Tere päevast, head raadiokuulajad, kohal olevad suuremad ostud. Kujutav. Fondidega sõja sellega rahul selle. Tere päevast, räägivad, on eetris. On reede, 25. veebruar aastal 2011. London Saus Ämpton reisirongis sattusin vestlema omaealise, ilmselt haritud inglasega, kui otsustada ta keele järgi. Kuigi, kui lähtuda tema tavapärasest Lääne-Euroopa sele tõmmumast nahavärvist ja pigi mustadest sirgetest juustest võis teda ka Pakistarlaseks võimet Paallaseks pidada. Ta teadis meist eestlastest rohkem kui keskmisest meist kaugel elavast inimesest. Oleksin eeldanud teie baltlased, ütles ta põete liigselt eile okupatsiooniaastatel tehtud ülekohtu pärast. Üldse arvete endast liiga palju. Veel hiljaaegu pani ainuüksi mõne võõra pealiskaudne ja pahatihti asjatundmatuks Eesti või Balti huvi meie meeled parajalt surisema sest ikka oli parem, kui meid teatakse ja osatakse pidada kasvõi pealinnaga Riias tubliks lätlaseks. Arvatakse, et oleme need sealt mõni liigse enesehinnangu ja liigselt keeva verega rahvastest Balkanilt. Ka meie Haaja linnad, jätkas minu tundmatu vestluskaaslane on meie oma deklaratiivse eluvõõra ja pealtnäha humanistliku rahvuspoliitika tagajärjel asustatud juba võõrastega, kes tunnevad ensiil. Nii kahetsusväärne kui see ka pole, märksa kodusemalt kui meie. Kuid erinevalt teist jätkub meil see nõndanimetatud roomav okupatsioon seniajani. Vaatasin vagunis ringi ja sain aru, et küllap on selle mehe ülestunnistuses rohkem valu ja ebakindlus tuleviku pärast, kui tegelikult välja paistab. Ja mu kujutluses hakkas jooksma lõputu pildirida tõupuhtast rahvusriik Ida-Euroopast just nagu see veel alles 50 100 aasta eest oli, kuid tulevikus enam mitte kunagi. Ilmselt ongi rahvuste ja rahvastega seotud küsimused, need, millele vastuseid teatakse kõige vähem või ei teata üldse ja kui isegi teatakse, ei söandata neid avaldada. Aeg on ka selles saates esitada intrigeeriv ja meelierutav küsimus. Mis saab siis õigupoolest sellest multikulti-ist stuudios olema, nagu ikka kolmekesi ajakirjanik Ainar Ruussaar, tere. Tere. Poliitik Indrek Tarand, Land tervinad saatejuhina. Ignar Fjuk. Ja alustamegi siis. Mis siis teie meelest sellest multikulti saab, kas teie teate seda? Ja mina ei tea ühest vastust? Ma ei tea ühest vastust, kui ma mõtlen eesti kontekstile siis ilmselt lähtu see võõra maalaste või võõra kultuuri pealetung meie suunas, mitte niivõrd Kesk- ja Lõuna-Euroopast, vaid tulevikus, kaugemas tulevikus ilmselt Venemaalt. Sest see, kuidas Venemaa on praegu tegelikult kimpus oma moslemi usku ja islami kultuuritaustaga inimestega on väga suur probleem ja, ja kuna elatusstandard sealpool Eesti idapiiri on on ilmselt ka tulevikus ikkagi madalam kui siin Eestis ja Lääne-Euroopas siis ma arvan, et see võõras, mis võib lähtuda, tuleb just nimelt Venemaalt tulevikust. Eelkõige sealt. Mina ei oska ka arvatamisest, saab, aga päevakorda on tõusnud täiesti sisem. Sellise kombel eurooplased, Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa riigijuhid on avalikult ütelnud, et multikulti on nüüd läbi ja see ei ole toiminud. Mudel. Järele mõtlema siis see mida nemad selle all silmas peavad selle multikulti all, mis läbi on siis? Minu arvates on see üks selline. Mida keegi tegelikult välja ei ütle, aga tegelikult on loodud niuksed inkupat, inkubaatori tingimused sisserändajatele mis Meie eesti kultuurile on võib-olla võõras selles mõttes, et kuigi rootslased võtsid meid sõja ajal Meie põgenikud hästi vastu. Aga siiski kui me mõtleme paguluse nii-ütelda töö- ja karjääri peale, siis aedniku ja koristaja kohta töölise kohta oli võimalik saada ülikooli professoril, keegi ei edutanud sind lihtsalt niisama kuskile kuningakotta kammerhärraks. Et pärast teist maailmasõda teadaolevatel põhjustel siis Lääne-Euroopas võeti niisugune hoiak, et me peame, me peame looma nagu paremad tingimused sisse tulejale, kui meil endal tegelikult on ja kui me jaksame ülal pidada, et selles mõttes. Ma olen jah, see mudel on läbi, aga mis omakorda, ma arvan, ei tähenda seda, et maailmast kaoksid erinevad kultuurid või või rahvasterändamine. Ja, ja ka sellega kaasnevate ikkagi tegelikult negatiivsed nähtused testidega võõraviha ei ole. Ei ole võib-olla maailma kõige mõistlikum tunne. Kui ta väljendub niisuguses irratsionaalses vihaselt, kui ei püüa teisest aru saada, siis siis on konflikt kiirem tulema kui vastase käitumise vastas Vastupidise käitumise puhul. Küsimus on ilmselt ikkagi tolerantsus, et mulle tundub, et selline õhtumaad kultuuris viiekümnendatel kuuekümnendatel tekkinud selline noh, selline tolerantsus, kõik oleme võrdsed natuke. Selline lillelapselik lähenemine on olude ja aegade sunnil tõepoolest muutumus, sest tolerantsus seda tolerantsust hinnatakse ümber väga lihtsal põhjusel. Et kui ikkagi kui ikkagi pearättides. Neidusid on klassis rohkem kui ilma pearätita neidusid, siis see tekitab ilmselt teatavaid emotsionaalseid tõrkeid, mida, mida võib-olla eelmisel põlvkonnal veel ei olnud. Ja, ja ilmselt tekitab teatavaid selliseid tolerantsus, probleeme ka ka see maailma üldine avatus ja see, et, et tõepoolest internet on muutunud mitte ainult meie elu, vaid, vaid me näeme, et ka inimeste elu Liibüas. Ja ka see sunnib meid, meid, meid, seda tolerantsus, printsiip ilmselt kuidagi sisemiselt või ka välimisel surve tõttu ümber vaatame ümber hindama see, mida te nüüd selle intega. Immigratsioonipoliitika kohta ütlesite silmas pidades seda, et tulijatele peavad kohalikud tagama heaolu ja mitte-eeldatud seni ette, et üldjuhul peaksid tulijad ennast kohalike olude järgi kohandama, vaid pigem vastupidi arvatigi, et õige euroopalik külalislahkus eeldab seda, et vastuvõtjad peavad oma elu ümber korraldama. Kuid selle multikulti sõna nagu peamine kriitiline nool läheb ikkagi minu meelest selle seni Euroopat valitsenud üldise ütleme, rahvaste lõigumist poliitika juurde, sest seni on nagu heaks tooniks ametlikuks poliitikaks peetud seda, et kõik need, kes tulevad, võiksid säilitada oma identiteedi rahvusena just nii, nagu nad on. Et, et see tähendab seda, et, et kui on valik olnud, kas siis rahvusintid identiteedi või inimõiguste vahel, siis on alati eelistatud esimest. Aga see nii-öelda, kui see tulijate mass läheb kriitiliselt suureks, kui nende kirikuid, nende nii-öelda oma kogukond kasvab piisavalt suureks, siis see tekitab nii-öelda paralleelühiskonnad ja see ongi see nii-öelda multikulti kõige haavam. Ja kriitilisem koht, sest nemad hakkavad elama ühes riigis oma seaduste järgi. Jah, ja siin on huvitav nüanss minu meelest, et Eesti, aga ka Läti võiksid Euroopa Liidu kontekstis olla siin väga tugevad eksperdid, et mis toimub. Ja kuigi meie paljukannatanud väikerahva keeruliste ajalugu on tihti raske seletada, siis nende demograafiliste näitajate abil mis tõesti, nagu sa ütlesid, tekitasid paralleelühiskonnad, ega siis Nõukogude Eestis ei olnud vaatamata ametlikule poliitikale kujunenud ühtset Nõukogude rahvust vaid ikkagi täiesti täiesti tara taga olid ühed ja teised, siis ajasid omaette nohinal asja ette, et meil oleks siin võimalik üht-teist Euroopale rääkida, millised tunded ja protsessid lahti lähevad teatud sisserändajate protsendist alates, sest et mingi kolm kuni viis protsenti käitub ikkagi või selles mahus toimib ikkagi see vana printsiip, et tulija kohaneb asukohaga mitte vastupidi ei, ei, ei nõua, et asukoht võtaks kõike tema vajadusi esmalt arvesse. Ja. Kui mu mälu ei peta, oli vähemalt Lätis kindlasti ka Eestis võib-olla ka, et ikkagi oli juba 50 protsenti elanikkonnast tulnukad, aga aga siis mujalt maaste tulnud, kellele oma täiesti selge selge paralleelühiskond ja Marssey linnas võib seda nüüd tänapäeval ka näha ja, ja on näha, et Prantsusmaa kõhkleb, ei suuda ühte ega teistpidi otsustada, et mis siis teha. Ja, ja tegelikult on see päris akuutne küsimus, eriti nende araabia revolutsioonide raames, et vist on, vist on väga raske oletada, et Marssey araablased läheksid näiteks Liibüasse või Tuneesias tagasi. Pigem on oodata veel suuremate No need on, need paralleelühiskonnad ei ole ka tänasest Eestist tegelikult kadunud ta ei ole, võib-olla on need need näited jälle nii drastilised nagu nagu Süda-Euroo suuremates linnades. Me kogeda võime, aga ka ka ka Ida-Virumaal või ilmselt ka siinsamas Tallinnas on, on kohti, kus, kus toimivad paralleelühiskonnad, kus elavad inimesed, keda seob selle riigiga ainult korter. Ja mitte midagi muud kus on hoopis teistsugused teemat, kui me võiksime siin siin üldse arvata. Siiski lisame ka sotsiaaltoetused, jah, jah, noh, loomulikult noh, kus elavad inimesed, kes ei tea Eesti presidendi nime ja nii edasi. See on kahjuks tõsi, aga mida mina salamisi loodan, on see, et et. Nii mis on multikulti mõiste juurde tagasi tulles, et meil ei ole nii väga, multikulti on paralleelühiskonnad aga ta liigub selle poole, et, et need seinad kuidagi erodeeruvad või tekivad tekivad inimesed, kes käivad kahe ühiskonna vahel. Et on olemas siiski mingid kommunikatsioonikanalid ja tõsi, väga paljudel juhtudel see veel nii ei ole. Aga see trend on nagu selline, et et kui me, eestlased, defineerime keelepõhise identiteediga siis tulijad, nende lapsed ja lapselapsed siiski üha rohkem aktsepteerivad, et nii huvitav, kui see ka ei ole, see väike keel on, on, on selle koha selles kohas elamiseks olulisem kui korter. Seinad lahustuvad põlvkondade vahetusega, selle, selles mõttes ma olen, ma olen, ma olen suga nõus ja 20 aasta pärast on ilmselt Eestis, kui me räägime siin elavatest venelastest, siis see olukord on hoopis teine. Just nimelt tänu tänu põlvkondade vahetusele, aga aga, aga kas meid ohustab see, et meil tekib meil lahustub üks üks nõukogude ajal tekkinud nii-öelda paralleelühiskondade proo probleeme, 20 aasta pärast on tekkinud uus ups-up'ist teistsuguse paralleelühiskonna probleem? Seda ma ei oska ennustada, et et optimistid ju teatavasti väidavad, et noh tulijad Eestisse pidama ei jää, aga mina küsin endalt, miks nad ei jää või miks nad ei peaks jääma ja mina küll vastust ei tea, miks nad ei peaks jääma praegu külm. Aga Ainar, kui sa saates alustasid sellest Eesti portrateerimisest tulevikku vaatavalt ja seostasid seda teatud Venemaalt tulevate järgnevate järjekordsete ohtudega, siis ma isegi mõtlen, et, et need, kes sealt hakkavad tulema, ei ole niivõrd venelased. Üsna kiiresti, et seal tõrjutakse nii-öelda Maurid välja, et need moslemid, kes vaatavad, et vaadake, et seal üle Peipsi On üsna ja noh, heaolu, sotsiaaltoetused kasvavad, rahvas on väga tolerantne. No ilm on külm, aga ega Siberiski palju soojembole ja nad tõrjutakse sealt neile ära, seda ma pidasingi silmas, ma ei pidanud silmas mitte etnilist vene rahvust, vaid ma pidasin silmas neid noh, sellise mitte nüüd väga range islami taustaga islami kultuuriga inimesi, kes, kes endises endises Nõukogude liidus on, on siirdunud elama Venemaa sest nimelt Venemaa piiridesse, keda seal väga selgelt ei sallita. Aga vaata, seal väga selgelt ahistatakse, aga vaatame seda, et et tegelikult, ega Venemaa oma suuruses on ju, on ju ka ikkagi sisserändekohaks, eriti kui me mõtleme hiina peale ja kui me vaatame näiteks televiisorist vene uusaastaööd, siis me näeme, et Uuralist ida pool olevates linnades domineerib täiesti selgelt kollakat värvi ja kitsama silmaga inimene, kes seal elab. Ja, ja hiljuti torkas silma, et näiteks Vladivostokis on täiesti arvestatav liikumine, mis nõuab sellele linnale põlise hiina nime tagasiandmist ja ja selles mõttes vene rahvas on, on ka teatud selle survel. Aga et, et siin tuleks, minu meelest Euroopa teebki nagu selle vea praegu, et kui ta sellest multikulti räägib et siis ta üks asi on, eks ole, et mis rahvad need tulevad, aga teine asi on just nimelt, mis kõige rohkem muret teeb, on see islam? On on eurooplasega suur mureti. Muhameedlane tuleb ja ütleb, et vot minu on õigus pidada nelja naist, mis siis sinu seadus seda ei luba või, või meil on kombeks kividega kedagi surnuks pilduda, mis siis, et teie põhiseaduses seda ei ole, te peate seda tolereerima. Et, et üks asi on nagu see, et mis keeled ja rahvad liiguvad, aga teine asi ongi just see kultuuri taust. Ja kui ma ei eksi, siis iiliti. Kas näiteks president Ilves intervjuus oli see, et vastuolu tekibki Euroopas sellega, et meie oleme kasvatanud Endas arusaamist põlvkondade kaupa, et teisi kombeid tuleb tolereerida ja neid mõista ja austada. Aga eeldame vastutasuks, et nemad teevad sama meie kommete ja, ja seaduste suhtes. Siit tekibki see vastuolu, et et kui ikkagi tulija ei osuta seda vastuteenet ehk ei kommunikeeri ei kohandu siis tekkivat muidugi päris päris karmid probleemid. Ilmselt ongi üks sõna, mida saate selle veel kasutatud või mõiste mis neid asju nagu muudabki teistsuguseks ja see on religioon, usk ja seetõttu on ka meie võime ära seedida väga suurt paralleelühiskonda Eestis ehk venelaste ühiskonda just seetõttu, et et üldine nii-öelda usuline surve on, on üsna üsna tagasihoidlik ja nii-öelda usulised tõekspidamised on ka sarnased juhul kui nad on olemas, siis moslemite puhul tulenevalt koraanist ja nende arusaamisest jumalast on hoopis teistsugune nende jaoks on, on kõige ülim tahe on jumala tahe, kõik järgnev on juba teisejärguline. Sa räägid praegu praegu religioonist ja, ja koraanist siis ikkagi nagu väga süvaislamlikel maadel, et et on ju on ju selliseid nii-öelda islamiriike, kus koraanile ei ole seda tähendust, mida talle omistatakse läbi läbi selliste ühiskond nagu Saudi Araabia näiteks? Noh, ma olen ise ise hiljuti näinud Usbekistanis, kuidas moslemid tulevad, mošeesid palvuselt ja ähvarduste nurgapealsest poest pudeli viina, jood selle mošeed ära. Et noh, on ka selliseid nii öelda ja nii-öelda islami islami ühiskondi, eks ole, kus, kus ilmselt rahvaste liikumine ei ole seotud mitte ja, ja ka selle kultuuri kaasa toomine liikuda selle seotud eelkõige siis mitte mitte mitte koraani, vaid mitteusuga, vaid ikkagi paljuski majandusliku heaoluga. Aga, aga fakt on see, et mida suurem kogukond tekib, seda rohkem tekib ka tekib oma oma kombeid ja, ja pahatihti on ju ka niimoodi, et need, kes siia liikunud, on Euroopasse need on ikkagi suuresti kollektiivselt kultuurid, kus, kus sõnal perekond on hoopis teine tähendus kui kui see on, nagu see on meie jaoks, ehk siis Öelda, et keskmise lääneeurooplase jaoks võib olla tegemist korruptsiooniga, mis, mis kollektiivsest kultuurist tulnud inimeste jaoks on lihtsalt perekonnaaitamine perekonnasidemed? Jah, ja, ja ma arvan, et see on ka üks vastuolu jahete Euroopa ikkagi valgustusaja järel on ikkagi enamasti Teaduse teadmistepõhine ja sekulaarne ühiskond, teda me võib-olla Vatikani kui riigi kõrvale sellest suurriigi just, aga, aga enamike ühiskond, eriti Prantsusmaa rõhutatult ju on, on kirik riigist lahutatud ja religiooni. Niisugune taastoomine sellesse ühiskonda tekitab probleeme sellepärast et Ta peaks olema lahutatud. Ja muide, nii kummaline kui see ka ei ole, sa mainisid, et meil on on vene õigeusu kiriku ja Eesti näiteks protestandi või kui roomakatoliku kiriku vahel väiksed vahed, jah, üks kristlus kõik. Samas on minu hinnangul lausa kuritegelik Tallinna linnavalitsuse avaliku võimu soov tegeleda kirikute ehitamise ja religioonitoomisega kaasaegsesse sekulaarsesse riiki, kus kirik on riigist lahutatud ja, ja, ja see on nagu midagi, millest minul on võimatu aru saada, et ma ei, ma ei, ma ei suuda mõista linnavalitsust, kes tegeleb vabatahtlikult, sest põhikirjaliselt tal puudub see kohustus mingisuguse pühakoja rajamisega. Ja kui me mõtleme religioonile teistes Euroopa riikides, siis hiljuti Šveitsis, eks ole. Referendum, kus kus. Omapärasel kombel just nimelt see see religioon tuli jälle ja nad otsustasid, et mina, rete ei tohi enam ehitada, et kuppel võib-olla, aga neid torne ei tohi olla. Et sina oled arhitekt, oskad ütelda, mis selle, mis selle tähendus on, igatahes nad otsustasid nii. Ja sellest tuli ju tohutu paanika üle Euroopa Liidu, et nüüd on ka ei ole multikulti, on ära lõppenud, et me oleme. Me oleme keelanud teistel inimestel Ühe nende olemise viisi või püstitada neile mingi tõke. Kõige drastilisem näide minu meelest, mis mulle praegu meenus seoses selle multikulti ka ja sellesse sellesse terminisse sisse programmeeritud konfliktid, olid ju Muhamedi pilapiltide avaldamine Taanis. See ise ju tegelikult näitas, kuidas eurooplase jaoks minu enda jaoks täiesti täiesti tähtsusetus asjast tekkis protsess, mis olid täiesti juhitamatu eurooplaste jaoks. Globaalne protsess, globaalne protsess, mis oli täiesti juhitamatu eurooplaste jaoks, ehk siis See see ongi selle multikultuursus ja üks üks suurimaid probleeme, et et sellises globaalses maailmas ei saa taanlane visata sellist nalja, nagu ta on lisanud 200 aastat. Ja noh, ega ilmselt meiegi oleme ikkagi noh, näiteks juudianekdoote rääkides sisemiselt kordades Ennast rohkem tsenseerivad kui näiteks 20 aastat tagasi. Või noh, ega naljalt homo nalja enam ei viska, eks ole, ja aga aga eks ole, ühest küljest on mõistlike inimolendiga käitumise strateegia selline, et ära tee seda, mis kindlasti teist ärritab, aga siin tulebki taas kord vaadata seda, et meie eeldame, et teised saavad meie kommetest ka aru ja tolereerivad neid ja sõnavabaduse printsiip, mis selle Taani ajalehe puhul eks ole, oli, oli ikkagi enamikule eurooplastele arusaadav, leidis siiski ka väga paljude eurooplaste poolt kritiseerimisega, mis te siis teete, Te ju teate, et nemad on teistsugused, et ärge tehke inimesi. Et me hakkasime nagu iseennast juba vaikselt taas nudima ja. Aga need protsessid ei alanud, Indrek 20 esimeses, Salman Rushdie saatanlikud, vali kelmus 88, aga, aga sul on õigus, et 20 aastaga on Eestis ka väga palju muutunud, sest sellesama Taani kaasa, seal ma mäletan, oli mul selline plaanete, võiks taanlasi toetada ja panna Taani lipu välja, kuna Taani lipp on Tallinnast pärit. Ja meil tekkis väga huvitav diskussioon sellises organisatsioonis nagu Eesti üliõpilaste selts kus väga paljud leidsid, et minu mõte on nõme, sest see provotseerib ei ole euroopalik, osatab, mõnitab ühesõnaga, tahab väljendada, tahab teha mingit steitment mida oleks Paetud olukorras mõttetu tehasest juba protsess on niikuinii väljunud kontrolli. Nojaa, aga see läheb, see läheb see siis me jõuame absurdini, et pärast seda, kui Muhamedi pilapildid on Taanis avaldatud ja kogu kogu enamustes moslem likes araabia riikides on Euroopa Liidu suuremat saatkond põlema süüdatud. Pärast seda peaks nagu Tallinna hotellid korjama ära lettide pealt Taani lippu sest see oleks justkui nagu toetusavaldus, et me võime ju minna täieliku absurdi sellise sellise ülijänese tsenseeritud käitumisega. Aga samas me sattume paanikasse, sest kui me näeme, et süütepudelitega pillutakse ühte põhjamus saatkonda kusagil riigis x siis tähendab see seda, et järgmisena võib ründe ohvriks langeda ka Eesti saatkond, millel ei ole asjaga üldse mingit pistmist ja on pistmist pronkssõduriga, mis ka juhtus Moskvas. Aga kuivõrd sa indrek esitasid seda Šveitsi, mina, lettide küsimus? Teatud mõttes arhitektuurilise küsimus on siis, ma tahaksin Sonny landaga selgituse, näed, mina rettidest kutsutakse palsusele, vanasti olid seal Miinareti otsas ilusa valju häälega mehed ja see hääl pidi kostuma nii et kõrvalolevast minaretist kuskil eemalt oleks. Hääletus, saaks kuskil parasjagu kokku ja nii-öelda kogu linn oleks selle palvele kutsumisega kaetud kuskil pool tundi enne palvet seda tehakse. Aga, aga tänapäeval muidugi kasutatakse selleks võimendusseadmeid. Me olemegi käinud kuskil nendes maades, kus, kus see on tavaline tava sisse valju hääldist kostev on ju päris õudne, nii nagu paarkümmend aastat tagasi. Ta on nendel mai ja oktoobridemonstratsioonide ajal Vägofonist midagi karjuti ja nüüd šveitslaste huvi ongi see, et nende kodus ei toimuks sellist häälset palves palvele kutsumist, ei midagi muud, nii et see ei ole mitte nii-öelda arhitektuuriline, vaid lihtsalt kodurahu küsimus. Aga neid küsimusi on ju teisigi, et, et ma tõesti ei oska öelda. Eestis ringi käies ma ei ole kunagi tabanud väga tõsiselt mõttelt, et keegi, kes ei, ei ole eestlane mingil moel väga palju häiriks mind, et ei, ei, ei häiri ei häiri. Aga vot vot kui ma väljun Pariisi teadmusväljund nagu maa-alusest tunnelist siis siis ma näen, kuidas midagi mind häirib. Sõna otseses mõttes. Aga Eestis ei häiri, nii et nii et, et selles mõttes sellises klassikalises Süda-Euroopa multikulti probleemist on, on Eesti küll küll pääsenud seni. Ma mäletan, et, 92. aastal oli ju Saksamaal väga šokeeriv sündmus, nimelt soolingeni linnas pisteti maja põlema, kus elasid enamasti türgi pered ja seal oli ka. Oli ka siis hukkunuid. Ja seda võeti väga tõsiselt, kõik uurimised, asjad ettegi, natsionaalsotsialism tahab kuidagi jälle pead tõsta või mis seal iganes oli. Aga samal ajal kõik need Lääne-Euroopa riigid käisid meile siin doteerimased, kuidas te peate oma nõukogude pärandiga nõukogude demograafilise pärandiga toime tulema, kuidas te peate neid kohtlema? Ja ükskord mul läks noh, kuidas nüüd viisakalt natuke nagu juhe kokku, närv mustaks. Ja ma ütlesin sellele Hollandi dotsendina, et kullakene, et meie ei põleta siin kellelegi maju, et meie lihtsalt Soome loome tingimusi ja nõuame, et, et me saaksime oma keeles asju ajada selles riigis, mis on Eesti. Ja ta sai üliväga vihaseks. Sest ega see noh, ütleme tegelikult põletamine, jäle tegevus. Aga, aga ta nagu oma Enda territooriumil keeldus uskumast, et neil on ka see probleem. Tõrjusele. Tere päevast, head raadiokuulajad pisukese sissejuhatuse teemasse ja ka tema jaoks on sammu tagasi astuda. Me oleme kas praegu käripüks siiski tühjaks, natukene seda konteksti avardada. Ma tahtsin öelda humoristliku vaherepliigina kuulajate tähelepanu juhtida sellele mina esindan siis luuletajaid ja minu jaoks on poliitika põhiline probleem, võib-olla täpsustaksime. Võib-olla kõik ei saanud aru, mis sa selle all mõtlesid ka, muidugi on olemas veel üks vaatepunkt, see on eestlase vaate, kas siis selle maa keel, laulutuules, reetsed, küsimused mul on. Et saada vabandamise tiriaadleks pikale, kas seal on ka see oli küll väga asjalik materjalid on väga huvitavad. Kui seest? Räägivad. Hüva räägivad, jätkab täna, räägime multikultist ja oleme stuudios nagu ikka kolmekesi. Indrek Tarand, Ainar Ruussaar, mina, Ignar Fjuk ja tõdesime või, või keegi teist ka ütles, et, et ühtejärgi on nüüd kolm Euroopa suurema riigijuhti deklareerinud multikulti lõppu. Kõigepealt oli see julge Angela Merkel, kes ütles, et, et muidugi immigrandid on osa meie maast, kuid on välistatud, et nad ei õpiks meie keelt, ei saaks meie haridust ja järgiks meie seadusi. Sellele järgnes siis David Cameron, kes ütles, et aeg on lõpetada selline pale. Passiivne ja tola tolerantse ühiskonna mängimine. Et me peame mängima või olema jõuliselt liberaalse liberalistlikel positsioonidel ja nõudma kõigilt seaduste ja põhiseaduse täitmist ja sellega siis ka. Ta jäi nõusse prantsuse prantsuse president Nicolas Sarkozy, kes kes rõhutas prantsuse natsionaalse kogukonna prioriteetsust tähtsust ja, ja edaspidi sallimatust igasuguse nii-öelda paralleelühiskonda tekkimisele. Pean ütlema, et nii-öelda neile ohtudele, mida see multikulti nüüd on Euroopas Euroopas teinud ja mida mida õudusega sageli kui tuleviku peale rohkem mõtleme, võime ainult ette kujutada. Sellele on ju juhtinud väga paljud poliitilised jõud varasemalt tähelepanu. Neid on muidugi tembeldatud kohe paremradikaalsete, kas või populistlik, eks neid on tõrjutud võimult. Mäletame seda Hideriga seotud, kuigi tema tema retoorika läks juba ehk veidi natsismi lähedaseks, aga, aga ikkagi Haider, erakond ikkagi lähtus sellest nii-öelda talupoja arusaamast, et kuid tuleb ikkagi võõra vägi liigselt mahukas kõrvale, siis tekib kriis. Nii et ma arvan, et kas see juhtus niimoodi, et selle multikulti lõpuga ametlikul deklareerimisega saavad täiesti teistmoodi eluõigusega need nii-öelda senised paremradikaalsed erakonnad. Ja ma usun küll ja mis sellest siis juhtunud? Ma usun küll, et selles mõttes me näeme selliseid noh, võib-olla harjumutuid poliitilisi poliitilisi käike küll küll ilmselt lähikümnendil ka ka Euroopas sees, et ma ei ole nüüd kindel, et keegi julgeb välja tulla või tuleb välja otseselt sellise loosungiga nagu näiteks Saksamaa sakslastele. Aga, aga tendents, tendentsid selle poole, et põlisrahval on keeleliselt ja kultuuriliselt omal maal suuremad õigused kui kunagi sisserännanutele või ka nende järeltulijatel on on ju olemas väga tugevalt ka ka Põhjamaades. Ma ma olen kuulnud Helsingis linnalähirongiga sõites soomlaste Noorte vestlust umbes kuus noort neidu ja noormeest rääkisid tõsimeeli selle üle, mida teha, et et Soome oleks somaallastel vaba. Ehk siis need arutleb, on jõudnud Soome riigis valjuhäälselt ühistransport. Miks me siis ei võiks arvata, et nad ei jõua lähikümnendil ka? Noh, näiteks Soome riigis, poliitikast, kusjuures Soomes on ühistu portfell väga hästi välja arendatud just. Aga alguses oli juttu ka inglise ühistranspordis, kus, eks ole, briti härrasmees tundis ka teatud asjade üle muret ja, ja tõesti Holland ja Austria ja mõnel pool veel on näha, et seda teemat ekspluateerivad parteid. Me võime nimetada neid parem või vasakradikaalsed, eks, aga, aga nad ekspluateerivad seda teemat mingis paradigmas, neil on populaarsustes samal ajal see multikulti ja poliitiline korrektsus. Selle riigijuhid on, ta lõppenuks siiski jätkub ja, ja mitte nalja pärast ei võtnud kaasa seda Sarrazini punase kaanega raamatut. Sest ta ei ütle kopka eest, et Saksamaa sakslastele. Ta räägib sellest natuke mureliku suuga samadest asjadest, mis me, mis me siin räägime. Ja mis siis peavool, viisakas, poliitiliselt korrektne establishment ei visati mees töölt välja takso keskpangast. Ja lõppkokkuvõttes visati veel parteist välja sotsiaaldemokraatlikust Saksa sotsiaaldemokraatlikust parteist. Et et see Euroopa kogemus praegu on ikkagi nii, et, et niipea kui keegi hakkab nahkas vaimukamalt erasemalt lahendusi pakkudes või mitte pakkudes seda võõraste rahvaste rände ja kultuurilise konflikti teemat poliitikasse siis esitama, siis lihtsalt tehakse nagu Jyllands-Posten niga tehakse ära. See on nagu ma arvan, kõige palju suurem probleem. Kui, kui nüüd multikulti lõppenuks kuulutamine või Prantsusmaal siis mošees väljaspool palvetamise keelust sellel sellel sinu poolt viidatud probleemil on veel üks tahk, et seesama õilis, aus, liberaalne, tolerantne Euroopa, kes ei, kes ei suuda taluda taolisi hoiatusi millele sa viitasid, vaatab täiesti unise haugi näoga pealt, kuidas Euroopa Liiduga viisavabadus soovib, Venemaa lihtsalt küüditab riikliku ametliku poliitika raames muulasi või muu muust rahvusest töölisi ära. No ma pean silmas seda grusiinide Venemaalt, Moskvast välja küüditamist. Ja, ja mitte keegi ei reageeri, ei Merkel ei Sarkozy ega siin ei saagi, tema küüditati Mustla. No ja noh, et, et. Need topeltstandardid on tegelikult see, millal see Indrek juhtis tähelepanu, stopped, topeltstandardid tegelikult Euroopas siiamaani väga tõsiselt ja just nimelt need nii-öelda topeltstandardid annavadki väga viljaka pinnase kas siis vasak või paremradikaalsuse tekkeks või selle, selle selle süvenemiseks. Sest et, et need vasak või paremradikaalsed rahvuslikud loosungid on ju tegelikult väga populistlikud, aga mõnedes mõnedel juhtudel ka erakordselt emotsionaalselt vastu võetud või või sellised, millega noh, esmapilgul ongi nagu raske mitte nõustuda. Vaadake, mis toimub siiski Moskvas taas juhin tähelepanu, kus kus on korduvalt pekstud puruks turge kus kauplevad peamiselt siis endisest Kesk-Aasiast või praegust Kesk-Aasiast pärit pärit inimesed endisest endistest Nõukogude liidu osadest. Venemaal on korduvalt olnud juhuseid, kus sealsed noh, ilmselgelt natsimeelsusest kantud inimesed panevad Youtube'i üles video, kus nad tapavad, võõramas, tapavad ja näitab, panevad selle video süüdimatult Youtube. Ehk siis siinsamas meie kõrval on tegelikult asi läinud täiesti käest ära. Muidugi Sa puudutasid korraga nagu kahte asja, üks on see, mis on, nagu öeldakse rohujuure tasandil või, või veel sügavamalt seal mingisugustes selgelt natsimeelsete Scrupeeringutes Venemaal toimumas. Ja teine on see, mis on nii-öelda ametlik poliitika, mis kindlasti sellest nii-öelda tollest eelmisest praktikast erineb, aga, aga näha ohtlikke tendentse, et et liikumine on ka just nagu, vähemalt juba nagu teatud käitumises ja retoorikas, sarnastuvad sellele. Aga samas ma nüüd tahaksin küll öelda, et ilmselt et me ei peaks alati ära kohkuma kui erinevad riigid erinevad suurusega riigid harrastavad nii-öelda erinevate standardite poliitikat, see, see ongi see reaalpoliitika. Me peame leppima sellega oskama selles nii-öelda selles ebaaususes üldises maailma poliitikas ise ellu jääda. Ja väga tähtis muidugi ka iseenda jaoks ausaks jääda. Aga, aga nüüd, kui tulla selle nii-öelda selle kriitilise massi juurde, kui palju meil või palju Euroopas oleks vaja, et, et see nii-öelda rahvuslik kohalik rahvuslik identiteet satub ohtu, siis mul on arvud näiteks Saksamaa kohta, kus 2007. aastal oli riigis üksnes 1,7 miljonit türgi pool miljonit Itaalia 0,4 miljonit Poola kodanikku, noh, seal oli ka mittekodanike ja ilmselt türklaste koguarv ulatub kui kuskil ehk nelja-viie protsendile, mitte rohkem. Aga samas oli näiteks 30-l protsendil Saksamaa lastest juba vähemalt üks vanematest välisriigis sündinud. Ehk ma juhin sellega tähelepanu sellele, et nendel tulijatel, eriti moslemitel, nendel on hoopis teistsugune demograafiline käitumine ja see ja teiselt poolt sulandumine põhirahvaga, nii nagu ka meil sageli on need voodid paiknevate eri rahvuste piirjoonel just kus nagu sageli lapsi tehakse, et, et see segunemine on ohtlikult kiire ja, ja see võimalik lause, et Saksamaa sakslastele, et see, see tekitaks kodusõja juba varsti, sest seda võõrast verd on juba isegi seal nii palju. Nojah, aga nagu sa ütlesid eiga kuigi türklasi elab Saksamaal rohkem kui eestlasi Eestisse ja venelasi ka on see siiski protsendina väike ja, ja kui mu mälu ei peta, siis nõukogude ajal. Võib-olla oli see näiteks Mik Titma käis niimoodi kirjutas, aga keegi oli selle välja uurinud, et kõige olulisem kõige konfliktsem olukord on siis, kui on neli viiendikku ühe viiendiku vastu ehk 20 protsenti ühte. Ja, ja, ja 80 protsenti teist ja näiteks tõi ta minu meelest Kohtla-Järve Eesti NSV tingimustes, et näiteks Narvas, kus eestlasi oli juba eks ole poliitika tõttu nii vähe, mingi kolm, neli protsenti seal ei olnud seda emotsionaalset konflikti aga, aga Kohtla-Järvel oli? Jaa, jaa. Ja Saksamaal demograafilist käitumist ka Prantsusmaal muidugi võib. On andmed olemas, jah, tõesti, juurdekasv? Juurdekasv nendes sisse tulnud kogukondades on märgatavalt suurem kui, kui siis selle nimi rahva hulgas. Mis omakorda omakorda. Ongi põhjus, miks peamegi, ütleme, et ka see multikulti ja nüüd läbi, kas me laseme neil nii-ütelda paralleelühiskonda ehitada? Võime küllaltki otsustavalt ja ilmselt nendega dialoogi pidades ütleme, need mängureeglid on veidi teised. Kuidas sa teeksid seda ja see on, see on erakordselt keeruline ülesanne hakata sisserännanute uut põlvkonda tagasi kasvatama eestlaseks, sakslaseks prantslaseks, kelleks iganes, et, et see ei toimi niisama lihtsalt, et laps läheb prantsuse või eestikeelses lasteaeda. Kui kodus valitseb hoopis teine kultuurid, kuid kui see oleks ainult keelegi, kui seal toimiks, kui tänaval valitseb hoopis teine kultuurikeskus kui mitmel tänaval ja kolmes, neljas kvartalis valitseb hoopis teine kultuurikeskus. On, on erakordselt naljakas ja ebameeldiv tunne, mida ma olen ise kogenud. Kui ma läksin ühes sellises Süda-Euroopas kui suurlinna getos, läksin abikaasaga liibanoni restorani, kus mehed pidasid sünnipäev. Ja nad vaatasid mind, kes ma saabusin sellesse restorani, mis oli avatud. Vaatasin abikaasat täiesti arusaamatul pilgul. Et kuidas siis naine nüüd nagu restorani tuleb? Ja ma kordan, see juhtus Süda-Euroopa suurlinnas ja videotest väljakult kaugaga, see ei ole, keeleküsimus ei ole. Aga see on nimelt faili taunib religioonipõhise kultuuri iseärasusi. Ja, ja lõppkokkuvõttes mina arvan niimoodi, et ega siis Euroopa tegelikult ei seisa esmakordselt oma ajaloos selle probleemiga silmitsi, et kui me mõtleme aega 2000 aastat tagasi Rooma impeeriumit, siis ka kogu aeg, keegi tulid, asusid kuskil midagi tegema tuli neil tegemist teha erinevate erinevate rahvaste ja keeltega. Aga ütleme, imperiaalsed meetodid lõpuks ikkagi ei pidanud vastu ja see asi hävis. See riigikord lihtsalt ei pidanud vastu sellele multikulti mudelile. Aga mul on teile üks, üks küsimus, mis ei pruugi meie senise saatega eriti kooskõlas olla, aga aga ma ikkagi küsin ära. Et kas selle nii-öelda selle multikulti tunnistamisega ebakõlbmatuks ja, ja selle nii-öelda avaliku kriisiga selle kriisi tunnistamisega muutub ka mingil moel, ütleme Belgias valloonid ja flaamid, vaheline konflikti lahendamise võimalused ja, ja, või muutub see võimatuks üldse, mismoodi hakkavad toimuma baskide katalaanide hispaanlaste vahelised suhted, mis on ka ikkagi nii-öelda rahvuspõhised. Et kas see nii-öelda multikulti üldise kriisi tunnistamine toob sinna mingit leevendust või viib olukorra veelgi keerulisem? Mina olen suuresti seda meelt, et tänapäeva maailmas paljuski Paljuski paneb paika jõukus materiaal kesk täpselt nii, nagu nagu sisserändajad on väga paljuski Euroopasse saabunud sedasama jõukuse materiaalse keskkonna tõttu. Niisamamoodi ilmselt on võimalik ajalooliselt riigi sees elavaid erinevaid rahvaid ühendada siis pigem läbi selle materiaalse keskkonna, jõukuse heaolu, et kui tekivad probleemid, siis, Siis siis tekivad nad eelkõige majandusliku keskkonna pärast. Ma toon sellise näite, et ja ma siiralt usun sellesse, et ega kui Gruusia oleks üks üks rikas maa. Mina ei usu, et Lõuna-Osseetia ja Abhaasia oleksid vabatahtlikult ennast iseseisvaks kuulutada. Aga kuna paraku on rikas maa Venemaa. Ja näiteks Abhaasia Lõuna-Osseetia suhteliselt erakordselt helde siis nii on see läinud, see ei ole küll nüüd multikulti seotud, aga ma püüdsin illustreerida lihtsalt oma näidet sellest, kuidas majanduslik keskkond tegelikult selle nendele protsessidele tänapäeva maa võib kaasa aidata. Lõppkokkuvõttes peaks olema veel see aspekt, et lisaks majanduse seisukorrale loeb tegelikult või rikkusele loeb tegelikult ka sinu arvukus. Et midagi ei ole teha. Me võime rääkida siin Katalooniast baskidest ja kas Velslasteste, aga niisuguseid traditsioonilised väikerahvad ja see oli huvitav küsimus, et kuidas nende suhet multikulti lõpp või kuidas see nagu mõjutab selle üle peaks kohe pikemalt mõtlema. Aga fakt on see, et nad väiksed rahvas ja ei ole nende iive mingeid kosmilisi rekordeid lööv. Et lõpppäeva lõpuks ikkagi. Kellel on nii-ütelda põllul rohkem mehi ja naisi? See suudab domineerima panna mitte ainult oma keele. Aga kui on väga religioosne kogukond, siis ka siis ka lõppkokkuvõttes suudab selle mineerima panna see rikkuse võtmes. Ainar saab, sellest rääkides ma mõistangi, miks baskid ja katalaanid on seni nii tugevalt oma iseseisvuspüüdlusi kaitsnud, sest need on ju kui tervik Hispaaniat vaadata kõige jõukamad piirkonnad üldse. Aga nüüd saate lõpus ma tahaksin ühe väite esitada ja, ja teine asi on sellega nõustuda või mitte nõustuda ja seda kommenteerida minu meelest on, on, on see kolme Euroopa suurriigijuhi deklaratsioon multikulti lõpust ja seega siis see tunnistamine, et on senine aastakümneid kestnud poliitkorrektsuse ja silmakirjalikkusele rajatud selline rahvussuitsiidipoliitika lõpp omamoodi Euroopale nagu mingi uus ärkamisaeg, et see, ma arvan, hakkab looma mingisugust uut Euroopat, uut Euroopa identiteeti vähemalt kastav vormis hakkab väga ruttu nii toimima, sest need protsessid, nii nagu ta on viie-kuuekümne aasta jooksul juhtunud, selle nii-öelda tasa tegemine võtab võib-olla paarsada aastat. Aga ikkagi see mingisugune uus kurss võetakse, et kuidas, kas seda võiks siis nimetada mingis moel Euroopa uueks? Poliitilises poliitilises plaanis ilmselt jah, ma, ma usun, et et kui, kui, kui Euroopa räägib üha rohkem sellest, et multikulti on läbi kukkunud, seda, seda vähem on näiteks Türgil šanssi liituda Euroopa Liiduga. Ma näen siin otsest seost. Ehk siis kui 15 aastat tagasi väga kõrge saksa, prantsuse ja briti ametnikud ütlesid, et ei, ei, ei, et, et kindlasti ei ole Euroopa liit, kristlik klubi. Et seal on avatud kõigile, kes on ka Euroopa äärealadel ja võivad olla ka ka islamiriik. Siis ma ei ole küll tähele pannud viimasel ajal, et keegi väga jõuliselt oleks oleks midagi taolist öelnud, pigem ollakse väga ettevaatlikud, nii et nii et, et selle küsimuse ühele osale vastates jah, poliitiliste protsesside muutumist ma näe. No Euroopa liidus muidugi, David Cameron hiljuti käis Türgis jäiseid kauade siin telgist väljas olete, tulge ikka sisse, mis näitab, eks ole, ega see Euroopa tervikuna ei ole ka väga selge, meie kui meil küsida, kas te arvate, et Venemaa saaks Euroopa liitu siis me üllatume, kui näiteks Kreeka inimesega sellest räägime, siis nende jaoks on see elementaarne, et Venemaa on meie partner. Ja kui meie viitaks, et Türgi on ka täitsa demokraatlik riik siis jälle nemad ei mõista, nii et eks siin ole niisuguseid kihistusi väga palju, mis kõik oma kombel võivad nagu katkine vedru plönn mingil hetkel ohtlikult üles lüüa. Aga ma arvan jah, et et kas seda just suureks murranguks pidada, et, et nüüd on niisugune lause üle huulte tulnud riigijuhtidel? Ei tea, aga kindlasti see loob võimaluse, et me tekkinud probleemi ees ei pane silmi kinni, vaid katsumegi leiutada nii terminid ja, ja arutada teise poole ka ikkagi ka, et kuidas teie siis seda ette näete, et et kas te kujutate ette, et nii-ütelda kalifaat tuleb või mida, mis, mis on teie eesmärk? Katsume siis ikkagi leida need lahendused, et ei peaks vastastikku kortermaju põlema pistma, sest et et selle tegevuse juures kaob ära midagi enamat kui lihtsalt multikulti niuke inimlikkus või, või selline mõõde. Hüva nüüd see oli nüüd see räägivad saade, kus me rääkisime multikulti. Ja kokkuvõtvalt ma meenutaksin saate alguses kellegi teist poolt väidetud eesti vastavale kogemusele, mida me võiksime maailmale Euroopale tutvustada ja kirjeldada neid ohte, mida, mida selline ühepoolne immigratsioonipoliitika kaasa toob. Aga nüüd selles nii-öelda uues multikulti keskkonnas, mis Euroopasse on ka jõudnud, ma saan aru. Me meie püüdlused, meie tahe, näiteks integreerida venekeelseid nooril Eesti ühiskonda läbi eesti keele saab mõistetavaks meie soov minna eestikeelsele gümnaasiumile haridusele saab mõistetavaks ja me saame endale palju rohkem toetajaid, kui meil neid seni on olnud. See oligi nüüd täna räägivad saade, rääkisime multikulti, saate eetris, olime stuudios, olime ikka nagu kolmekesi. Ainar Ruussaar, Indrek taramina, Ignar Fjuk, uus saade on eetris uuel nädalal.