunud plaadifirmat GMP rekkad, kogumik Forever Anbjanud, produtsendiks Chico Riia koostööpartneri Ron Moss. Ja see kogumik sisaldab Chico Riia muusikat aastatest 1964 kuni 96. Ilmudes tundis karja rõõmu, et tal on olnud võimalus koos musitseerida nii paljude põnevate ja inspireerivate muusikutega. Kuid kahtlemata üks tuntumaid projekte, mida kurja on teinud, on salvestist pühap, hooli kammerorkestri ja Bobimekweriniga. Ning see plaat kannab pealkirja Mozart Station, kus Mozarti muusikat on ka natukene omamoodi ja vaimukalt tõlgendatud. Ja selle näiteks kuulaks pala pealkirjaga laul oma teosele, mis sisaldab tsitaate Wolfgang Amadeus Mozarti muusikast. Ka. 1997. aastal hakkas Chico Riia tegemata tihedamat koostööd käri pööttoniga. Tulemuseks on album pealkirjaga neetifitsens New Tšuets mis andis tsika riiale 1998. aastal tema üheksanda Grammy auhinna. Sama aasta lõpus aastal 1998 asutas Chico Riia uue ansambli, kus ta ise mängis akustilist klaverit. Bändi debüütsalvestis toimus New Yorgi bluuneud klubis libina ehk elavas ettekandes. Ja ise põhjendab tšikoria live'i vajadust sõnadega et kui ma mängin kuulajale, vastandub see stuudio musitseerimisele mängides kuulajale pole oluline, kas mängid perfektselt või teed mõned vead. See aga tähendab, et muusika hõljub vabamalt. 1999. aasta suvel ilmus Chica riialt kogumik nimega Change. Salvestis on tehtud hubases õhkkonnas Chica riie kodust Floridas. Ning esimene plaat sellelt kogumikult on kirev kollektsioon muusikat, kus kõlavad kõrvus vanad head tuntud meloodiad standardvõtted ja ka uus kirjutatud muusika. Selle kogumikuga tahtsin ma rohkem süveneda ansambli teoste loomisse, ütleb Chica Riia. Ja iga muusik reageeris sellele väga positiivselt. See kogumik on ka sammukene lähemale Chica Riiani öelda unistuste ansambli kontsert diktsioonile. Ja see unistuste ansambel oleks siis grupp muusikuid, kes on üksteise mängule vastuvõtlikud erilisel moel ja mängivad tundlikult. Ning loomulikult lisavad ka omapoolset impravisetoorset täiendasid karja poolt kirja pandud muusikale. 1999. aastal ilmus koostöös plaadifirmaga Sony Classical plaat pealkirjaga karje Concerto. Siin on koostööpartneriks Londoni filharmoonia orkester. Ja selle plaadi taustast, toori või saamislugu on selline, et 1900 kaheksakümnendatel aastatel tutvustas Friedrich kulda, kes on pianist Chico riiale, Mozarti muusikat. Ja sellest ajast peale kummitas nii-öelda Chica riiet soov ka ise klaverikontserti kirjutada. Ja see teos valmiski juba 1900 kaheksakümnendatel aastatel ning on kõlanud arvukatel kontsertidel. Kuid aastani 1999, mil see plaat ilmus, polnud juhustada salvestada. Tulemuseks ongi siis plaat, karje, kontsert ja siit hakkame kuulama Chicolija klaverikontserti. Ning see teos kannab mõnevõrra kummalist ja omapärast pühendust. See on pühendatud religioossele vaimuvabadusele, mis Chico riie sõnul on justkui sama tasand nagu loominguvabadus on kõigi inimestepõhine õigus. Ning Chico Riia valis täpselt sama instrumendi koosluse, nagu see on ka Mozarti klaverikontserdis. Järgnevalt tahaks pikemalt rääkida Chica Riia stiilist. Chica riie kohta on öeldud, et ta justkui ei istu kunagi vaikselt ja muutumatult ühe koha peal vaid otsib alati oma muusikas uut ja ootamatuid muudatusi. See tähendab, et tema stiil on pidevas muutumises ja arenemises. Seisak tähendaks tema jaoks ideede puudumist. Ja vaatamata sellisele stiili pideva uuenemise taotlusele on Chico riie klaveristiil kõigil heliplaatidel hõlpsasti äratuntav ja autori enda nägu kui nõnda võib öelda. Aluseks on ikkagi traditsioonilise džässielemendil, mille baasilt kasvab välja kõik uus ja Chico riiale ainuomane. Ning järgnevalt püüamegi analüüsida Chico riie, klaveristiili ja komponeerimise üksikasju ning me vaatleme neid nii tehnilistest rütmilistest, meloodilistest kui ka harmoonilistest aspektidest. Tehnika kohta on tšikoria ise öelnud, et distsiplineeri oma keha distsiplineeri oma instrumenti see tähendab ülimat enesevalitsemist ja meisterlikkust, mis loomulikult väljendub ka tema musitseerimises. Demarticulatsioon on alati täpne ja selge, olenemata sellest, millisel klaveril ta mängib. Olgu selleks Steinway või mõni elektriklaver. Ühesõnaga Sikariaide kunagi mingit hinnaalandust. Ühest küljest on karjaklahvi tundlikus pigem jõuline ja ta kasutab klaverit enam kui löökpilli. Aga teisest küljest, kui vaja, on ta ka väga tundlik ja peen. Ühesõnaga, karja piiritlema muusikalist kõla, balleti traditsiooniliste arusaamadega klaverimängust ning loomulikult lisaks tavapärasele klahvidele keerimisele võime teda kuulda sõrmitsemas klaverit seestpoolt ja prepareerimas seda mis samuti on kaasaja muusikas üsnagi levinud nähtus. Chica Riia üheks stiililiseks eripäraks on veel baroksed kaunistused, mida võib tema mängus kuulda üsnagi sageli. Need on siis eellöögid, mitmed noodilised, eellöögid ja kaunistused. Ning üheks oluliseks tunnusjooneks korja tehnikas on ka parema ja vasaku käega sõltumatus mis võimaldab tal kombineerida passiosti Natot keerukate rütmi aktsentidega. Chico Riia muusikas on selgelt tunda tema armastust ladina-ameerika rütmide vastu, mis on saanud tema stiili üheks olulisemaks tunnusjooneks. Kaudsemalt vihjavad sellele ka lugude pealkirjad. Oma klaverisaadetes kombineerib karja Ladina-Ameerika rütme, džäss harmooniatega, karja armastab lõuašenkobee leitud meloodiaid, mis kulgevad tekstides või okta võites. Ja see on jällegi vihje ladinaameerika stiilidele. Keerukat rütmimängude täpne ajaline jaotus on karjamuusika, põhijooned. Tal on arvukas nii-öelda repertuaar erinevaid keerukaid rütme. Vaata nagu löökpillimängija surub täpsetesse ajalistesse raamidesse ja see omakorda teeb tema muusika põnevaks. Ja ka polürütmi on tema muusikas sageli ilmneb nähtus. Ning karje oskab huvitavaid rütme ja pause sobitada ka meloodiates, luues loogilisi kauneid meloodialiine. Ja siit kohe karjameloodiate juurde minnes võib öelda, et üks džässimprovisatsiooni põhiaspekte on luua põnevaid meloodialiine mis on sõltuvuses kordavast, harmoonia mudelist ning karja meloodia. Käsitlus on väga lüüriline ja meeldejääv. Paljud tema laulud on saanud džässmuusika standard repertuaariga. Näiteks tahad pealkirjadega Speinu, Windows ja Humpty trumpi on äärmiselt tuntud ning paljuski lähtub tsika Riia piiskopi traditsioonist. Ning ta mängib sageli lüüdi laadis või altereeritud helilaadides, et lisada oma improviseeritud meloodia liinidele enam pinget. Klassikalise repertuaari kompositsiooniõpingud on loomulikult mõjutanud ka karja harmoonilist nii-öelda sõnavara muusikas ning tema stiili juures võime märgata vihjeid Impressionistidele. Need on siis Ravellija TPS-i seega kindlalt öelda, et kurje harmooniakäsitlus eemaldab väga kaugelt klassikalise harmoonia reeglitest ning talle on iseloomulikult pigem vabad akordide järgnevused. Ning teine oluline ja iseloomulik joon. Karja harmooniakäsitluse juures on ostinato kasutamine ning seda võib märgata nii tema heliloomingus kui ka impravisatsioonides. Peatume pikemalt veidikene filosoofilisemalt teemal vabadus mõelda, see printsiip on karja jaoks vägagi oluline nii tema elus kui ka muusikas. Järgnevalt hakkame kuulame katkendeid immo Mihkelsoni ja Tiit Kuznetsovi intervjuust Postimehe kultuurilisale ning see intervjuu on salvestatud 1998. aasta juulikuus. Pori jazzfestivalil. Karja väidab, et talle ei meeldi, kui rütme tekitatakse masinate kaasabil. Õigemini suisa vihkab seda. Ta ütleb, et minu jaoks peitub muusika- ja kunsti ilu just kommunikatsioonis kontaktis inimestega. Eesmärk on oma muusikutegevusest puudutada inimeste elava muusikaga seda just eriti rütmi abil, sest rütm on justkui muusikahing. Ja kuidas saaks muusika hinge asendada masinate poolt tekitatud rütmidega. Karja räägib, et mulle meeldib orkestri kõla. Mulle meeldib, et kui palju muusikuid musitseerib üheskoos ühes kohas ja ühesõnaga, tegutseb üheaegselt ja ükski süntesaator ei saa asendada elavate muusikute ühistasitseerimist. Järgnevalt, kuni saate lõpuni kõlab muusika Wolfgang Amadeus Mozarti klaverikontserdist number 23 A-duur esimesest osast, kus Chica Riia musitseerib koos Bobimeks pärini ja pühap, hooli kammerorkestriga. 1993. aastal kirjutas tšikoria raamatu Sisson sätt kus ta on üles tähendanud oma olulisemad tõekspidamised ja meetodid muusika loomisel. Karjale tundub, et muusika ja kunstiajalugu ei maksaks käsitleda autorite keskselt. Ja veel arvavad. Ta pole olemas mingeid kindlaid reegleid või kriteeriume. Näitaksid ühte korrektset moodust, mismoodi muusikat tuleks luua. Karja on täheldanud ja temaga on nõus ka teised kunstnikud selle sõna laiemas tähenduses. Et mingi teose edukus olgu see siis kunsti või muusikateos, ühesõnaga teosed, kas sõltub iga indiviidi arvamusest ja maitsest ning vabadus omada, järgida omaenda maitset, nii kunstis kui ka Essteetikas kehtestab siiski ühe olulise reegli ja see on karjameelest vabadus mõelda. Ja ta ütleb ka, et see on igaühe üks olulisemaid õigusi mida peaks tema arvates rakendama kogu aeg ja kõikjal nii elus kui ka kunstis. Karja ütleb veel, et kui vabamõtlemist ja ideid piiratakse näiteks teiste inimeste poolt on tulemuseks mehhaaniline ja robotlik käitumine. Ja ta arvab, et selline tegutsemisviis on võib-olla sobilik nii-öelda robotlikel või mehaanilistel elualadel kuid kindlasti mitte loomevaldkondades. Üheks olulisemaks tõekspidamiseks on karja jaoks see, et teine inimene kuulajana aktsepteeriks neid seaduspärasusi, mida tema ise või keegi teine muusika looja on kasutanud muusika loomisel. Mitte ka ei püüaks rakendada omaenda kujutlusvõimet ja tõekspidamisi muusika puhul, mille loojaks kuulaja ei ole. See tähendab, et kuulaja peaks kindlasti mõistma loojat sellisena, nagu ta on. Karja ütleb veel, et miski saaks olla muusika, selleks on vaja helisid ning helid võivad kuulaja kõrvale tunduda kas meeldivad või ebameeldivad. Ja nende meeldivus või ebameeldivus on just juba vaba maitsevaliku küsimus. Kuid olles märganud ka seda, millised kõlaelemendid inimestele meeldivad peaksin märkima, et selleks on optimaalne vahemaa heliallikast, räägib tsika, Riia. Pole just meeldiv viibida mistahes heliallikavahetus läheduses. Ta ütleb ka, et hea muusika kommunikeerib asju, mida muusik musitseerida tahab öelda ja on ka olemas optimaalne vahemaa mille tema kui heliallika tekitatud heli peab läbima, et jõuda kuulajani. Karja propageerib ideed olla loominguline inimene. Ta ütleb, et olla muusik, reisida, mängida inimestele muusikat, see on väga kogemusterohke ja maagiline elu. Pole lihtne kõndida lihtsalt uksest välja, olla loominguline. Seejuures peab ka justkui ellu jääma. Aga loomingusse inimese muusikuna ta arvab, et muusikud teevad väikese triki kogu ülejäänud maailmale sest enamus maailmast kujutab ette, et igaüks peab alluma mingile kindlale rütmile rütmile, mis kulgeb üheksast viieni. Et inimene peab tegema oma tööd ja ei tohi millestki liialt vaimustuda, vaid peab kõigega nõustuma, mis ümberringi toimub. Ja kriya arvab, et muusikas ja loomingu maailmas on väike aken, mis viib sellest rütmist ja sellest kindlasti ringist välja. Ja enamus inimesi aktsepteerib seda. Ja kurje arvab, et inimesed vajavad meeliülendavad elamusi ning ta arvab ka, et igaühel on õigus olla tema ise. Tegelikult oleme ise ennast kaotanud, muutudes robotiteks. Igaühes peitub loominguline alge, muusik mängib siis kuulajad just ärkavad üles ja muusika mõjub neile inspireerivad. Saadet sica Riiast tõid teieni Katrin maadik ja Mirjam Tally.