Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona. Saatekülaline on Soome Eesti seltside liidu peasekretär. Kuule Raik minale Marje Lenk, head kuulamist. Kuidas sa elad, kulle? Tänan küsimast. Ma arvan, et mul on põhjust vastata, et määran hästi. Sul on käsil väga huvitav töö. Kirjutad soomlaste tellimusel raamatut Georg Otsast. Sa oled teinud selle raamatu jaoks palju intervjuusid, oled käinud arhiivides materjale kogumas. Kas nüüd on kõik intervjuud tehtud? Ma arvan küll, inimesi võiks küsitleda rohkem, aga, aga ma arvan, et tuleb teatud piir vastu ja kui selle piiri ületad, siis hakkavad need lood korduma. Muidugi oleks hea veel natuke arhiive vaadata ja sealt ühteteist siit ja sealt veel võtta ja küllap ma võtangi. Aga niisuguseid väga pikki intervjuusid ei ole mõtet inimestega enam teha. Iseasi, kui tuleks mõni väga-väga huvitav fakt kellelegi inimese suu läbi või kellelgi oleks mingi niisugune teadmine, mis oluliselt midagi juurde annab. Ma ju siinsamas majas ka olen kuulanud väga palju linte ja õnneks on Georg Otsa ja enda mõtteavaldusi ja tema enda kõnet päris palju. Muuseas, tead, mis mind väga hämmastas, kui mäed linte kuulasin seal on puhastamata toimetamata lint, tähendab seal kääridega millegagi kallal käidud tema emakeele kasu, puhas, loogiline, ilus lause, ei mingeid parasiitsõnu, nii et ma sain nagu kinnitust oma mulje. Ta oli siiski äärmiselt haritud ja intelligentne, sest emakeelekasutusest tuleb see ju paraku sageli välja. Lugupeetud Helju Vals on öelnud, et keel on avalikuks tulnud. Mõistus. Kas sa tundsid Georg Otsaga isiklikult? Ei tundnud isiklikult, aga muidugi mul on tema kuju silme ees. Tallinna tänavatel nägin teda kõndimas ja laval nägin ja ühel suvel ma arvan, et see oli 68. aasta suvi. Mul olid lapsed väiksed, ma soovitasin Võsul oktoobritänaval oli nendel suvila seal vastas, oli minul see üüritud suveveetmispaik ja noh siis oli Marianne oli väike ja ma nägin ikkagi neid seal liikumas kogu aeg. Kui sa Soomekeelsete saadete toimetuses töötasid siis ma kujutan ette, te mängisite Georg Otsa laule söögi alla ja söögi peale. Ja tõesti, nii see oli ja ma hakkasin selle raamatu kirjutamisega seoses mõtlema üks kord, et ma olin 15 aastat toimetuses, et kui mitu kirja kastima seal selle aja jooksul tegin ja kui palju õhtuseid saateid. Ma ei julge seda arvu nimetada, aga tõepoolest söögi alla ja söögi peale, muidugi. Saaremaa valss oli eriti populaarne. Mis laulus sulle isiklikult endale kõige rohkem tema repertuaarist meeldib? No ma ütleks nii, et neid Nõukogude laule ja Saaremaa valssi sai nii palju lihtsalt astuda, et, et need on nagu mõnevõrra tüütavad, aga nüüd kui see uus loogia tuli mis muide sai väga head arvustused Soomes, Helsingi sõnumid, noh me kujutame ette Helsingi sõnumite formaati pool sellest suurest leheküljest. Ja see oli, oli väga niisugune avastuslik, noh seal on ka uued põlvkonnad tulnud, kes ei tunne teda ega ei ole häält kuulata, see oli väga sümpaatne ja minu tegemist toetav, ütleksime siis nii. Aga kui ma nüüd ise kodus kuulan, siis ooperiaariad on minu jaoks ikkagi üle kõige. Pliidid need on ikkagi väga hea. On sul tema? Mõned laulud peas ka eestlased on ju laulurahvas ja sina esindad eestlasi Soomes. Laulda, aga mina ei oska, see õnnetus on, mina tõmban ikkagi noodi kõrval ja no kõrvaga kuulen küll, et kas õigesti või valesti läheb, aga ma ise ei laula, meie suguvõsas ei olegi, räägiks, laulaks, oleks musikaalne. See nüüd on küll natuke miinus minu praegu seda raamatu kirjutamist arvestades, aga noh, kas sa oskad öelda, millist raamatut soomlased, mis seal raamatus kindlasti peab olema, see peaks kindlasti olema eraelulist. Seal peaks kindlasti olema ajaloolist tausta. Missugune oli Tallinn neljakümnendatel nendel aastatel, mis ootas ees neid inimesi, kes tulid Jaroslavlist tagalast tagasi, missugused nad ise olid, missugune oli Estonia teater, Estonia teater on ikkagi meie. Kuidas ma ütleks, ühine sümbol soomlaste projekteeritud kolmekümnendatel aastatel oli väga tihe läbikäimine ja tri inimestel, see oli varemetes. Mismoodi see kõik läks, kes oli Raimond Valgre? No kindlasti Saaremaa valsi saamise lugu. Kes oli sõnade autor ja mismoodi see siis, kas ja missugust muusikat mängiti neljakümnendatel aastatel? Mõtle, kui tore on teada, et ega siis raadiod olid ju ära korjatud, aga postide otsas olid valjuhääldajad. Ehk on tore soomlastel teada ka, et enne, kui kõik kraanid kinni keerati. Enne kui džäss oli, oli kuulutatud kodanikuks igandiks enesetaju, kasutati kõiki saksaaegseid linte ja ja lasti niisugust muusikat, mis oli noh, täiesti erinev sellest Nõukogude laulust, mis pealegi või noh, õige pea tuli nagu peale. Georg Otsa elu on väga dramaatiline, väga dramaatiline, meie ise, ma arvan, ei teagi. Helga Tõnson raamat on väga huvitav, väga teenekas ja mulle väga kasulik. Aga see on põhimõtteliselt muusika ja tema niisuguguse muusikalise tegevuse ooperis osade analüüs ja teaduslik töö. Aga seal on siiski vähe Georg Otsast kui inimesest. Aga, aga nende materjalide põhjal, millega ma olen praegu tutvunud, ma võin öelda ta oli eriliselt andekas, mitmekülgsete annetega varustatud inimene, kuid ta oli siiski inimene omas ajas ta elu, oli dramaatiline. Mitu lehekülge sul valmis olla? Ma ütleks selle praegu saladusse, ma ei taha reeta, aga mulle ikkagi on kirjutatud, kuidas raamat algab, mis sul esimene lause? Augustikuu aastal 1941 oli Eestis soe ja tuuletu või umbes nii nagu see soome keeles kirjutatud. Ma ei saa seda nii täpselt sind tagasi tõlkida. Kas oled kiire kirjutaja? Ma arvan küll, kui mul on materjal koos läbimõeldud ja peas kuidagi klaarunud see asi siis, siis siis ma kirjutan päris kiiresti, sest eelmist raamatut kirjutasin ka üsna kiirelt. Sinu eelmine raamat oli Lennart merest saden, kaaren, väärid vikerkaare värvid. Mis on see motivatsioon, mis on see mootor, mis paneb sind? No ma ei tahaks nii pateetiliseks minna, et ma peaks ütlema, et ma tunnen kohustust Eesti väljapaistvatest inimestest soomlastele kirjutada. See ei ole nii, ma teen seda hea meelega ka, algatus tuli siiski kirjastuse poolt. Kirjastus pöördus minu poole ja küsis, kas ma võiksin kirjutada Lennart merest saamata, noh, ma olin üsna ehmatanud, ma mõtlesin, et kuidas siis nii. Ma olen väiksemaid asju kirjutanud, aga nihukest suurt asja ei ole kirjutanud. Aga siis nägise kirjastaja minu riiulis kahte mappi mulgaks sinist mappi. Ja selle peale oli kirjutatud, et Lennart kõned ja mõtteterad Lennarti ajatuksed ja ajatukseni hüvet, ta läks sinna riiuli juurde, võttis need napid lahti, ütles, et noh siin on materjal olemas, hakkab pihta. Mõtlesin natuke ja mõtlesin siis ka, et miks ka mitte. On ju suurepärane raamat, algkeel on saksa keel kirjutatud aplad, ka. Raamat mis tõlgiti eesti keelde ja mis on nüüd olemas, siis saksa, eesti keeles kuid mitte soome keeles. Vaatasin seda raamatut ka ja mõtlesin, et see on väga tõhus abivahend. Ja nii ma selle raamatu kirjutasin. Ma panin ka ikkagi rõhku sellele taustal, et et rääkida, mis siis toimus küll üldjoontes, ega mina ei ole mingi ajalookirjutaja, aga et sündmustele taustal uue näidata inimest tema arengus miks temast tuli niisugune inimene, ärgu ta on, selleks oli vaja ka Eesti ajaloost kirjutada ühte teist ja selle eest olen ma natuke kiita saanud soomlasele öelda, aga me saame nüüd palju paremini aru, mis juhtus Eestis seitsmekümnendatel aastatel ja kaheksakümnendatel ja ja laulus revolutsioonist rääkima. No Lennart Meri on see mees, kes hai sind Soomes tööle. Muidu oleks jäänudki tuusulasse kirikuõpetaja prouat mängima, nii et mõnes mõttes on see raamat ka nagu kingitus kõige selle eest Lennart Merele. Võib nii öelda hea mõtleks küll, et see oleks väga tore, kui tema sellega nõus on, et ma nii ütlen. Ja erilist koostööd ei teinud, sest tal oli presidendiks oleku lõpuaeg kiire. Ja ma päris üksi selle sellega tegelesin selle asjaga. Olin päris õnnelik, seda raamatut tegid sa siis nii, nagu sa teed praegu Georg Otsa raamatud tublisid arhiivides, tegid intervjuusid ja tegin intervjuusid ja mul on väga hea meel, et ma sain intervjueerida veel Ain Kaalepit, Hans Trass erast, Parmasto Kaarel Orviku, kõiki neid mehi, kellega Leonard seob noorepõlve pruss kes õppisid temaga koos Tartu Ülikoolis, kellega täis ka tšatkal sellel kuulsal noorte ekspeditsioonil ja ma sain sealt päris ilusaid, kui see tema mitmekülgsust osales ju ka Rovaniemi arktilise keskuse arhitektuurivõistlusel koos Künnapu, Patrickuga ja noh, segase palju kiita, kuigi teda teostatud. Aga nagu mulle Villem Künnap ütles, et nende, nende projekt on ehtinud mitmete arhitektuuriajakirjade esikaasi üle kogu maailma. Kuigi slaidi ostab. Ja kogu see Lennart Mere mitmekülgsuse näitamine ja see oli ka mul üks eesmärk kindlasti. Eks ma väheke uhkust tundsin ka, et eestlaste hulgas nii väiksed, kui me ka ei ole, et meil on niisugune inimene järsku Georg Otsa puhul on sama lugu. Ma ei tea, kui palju meil neid veel on, niisuguseid inimesi, aga noh, need kaks on kindlasti. Mis oli Lennart Mere raamatu kirjutamise sinu jaoks kõige raskem? Ma ei oskagi öelda, ega mul mingit erilist raskust ei olnud. Hõbevalge uuesti läbitöötamine võttis mind sõna otseses mõttes võhmale, nagu on tavaks väljenduda. Sest see on ikka väga raske raamat. Koosneb ju suures osas ka valemitest. Kraadid, nurgad, valemeid, päike tõuseb, siis loojub, siis arvutame selle vahe välja, selle järgi mõõdame, kui mitu kilomeetrit kuskile on. Et kuskil on nagu asi iseeneses hingan siis kui ta ilmus, tal oli tohutu tähtsus 36000 eksemplare oli ta tiraaž, müüdi kahe päevaga läbi ja Soomes läks väga hästi, aga see vist on nii kaua aega, see on kõik ununenud. Ma mõtlesin, et ma peaksin nagu nägu uuesti seda unustusest üles äratama, sest et Lennart Mere teened meie soome-ugri maailma kaardistamisel on ikka väga suured, väga suured. Ja ma pean sedasama tähtsaks vähemalt kui tema tegevust poliitikuna, kui mitte tähtsamaks kõik tema filmid ja raamatut. Ja siis siis ma mõtlesin, kuidas ma seda teen, et ma uuesti nagu inimeste teadvuse tooksin selle tähtsa raamatu ja siis siis ma töötasin, ei häbi, et ma panin ühe peatükis, ühes peatükis panin autori ja oponendid nagu omavahel vaidlema. Viires oli ju tema oponent ja seal oli palju Aleksei Peterson ja need tõsiteadlased olid hästi kurjad koguni, et kuidas siis nii see ei ole, mingi teadvuses ei ole võimalik ja nii ei ole. Ja siis kõik need filmimised Siberis ja noh, üldse Venemaad, kõik see vene maabsurdu soome lugejatele, see on täitsa uus. Nemad õnneks ei tea sellest midagi. Aga, aga no seda ma kirjeldasin, seal, see tuli ka nende läheks ootamatu üllatava asjaga. Kas sa eesti luulet oled ka tõlkinud viimasel ajal soome keel. Ei, ma ei ole enam seda teinud, vanasti küll siis ma olin siin Eestis veel raadiost ei jälgi. Neil luulevõistlusi, korraldati tõlkevõistlusi, Londoni võistlusest võtsin osa Vaarandi vestluses ja päris edukalt ja aga viimasel ajal ma ei ole seda enam teinud. Sest lõpliimiline luule, vabavärssi, ma arvan, on peaaegu igaüks võimeline tõlkima, võib-olla nüüd mõni solvub selle peale, et ma madaldanud vabavärsi tõlkimise neegrit teeriume. Aga lõpliimilise luule tõlkimine on ikkagi väga raske töö ja see sarnaneb mane tsiteeriks. Debora Vaarandi. Ma arvan, et see on üks kord öelnud, et see on täpselt sama asi, mis ristsõnamõistatuse lahendamine saatsid sõnaniga. Kui leiad. Ja üks Underi sonett keerles mul peas, ma arvan, ikkagi kuude kaupa, ükskõik kus ma olin, kas bussis või või mingi muu jõudehetk oli mul kogu aeg, ma otsisin seda sõna, sonett on ju väga range vorm. Lõpuks ma sain ta tehtud. Millal sa hakkasid soome keele vastu huvi tundma? Ma arvan, et ma olin 11 aastane, kui ma olin kopsupõletikuga voodis. Ja meil oli niisugune vana raadio, nii nagu need viiekümnendatel olid. Ja ma ei tea siis, kui kõrges palavikus olin. Igatahes järsku mina kuulen Niukest kumisevat mehe rinnahäält, kes räägib mingis keeles ja mul oli niisugune tunne, et ma saan aru. See keel on ju tuttav, et ma saan aru, see oli soomekeelne jumalateenistus. Ja sealt hakkas mulle huvi tekkimisele keele vastu, et kuidas see võimalik on ja et mind nii lähedased on ja miks see nii on ja miks mõist sõnu nagu täis samad ja ja mõni on jälle erineb, üle tee, elas meil üks perekond ja ükskord seal nägime ühte raamatut ja see oli Soome vabadussõja ajalugu, hästi ilusal siuksel kriitpaberil, ma mõtlesin nelt, tol ajal ei olnud mingi korralikku paberit, eks ole. Et küll on ilus paber ja ma hakkasin seda lugema ja siis mulle tundus jälle, et ma ikka mõnda asja sain aru, aga ma kindlasti olnud vanem kui võib-olla 12 13. Ja siis kuueteistkümnendas keskkoolis juba keskkooli osas, meil oli niisugune emakeeleõpetaja nagu Viivi Maanso ja kui ta satub nüüd seda saadet kuulama, siis ma saadan talle tervitusi. Väga hea õpetajaga hapet ja, ja tol ajal, ma arvan, see oli aasta 58 57. Tema tegi soome keele ringi kuueteistkümnendas keskkoolis ja me käisime veel, see oli nii suur asi tol ajal ma ise tagantjärele mõtlen, kus ta julges. Aeg oli ikka väga karm. Ja Soome oli kapitalistlik maa ja käisin isegi siinsamas raadiomajas sellest kuidagi rääkimas, aga, aga rohkem ma muud ei mäleta, kui selle raadiomaja lifti siis oli nagu veel võrega niisugune. Ja midagi me rääkisime, midagi vist ka siis soome keeles puterdasime natukene, igatahes sellest tehti ka raadiosaade. Siis ma läksin, läksin Tartu Ülikooli ja läksin õppima eesti filoloogiat ja erialaks võitsin soome-ugri keele. Ega ma ei ütleks isegi, et see eesti filoloogi valik oli mul mingi teadlik otsus. Kuidagi tol ajal oli täiesti iseendastmõistetav, et lapsed läksid ülikooli või noored. Ja siis, kui oli kohtade jagamine, mul oli siis juba üks väike laps ja, ja mees oli Tallinnas ja siis keeltekoolis sain kohajaksi soome keelt õpetama poole kohaga. Ja see on ka huvitav, et ma enda arvates siiski oskasin midagi. Aga siis, kui üks õpilane väga heasoovlikult mulle ükskord ütles, tead, õpetajad tõmbas mind kõrval, mitte kõikide ees. Et Pendu on siiski ühe t-ga, mitte kae tee koerakutsikas. Siis mul oli niisugune tunne, nagu oleks mu ämbritäis kuuma vett kaela visatud ja vot sellest ajast ma ütleks, et ma hakkasin teadlikult taipama, mis tähendab vastutus oma asja eest, et sa teed korralikult oma tööd. Et sa pead tegema põhjalikult nii põhjalikult kui võimalik. Ja, ja suure tähelepanuga, et see oli mulle niisugune hea õppetund ja ma arvan, et igaüks peaks läbi tegema, enne kui inimene nagu ärkab ja märkab, et tal on vastutus selle eest, mis ta teeb. Ja siis ma võtsin kätte ja nii põhjalikult süvenesin sellesse keelde, et noh, siis läks muidugi veel aastaid, ütleks aastakümneid. Aga ma võin öelda, et ma oskan soome keelt väga hästi. Kõlab küll niisuguse kohatama kiitlemiseni, võib-olla ma oskan tõest. Kuidas sulle keedi amet meeldis, töötasid virus giidina ja suveabilisena ja pärast siis kui tütred läksid mul kooli kuidas pidi, see oli nii, et ma pidingi minema sinna põhikohaga ja läksingi paariks aastaks. Et ma ikkagi oma tütreid päeva jooksul korra näen. Niiviisi, et mul olid ennem olin keeltekoolis, mul olid õhtused tunnid ja tulin hästi hilja koju. Aga seal ei olnud ju väga pikk kasu, aga õnneks õnneks siis raadiomajas just Soome saatis, koht vabanes taimi selja. Teenekas tõlkija ja soome keele oskaja läks pensionile, ma sain siis taimi, koha, see oli suur pääsemine mulle. No tule, räägiti, et kõik, kes Virus giidina töötavad, on KGB nuhid. See jutt on sulle tuttav, aga see on mulle täiesti tuttav, aga ma väidan, et sellel alust igaüks teadis, mis tegi ja seda võin küll öelda, et rühmade kohta oli aruanne. Aga mis tähendas see aruanne, kes meist oleks olnud nii rumal, et oleks sinna midagi ja mida me üldse oskasime kirjutada? 30 inimest? Söögi ajal, väga maitsev oli söök, kõik meeldis turistidele ainuke siis, mis kriitilistet ei oleks väga neutraalne, siis et jah, turist pani tähele, et tänav on must või midagi niisugust. Võib-olla tehti ka teistsuguseid näidet, ma ei oska seda ütelda, räägin endast ja oma lähemast ringkonnast, sest kui me ei oleks seda teed läinud, et me oleks tõesti hakanud neid meie kiusajjaid abistama, siis ju sellest pääsu ei oleks olnud. Aga lõpmatuseni ei saanud ka seal niiviisi laveerida, seal, no mina olin sunnitud ikkagi lahkuma pärast kahte ja poolt aastat ja siis kadunud Jüri Joll, kes ka siis hiljem minu kolleeg oli raadiokuulajad Jüri häältki veel võib-olla mäletavad, Jüriga oli sama lugu, Marika orb, kes, kelle hääl praegu on kuulda, eks teatu ühe pärast olin sunnitud tulema. Aga noh, nende asjadega on nii nagu on. See oli inimeste südametunnistuse asi, kas tead, siis tegid, kas oled oma väljasõidutoimikuga tutvunud? Ma ei ole, aga ma nüüd arvan, et ma peaks ikka tutvuma, sest huvitav asi on see, et 88. aastal laulev revolutsioon Helmedas mehe toimetus pidi sõitma kuulajatega kohtuma Soome kõik teised sahid, aga mina ei saanud. Aga mõelda siis ometigi, et täiesti revolutsioon oli möödas, aga, aga see haare oli nii tugev veel. Ega siis keegi elud, miks ei, aga toimetuse juhataja Gustav suits ei lähe siis mitte keegi. Sõit jäigi ära. Millal sa esimest korda Soomes käisid? 65. aastal, vaat siis oli esimene laher juba tulnud. Malin, muuseas ka esimese laeva vastas tulid niisugune väike laevukene Vanemuine, seitsmes juuli 1965. Sisu angaseeriti linna pealt, kes vähegi keelt oskasid, siis 217 inimest tuli või oli see 220 70-ga vineks. Hotell Tallinnas vanas siis olid söögid pandud ja kõike missugune segadus ja kaos ja nutmine ja pisarad ja rõõmuhõiskeid ja noh, seda on raske nagu edasi anda. Ja samal suvel tehti mingisugune niuke lühike käik. Siis saime ka hästi palju taskuraha, üheksa mar. Aga mina olin ühes toas niukse pool vene prouaga, kes mulle teatas hästi valju häälega, rääkis, et siit ei ole mitte midagi avastada, on sunnitud selle raha tagasi. Et noh, igasugust inimesi on nähtud ja ja 66. aastal ma käisin mõnikord oma sõbrannaga, kes ka nüüdseks on surnud, millegipärast pandi meid mõnikord rühmadega käima Soome vahet ning 66. aasta suvel ma sain päris mitu korda käia. Läks aega vähe või palju, siis hakkasid ülemust ise käima. Niiviisi, ega see, no noorematel inimestel võib ju rääkida, et kuigi see oli õudne, see KGB vari sinu taga ja niisugune psühholoogiline mõjutamine, et alati kellegi tuttava kaudu anti, nagu mõista et nüüd mingi oht ähvardab midagi paha on tulemas, sa pidid kogu aeg nagu varvastel käima ja mõtlema, mis asi jälle on ja mis ma nüüd teen ja kuidas me sellest välja tuled. Aga keegi on öelnud kuskil jälle, et iga maa julgeolek on samal tasemel, mis selle maa veevärk ja kanalisatsioon. Kui nüüd selle järgi võtta, kuidas asjalood olid Venemaal veevärgi ja kanalisatsiooniga, siis tõepoolest oli, oli seal ka neid auke küll, kust kus, kus nagu said läbi pugeda, et ega see ei olnud nii tarne siiski kui nad ise mõtlesid, et on sest erinevalt nendest võimuritest, erinevalt sellest, mida need võimurid mõtlesid, oli olemas inimestevaheline solidaarsus. Seda ma olen öelnud ka Soomes küsitakse minu käest, kuidas su noorus ja mismoodi see kõik oli, et kas ei olnud siiski kohutav Eratoni. Minu vastus on ühene, nii hullu aega ei ole olemas, et ei oleks sõprust, armastust ja solidaarsust, seda on alati. Küsitakse, kuidas oma esimese abikaasa, võrkpallur Peet Raigiga tutvusid ülikoolis, tema lõpetas kehakultuur, tema lõpetas kehakultuuri, oli minust natukene ees. Aga tema on jälle, ma pean ütlema, tõesti üks eriline inimene oli tema ka omamoodi erakordne kõrge professionaalse oskusega, ma räägin nüüd tema oskusest võrkpalli mängida. Ma mõtlen, et kõik, kes piilutan näinud mängimas, on temast vaimustatud olnud, sest tema kehakuju ja koordinatsioon ja nutikus ja kõik see siis ikkagi mängis nii atraktiivselt välja ennast, et no see oli lausa nauding vaadata, kuidas ta mängis. Mida sa temast kõige rohkem õppisid? Jällegi tagantjärgi mõeldes, ega siis me ei oska, kui me oleme teatud situatsioonis, ma ei oska nagu midagi tähele panna, ka kõrva taha panna. Aga ta alati järgi, mina olen mõelnud, et tolle aja kohta see oli ikkagi tegelikult päris õudne aeg, kus me elasime. Seda me oleme mõelnud praegu Georg Otsa poob nii suletud, nii kinni, siis ei olnud ühtegi lootuskiirt kuskil midagi ühiskonnas ei toimunud mingit märki, ei olnud sellest miski asi muutub et piilu oli haruldaselt sirge seljaga, inimesed kõik kutsusid teda piiluks, jah, tema ei kartnud mitte kedagi. Ta hakkas igal pool vastu. Ei, Edal tekkis ka palju konflikte sellest. Aga ega tema ei häbenenud tema oma pead liiva alla ei pannud. Ta oli kaunis julge. Ja kui sa küsid nüüd toimikutest, siis ma olen mõelnud üks kord, et ma peaks vaatama tema toimikut, tal oli ikka väga paljuga pahandus. Kunas sa siis soomlasega abiellusid? 89. ja läksin üheksakümnendad, mis see siis oli, kas mõõt sai täis või kui armusid, tõesti armusin, see on minu elu kõige tähtsam suhe. Jah. Aga kahjuks nüüdseks ka läbi saanud ja jälle sama asi, ütlen, et kuigi inimsaab vanemaks, ega ta inimsuhete osas targemaks ei muutu. Kahjuks küll. Aga see on ikkagi väga tähtis. See inimene oli intellektuaalselt kõrgel tasemel hästi haritud kirikuõpetaja ja lahkuminek ei olnud mitte maailmavaatelistest küsimustest või see põhjus maailmavaatelistest küsimustest, vaid lihtsalt ma ütleks, et inimlik rumalus oskamatus oma suhte eest hoolt kanda. Ja muidugi mulle tulid niisugused uued ülesanded ja ma olin niivõrd vähe kodus ja ma olin kogu aeg, mu pea oli täidetud nende mõtetega, kuidas siis nüüd saab, mis teha kultuuripunkt saatkonna tegemine siis need kõik need uued ülesanded, millest me ju midagi ei osanud ega teadnud, kõik tuli õppida. Tegelikult läksid sa ju selle mõttega, et sa jääd? Jah, ma mõtlesin küll, aga mul ei tulnud sellest midagi välja. No iseasi on üldse see, et kas minust mingit kodus oli, et oleks, aga tol korral mõtlesin lihtsalt, ma olin nõukogudeelust nii kurnatud, ma mõtlesin, et saaks ma kuskil olla rahus, natukene lapsed jäid kõik siia, lapsed juba täiskasvanu ja et ja et jah ikka ma venitasin selle minekuga üsnagi pikalt, kuni tütred mulle ütlesid, hakkas ikka juba minema. Üks tähtis asi oli siin veel. 89, oli siiski olukord juba nii kaugele, et ma sain aru, et minu minek ei ole enam totaalne. Sa võid tulla ja minna ja tagasi, sest mind ju enam ei häbistatud. Ja mind ei olnud ka kuskilt välja arvata, sest mina ei ole parteis olnud. On kutsutud, ei ole kutsutud, ma ei saa sellega uhkeldada, et ma oleks kõvasti vastu pannud mind imelikul kombel sinna kunagi kutsub. Kuidas. Kas Eesti asja ajamine siis sul Soomes algas, oli siis Lennart Meri täiesti see mees, kes esimesel ulatas käe. Ma ei tea, kuidas käe ulatame, segan, ma, pigem arvan nii et mulatasime teineteisele käe, sest me tundsime vanast ajast ja mina olin seal olemas kohe selle kui muude oma uut ja siis ma olen talle soome keelt õpetanud. Hästi andekas õpilane oli ja ma läksin Soome Galaxy Soome raadiosse tööle kultuurisaadetesse. Ja sinna siis 90. aasta juunis sain ma ühtäkki niisuguse telefonikõne, meie sekretär meie korrusel püüdis hästi, palju oli ka. Kuule, tule, tule ruttu. Välisministeeriumist helistatakse Eestist ja. Ja siis ma sinna sinna siis jooksin. Iierrennad küsib minu käest, et hakkad aukonsuliks Soomes vä? Mul ei olnud mingisugust aimu, mis asi on aukonsul. Aga kes tema lei ütleb. Nii ei öelnud midagi ja mina ütlesin, et kui vaja, et eks ma siis hakkan viskas toru hargile ja sinna see jäi, aga see oli 90 suvi. Ja vähemalt läks ju aasta ülegi veel kui putš toimus, aga temal olid juba omanist visioonid olemas. Nagu ta ise ütleb, et ta alati teadis, et Eesti iseseisvus küllata teadis. Aga enne veel enne seda talvel kutsuti mind järsku välja. Ma mäletan, Piret Saluri minuga, rääkis veel. Et oleks vaja teha kultuuripunkte Helsingisse, kas mina võtan selle teha? No jällegi, eks ma ikka võtsin teha, ma ei tea, mis ma mõtlesin, aga ma kindlasti mõtlesin ka seda, et Eesti asi vajab ajamist. Kuigi mul oleks olnud hulga targem jääda raadiosse ju pension oleks hakanud jooksma, aga ega ma ei mõelnud tol ajal keegi, mind ei õpetanud ka. Ja noh, kultuuripunkt, aga see ongi huvitav, et tema ei olnud oma mõttega originaalne, tema võttis niti eesti inimesest iseseisvumisest. Nimelt Vilde. Suits pandi sama asja peale ja üldse, mis meil uut siin on? See on nagu niisugune maailm on nagu näitelava, kus igavese ring kulgemise idee täiel määral realiseerub. Et alati samad tegelased teatud ahela faasis tulevad uuesti välja. Sest kui Jüri Vilmsi troonikõnesid lugeda, siis, siis on ju ilmselge, et needsamad probleemid on meil kogu aeg kogu aeg vahetpidamata. Ja siis tuli see pump Helsingisse, Pariisi, Kopenhaagenisse, Stockholmi ja Bonni. Ja Lennart Meri oli nii osav inimene, et igal pool pani ta Need asukohamaad nende punktide kulusid katma. Mina olin ka Soome riigi paga aga erinevalt teistest maadest, kus sisepoliitiline välispoliitiline olukord võimaldas nimetada neid infopunktideks siis Soomes, kus sõpruse ja vastastikuse abistamise leping oli täisjõus ja seal pandi see punktikene kultuuriministeeriumi haldusalasse ja nimetati kultuuripunktiks. Aga noh, see oli nagu midagi olen, ma olin kaks päeva tööl on, kui Jaapani saatkonnas tulid jaapanlased kaks tükki kohale, üks kirjutas ja teine küsis. Ja alguse asi oli niiviisi ikkagi, et Eestist ei teadnud mitte midagi. Jaapanlane hakkab küsima ja küsib umbes nii, et mis keelt räägite ja kuidas ja mis see kõik on ja no nad ei teadnud ikka midagi. Ei, ma vaatasin näiteks meil ei tule, et tuleb ikka keegi veel võtta tööle, et niiviisi saajana siis hakkas täienevad personality tuli juurde, kuni 91 oli putš ja siis muutusse punkt saatkonnaks. Aga seal oli ka suurde ja kui oleks Soome välisministeerium lahkelt aidanud ma ei tea, siis mis moodi see asi oleks läinud. Aga öeldakse ka, et inimene tõuseb oma ülesannete kõrgusele, kui ikka muud väljapääsu ei ole. Ja siis jäid saatkonda tööle, siis mäe saatkondade, siis ma olin esialgu konsul. Esimese Eesti isa andsin välja juba viiendal septembril, mõtle, kui ruttu need asjad tagantjärele mõeldes, et see oli kohutava kiirusega, kõik läks konsulaartemplit, käsitlein Toompealt ära, see oli teine septembril. Ja mismoodi see kõik siis käis, kuidas ma sain joosta Tallinna Toompea ja välisministri tolleaegse välisministri lennati kabineti vahet ja mis, kui algeline see kõik oli, kui ma tagasi mõtlen, siis mul tõusid juuksed vahel peas püsti. Aga tehtud. Esimene Eesti viisa, selle sai Eva Lille. Tapio mägelasega kõik eestlased tunnevad neid inimesi, võitlesid selle esimese viise õiguse pärast, aga Eeva võitis selle selle võitluse ja siis saime mitmeid kordi pidime vahetama oma asukohta, sest inimesed hakkasid voorima. Sadade kaupa tuli uksest-aknast sisse. Kuni me siis saime sinna Fabian tänaval me olime kauem konsulaadi viisime ikkagi sealt ära jälle ja siis, kuni saime oma vana maja tagasi 94. See on ka ainus saatkond, mille Eesti jõudis enne sõda ehitada. Igal pool mujal olid üürimajad. Niisukene, tagasihoidlik, tagasihoidlik funktsionalistlik, karge põhjamaine arhitektuuri. Hästi tore, et me selle maja tagasi saime ja soomlased said vastavalt oma maja Toompeal. No ja siis varsti sai sinust eesti instituudi juhataja, jälle olid esimehe? Jah, ega seal ei olegi ära proovis, jah. Seal ei olnud ka midagi muud kui tühi tuba, üks laud ja üks tool. See oli september 95, sest minu aeg lõppes siis otsa saatkonnas mani isegi üle aja. Aga rotatsioon on ju see põhimõte ja algul inimesi saanud nagu aru, et miks siis inimesi välja vahetada ja nii sellel on oma väga sügav mõte siiski, sellepärast inimene ja minu arvates ei ole akulturatsiooni subjekt vaid objekt, temaga toimub midagi võõras kultuurikeskkonnas, ta täiesti märkamatult omandab selle võõra kultuurikeskkonna ütleme väärtussüsteemi ja ta hakkab vaatama nägudest silmadega. Ta ei ole enam nii täies moodus oma kodumaa esindaja Varbola ja see on igal pool mujal maailmas, nii et et karjääridiplomaati arvatatsioonil üles ehitatud, noh ja no siis siis ease instituut. Seal ma olin ka teise ametiaja poole pealt maha. Ma läksin ära, Läksin küll füüsiliselt ainult teise tuppa, sest seal vabanes koht Eesti ühingute liidu peasekretäri koht ja siis see oli Soome tööandja, see üks, üks tegelik ja tõeline põhjus oli see, et ma järsku taipasin, et aastad on nii kaugel. Ja minu pension ei kasva ju sellest, kui ma Eesti asutadestata. Et me natuke jõuan seda Soome tööpensionit teenida. Ja nüüd siis mul on 400 400 aasta ja võib-olla ma ei jaksa aastal 40 allorganisatsiooni on meil ja vahel ma isegi mõtlen, et miks soomlased meid siiski ikkagi ju armastavad, nagu nad meid armastama. Eesti vabariigi aastapäeva alati pühitsetakse üle Soome ja need seltsid just tegelevad niuksed asjad ikka väga suur Eesti huvi on ja ja noh, meil nagu ei ole midagi silmast. Helsingis on Tuglase selts, on Soome, Eesti seltside liit on Eesti instituut. Kas seda kõike palju ei ole? Teate ju, kõik ühte ja sama asja. Eesti asja täpselt nii. Tuglase selts saab sel aastal 20 aastaseks. Ta oli esimene veel siis, kui meil olid Nõukogude karmid tingimused, katsusid nad teha seal eesti heaks, mis nad tegid. Eks inimesed ju mäletavad seda kõike, mismoodi siis Tuglase seltsi abiga külm hajutati küll maksti, päevarahasid raamatuid, ajakirju kõiki edasi-tagasi viidi, toimetati. Ja selles mõttes Eesti on Tuglas Seltsi leheke palju tänu võlgu. Nüüd, 91. aastal tekkis seoses Eesti iseseisvumisega niisugune eestibuum. Nüüdseks oreool on taandunud, kõik on argipäev astunud ja siis tekkis Eesti abistamise eesmärgil neid üle-Soomeni neid selts hästi palju. Neid tuli lõpuks nii palju, et otsustati liit teha. Põhimõtteliselt võiksid Tuglase selts kuuluda ka liitu aga kuna nad on esimesed ja nad on nii suured ja nad on nagu Akadeemilisemad. Nendel on raamatukogu hooldada, mis on muuseas Soome kõige suurem Eesti raamatute kogu isegi suurem kui ülikoolis. Ja sinna on tulnud juurde Balti, Läti ja Leedu raamatut ka. Ja nendel oli nii selgelt välja kujunenud oma profiil, et nad ei tahtnud meiega liita Duda millest ma saan täiesti aru. Ja nii on jäänud need kaks, aga nüüd Eesti instituut on Eesti riigi ametlik esindus Eesti riigi poolt ülal peetud. Nii et see on natukene teine, teine profiil, teine juriidiline staatus. Aga nagu juba öeldud, ikkagi üks, on meie eesmärk Eestit võimalikult palju tutvustada. Mul on väga sümpaatne see minu juhitava liidu allorganisatsioonide tegevus, need on lihtsad inimesed. Aga no see soojus ja tähelepanu ja ikkagi tahtmine abistada. Alguses see oligi see põhjus, et hästi palju igasugust abi anti mad puht materiaalselt. Ma tean seda ka sellepärast, et mina olin tol ajal konsuli läbi saatkonna need koormad ja ja üldse, mis soomlaste juures mind võlub, kui ma olen mõelnud siiagi tulles, ma mõtlesin järsku sa küsid minu käest, ma vastan ette juba ära soomlaste avatud heatahtlikkus ja mida rohkem ma nendega läbi käin ja tunnen rohkem hakkama neid hindama. Kas sa oled käinud kõikides nendes seltsides, neid on üle 40 ja, aga ma olen ka juba neljas aasta tööl? No seal on veel nii, et osa neid grupeerub nagu veel turu ümbruses on neid palju, siis on nendel nagu oma niuke väike katusorganisatsioon, et ma neid kõiki pisitillukesi võib-olla ei ole läbi käinud. Aga siis ongi Liiduda asemel on üks tegevus, noh, ma teen seminare ja kõnekoosolekuid ja ja püüan natuke, aga ma olen ainus palgaline töötaja, ega ma palju ei jõua, aga ma siiski ma käin ise rääkimas laengutega, käin Maal võis ka linnades, kus nad on. Ja nüüd ma käisin just Koovlas. Ja rääkisin siis Eesti kui projekt Briti ühiskond, selle mõtte andis mulle Marju Lauristin sügisel, kunagi, kui ta ütles ta ka, et Eesti ühiskonda võibki vaadata projekti ühiskonna. Meil on Iseseisvusprojekt, meil on IT-projekt, meil on majandusprojekt ja nii edasi, no sinna ma valasin sisu sisse ja ma räägin, nad kuulavad väga tänulikult, ikkagi väga suur on vajadus informatsiooni järele ja miks need seltsid on tõhusad. Sageli see info jääb pidama Helsingis, ta ei liigu sealt eriti kaugemale. Ja, aga noh, mina istun rongis, rongid on mugavad ja sõidan läbi, need vahed ja räägin ja muidugi Eestist ma toon ka klektoreid. Natuke piirab mind viimasel ajal see, et ma ei saa vahetada kaadrid, noored ei oska soome keelt. Üks kuulaja küsib, Soomes elab väga palju eestlasi. Kas on kavas Soomes eesti kool avada? 1912 teisel aprillil? Helsingi eestlased tulid kokku ja esimene asi, mis oli päevakorrapunktis Eesti alkoholi rajamine Helsingisse, sinna see jäi. Eestlased ei ole suutnud ennast ise organiseerida ja ongi kummaline, kui 20 oleks Pekingis. Ma kujutan ette, et siis Nad oleks kompaktselt koos, võib-olla oleks võimalik rahvatantsurühm? Väike-koorikene samblike. Soomes on eestluse edendamine jäänud alati kohalike estofiilid hooleks hoolimata sellest, et Eesti koloonia on seal alati suur olnud. Praegu on näiteks 12000, võib-olla rohkemgi, osa nendest on muidugi Eestist tulnud soomlased ehk Ingerlased. Aga palju on ju ka neid, kes on seal head töökohad leidnud. Ja noh, üldse igasugust rahvast on. Aga ega eestlastel oma niisugust väljapaistvad hästi profileeritud tegevust ei ole praegu Eesti lastering on küll käivitunud uuesti omal ajal saatkonnas ma tegin niisuguse viis aastat jõudsime üleval hoida ja siis ta lagunes laiali, aga praegu just need paremad Teil töökohtadel olevad ja paremini toimetulevad eestlased on hakanud hoolitsema selle eest, et nende lapsed räägiksid eesti keelt ja mis mind rõõmustab, enam ma ei pane tähele seda, et toidupoesabas ema ütleks oma väikestele lastele, kus ära räägi eesti keelt, rääkis soome keelt, seda nähtust enam ei ole eestlane siiski oma selja sirgu ajada. Juunikuus tulevad eestlased jälle Helsingis kokku ja see kevadpidude traditsioon on meil 96.-st aastast. Ja möödunud aastal oli see juba villa kivisse, on Soome Kirjanike Liidu, on päris uhke niisugune vana puhu suvila töölon lahe rannal. Ja sel aastal on meil ka seal, aga sel aastal on päevane pidu ja oleme just mõelnud lastega peredele. Mis me siis teeme, seal, seal on meid, käime toome kartulisalatit teeme, küpsetame ise midagi, kohvi pakume viinerid, siis on meil loterii ikka eestist kutsume ka esinejaid, seekord lastele mõeldud esineja, kes nendega mängib ja natukene trikke teeb. Muusikat võib-olla ka mõned kõned ja etteasteid ja seltskondlikud mängud ja sedalaadi sedalaadi asjad, küsitakse, mille poolest erinevad Eesti ajakirjanikud Soome ajakirjanikest. Samas oli ka igasuguseid ajakirjanikke. Aga Soome ajakirjanik on, ma arvan, objektiivsem, Soome ajakirjanikud ei ole nii poliitiliselt angaseeritud, kuigi ma mõistan Eesti ajakirjanikke poliitilist angaseeritust. Riik on väga noor, parteimaastik on kuidagi ka niisugune ütleme siis niuke, floktuatsioon. Liikumine kaootiline, natukene, kuigi ta võtab kuju. Soome ajakirjad nagu tan, uurivamad ja mis on eriti tähtis minu meelest eriti silmatorkav. Erinevus on see, et meie ajakirjanikud, aga meie inimesed üldse oma arvamustes hirmus agressiivselt kindlad asi on, kas nii või ta ei ole üldse mitte mingit pidi. Soomlased on tunduvalt ettevaatlikumad oma arvamuste avaldamisega ja vahetevahel see mind väga häiris. Miks sa pead kondinatsionaali tingivat kõneviisi kasutama saanu, esin Ensanovici n kommentaaris. Et ütle või ära ütle kommenteeri kommenteeri. Et ära ole nii ettevaatlik, aga ma olen nakatunud seda mõistma. Sead, seal on taga see, et nad ei ole kindlad, nad jätavad ruumi ka teistsugusele arvamusele. Aga meil on väga-väga kindlad ollakse, noh, ma olen nüüd õppinud seda paremini nägema, ma olen nii kaua küsitakse, milline on soome kultuuripilt, erineb meie pildist kõvasti. No väga head muuseumid, väga head ekspositsioonid, väga palju kontserte, maa, Elo nimesid. Aga Soomes räägivad ka selles, no Elton tuleb, Elton John tuleb sinna, miks ta tuleb soome, miks ta meile tuleb, mujal maailmas ta enam ei lähe, peale räägitakse niukseid asju ka. Aga just Soome muuseumid ja Soome raamatukogud ja nendele kultuurikeskused, need on täiesti niisugused komplekssed asjad, et seal on. Ei no võtame näiteks malmi kultuurikeskus. Niisuguses rajoonis nagu meie Lasnamäe muidugi kõik natuke nihkes seal palju paremas kvaliteedis. Aga no kontingent ja, ja niisugune uus linnaosa seal on kaks väga suurepärast raha oli, üks on suurem, amfiteatrikujuline, teine väiksem, seal on kinosaalid. Seal on tegelaste ruumid, nagu öeldakse, noorte keeles viimase peal. Seal on dušid, seal on kõik, seal on kõik olemas, seal raamatukogu, seal söökla, seal on restoran, seal pensionäride niuke päevakeskus, nii et kõik kompleksselt koos ja saame raamatukogu kui institutsioon üleriigis on ikka väga hästi arenenud. Väga hästi raha nendel on. Kuigi nüüd ka hakatakse väikseid raamatukogusid koondama, nii nagu väikseid postegi, postkontoreid enam enam ei ole, aga, aga üldiselt on nendel asjad ikka väga hästi. Sa oled teatriinimene ka, käid soolas, teatrisse? Jah, aga mitte enam nii palju, ma, ma ei jaksa enam, ma hommikul ärkan vara, uni läheb ära, siis ma teen kohe internetti lahti, loen eesti lehed läbi. Siis ma lähen tööle. Ja no seal on ikka tegemist. No siis ma kirjutan, kui ma kirjutan. Ja ega mõni eriti ei jaksa ja praegu ma käin rohkem siin ikkagi tulen siia ja, ja käin balletis nimega Sandrat ei ole näinud, aga muidu ma balletiarmastaja Helsingisse kivinenud eesti balleti küsitakse, milles Soomes kõige rohkem oled puudust tundnud? Tallinna vanalinnas ma veedan oma puhkuse nii, et male raekoja platsile võtan õlut ette endale, käin päikesega ringi sele raekoja platsi, Tallinna vanalinn. Aga kui selle rea peal jätkata, millest puudu, siis ma ütleks nii, et Eesti looduse pehmus. Et meie laialehelised metsad ja kaljud on ju väga ilusad ja Soome maastik on ka ilus, aga mulle nad ajasid natuke hirmu peale ja kui ma vaatasin, siis seda okaspuumetsa, mis moodustab horisondis niukse nagu saehambad, et see oli kuidagi liikumatu ja tardunud ja siis mul meenusid meie Meie Tammedianis tõustad lehtpuud siis Eesti seaduse järgi ma tunnen ka puudust, ma ütleks niiviisi. Ja muidugi siin on sõbrad ja siis eestlaste dünaamilisuse kiire mõtlemine ja kõik see kiiruseisust, see tempo, mis siin on, see on nagu seal puudu, sest ühiskond on valmis. See ei muutu palju enam, ta on valmis. Kas sul too sulle, see oli ilus koduga ja no see oli, kui ta 829 ehitatud tolleaegne tüüp ehitis pastoraadi, siis nad ehitati niisugused. See oli mulle suur suur üllatused. Tol ajal umbes tol ajal ehitatud, need kirikletud on kõik ühe ühe projekti järgi, nii et meie ei olnud sugugi oma tüüpprojektidega mingisugust pioneerid või ainulaadselt ainukord. Aga nüüd ma elan Helsingi lähedal malmist üks peatust NATO korteris ja natuke elektrirongiga sõita, mida sa endale aeg-ajalt ette heidad, millest sa tahad lahti saada? Ma olen nüüd selles eas, et, et on nagu mõtet tugi mõelda niisuguse asja peale millest mul enam lahti saada. Ma ei ole, ei väsinud eriti soomlase, kangesti kombeks praegu kurta, väsimusega tööväsimus ja nii edasi, inimesed tahavad viiekümneselt pensionile minna, aga seal on üks tuntud tablenita. Eristuks ei karda ka mitte midagi, mitte kedagi. Lenita küsis ükskord televiisorist noorelt toimetajatel, kas kogu aeg ütles, et tema tahaks, ikka, saaks ikka pensionile ja viiekümneselt. Sa ütlesid, et ega mina ei keelamine. Aga mis sai ülejäänud 40 aastat elus teed? Meditsiin on nii arenenud haigustest saadaksegi ega sa siis golfikepi varre otsas Kailippuse 40 aastat. Mida sa tehnopoiss ei osanud midagi vastata, aga lenita ise läheneb 70-le. Hästi reibas? No ma teen hea meelega tööd, mul on tervis korras. Aga kui ma nüüd ikka mõtlen, millest me lahti tahan saada, võib-olla ma annan liiga palju lubadusi, võib-olla ma liiga lihtsalt ütles, et jah, ma teen selle asja ära, kuigi madin ärada Agas ja see maksab mulle midagi. Kas ma närvitsen või või olen siis unetaja, mõtlen tõesti, miks ma jälle pidin loba, aga miks ma pidin selle asja endale kaela võtma? See ei ole mulle vajalik, obligatoorne, vaat seda ma mõtlen, vahetama. Kui tagasi saaks midagi võtta, siis ühte asja ma kindlasti teeksin. Ma tegeleksin oma lastega rohkem, aga mul on see võimalus neid antud, sest mul on neli lapselast ja ma tegelen nendega väga palju. Ja ma saan kohe Kaksel juurde. Need ei ole kaksikud, kui sa tagasi lähed soole, mis siis töölaual on, siis tuleb ära teha eruskonnaga Soome parlamendiga on mul igal aastal olnud üks seminar suures auditooriumis. Möödunud aastal oli teemaks noor ja tõusev Eesti ja ülemöödunud aastal oli kodanikuühiskonna tekkimise eeldused ja võimalused Eestis. Ma olen katsunud hankida häid esinejaid ja see on mul ka õnnestunud. Ja sel aastal nüüd on üldPealkiri, uus konstelatsioon on tekkimas ja siis on alapealkiri on Eesti Euroopa Liit ja Soome ja pilguga tulevikku, mida me seal Euroopa liidus siis koos hakkame tegema. Ja praegu sinna meie korrusele minu naabrist on tulnud uus asutus, Eesti ettevõtluse arendamise Soome filiaal või esindus. Andres Palingu juhatab seda. Ema räägib siis meie majanduse praegusest valmisolekust ja mis hakkab tulevikus toimuma. Ja seal on teisi sõnavõtjaid veel Soome kaabastavale peadirektor ja meie suursaadik Matti Maasikas ja ja siis olen kutsunud Märt kivise rääkima, rääkima sellest, mitu peatükki meil siis need kinni pandud on ja palju neid lahti veel on ja mis seisus mehele läbirääkimised on? Noh, ja sinna koguneb umbes niuke seitse-kaheksakümmend inimest edus, kumb pakub kohvi. Ja see on niisugune nelja tunnine üritus kui seitse, 80 inimest, kui tuleb, see on Soome oludes päris palju, sest igasugu üritusi ja nii hirmsasti välja pakkuda. Ja nii on ka kultuuriga, et kui ma veel instituudis olin, siis ikkagi eetika, midagi nihukest, Läändia vinged. Noh, kui kui džässi normanni kontserdile pool saali välja müümata, siis meie oma olematute rahade ja olematu reklaami võimaluse juures ei saa ju ometigi loota millelegi, ma ei tea, millele suurele tohutule edule panengi öelnud ja see sobib siia nüüd mul öelda ainult Georg Otsa reinkarnatsioon tõmbaks veel Soomes saalid täis. Kui me räägime eesti kultuuriekspordist sinna tõesti siis võiksime võtta Hartwal Arena ja me saaksime selle täis. Poolteist aastat tagasi Tuglase selts koos kohaliku gallupifirmaga tegi uurimuse, kui palju Eestit tuntakse ja seal oli küsitud ka kõige tuntumaid eestlasi. Esimene oli Georg Ots, kes oli siis juba 25 aastat surnud. Georg Otsaga me alustasime ja meil õpetajale jässule kuule üks arv ühest, kuueni, üks kuule saab aktiivse kaasalöömise eest väikese auhinna. Võtame kaks mu sünnipäev. Persona saate külaline oli Soome Eesti seltside liidu peasekretär kuller Raik. Pesula saate auhinna saab Veronika triivel, kes küsis kuule Raigilt, milles ta Soomes kõige rohkem puudust tunneb. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni. Silmis alleiki Väätsa kääne, see on nii kaunis. Noh, kuidas Saaremaa nurmenukke nii kaunis Saada Saaremaal. Varios Satonoomi boonu, valge loomi, selli jäenoloo uhasinul, oi Uudenn kuulajad ja mu tava koski. No ei saa, kui noomen, olgu. Siis Ridala läheb Silmis lei kääne nii kaunis ööde ja saada põhines saarel vormi käes ei näe. Nii kaunista ööd saada Saaremaa loobumine. Olles Saaremaa Kariibi. Siis. Silmis. Kaunis. Kuidas Saaremaa? Kaunis. Nii männur ju. Äge joon. Oi ma tahaks ühe, neli 500. Ja siis. Oota, mis avab oma.