Helgaja tere, mina olen Annika Kuuda tänase heligaja saate toimetaja. Saates tuleb juttu järgnevatel teemadel. Me kuulame kõigepealt Heili Einasto muljeid jõhvi balletifestivalil toimunud Tšehhi rahvusteatri balletitrupi esinemisest. Samuti räägib meile dirigeerimise tudeng Martin Sildos ootamatust Peterburi Maria teatrikontserdist Nokia kontserdisaalis. Muusikateaduse magistrant Alexandra tolgopolova jagab mõtteid Corelli muusiku sarja kirikupühad maarjamaal raames 28. veebruaril Tallinna Jaani kirikus toimunud kontserdist. Pikem käsitlus tänases saates tuleb Estonia klaverivabrikust, millest kõnelevad Indrek Venno Laul. Räägime klassikaraadio Euroopa kultuuripealinna aastat tähistatavast kontserdiseeriast, mille raames esinevad Eesti olulisemad muusikakollektiivide interpreedid mis jõuab EBU raadiojaamade vahendusel paljude kuulajateni-Euroopas. Seda tutvustab klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Head kuulamist. 27. veebruaril sai jõhvi balletifestivali raames vaadata Nokia kontserdimajas Tšehhi rahvusteatri balletitrupi esinemist. See kandis nime Soul of three ehk siis soologa asemele. Ja seda käis vaatamas tantsu-uurija Heili Einasto, tere. Tere. Kuidas teile see lavastus meeldis ja kas üldse meeldis? Ma ütleksin selle kohta nii ja naa, et seal oli väga siukseid, mõnusaid hetki ja palju niisugust meeldivat tänapäeva tantsuteatri kohta. Ja oli ka asju, mis tekitasid, võib olla ja küsimusi. Trupp on tugev, on näha head koolitust, head treenituse astet ja mis nagu minu jaoks väga tähtis on, et nad on ka head näitlejad tõesti tundma nõnda see, et kui ühes nii-öelda teatri raames tegutsevad erinevad trupid, siis draamatrupp, muusikatrupp ja tantsutrupp, et see sümbioos ilmselt on väga viljastav nii nägu, ajalooliselt on kujunenud saksa linnateatri niisuguses kontekstis. Peeter suskas, Korographon noor koreograaf, lavastus on valminud 2007. aastal ja seal ahaa nüüd seda, mida siis nüüdisballett, kuhu poole Taavi, millega ta on töötanud viimase võib-olla 20 või 15 aasta jooksul, et ühest küljest ta eeldab siis esitamine väga head, klassikalist kehatööd ja alust, aga siis sinna juurde on noh, nagu sulandatud just nimelt rõhutaksin sõna sulandatud moderntantsust pärit väljendusvahendeid ja võtteid, seal oli ära tunda näiteks Martegreiemi treeningsüsteemist pärinevaid siukseid elemente, kokkutõmbeid, vabastusi, siis nüüdistantsule omaseid selliseid põrandale minekuid, seda, et võetakse palju argielementidest ja argielust, žeste ja liikumise, ilma et neid kuidagi stiliseeritakse. Et jääb niisuguseks väga üheseks, sulandatakse sellesse tantsus teksti, aga ta ei ole niivõrd stiliseeritud, võib-olla lihtsalt eestitiseeritud, ütleksin nii. Ja vähemalt ütleme, võib-olla oli ka tunda seal korrograhvimatšeki tugevat mõju noh, väga tuntavad liigutused, kes on EKi korra näinud, siis tunnevad kohe ära. Nii et noh, selline nüüdisballetikeel ütleksin, oli siis sellele lavastusele omane ja lavastus oli siis täispikk kahes vaatuses ja muusikalise osa siis moodustasid rakk prelli Vladimir Võssotski ja Karl Kralli laulud ja mis mulle väga meeldis, et see ei olnud nagu tapeet seal taga vaid nende laulude puhul oli täiesti koreograaf saanud inspiratsiooni sõnadest, kuni sinnamaani, et suur osa sõnu ja teksti oli lava kohal abtiitrinaga näha ingliskeelses tõlkes. Et meil oleks nagu võimalus seda tekstisõnumit nagu ka otseselt jälgida, see teeb muidugi jälle raskeks, ooperi puhul on kergem, sest seal on nagu muusikaline sõnul suurem. Ja noh, nagu saab ühe silmaga sinna üles piiluda, aga tantsu puhul on niivõrd palju tantslased, saate jälgida kas ühte või teist. Võib-olla mis oli problemaatilisem, oli just nimelt see, et need laulutekstid olid nagu sinna korreograafilise keelde väga üheselt tõlgitud. Et kui sõnades on seal ninaga tegemist, et siis ka kohese, sest on seal nina või viitab ninale või ütleme, terve rida niisugusi momente, mis oli välja toodud väga üheselt tekstist, et noh, sageli on rohkem nagu muusikat tõlgitud, et selles mõttes oli selles nii positiivsed kui negatiivsed, aga ta läks võib-olla leiga illustratiivseks. Süžeed ei olnud otseselt, sest noh, need laulud olid vaheldumisi, et sotsid ja IRL-i ja siis vahepeal oli isegi teksti, nad olid erineva tonaalsusega ja, ja selles mõttes ta pakkus niisugust kontrasti. Aga väga sageli. Mul on nüüd olemas sõnad ja on olemas muusika, siis tants nagu seal ei andnud taga midagi juurde. Ja mõni laul minu arvates nagu oli täiesti luuletuse liikumise osa näiteks prelline näkite paa, mida prantslased ise on pidanud kla sajandilauluks tali nii üheselt tõlgitud. Ära jäta mind mahatantsus, et-et, see lihtsalt läks igavaks, kusjuures prelli tekstis on niivõrd palju niisugusi, poeetilisi kujundeid. Ja selles suhtes oleks saanud sellest tantsust teha palju rohkemat kui see, mis seal laval oli, nii et läbivaks tegelaseks oli siis ütleme see poeet. Ja siis võiks öelda, et noh, nagu muusa ja siis masse erinevad grupeeringud, kuidas seal laval olid, kas siis lihtsalt massina või oli siis neid seal kaks või kolm või paaridena neli või kuus ja siis lisasid sinna teatud värvi ja andsid võib-olla poeetilist kujundit. Jällegi, et, et noh, võib-olla kõige suurem probleem oli just nimelt selles, et kui sa nagu olid juba kuhugi maani vaadanud, siis ta hakkas nagu kordama ja noh, et see kaks vaatust nagu läks pikaks, et teises vaatuses küll olid natuke kostüümidega mängitud ja olustiku rohkem sisse toodud, et oli seal tuba ja niimoodi võib-olla oli nagu kõige küsitavam selle juures positiivne pool minu jaoks jäi just selles, et, et inspiratsioon oli 11 mitte ainult sellest meloodiakäikudest ja et selle tõttu võis tekkida huvitavaid momente, kus nagu muusika, ütleme see heliline pool oli üks tekst ja siis tantsuline, oli teine tekst sinna peale, aga tantsuline liiga palju kordas sõna. Ja küsida, võib-olla oli see, et noh, need, need just nimelt tantsuliselt kujundid, mis olid, olid kas siis võib-olla liigselt mõningates niisugustes Korograafilistes mõjutustes nagu Mats Ek ja seal vähem kyljenegi just mõttes äkki kinni ja just tekstiil 70 illustratiivsus, kuid tantsijad olid väga hea, et oli tunda, et nad esitasid seda niukses kiindumusega hea kehatöö, hea näitlejatöö, mitte et seal nii palju oleks olnud näidelda, ütleme poeedi tegelaskujus seal oli rohkem ja siis siis natuke selle muu saamas niisuguseid momente, mingid, kus jõudis nagu sügavamale, kui lihtsalt võib-olla puhas abstraktne tants oleks ta teinud. Aga noh, minu arvates on väga tore, et, et on jõhvis festival ja niisugune üritus ja, või Tartus on teisel ajal see idafestival, et väga hea, et ei ole, tantsutegevus on tulnud ainult Tallinnasse ja selline regionaalne mõtlemine on muidugi väga positiivne. 28. veebruaril toimus Nokia kontserdimajas omapärane kontsert, kus esines maailmanimega dirigent Valeri kergem ja tema juhatusel Peterburi Maria teatrikeelpilliorkester. Ja miks ma ütlen, omapärane kontsert siis sellepärast, et tead Kerge Vi Eestis viibimisest jõudis muusikaringkonna nii, ehk küll heal juhul alles kontserdipäeval või mõned päevad enne seda ja mõneni isegi mõned päevad pärast kontserti. Millega siis tegu ja kuidas orkester esines, sellest aga olen palunud klassikaraadio stuudiosse kõnelema dirigendi tudengi Martin silda, see, kuidas sina said sellest kontserdist üldse teada. Mõned võidavad lotoga, mina võitsin nii-öelda elu loosiga, pühapäeval tuli telefonikõne küsimus, et kas ma tahan minna sellisele kontserdile, siis ma kõigepealt ma ütlesin, et see on mingi nali, et mitte mingisugust reklaami olnud piletimüügi mitte mingisugust ei olnud, keegi ei teadnud mitte midagi. Ja siis ma alguses ütlesin, et ma ei saa minna, et mul oleks teine kontsert. Siis mulle jõudis, mingi poolteist minutit hiljem jõudis kohale, et oot kerge, Eve ja Maria teatri sümfooniaorkestrile, sinna peab ikka minema. Ja nüüd ma sain selle pileti siis ma läksin, kui ma küsisin oma sõprusringkonnast igalt poolt, siis keegi ei teinud sellest suurt mitte midagi. Kuidas piletit ma ei tea, seda tõesti, ma ei oska öelda, sest ma lugesin ooperiteatri kodulehekülge, sinna oli ilmunud selles 27. veebruaril, Nad tulevad Tallinnasse ja teevad heategevuskontsertpiletit, jagatakse tasuta. Et ma ei teagi, et siis meeskonnatöö, kuidas piletid jagati, oli päris tugev. Kadusid piletikassast enne kui nad sinna jõudsid, vist ma ei tea. Kuidas siis kontsert oli läbi viidud ja noh, me tegelikult võime siin avada, et tegemist vist ei olnud ainult tavalise kontserdiga No mina ei tea, sest ma olin suhteliselt ärevus meeleolus. Pileti peal oli kirjas esimene rida kohta 19. Ma olen seal Nokia kontserdisaalis esinenud mitu korda ja ma arvasin, et esimene rida on kuskil seal suhteliselt kaugel lavast lavastuses seal lavaauk, aga seal oli pauk oli ka üles tõstetud. Nii et seal oli maksimaalselt tooli täis tuubitud ja esimene rida oli no praktiliselt ikka nii lähedal, et ma nägin juba partituuri ja olla siukse suurmeistrimaailma dirigendi vasakul käel tegid päris ärevaks mind. No aga räägime kontserdist, sest jättes kõrvale kõik need muud iseärasused, mis seal toimusid, et muusika on ikkagi muusika ja sellest me tahaksime rääkida Kontsert oli väga hea, mulle meeldis, mis seal üldse kõlas. No esimese satuna nad tegid Straussi morfosün, väga huvitav, kohe oli kuulda, et tegemist on ikkagi väga hea orkestriga. Nii palju pean ütlema, et kohal oli ainult keelpillikoosseis ei olnud täis sümfooniaorkestrile, aga nad kõlasid nii päraselt, et ma pole tükk aega midagi kuulnud. Võib-olla keelpilliorkestri kõlast, viimati ma kuulsin, niiet kõla siis koli Neeme Järvi, suvised meistrikursused, kus ma osa võtsin seal ma tunnetasin samasugust mõnu muusika tegemisest, seda saundi ja, ja see nii pehmes paitas kõrva. Olgugi, et see akustika, mis seal oli Nokia kontserdi masseeris roosi ju üldse klassikalise muusika esitust, mis ei tule kuskilt läbi võimenduste saundav mat, ta ei aita kaasa iga väike fraasil lõtvus, igav, väike viga, kostab kohe välja seda nagu eriti seal, kus ta ei olnud. Mulle endale tundus, et kui nad hakkasid mängima, mängivad aint mulle nagu terved seal ei olegi. Sest see tuli otse heli tuli nagu sulle kõrvade vahel tegemist oleks nagu kontserdiga, mis on Tätte kvartett mängiks või niimoodi nagu väga puhas. Ja siis teises pooles nad mängisid kriigi halbergisiini Tšaikovski serenaad, sõdur, Goldbergi süüdis, nad said eriti võimsalt kõlama, see jättis väga sügava mulje. Aga kõige parem on Tšaikovski serenaadi kolmas osa siis sellist pianissimatika. Kuule barbe. Sa oled ise dirigent? Kindlasti sa hindasid sealjuures kõike seda, mida tegi Valeri kerge. Või isegi selle kavatseb ühe naljaka momendi rääkida, et muidu oli kõik suurepärane, aga seal serenaadi viimases osas oleks koht, kus tsuradel on üks soolojupp, nad hakkavad nägema soolot ja esimesed teised viiulimängijad, sekundad, pitsikaadad. Selleks momendiks oli maestro kergem juba nii muusikas sees, et ta lasi tšellorühmal nende kontsertmeistrile natuke rohkem musitseerida, aga neil läksid nii hoo, et panid ees minema, nii et viiulid jõudnud pitsid Kadri kuidagi järgi. Et siis nagu tekkis siuke väikene nihestus. Aga selle olukorra parandas kohe ära maestro, üksainus väike pilt, ma just vaatasin, mis toimub. Samal hetkel vaatas ka kerge selle rühma üks väike pilk ja kohe oli paigas. Nagu müstika, kui hästi seal on iga väiksemgi tantsitud sõrme otsas olemas. Kõik töötab väga hästi. Mis tema kõige suuremad tugevused võiksid olla sinu meelest? No ikkagi musitseerimine, muusika tundmine. Ma tahan kõik üksipulgi läbi töötatud peas, ta teab kõiki absoluutselt igast teosest, aga mitte ainult see, vaid see aitab, aga põhiline on ikkagi see musitseerimine, musikaalsus, müstiline, see kava valik, noh ta ei olnud ju midagi erakordset, aga ühesuse saund, kõlapilt, värvid, kuidas on võimalik voolida helidest, siukest, meeldivat muusikat. Aitäh Martin Sildesse klassikaraadio stuudiosse tulemast ja pisut selle selle väga ootamatu külaskäigu kohta muljeid. Just just et selle kontserdi nimeks võikski panna üllatuskontsert, mida ütles ka õhtujuht. 28. veebruaril toimus Tallinna Jaani kirikus Corelli muusiku korraldatava kontserdisarja kirikupühad maarjamaad raames taas kord kontsert, kus kanti ette tiitrid, okste, Huude muusika ja seda kontserti kuulamas muusikateaduse magistrant. Alexandra, tolku Poola, millise mulje sulle Se kontserdid? Kontsert jättis väga sooja mulje, sest muusika on imeilus, üks ilusamaid kandidaate üleüldse. See on tegelikult skandaali tsükkel, mis koosneb seitsmest osast. See on väga ilus terviklik tsükkel sest see on väga ühtlane ning teksti kui ka muusika poolast. Teksti aluseks on üks keskaegne hümni kogumik, kus iga osa on pühendatud ühele Jeesuse ihuliikmele ja see algab jalgadest ja tõuseb niimoodi ülespoole kuni palgeni. Igale jõuliikmele, nagu ma ütlesin, on pühendatud üks osa kuidagi teose arengu jooksul. See pinge kasvab ja kulmineerub tegelikult kuuendas osas, mis on pühendatud südamele, mis on ka väga loomulik minu meelest, kuidas esinejad selle pingearenguga hakkama said, et iseloomusta natukene lähemalt kõiki esinejaid. Kontserdil esinesid Eesti filharmoonia kammerkoori solistid viis solisti ja kooriosadesse liitusid nendega ja veel viis lauljad. Samuti mängis kaasa barokkansambel Corelli konsord ajastu pillidel ja dirigeeris Toomas Siitan. Esitus oli väga asjatundlik, eriti solistid jätsid väga hea ja professionaalse mulje. Barokkansambli kohta. Võiks öelda, et tegelikult ei olnud, nende esitus, avati vaidlematu. Võib-olla võib seda panna süüks Jaani kiriku jahedale temperatuurile, mis teadaolevalt takistab neid vanu pille häälest hammast või toonis küsimust. Nii et barokkviiulit mõnikord kõlasid pisut häälest ära. Aga rääkides lauljatest sa ütlesid, et nende esitus oli väga asjatundlik, et milles siis kajastus asjatundlikkus ehk kõigete objektide esiletoomises. Box tõhude muusikas on tekst väga tihedalt põimitud muusikaga ja tekstiobjektid või teksti mingisugused retooriliselt figuurid on väga täpselt kajastatud muusikast tihtilugu ja solistid reedel, minu meelest oli see väga ilusti nende esituses välja. Samuti kaunistuste kasutus on väga nõudlik, et selle poolest ma võiksin esile tuua eelkõige hellema Leego ja Uku Jolleri, aga ka teised olid tublid, erakordne nali. Ta kambade konsordi kasutamine mängisid neli vioola taga hambad ja tegelikult ja koosseisu minu meelest on üsna raske kokku saada. Finantsilisel põhjustel nii ka seetõttu, et neid mängijaid ei olegi Eestis nii palju Viola taga hambade konsord mängib tegelikult ainult kuuendas osas selles kulminatsioonis ja see annab sellise väga omapärase kõla sellele osale sellise maheda pehme. Kuidas sa iseloomustaksid dirigenditööd? Toomas Siitan on väga hingega asja juures. Ta kindlasti teeb väga põhjalikku eeltööd solistide ja instrumentalistidega, eriti mis puudutab artikulatsiooni intoneerimist ja vanamuusika esitamise detaile. Kui mõtleme selle esitus koosseise peale, siis see on siiski suhteliselt kammerlik. Aga kuidas mõjus suures Jaani kirikus võiks oodata pisut rohkem pisut laiemalt dünaamilist skaalat, tegelikult et mõnikord Amotsionaalsetes kohtades jäi natuke vajaka kõva tugevusest puhtalt ja see mõnikord natuke mõjutas ka väljendus saadi. Mõnikord oleks tahtnud rohkem ekspressiivsust ja ka dünaamika arvelt. Eesti vabariigi aastapäeva kontserdiks olulisem märksõna oli kindlasti Estonia klaver. Publik sai näha laval korraga kolme väga uhket klaveri mudelit ja mul on hea meel küsitleda Need telefonil Estonia klaverivabriku kohta selle ettevõtte omaniku ja pianisti Undrekla Rauli, kellega meil on otseühendus Ameerika ühendriikidest. Te vastasite sel vabariigi aastapäeva kontserdil üles oma vabriku pillil. Aga see oli ju Eesti vabariigi kõige suurem pidu, mis tunne täis. See esinemine tekitas. Teatris oli eriliselt soe tunne just sellest, et tegemist on Estonia klaveriga. See on ju eesti klaver, see on meie pill. See on nagu Juhan Liivi luuletusest lilleside, mis meid seob. See on Eesti kultuurisaadik nii kodus kui välismaal ja küll oli hea tunne ühendada Eesti vabariigi sünnipäeva eesti klaveriga. Millised need mudelid seal kontserdil üldse olid, et laval oli kolm klaverit? Jah, see oli tõesti põnev väljapanek, maestro Rannap mängis kabinetklaveril mudel 190 ja need on sentimeetrites, annavad pikkuse. See oli viimistletud püramiid mahagon vineeriga ja seda kutsutakse ka tule mahagoni, sest kui ligidalt vaadata, on selline tunne, et klaver on kui leekides. Järgnev oli meil välja pandud kontsertklaver 274, kellel mängis pianist Soera oma isa teost ja kui mäletate, see pill käis ringiratast seal pöörleva lava peal. See on siis meie lipulaevadest oma suuruselt kõige pikem ja on neid igati hästi esindanud lava kõrval. See, millal siis kuulsite pianist Mihkel Polli ja mängisin ise seal. See oli meie uus klaverimudel Estonia kaks, kaks, viis, nii et see oli ka esimene kord võimalik sura publikul näha, see on pill number kas täiesti seerianumbriga esimene ja see oligi siis tõesti ka tema selline esmaettekanne seal. Mis muudab Estonia klaveri eriliseks peale selle, et tal on väga eriline ja eestlaste jaoks oluline ja tähenduslik nimi. See on ikkagi klaveri kõla väga palju meiega, pöörame tähelepanu pilli muusikaliste omadustele, et ka klaverimängutehnilised küljed oleksid professionaalsemalt tasemel. Aga peamine, siiski on pilli eriliselt rikas, soe, südantliigutav kõla. Kas see kõla on maailmas hinnatud tänapäeval? Jah, on küll sellepärast, et kellele tehakse teinekord masstootmine väga suurtes numbrites ja pööratakse tähelepanu, mis on ego end ja millised on siis need, need suured tootenumbreid, aga Estonia klaverivabrik püüab just sellist eksklusiivset, erilist, rikast, sellist pilli, mis on käsitsi tehtud, me teeme vähe neid ja nõudlus on meil suurem kui see, mis me suudame teha ja see on selline, teine lähenemine, et mitte niivõrd kvantiteet, kuivõrd ka väga kvaliteetne ja põhiliselt turu loomine käib meil läbi muusikamesside, et näiteks seekordki olime jaanuarikuus Los Angelesi ligidal kohas, kala sain, oli meil välja pandud Meie uus klaverimudel esimest korda. See on siis tegemist siiski maailma suurima muusikapressiga ja võin kohe selle jutuga sinna minna, et pill number kaks oli sealsamas, kui number üks oli, eks ole Tallinnas. Ja see sai väga-väga hea vastu. Kohe ei oodanud, et see uus mudel, kuid nii palju äratada huvi ja tõsta kogu Eesti klaveriehituses nagu täiesti uuele tasemele. Tundub, et eestlane ei kipu liiga tihti meenutama või seda meelde tuletama, et võiksime olla just väga uhked Estonia klaveri üle justkui, et see oleks eesti nokia. Ja noh, teate, mul on siin vahel on selline tunne, et ei olegi nagu erafirmaga tegemist, vaid esindajad Eesti kultuuri ja muusikaharidust, et temas on sellist suurt sisu ja vaimsust, et kunagi, kui Urmas Ott veel oma elu viimastel päevadel käis meil aafrikul külas, tuli sinna üles, vaatas neid pille kuulda, rääkisime ja tema veel ütles, et klaverid on kõik koos. Siin on meie kultuuri, kunstipoliitikat, helikeel, vaimsust, äri, siin on kõik ühendatud, see on kõik üks suur orkester koos. Pean ütlema, et mul on väga hästi läinud, et isa, Venno Laul juhistada klaverivabrikud niivõrd pühendunult ja et tal on seal väga hea meeskond välja kujunenud. Uku Velbri, kes veel on tootmisdirektor ja on võtnud ka tootearenduse teha, näitab väga häid tulemusi praegu pilli kõlalistes ja viimistlusomadustes. Näiteks seesama see püramiid, mahagon, seal on teinud valdo viiman ja me oleme neid pille maailmanäitustel näidanud ja neid peetakse vineeri panekult üheks kõige kunstilise majakese ilusaimaks püramiidpillidega. Et vabrikus on ka selliseid teisi spetsialiste, näiteks see pill ise mängis seda kunsti valdkonda, oskab veel väga hästi. Urmas Orunurm ja sellel kontserdil oli tema lava kõrval teise kaugjuhtimispuldiga igaks juhuks varuks. Midagi juhtub siis sealt ta saab veel kas aidata või pilli ise käima panna. Et meil on sellist head meeskonnatööd ja näiteks ka klaverihäälestus, et kõik need kolm pilli sai tehtud ain Roosenstoki poolt, kuidas pill ikka lõpuks heliseb, see sõltub väga palju ka sellest, kuidas on pill hääles, kuidas haamrid intoneeritud ehk kuidas haamrid voolitud selle parima külalise omaduse saavutamiseks. Kas kõik need meeskonnaliikmed peavad olema ise ka muusikud ja väga hea kuulmisega inimesed? Nii ja naa ja ise väga rõhutama seda, et me oleme selline muusikute perekond, aga samas näiteks Uku Velbri, kes tuleb Eesti tuntumate arhitektide perekonnast. Temal on just puit olnud eriala, et me püüame rohkem ühendada inimesi eri valdkondadest, näiteks tooksin ära ka, et seda uue mudeli tootearendust oleme teinud koos professor tuulemäega Tallinna tehnikaülikoolist ja tema erialaks olnud klaveri metallraam, kõik tema disainid, tema tehnilised omadused, pinged, see on omaette valdkond omaette teadus ja valdab seda väga kõrgel tasemel. Veel on neljakümneliikmeline klaverivabriku meeskond ja igaühe panus määrab ära siis kuidas pill siiski lõpuks välja näeb, kuidas ta kõlab, kuidas seda esindatakse, kui vastu pidada on ja nii-ütelda, millisel kvaliteet tasemel kogutoodang saab tehtud. Kui kaua üks klaver üldse valmib? Seal ei olnud nagu, nagu söögitegemisega teatud määral, et kui sul kõik komponendid on valmis, kui kõik on nii-ütelda suht ära tükeldatud ja, ja materjal on olemas, siis ütleme nii, kolme kuuga on pill tehtud. Aga samas tahaks kohe lisada, et erinevatelt parandada sõnast aegadest oleme rohkem tähelepanu pühendanud sellele, et mitte niivõrd kiiresti saaks kõik ruttu-ruttu valmis ja konteinerisse ja verikas valida. Anname aega, teeme pilli kauem, kui saab valmis, paneme kõrvale, las ta seisab, keeled venivad, oleme püüdnud seda protsessi vaata et aeglustada, et siiski rohkem pööratakse tähelepanu igas etapis kvaliteet tasemele. Pianistina võin ütelda näiteks kas või selle vabariigi aktuse puhul et kui mängida Haillid Mozartit ehk fini klassikud sisega tollel ajal ei olnud ju pillid niivõrd suured, ütleme sellise kontsertklaverisuurusega nagu 274. Et pillid olid veidi väiksemad ja need keelepikkused selle võrra olid vaiksemad. Ja näiteks kaks, kaks, viis on erakordselt hea tasakaaluga instruvat see tähendab ülemised keeled on ainult veidikene väiksemad kui suurel kontsertklaveril. Samas bassikeelte Lillisus või lühem pikkus võrreldes kontserdiga annab talle sellise üldise registrite balanss ja seetõttu valisingi selle pilli, et seal mängida kohe esimese numbrina Haydni. Et tal on selle muusikaehituseks ainulaadseks sellised kõlalised omadused. Samas kui võtta Sumera lugu, see on orkestraal. Ta ei ole niivõrd pianistiks, sest ühelt poolt realisti parem käsi harvu, neid kõige viimaseid noote veel ülemisele Eestis ja, ja samas bassid, hüppavad sinna kõige alumistes. Ja selline orkestraalne kõla klaas ju väga hästi ja dramaatiliselt, kui tegemist on suure kontsertpilliga. Kas te ise tunnete ka kohe ära, kui te istute klaveri taha, et vot see pill on need minu Estonia klaver, aga vot see on hoopis teine firma. Jah, selle tunneb ära küll. Samas tahaks ütelda, et tehakse ka väga häid fil mujal maailmas, aga see ei tähenda alati, et me peame olema nüüd, et ainukesed parimad vaid, et kõigil on midagi pakkuda. Et on ju heliloojad Haydni ja Mozarti ja, ja kõigil on oma koht. Et Estonial on väga omapärane kõla ja omapärane klaviatuuri tunnetus, aga see ongi kunsti eripärasid, et nad rikastavad 11. Aga palju teil endal üldse jääb viimasel ajal aega Asitseerimiseks? Jah, see praegune oli tõesti Tõnu Kaljuste idee, et viia kokku need kolm Estoniat, bar teater kui klaver ja ütlevad, et kindlasti tulemäng ja ma ei olnud Eestis ju mänginud üle 10 aasta ja niimoodi avalikult esinenud Tõnu Kaljuste ja temal on ikka sellised suured vardad ja väga head ideed. Tema tuli sellega välja, et aga kas on veel teisi ütelda vabrikandid, kes teevad oma pilli, mängivad ja esinevad nende peale alad kontsert ja, ja ei, ei ole praegu ja see on omas mõttes huvitav nii ameeriklastele kui teistele. Et ikka tulede mängid oma pillil ja hoiatele üleval seda kõrget muusikalist professionaalselt. Maailma messelgi tuli endal mängida, pilli demonstreerida ja, ja, ja sellist Estonia klaveri mängimist proovida saanud teha siin üsna sageli, aga mitte niivõrd realistlikku karjääri edasi viia, kuivõrd ühendada seda Eesti klaveriga, et mida ma saan teha selleks, et temal läheks hästi. Aga teie, tere? Triin-Maret on ju ka pianist ja lõpetanud muusikaakadeemia Me kohtusime klaverivabrikus ja, ja tema oli üks meie selliseid muusikalisi spetsialiste belli juures ja saadi poisid on siin, saadi vanem on juba kuue pooleaastane ja võtab siin klaveritunde ja ei ole temalgi sellest pääsu. Aitäh teile, Indrek Laul selle intervjuu eest, ma usun ja loodan, et Estonia klaveril läheb jätkuvalt hästi nii siin kodumaal kui mujal. Ja et see nimi on täiesti auses järgnevat sadakond, kui mitte rohkem aastat. Me jätkame juttu klaverivabriku teemal Venno lauluga, kes on praegune Estonia klaverivabriku juhataja. Kui Indrek Laul valgustas meid pikalt sel teemal, et kuidas klaverivabriku praegu läheb, siis siis tahaksin teilt küsida selle kohta, kuidas võib-olla alguse sai teie jaoks ja üldse klaverivabriku jaoks. Aga kõigepealt, et kuidas ja millal teie vabrikusse tööle asusite. Mina olin sinna kutsutud Indrek laulu poolt ja tema mõte oli, et ma hakkaksin kvaliteedi lõppkontrollis pöörama rohkem tähelepanupillide muusikalisele kvaliteedile. Taani õpetasin muusikaakadeemias dirigeerimist ja töötasin Eesti poistekoori dirigendina, aga niisiis aastast 2001 sügisel tuli võtta vastu satuselt. Jätsin mõlemad nimetatud ametikohad ja läksin täiega klaverivabrikusse. Esialgu olin seal tõesti siis ainult kvaliteedil lõppkontroll ja pöörasime koos abikaasaga, kes on pianist, suuresti tähelepanu sellele, kuidas klaverit, mis vabrikust välja lähevad. Muusikaliselt vastavad sellele meie poolt ideaalseks peetud kõlapildile. Nii samm-sammult ikka rohkem ja rohkem tuli sisse elada klaverivabriku tegemistesse ja aastast 2005 sügisest sai minust klaverivabriku juhataja. Kas sellest hetkest, kui teie asusite tööle klaverivabrikus oli vabrik jõudnud mingisugusesse murranguliste punkti, et oli vaja midagi hakata muutma? Ja see murraku vajadus sai juba tegelikult enne ära tunnetada. Ma olin ka enne klaverivabrikusse tööle minekut pläru vabriku nõukogu liige kaudu olid natuke juba kursis nende asjadega. Ja muidugi Indrek laulu kaudu, kes oli kõigi nende kvalitatiivselt muudatuste käivitaja ja tellija tema kaudu olin ka teadlik sellest, milline see klaver hetkel maailma võrdluspildis on ja milline ta võiks olla ja milline ta peaks olema. Need muudatused sele klaveri kvalitatiivseks väljaarendamiseks maailma parimate pillide tasemele said alguse põhiliselt sellel sajandil. Aastatel 2000 kuni 2004 tehti juba väga suurel hulgal igasuguseid muutusi kõigi kolme tallad toodetud klaveri mudeli juures. Aga see protsess on kestnud ja jõuliselt kuni tänapäevani välja ja see ei ole lõppenud. Kuigi me võime öelda, et üks või teine mudel on võib-olla rohkem valmis, aga lihtsalt pidevalt seal töö juures teeme ise tähelepanekuid. Teeme maailma klaveritööstusest tähelepanekuid, kus suunas veel areneb tehnoloogia, millised võimalused on tootmisprotsessi efektiivsust tõsta ja nii edasi. Ja sellega kaasnevad ka muudatused pilliehituses pillikvaliteedis. Nii et ütleme, et see klaver jah, on praegu selles mõttes valmis, et me võime maailmale pakkuda täiesti julgelt kvaliteet klaverit. Aga ta ei ole kunagi niimoodi valmis, et me tõmbame joone alla nüüd. Me ei kavatse enam mitte midagi teha selle pilli juures muud kui ainult neid toota. Pidevalt on meil mingisugune protsess kuskil millegagi algatatud, millega meie meeskond töötab. Nii et sisuliselt võiks öelda, et selleks on kulunud rohkem kui sadakond aastat, kui me võib-olla mõtleme siin klaverimeister Ernst hiisi peale, kas teda võib pidada Estonia klaverivabriku isaks? Ajalooliselt kujunenud niimoodi, et Ernst Hiis töötas Peterburis 19. sajandil ja tegi seal iseseisvalt esimese klaveri meie andmetel aastal 1893 pärast seda igasuguseid murrangulisi aegu, kui Eesti vabariik tekkis ja nii edasi, siis tuli ta Tallinna, töötas iseseisva klaverimeistrina ja kui 40., kas tal nõukogude okupatsioon tõmbas kriipsu peale igasugusele eraettevõtlusele, siis lõppes ka erstiisi tegevus klaverimeistrina. Küll aga 40.-te aastate lõpus leidis Moskva, et Eestis on tehtud klavereid. Meil enne teist maailmasõda oli Eestis kuni 20 erinevat klaverimeistrit, kes tegid küll põhiliselt pianiino, seda ikkagi klaveritegemine oli väga populaarne ja nii siis. Moskva tellimusel asutati Tallinnas 1950. aastal klaverivabrik ja selle käivitajaks kutsutud Vanameister Ernst Hiis. Nii et selles mõttes jah, võib öelda, et ta on küll klaverivabriku isa, et selle sünni juures 1050. aastal oli ta A ja O. Siin te juba mainisite, et alates Nõukogude perioodist algas hoopis teine ajastu klaverivabrik. Kajaks no selles mõttes oli nüüd teatud järjepidevus, tagatised kutsudes Ernst Hiis isele Tallinna klaver vabrikut rajama. Ta jätkas seal sedasama klaveri mudelit, tootmist, mida ta juba 19. sajandi lõpus Peterburis oli teinud. Too kannabki tänane Estonia klaver oma logo all aastanumbrit 1893, rõhutamaks seda, et tänapäevane pill oma juurtega ulatub 19. sajandi lõpus toodetud klaverimudelisse ensiisi tollasesse klaverist. Kuivõrd aastakümnete jooksul on seda klaverit väga palju muudetud küll seestpoolt ja väljastpoolt, siis seda, et tegelikult sellest omaaegsest ensiisi klaverist võib liialdamata öelda, pole peaaegu midagi enam sinna sisse jäänud, aga vähemalt järjepidevus on olnud tagatud ja areng on olnud pidev ja selles mõttes me kanname praegu uhkusega seda aastanumbrit. 1893 Estonia klaverilaval. Aga millised on olnud kõige keerulisemad ajad klaveril? Vaikselt väikse nii-öelda seda, et sellest ajast, mis mul on olnud klaverivabriku tegemisi lähemalt näha ja seal sees olla, muidugi oli ikka äärmiselt keeruline aegse, 2008 lõpp ja 2009. See oli aeg, kus mitte, ainult et meie klaverivabrik, vaid kõik Euroopa klaverivabrikut vaatasid tee murelikult tulevikku, et et kuidas sellest välja tulla ja kuidas need ajad üle elada. Meie eelis oli see, et Me ei olnud suurtootja, me olime Eesti mõistes võib-olla keskmise suurusega ette võtta, et ja meil ei olnud toodetud lattu. Me ei pidanud muretsema, kuhu panna need tuhanded v sajad klaverit, meil sellist olukorda ei olnud, nii et me saime operatiivselt reageerida sellele majanduslangusele, vähendades toodangu hulka tagasi me siiski selle, et mida me tootsime, seega kõik said turule saadetud ja seal ära müüdud. Teisest küljest on Estonia klaveriedu sellel keerulisel majanduslanguse ajal taganud ka see, et meil oli selleks ajaks juba see klaver oma kvaliteedi, olles jõudnud ikka hoopis uuele tasemele. Seda väidet pilli oli juba kergem maailmas müüa. Ja kolmandaks, me oleme kogu aeg põhimõtteliselt hoidnud seda klaverihinda nisuses, ütleme keskmises skaalas. Kui aga nüüd rääkida lähemalt klaverit tootmisest kui sellisest. Indrek Laul mainis siin ennist, et enamus pillidest on tegelikult tellimustööd. Et kui teile tuleb nüüd üks, üks tellimus klaveri jaoks, millest kõik asi alguse saab Nõme igaks juhuks, tegelikult paneme kogu aeg neid klaverit idanema, ütleme nii, et seeme on kogu aeg mulda pandud ja mis siis sellest võrsetest tuleb, see sõltub täiesti tellimusest. Kui keegi tahab saada mahagon pähkel, roosipuu või püramiid maha kanda valget või musta või mati või mida tahes, siis selles lõppviimistluses saab anda sellise väljanägemise, mida siis antud konkreetne tellija soovib. Aga kõige olulisem võib-olla praeguse hetkeseisukohalt on see, et kui varem nõukogude ajal oli klaverivabrikut toodangus ainult kaks mudelit, oli kontsert lävel kabinetklaver kabinetklaveril 190 sentimeetrit, kontsertklaver 274 senti pikk siis 90.-te aastate keskel juurutati tootmisse uus mudel, mida nimetame stuudio vaheldaminjon klaveriks 168 sentimeetrit. Ja nüüd 2010. Aasta lõpus sai tootmisse võetud kauaoodatud mudel, nõndanimetatud salong, kontsertklaver pikkusega 225 sentimeetrit. Et kui need numbrid just meelde jäänud, siis ütleme nii, et see oma suurusega asetub kontsertklaverikabinetklaveri vahele. Ja nüüd, kus on juba pakkuda nelja mudelit ja kõiki neid eelpool nimetatud erinevaid puidu, viimistlusvõimalusi ja värvitooni võimalusi siis nüüd on meie tellijaskonnal palju suurem valikuvõimalus. Igaüks saab omale midagi meelepärast meie kataloogist leida. Aga mis on see esimene samm, millega hakatakse tööle klaveri puhul? Tegelikult võib-olla on neid esimesi alustusi on paralleelselt mitmes liinis, näiteks klaverikorpuse valmistamine on üks algust, millest tuleb alustada. Teine on klaveri malmraamide Tootmine, malmraamid valatakse Saksamaal, toome siia Eestisse meie oma klaverivabrikumeistrid, neid siis lihvivad paleerivad. Nii et see peab olema paralleelselt ette haljastatud, seal kõrval klaver, korpuse pressimine ettevalmistamine paralleelselt peab oleme juba kusagil klaviatuur töös. Et kui tahame hakata klaverit kokku panevad, siis kõik need põhielemendid on juba kuskilt võtta. Need klaverikomponendid tulevad eri kohtades ette alistada, siis kokku tuua ja kokku panna ja lõppviimistlus sellele anda. Teie olete ilmselt see viimane sõna, kes ütleb, et otse klaver võib nüüd minna müüki aga kes annab selle päris viimase lihvi? Viimase lihvi all tuleb jälle silmas pidada erinevaid lõike, näiteks ütleme noh, klaver peab kõigepealt muusikaliselt, oleme saanud viimase lihvi aga samuti peab olema silmale väga ilus vaadata ja ta peab olema nii-öelda käsitöölikus mõttes täiesti meistritöö. Tegelikult, et mina ja mu abikaasa mehed täiesti olemegi enda peale võtnud selle lõppkontrolli vastutuse, nii et, et kuna me mõlemad tahame muusikut, siis kindlasti mängime läbi kõik klaverit ja kuulame nende helid ühekaupa ja ja põhjalikult läbi ja mitte ainult üks kord, vaid korduvalt ja koos meie intoneerite häälestajatega saab neid vahetult enne vabrikust väljasaatmist ikka korduvalt ja korduvalt jälle uuesti üle käidud. Nii et see on üks väga vastutusrikas töölõik, mis määrab suurel määral klaverimüügiedu. Ja teine on lihtsalt see materjalide omavaheline kokkusobitamine, pilliosade vaheline kokku panek, nende välisviimistlus. Meil on ikka selliseid meistreid majas näiteks valdo viimane juubelil, kui ta sai 50, ma ütlesin, et ta võiks sama edukalt töötada kunstiakadeemias õppejõuna. Sest töö kvaliteet, mida ta näitab meie majas, see on ikke muljetavaldav. Ja selliseid meistrid on meil veel siia juurde, ütleksin, et tegelikult üks ameerika diiler kunagi küsis meie käest, et kas Eesti inimesed ikka oskavad piisavalt hinnata seda fakti, et nii väikese rahva juures on niisugune kogum neid inimesi, kes valdavad seda kunsti ja oskavad sellist asja teha nagu, nagu maailmatasemel klaver. Ja võib-olla tõesti meie esimene reaktsioon oli, et vaevalt küll, et Eesti inimene seda hinnata oskab, aga nüüd me õnneks oleme tähele hakanud, paneme, et on märkama hakatud rohkem ja rohkem ja eks see viimane vabariigi presidendi kontsert. Eks samamoodi võib olla märk sellest, et klaverivabrikut on märgatud ja, ja tunnustatakse. Kindlasti paljudes vaatajates kuulajatest tekitas küsimust isemängiv klaver, et see ei ole küll teab mis viimase aja uuendus, aga, aga siiski, millal selline mehhanism Estonia klaverivabrikusse jõudis ja, ja kas see on väga levinud maailmas? See on maailmas suhteliselt levinud ja see on selles mõttes tihtipeale tekitanud inimestes kahtlusi, et kas isemängiv klaver kaotab oma põhiolemuses kui akustiline pill nüüd selle elektroonika tõttu äkki midagi Wen rahustavalt öelda, et klaver kõlab ka siis, kui seal on sees isemängija mehhanism, kõlab ikkagi just selles naturaalses heliskaalas, kus ta kõlaks ka ilma selle isemängiva mehhanismite mängivad needsamad haamrit vastu neid samu keeli kõik klaveri kõlalaud ja kogu see klaverit detailide koguma, kui mis annab selle kõlapildi. See ei muutu sellest, kui sinna sisse panna isemängija mehhanism. Ja neid ise mängijaid. Jah, tõepoolest maailma klaveritööstuses on juba pikka aega kasutatud ja Estonia klaver sealhulgas on juba väga paljudel puhkudel neid ise mängijaid peale pannud. See elektroonika on ka arenev loomulikult ja praegu on juba niisugused võimalused isegi sedasama isemängiva klaveri juures on võimalik salvestada omaenda mängu ja kuulata selle klaveri peal omaenda mängu tagasi mängituna. No võib-olla ütleme, professionaalne interpreet sellele ei orienteeru, professionaal tahab siiski kuulata väga kõrgtasemel helisalvestust, aga ütleme niisuguses koduseks tarbeks õpilasel kuulata omaenda mängu tuleb arvesse. Milline võiks olla Estonia klaveri tulevik? Tulevik on praegu selles mõttes põnev, et me ei ole veel peatunud oma arendustegevuses ja, ja praegu me juba oleme tegemas ettevalmistusi viienda klaveri mudeli jaoks. See on praegu sellises staadiumis, et ma ei tahaks veel välja kuulutada aastat, millal me seda näha saame. Aga meeskond on juba kokku pandud, töö käib. Ja see pakub meile muidugi niisugust loomingulist rõõmu. Teisest küljest. Peame väga oluliseks seda, et me avardamine, klaver turgu, kui senimaani on umbes 90 protsenti eesti klaveritest Estonia klaveritest olnud turustatud Ameerikasse siis näiteks viimane aasta tõi väga suurel määral muutusi. Me saime uued diilerid avada Austraalias Taylandis, Palmadel, Mallorcal, Luxembourgis, Belgias, Hollandis need uued diilerid ühe aasta jaoks kokku, need sain praegu siin sõrmedel loetuna viis. Kui me iga aasta nii edukad oleksime avardanud turgusid, siis seda võib ainult tervitada. Teisest küljest, internet on teinud äärmiselt tänuväärset tööd klaverite tutvustamisel. Piano World Piano foorum, selline interneti jututuba, ütleks nii. Ja Estonia klaver on tänu sellele internetikanalile tegelikult saanud tuntust üle maailma, nii et kui mõni oluline uudis jälle Estonia klaveri kohtan, peana öeldis ilmunud, siis tuleb kohe tagasiside meie koduleheküljele. Nii et praegu on põnev aeg ja vaatame suhteliselt julgelt ja optimistlikult tulevikku. Aitäh, Venno Laul siia, klassikaraadio stuudiosse tulemast ja meile klaveritest rääkimast. Neljandast 13. märtsini on klassikaraadios euroraadio, kontserdiseeria kultuuripealinn Tallinn. Tuleval nädalal tähistab klassikaraadio kultuuripealinna aastat kontserdiseeriaga kultuuripealinn Tallinn, mille raames toimuvad kontserdid jõuavad EBU raadiojaamade vahendusel paljude raadiokuulajateni Euroopas. Klassikaraadio stuudiosse palunud meedia, toimetajad ja Tederi. Kuidas siis klassikaraadio tähistab kultuuripealinn Tallinn 2011 aastat. Meil on tulemas. Seal on võib-olla selle aasta kõige tähtsam nädal meie toimetuse jaoks, mida me oleme ette valmistunud aastaid tegelikult sellest peale, kui Tallinn valiti kultuuripealinnaks ja kultuuripealinna kontserdiseeria kuulub euroraadio EPO raadioosakonna, nagu plaanilisse töösse euro raadios on tähistatud kultuuripealinnu juba üle 10 aasta eraldi projektina, kus tutvustatakse selle linna kontserdielu ja pakutakse siis nädala jagu kontserte teistele raadiojaamadele, sest Edgar raadiot tahavad ja tutvustada kultuuripealinna ja mis on veel parem selleks kui elav muusika sellest linnast. Ja niimoodi on siis meie nädal need käes kohe algab. Ja Me töötame tegelikult sellega nagu kahel liinil. Üks on meie oma kuulajaskonna jaoks ja teine on välismaa raadiojaamade jaoks. Me oleme planeerinud 10 kontserti, me oleme need kontsentreerunud nüüd järgmisse nädalasse. Neist viis on ette ära lindistatud juba sellel põhjusel, et me jõuagi tegelikult iga päev teha mitut ülekannet. Ja järgmine nädal on siis rahvusvahelises eetris ja üldiselt ka meil eetris, aga natukene erinevatel kellaaegadel. Meil on esinemas Eesti rahvusorkester, kelle kontserdi salvestasime eile reedel tüüri sümfoonia esiettekandega Olari Eltsi juhatusel. Siis on meie kavas rahvusooperi kontsertettekanne Rimski korsakovi päris tsaari mõrsja. Samuti püüame näidata rahvusvahelisel areenil väga armastatud orkestrit Põhjamaade sümfooniaorkestrit ja Anu talit. Meie nädala programmi tipphetk on Erkki-Sven Tüüri uue oratoriaalse suurvormi esiettekanne. Selle teose tellis Tallinn 2000 dm11. Teose pealkiri on ärkamine ja kandev esitaja on eesti film, harmoonia, Kammerkoor. See kontsert on nüüd otseülekandes nii Euroopas kui ka meie programmis. Järgmine neljapäev kell seitse Estonia kontserdisaalist. Aga veel enne vahepeal jätsin ma vahele selle, et meil on Eesti rahvusmeeskoori kontsert, mis on ka täiesti otse tulge kuulama kolmapäeva õhtul kell üheksa, kas ta teist Niguliste kirikus see kontsert on pühendatud Tallinna pommitamise aastapäevale. Enne kontserti toimub ka väike tseremoonia, mis alati toimub selle aastapäeva mälestuseks. Meeleolukas kontsert, seal on palju eesti heliloojate laule kavas ja ootame ise ka seda kontserti suure põnevusega. Muide, rahvusmeeskoor on üks meie kõige menukamaid rahvusvahelise areeni esinejaid, sellepärast rahvusmeeskoori jõulukontsert. Ülemöödunud aastal sai erakordselt suure publiku 20. raadiojaamas ja meile anti statistika arvud, et neid kuulas viis miljonit kuulajat. Ja veel on meie nädalakavas mõlemad Eesti kõige tähtsamad vanamuusikaansamblid muidugi Hortus Musicus väga huvitava kavaga, mis seikleb ja ristleb läbi aegade ja kultuuride ja Vox Clamantis, kelle kava ühendab ida ja läänt Vox Clamantis ja kontsert siis järgmisel laupäeval õhtul kell seitse Nigulistes Vox Clamantis repertuaari jaoks üsna uus kava, nii et kindlasti tulge seda kuulama. Ja muidugi eesti interpreedid eesti interpreedid esinevad meile otseülekandes paljudes riikides, järgmisel pühapäeval kell seitse. Seal on väike Eesti pianistide paraad ja teises pooles messeani kvartett aegade lõpust. Nii et ka see on tulemas väga huvitav kontsert ja lisaks klassikale. Me pakume ühe kontserti džässi, meie džässi esindab meie programmis seekord noor lauljatar Kadri Voorand, tema kontsepton reede õhtul väga hilja õhtul, kusjuures kell 22 noodiaatri jazziklubis ja muidugi mari kalkuni kontsert, millest on olnud palju juttu ka ajakirjanduses, mille me lindistasime kuuega tagasi mari kalkuniansambel esindab siis selle kava nagu sellist folgi või siukest ürgsemat poolt. Nüüd ma vist Plippasin läbi kõik need 10 kontserti. Palun vaadake meie kava. Meie kava leiate erileheküljena niimoodi, et kirjutajate klassikaraadio veebiaadressi taha kaldkriipsu ja Tallinn 2011 väikeste tähtedega. Ja siis ta läheb lahti selline erilehekülg. Ja kui nüüd mõelda veel nagu väljapoole, kuhu me tegelikult oma muusikapakkumise nüüd suuname siis meile on tulemas külalisi, teiste raadiojaamade toimetajaid tulemas, siia reportaaže tegema. Äsja just sõitis ära Taani raadiotoimetaja, kes oli peaaegu nädal aega siin ja kes mulle igal sammul ütles, et siin on nii tore ja kõik inimesed nii toredad ja nad on kõik koorilauluga seotud, ütles ta veel täiesti veendunult. Ja järgmine nädal on siin Läti ja Leedu raadiotoimetajad, kes teevad palju otseülekandeid ka ja koguvad muidugi materjali meie muusikutega, teevad intervjuusid. Tulemas on Rootsi ja Soome eri nädalalõpud näiteks belgia raadio, Klaara, meie kontsertidest planeerinud endale terve erilise nädala märtsi lõpus. Nii et seda rahvusvahelist tähelepanu on päris meeldivalt hästi. Praegu on meie kontserdid oma eetrisse tellinud 18 riigi mitmed raadiojaamad. Niiet. Me püüame kultuuripealinna viia eurooparaadiatesse. Te kuulasite viienda märtsi heliga saadet, selle mängisid kokku operaatorid Helle baasia, Katrin maadik ning toimetas Annika Kuuda.