Tere, armas Eesti rahvas, täna on 28. mai on esmaspäevi algamas järjekordne ajaloo tund Tartu liinil, härra Hillar Palamets, tere hommikust. Tere hommikust. 60 aastat tagasi, maikuu viimasel 10-l päeval käis sõdade ajaloo üks omapärasemaid operatsioone milles täna tuleb ka juttu saksa õhudesse. Väed üritasid vallutada Kreeta saar. Ja vaatamata suurtele kaotustele viisid kas selle plaani ellu. Nii et täna tuleb juttu Kreeta operatsioonist. Sissejuhatuseks mõni sõna, mida Kreeta saar endast kujutab. Pikk ja kitsas saar, pikk, lääne-ida suunas 260 kilomeetrit. Kui mõõta kaardi peale ära, et paremini eestlasel ette kujutada, seda umbes Keila joast, Narva-Jõesuu välja. Aga samal ajal kitsas, kõige laiemad kohad 60 kilomeetri laiused põhja-lõuna suunas. Aga on ka 30 kilomeetri laiusi kogupindalalt kolm Saaremaad ja paneme veel Hiiumaa peale kaub 8259 ruutkilomeetrit. Ja seal elab praegu üle poole miljoni elaniku Kreeta põhjarannikut, see, mis on suunatud, siis Kreeka poole. Egeuse mere poole liigestavad arvukad lahed. Seal on häid sadamakohti. Lõunarannik on seevastu sirge, järsk langeb järsult Vahemerre ilma sadamat. Mägine saareke või saar, lubjakivis mäed ja kõrged mäed, kõrgeim tipp, 2456 meetrit. Talvel on mägedes isegi lund. Peetakse palju lambaid ja kitsi. Mägedel kasvab võsa hõredalt metsa. Tänu oma rohketele muinaskultuuri mälestustele on tänapäeval Kreeta Vahemerealade üks peamisi turismiobjekte euroop. Pakursultuuri häll nimetatakse ka teisel kolmandal aastatuhandel enne meie aega oli Egeuse kultuurikeskus ja seal just tekkis Euroopa kõige vanem pronksiaja kõrgkultuur ja ka riik. Selle mälestuseks onkurnossose palee. Kreeta aga on seotud Ikaruse müüt, et saar on olnud aegade vältel paljude Vahemere piirkonna suurriikide võimu all ja Kreeka osaks sai ta alles 1913. aastal. Nüüd mul on kahe poole allikad, kahe poole käsitlus selle õhudessandi suhtes ühelt Bolton Winston Churchill oma teise maailmasõja ajaloos pühendab terve peatüki. Aga siis on ka RS Win Hold, Saksa ajakirjanik sõjaajaloolane, kes kirjeldab seda nii saksa poolelt ajakirjaniku pilguga. Kõigepealt ma refereerin Churchilli. Ta kirjutas järgmist. Domineeriva positsiooni hoidmiseks Vahemere idaosas oli kri Ta saar meile esmajärgulise tähtsusega. Selles vaid 100 miili kaugusel asus Itaaliale kuuluv Rhodose saar väga heade lennuväljadega ja neid lennuvälja kosutas Saksa Luftwaffe. Meie eesmärk oli peamiselt komandost dessandi abil vallutada Rhodos. Kahjuks selleks ei avanenud inglise vägedel võimalust. Kreeta oli kuus kuud inglise valduses ja mõndagi sai tehtud saare kindlustamiseks, aga ilmselt mitte piisavalt. Kreetal puudusid ju sadamad ja teed järsult merre langeval lõunarannikul. Seal olid vaid vähesed mägirajad autodele transpordile täiesti sobimatut. Pikki Kreeta põhjarannikut kulges vaid üks korralik maantee, millel kõrvalteid peaaegu ei olnud. Churchill jätkab, me olime sakslaste plaanidest Kreeta suhtes vägagi hästi informeeritud. Eufooriast kiirest edust Kreeka vallutamisel andsid Saksa üksused oma telegramme edasi avatud tekstiga ja me saime nende kaudu teada paljugi. Kreeka lennuväljadele koondati transpordilennukeid sadamatesse laeva. Meie arvukad agendid, kreeklaste seas tantsisid selle kohta pidevalt informatsiooni ja kunagi varem ei ole meil olnud nii üksikasjalikku teavet vaenlase tegevuse kohta kui Kreeta operatsiooni eel. Me arvasime, et luht vahvel on siin 240 sees pommid, et 315 kaugpommitajad, 330 hävitajat ja teisigi lennuk, kõik, mis võivad rünnata Kreetat kas siis Kreekast või Roodaselt. Päevasel ajal valitses sakslaste lennuvägisaare kohal täielikult. Meil oli suuri raskusi sõjamaterjali saatmisega Kreetale. Selleks oli valmis pandud 27000 tonni. Aga kohale jõudis vaid 3000. Teine 3000 uputati sakslaste poolt õhurünnakutes, ülejäänud pidime tooma tagasi Aleksandrias. Koos kreeklastega, kes olid Greta mandlilt taandunud, oli meil Kreetal 28600 meest. Õhujõudude lennukeid oli vaid 36, Need olid laiali kolmel lennuväljal ja needki viidi üks päev enne sissetungi. Algus oli, siis viidi 19. mail Egiptusesse, et neid säilib dada sakslaste võimalike suur õhurünnakute eest. Sakslastel oli aga 1280 lennukit, neist meie hinnangul 530 Junkers 52 transpordilennukit ja veel 100 plaanereid. Sakslaste plaan oli maandada 16000 meest. Peamiselt langevarjurid õhust ja tuua veel 7000 meest merelt. Osa taheti tuua kohale Junkers sitega, need olid mägikütid. Aga pidagem silmas, tähendab Churchill'ist. Halthermee kerid olid saksa armee kõige parema väljaõppe ja kõige parema kehalise treeninguga fanaatiliselt ustavad klerile eliitväed. Nende vastas seisid Kreekalt taandunud inglise vägede osa, mille tuumiku moodustasid uus meremaalastest vabatahtlikud. Saime teada ka sakslaste plaani. See oli algul massilised õhurünnak. Seejärel maanduvad langevarjurid, haaravad lennuväljad ja siis hakkavad tulema Junkers 52 maanduvad saadavad mägikütid maale ja samal ajal tuuakse merelt suurtükiväeüksused. Tingimata tuli sakslastel vallutada lennuväli mal leemes, et Junkerseid saaksid sealt uuesti startida teise laine järele. Nii palju siis sissejuhatuseks. Laulis Kreeka kõige populaarsem lauljatar Anna vissi, ajaloo tundi jätkab Hillar Palamets, palun Churchill, kirjuta sedasi. Võitlus Kreeta pärast oli ainulaadne, midagi taolist ei olnud sõdade ajaloos varem toimunud. Saksa operatsioon algas 20. mai hommikul, nii nagu me arvasime, alguses äge Õhurünnak pommitamine. Siis saabusid langevarjurid ja plaanereid kolmele lennuväljale. Neile osutasid seal paiknevad uus maalased erakordselt vihast vastupanu. Taevast 100. alla umbes 5000 saksa eliitsõdurit. Küllaltki suur osa nendest hävib pätikaitsjate positsioonidel. Lennuväljad püsisid endiselt meie käes, vähemalt meie tule all. Mõlemad pooled olid üllatunud. Meid üllatad tas sakslaste dessandi arvukus ja nende juhtkonna hoolimata tuss kaotuste suhtes. Sakslasi omakorda meie vastupanu visadus. Paljud Junkerseid püüdsid maanduda lennuväljal või lennuvälja lähistel künklikul maastikul ja seejuures purunesid. Esimese päeva õhtuks oli nende lennukite vrakke seal ligikaudu 100. Ka kolmandal päeval said nad kasutada juba maandumisradu, seda mitte ainult maandumiseks, vaid ka stardiks ja järjest uusim mägiküttide allüksusi toodi kohale Inglise laevastik. Aleksandrias kiirustas merele, et tõrjuda Itaalia laevastiku võimalikku aktsiooni ja takistada dessanti merelt. Meie õhuluure avastas õhtul torpeedopaatide kaitse all Kreetale läheneva Kreeka kuunarite mootorpurjekat eskaadri, mis oli täis saksa jalaväge ja suurtükke. Inglise kergete ristlejate ja hävitajate üksus tegi nende laevade hulgas puhta töö umbes 4000 saksa sõdurit puse Egeuse merre. Nii et merel oli ülekaal kindlasti meie õhus, aga sakslaste käes ja nende pidevate rünnakute tõrjumiseks kulus meil peaaegu kogu õhutõrjemürskude ja õhutõrje kuulipildujapadrunite varu. Püüdes vältida edasisi kaotusi, pöördus meie eskaader tagasi Aafrika rannikule. See päästis teis dessantlaevade grupi, mis hajus Egeuse merre arvukate saarte vahele. Muidu oleks arvates veel umbes 5000 sakslast leidnud märja haua Egeuse meres. Nii nagu 4000 enne neid. Aga ka meie kaotused laevastiku osas olid, tunduvad saksa lennud Läks korda uputada kaks ristlejat kolm hävitajat ja viia üks lahingulaev pikaks ajaks rivist välja. Need olid rasked päevad tema majesteedi laevastikule Vahemere idaosas. Otsustavaks päevaks jätkab Churchill, kujunes 26. mai. Meie vägede vastupanu hakkas pikkamööda raugema ja võeti vastu otsus taganeda läbi mägede lõunarannikule et sealt mööda kitseradu laskudes hanereas pääseda öökate all inglise laevadele, mis lähenesid rannikule ja võitsid paatidelt mesi peale. Luftwaffe ülekaalu tõttu pidid inglise laevad valgel ajal hoidma rannikust eemale kui tuli meil evakueerida 99000, et inimest, kui arvestada kaasaga kreeklased, kes tahtsid lahkuda. Peamiselt viisime ära inglise vägesid ja neid tuli viia 500 kilomeetri kaugusele Põhja-Aafrika rannikule. Ebakueeritavad varjasid ennast päeval mäed nõlvadel võsa varjus. Õhtul pimeduse saabumisel laskusid rannikule Neindele. Piss saadeti 750 komandos värsket sõdurit. Et need tõrjuksid Sakk slasi mägedes ei laseks neid segada meie evakueerimist. Nii õnnestus meil öösseti võtta laevadele ja viia Egiptusesse 16500 inglise sõdurit. Pluss veel hiljem lisandus 1000, kes tulid paatidega merele ja korjati sealt üles. 5000 meest meie relvajõududes jäi jaga Kreeta mägedesse, kus sakslased hakkasid neid püüdma. Kohalikud elanikud püüdsid neid varjata, andsid toitu ja langesid selle eest julmade pressioonide ohvriks. Nii et minu teada sakslased lasid maha külades 20 30 mehelisi truck, Pepe Tseeviliste 1944. ja 45. aastal anti selles süüdi olevat sakslased. Sõjakohtu alla. Kohut peeti Kreetal ja minu nõudel küllaltki karmilt nende üle. Churchill teeb need kokkuvõte. Inglismaa kaotas Kreeta operatsiooni käigus kokku 15000 meest. Sakslased kaotasid mõnevõrra. Aga pidagem silmas sealhulgas oma langevarjurite tuumiku. Göringi seitsmes õhudessantdiviis lakkas sisuliselt olemast, see ei olnud enam võitlusvõimeline üksus, kuna tema koosseisust oli välja langenud 50 protsenti D mehi. Nii seetõttu ei saadud saksa langevarjureid suureks operatsiooniks paisata enam Prose, Süüria ega Iraaki vastu. Minu arvates oli sakslaste poolelt rumal ohverdada see eliitüksus Kreetal, et raport teerida füürerile võidus, mis sisuliselt oli bürose võit. Hiljem aga tuli neil loobuda langevarjurite ulatuslikumast kasutamisest oma löögi õuna suuremate operatsioonide läbiviimisel. Vaat nii palju Churchilli inglise seisukoht pärast nüüd muusikalist vähe aega, jõudiste kuulamist. Ma annan pildi vastaspoolelt, mida sakslased sellest kirjutasid. Peab Eestimaa ansambel Sorbas uuel plaadil tavernatesse. Peadme purgiatmega tegid mulle ka õhtul, kui kitsetooli Ööd meedial voo peale. Kuid jalga jala ette lutajaida Jääroskonkadel nõlvad ja ka nii sees nii maad mööda maa peab õitsema barrena. Et veel on silmapiiri, aga on nii silma, aga kui aga ei saa, kanna ergutaja piima siis all Rabotlemaid, Askadka. Ükstapuha, kuidas magala ootan võlli, ta ei tea ma öelda, mis on selle loo moraal. Mekas peadmat, rannad, kangasse, pürgi piinajumalatel minuga, helkuri tulla. ERRis Winhalt kirjutab. 20. mai 1941 suurepärane suveilm Kreekas. Väikese Megara linna elanikud ärkavad enneolematust lennukimootorite mürinast. See tõuseb linna lähedal asuvalt väli lennuväljalt. Näevad, kuidas lüli lilli järele stardib kohmakaid Junkers 52 transpordilennukit ja nendes sabas on suured plaanerit pika trossi otsas igas plaaneris üheksa kuni 11 meest, kaksiratsi pikal pingil. Mehed on tihedalt üksteise vastu surutud, seljas langevarjud ja päästevestid. Relvad haardeulatuses. Kahe päeva eest said saksa ohvitserid, lahingukäsu toodi veel joostes. Täpsustus kui varem luurali teatanud, et Kreetal on Kuniga 11000 inglise ja kreeka sõdurit siis täpsustatud andmetel olevat meid neli korda rohkem. Aga õhudessandi esimeses laines. Ta nähtud vaid 4000 langevarjurid relvastatud kergete jalaväerelvadega sest kuulipildujad ja miinipildujad heidetakse alla eraldi. Et tuleb üles leida, kähku lahti pakkida ja siis alles kasutusele võtta. Kõik saksa langevarjurid on hea väljaõppega. Vabatahtlikud Nad teavad eelseisva operatsiooni ohtudest. Ei tea ka seda, et järgmisel hommikul kreeni. Tal on neist rivis ja elus vaid pooled. Starditakse kolmelt kreeka väli lennuväljalt üksteise järel õhkutõusvate lennukite prop, Bellerit keerutavad aga üles. Niivõrd tiheda tolmupilve. Lendurid ei näe. Stardi eel oli küll rada veega kastetud aga järjest kõrgemale tõusev päike kuivatab niiskuse kiiresti ja nüüd salgavad häired, stardid, hilinevad, lennuk, saabumine Kreetale, samuti. Loodetud üllatusrünnak venib õige hõredaks ja see tähendab järjest kasvavaid kaotusi. Nii on alanud teise maailmasõja suurim õhudessantoperatsioon et vallutada pikk kitsas saar, mille ümbruses domineerib veel inglise sõjalaevastik. Saksa sõjaline juhtkond kaalus varem pikalt, kuhu suunata löök Vahemerel vallutada Malta. See on Itaaliale oluline turvata Põhja-Aafrikasse suunduvate järelvedu vallutama. Kreeta. Kreeta lennuväljadelt ulatuksid inglise pommitajate rünnakut Rumeenia naftaväljadele ja see on Saksamaale juba ohtlik. Seepärast otsustati alguses Kreeta ja seejärel Küpros ja seda õhudessantida abil, sest meri on vaenlase käes ja kõik reeta ja proson meie käes, siis on järg Suessi kanalil ja Egiptuses. Operatsioonikoodi nimi oli Merkuur üldjuht, lennuväe kindral fon lõõr. See on üldse esimene kord Saksa sõjaväe ajaloos, kus lendur juhib kombineeritud õhu-mere- ja maaväe ühissuuroperatsiooni. 25. aprillil avaldati füürer. Nummer ahtunud sulanud siis 28 tähtaeg mai keskel ettevalmistuseks kolm nädalat. Probleem oli selles, et enamik saksa langevarjureid koos oma erivarustusega viibis sel ajal Prantsusmaal, osa ka loode, Saksamaal neid hoi võimalikuks ähvarduseks Inglismaa vastu. Kas üldse jõutakse kõik vajalik vedada läbi Balkani ja eelkõige Kreeka, mille teedevõrk oli veel purustatud? Pealegi olid kolm välilennuvälja Kreeka lõige armetus olukorras, tehnilised seadmed, algelised, niiet lennukeid tuli, keda käsipumba ja voolikuga otse vaatidest. Aga sakslased on teadagi head organisaator autoreid ka siis, kui tuleb improviseerida ja toime Nad tulid. Hiljem selgus, et õhuluure jäi pinnaliseks. Vastaste arvu Kreetal hinnati tunduvalt alla. Mõned langevarjurite ohvitserid saanud oma ülesande kätte, püüdsid kasutades tutvusi hankida lahinglendurite abil täiendavaid õhufotosid. Poisid pildistage hoopis teise nurga Alt kui seeni ja nii saadi uusi fotosid, mille uurimisel tekkis kahtlusi. Mis on need valged laigud, telgid, kui palju telke, mitu meest, võib-olla igas telgis inglise vägesid Kreetal juhtis saare komandandiks nimetatud uus teremaalasest kindral Frey päraks. Ta oli osalenud esimeses maailmasõjas ja korduvalt haavata saanud kogenud sõjamees kes seni juhtis teist Uus-Meremaa diviisi arvatud eliitüksuseks. Nende hulgas oli hirmuäratava välimusega maooride pataljon Uusk Venealt. Veel oli Fribergi käsutuses kas Austraalia brigaad 6500 meest 17000 Kreekalt evakueeritud Briti sõdurid. Aga need olid paljude purustatud üksuste riismed, kes tuli veel ühte sulatada ja 11 Kreeta pataljoni igas umbes 1000 meest. Camiteerid tugev võitlusüksus lisandus 8000 kreetalas partisani kes said kiiruga välja õpetinglastelt. Nad tundsid suurepäraselt oma kodusaart. Olid head üksikvõitlejad, kuid kehvad väeosana. Saksa väejuhatuse väärarvestus oli ka see etc. Reeta lased, jäävad kas erapooletuks või koguni hakkavad maandunud Saksa vägesid toetama. Ei olnud nii. Inglaste puudus oli kehv Cité saarel asuvate väeosade vahel. See takistas kiiret reageerimist. Käskude andmine venis. Ometi oli kindral Freiberg optimistlik ja kinnitas maikuu alguses Winston Churchillile saadetud telegrammis, et õhudessandi tõrjumine ei ole talle probleem. Ka rohkem on pree probleem võimalik saksa, itaalia dessant merelt, mis toimub aegselt õhudessandiga. Vaat seda oleks juba raske tõrjuda. Nii palju siis sakslaste seisukohalt. Ajaloo tundi jätkab Hillar Palamets, palun. 20. mai hommikul algas operatsioon Kreeta vallutamiseks. Kõigepealt üks Donstukkade õhurünnakut. Kell seitse lendasid viimased stukat ja kohe pidi sellele järgnema dessant tõhust porri lenduritelt purilennuk mitelt langevarjurid. Et inglased ei toiduks. Aga hilines. Esimesena startinud Junkerseid pidi tõhus tiirutades ootama järglasi. Nendest viibis ootamatult tihedalt tolmupilvede tõttu. Ja siis selgus saare kohale tõhu fotodelt nähtud positsioonid olid vaenlase pettepositsioonid. Tõelised õhutõrjesuurtükkide ja kuulipildujate asukohad olid hästi maskeeritud ja avanesid alles nüüd kogu oma tulejõus. Üllatusmoment keeras end sakslaste vastu. Nad sadasid alla otse uus-meremaalaste selga, nii et läks lähivõitlusteks. Nugade saab vöörilabidatega konteinereid saksa kuulipildujatega lebasid sageli eemal. Nendeni tuli veel võidelda. Raskus oli ikka maandunute kokku kogumisena võitlusgruppideks. Just ohvitsere langes palju rivist välja. Temperatuur oli umbes 40 kraadi. Mehed kandsid aga nende enda sõnade järgi Narwicki varustust. Harilikult arvatakse, et langevarjurid on kõige ohtlikum ehk siis, kui ta hõljub maa ja taeva vahel. Ja ta on kaitsetu alt tuleva kuulirahe suhtes. Eriti kui ta maandub otse vaenlase positsioonidele. Langevarjurite kindral Student, uurides hiljem Kreeka operatsiooni suurte kaotuste põhjusi ja tehes katseid langevarjurite mannekeeni täna, mida all tulistati, sai sellise tulemuse 150 meetri treikauguselt tulistamisel üks tabamus iga 185-l asukohta 350 meetri kõrgusel hõljuva langevarjuri kohta üks tabamus iga 1708-l asukohta kõikuvad Key taba sugugi nii kergesti. Küll tabab selle langevarju kõige suuremaid kantis nende 80 90 sekundi jooksul. Kui langevarjur oli juba maandunud ja pidi langevarju välja suretama, et see teda õhuvooluga kaasa ei lohista, siis rihmadest vabanema ja otsima üles relvakonteineri. Vaat nüüd oli ta tõeliselt abitu ja kergelt avatav mõttes veel langevarju küljes olevaid laipu leiti Greta operatsioonil langenute hulgas. Õige vähe suhteliselt teiste langevarjurite purilenduritele tekitasid kaose, tõsi ka nendest liiga madalalt üle lendavad pommitajad, mille propellerite õhukeerised panid plaanerid raskesse olukorda. Nad kaotasid juhitavuse. Nii hukkus seitsmenda Fliger divisjoni komandör kindralleitnant seismann koos kogu oma staabiga. Ülekoormatud purilennuk hakkas Loperdama, mõlemad tiivad murdusid, kere purunes, vastu rannakaljusid mitte ükski staabiohvitsere jäänud ellu. Maandumisel vaenlase positsioonidele otsustas see, kumb pool varem ehmatusest üle saab organiseeritult tegutsema kab, tuli hüpata võimalikult kiiresti purilennukist välja, vineerist seinad löödi lihtsalt laiali. Käsigranaadid ja spetsiaalsed lõhkenöörid toodi mänguringkaitse sisse. Üks ohvitser, kellele allus 10 purilennukid koos meeskondadega, kirjeldas maandumist Haanja maanteele järgmiselt. Minu 90-st mehest oli 20 langenud 30 raskelt haavatud 30 ainult võitlusvõimelised ja 10 meest ei tea, kuhu kadunud. Haavatud tuli kõigepealt keldritesse, Harju toimetada, siis orienteeruda olukorras, et läbi murda peajõudude juurde. Meid vaevas veepuudus. Pidime ennast varjuma päikese kuumadel kaljude taha. Keldrites leidsid mehed veini, seda joodijäänuga aga pärast kahetsesid. Samal ajal teatasid sakslased, teeni operatsiooni peastaap optimistlikult. Kõik läheb hästi. Transpordilennukitest rõhuv enamus on tagasi jõudnud. Teine laine sai eriti rängalt kannatada. Teise laine maandamisel, 4000 meest olevat langenud esimese 10 minutiga rivist välja umbes 2000 rünnakut, kus ei saanud mõeldagi hea, kui kuidagi ennast kaitsta suudeti. Õhuõhtuks said sakslased kindla raadioühenduse, Ateena ka. Ja nüüd selgus staapides kaotuste kogu ulatus. Ühtegi lennuvälja ei olnud kohe vallutatud. Küll olid mõned olulised lennuväljade piirkonnad sakslaste käes. Aga vaatamata matustele uusi vägesid toodi järjest juurde. Kui nad said esimesed korras olevat maandumisrajad, neid sihilikult ei pommitatud, aga sinna läks Junkerseid järjest Stubbi siis lõpuks. Operatsioon lõppes sakslaste võiduga. Esimesel juunil. Kant terrass marssal Göringile uhkeldada. Kreeta häiteff Fainud Fray ülesanne on täidetud alates tänasest on Kreeta vaba vaenlasest ei sõnagi langenud langevarjurid ülisuurtest kaotustest. 4000 eliitsõdurit oli surma saanud, kõnelemata haavatutest vigastatutest. Teist samapalju oli neid. Ühe. Ainsa operatsiooniga olid saksa langevarjurid kaotanud poole oma koosseisust kaasa arvatud ohvitseride korpus. 19. augustil 1941. aastal. Väga saadal Hitler, rüütel, riste Kreeta vallutajatele. Ja samal ajal tõdes kurvalt, et suurte langevarjuoperatsioonide aeg näib olevat läbi. Need olid tõhusad üllatus rünnakutena Hollandis Prantsusmaa vastu. Aga enam ei ole võimalik samal moel vaenlast üllatada. Nii et edaspidi sai langevarjureid kasutada ainult koos teiste üksusega koos jalaväega kui eliitsõdureid üksikutes operatsioonides, kus oli vaja erilist kiirust ja erilist julgust. Liitlased üritasid seda küll 44. aasta sügisel, mitte, aga sakslased, niipalju siis Greta operatsioonist. Tuleval esmaspäeval ma tahan rääkida kahe mehe sünnipäevadest. Üks neist oli Rootsi kuningas Karl 12., kes juunis 300 aastat tagasi pidas oma üheksateistkümnendat sünnipäeva tus jumalateenistusega ja siis asus sõjaretkele väina äärde, et anda löök saksi vägedele. Teine sünnipäevalaps täpselt samal päeval on Elvalane Elva linna aukodanik Ain Kaalep. Kes on aga Tartu vaimu üks peamisi kandjaid tänapäeval. Nii et juttu tuleb Karl 12.-st ja Ain Kaalep, st aitäh kuulmiseni.