Pidulikud fanfaari juhatavad sisse portreesaate trompeti kooru haava otsast. Stuudios on võib öelda eesti trompetikuningas Aavo Ots, kes tähistas hiljuti oma 60 aasta juubelit. Palju õnne. Tere tulemast saatesse. Kuulajad, kes on vähegi kursis Eesti puhkpillimuusikaga, teavad teid orkestrijuhi ja solistina Tallinna rahvusvaheliste trompetipäevade väsimatu korraldaja trompeti suveakadeemia eestvedajana, nii Võrus kui Suure-Jaanis, omanimelise muusikastuudiojuhina, trompetiõpetajana olete ka tegutsenud ligi 35 aastat ning võib öelda, et suur osa praegustest trompetistidest ja k pedagoogidest on teie kasvandikud ning enamik praegusi trompeti õppureid on mänginud teie käe all. Niisiis on suur hulk neid poisse, kes on vaimustunud trompetist just teie eeskujul ja õhutusel. Aga rääkige, palun, kuidas teie ise trompeti leidsite ja kuidas sai alguse teie armastusele kuningliku pilli vastu? Mina ise olen pärit Lõuna-Eestist Vastseliinas ning mind kutsus kooli orkestris mängima Leoniteerit. Ma nagu julgen arvata, et tol ajal võib-olla isegi rohkem kooliorkestreid kui praegustes maakoolides ja minu õpetaja kirik oli väga mitmekülgse muusikaharidusega, ta oli õppinud Tartu muusikakoolis koorijuhtimist, aga ta samuti mängis hästi klaverit ja mängis mitmeid puhkpille ja sealt tekkis huvi. Ja Ma arvan, et see algus oli tema poolt õigesti õpetad. Kui vanas teie pildi hakkasite mängima? Ei oskagi täpselt öelda, tegelikult kodus ma hakkasin akordioni mängima päris varakult. Kuna mulle isa saatis külakoolis, saab seal koolis rahvatantse laule. Aga trompetit hakkasin võib-olla 11 aastaselt mängima. Ja edasi läksite õppima Tartu muusikakooli? Jah, et seal lähikonnas ei olnud laste muusikakooli ja Võru oli sellest minu kodukohast on 30 kilomeetri kaugusel, et see oli võimatu seal käia. Tartu muusikakool oli tol ajal ja ka praegu väga loominguline ja selline kool, kus aidatakse neid järele, kes võib-olla ei ole nii põhjalikult algul õppinud ja mul tuleb meelde Heino Kostabi, kes oskas lühikese ajaga õpetada ära solfedžo ja muusikateooria, kuna ma neid ei olnud. Seal Tartu muusikakoolis olid mul suurepärased õpetajad. Ma astusin algul trompeti erialal, aga siis võimaldati mul õppida ka koorijuhtimist. Ja siis mul on meeles, et Laasma ütles tõbi, mis siis selle kunsti ära. Aga see ei ole üldse nii lihtne õppida. Tegelikult kahel erialal jätkasite konservatooriumis. No mõte oli see, et kuna ma olen hiljem hakanud õppima, vaatasin laiem põhi saaks ja tol ajal võimaldati niimodi Konservatooriumis õppisite de Gustav Ernesaksa juures. Jah, esimene aasta või õigemini ma arvan, poolteist aastat ja siis edasi. Tuli õpetaks tol ajal noormees Olev Oja, kes oli väga põhjaliku muusikalise haridusega Ja trompetiõpetaja oli teil. Tõmbed õpetaja oli mul, Tõnu Tarum, Tõnu torm oli siis tolleaegse raadiosignaal, kes solist ja hiljem ta oli väga kõrgetel kohtadel kultuuriministeeriumis, et minu arvates ta sobis sinna väga hästi, ta tundis muusikat. Ja ta oli juba koolis oma mängus, oli nõudlik enda vastu ja hiljem nagu ma mäletan, et, et ta oskas nõudega meie kollektiivselt head musitseerimist. Oma juubeliks andsite välja raamatu õppides ja õpetades, kus väga soojalt kõigist oma õpetajatest kirjutate. Aga ligi 10 aastat kestnud tööd Estonia teatris olete seal nimetanud tervenisti oma meistri kursuseks, palun avage seda ka meie kuulajale. Minu jaoks oli suur ja väga õpetlik töötada professionaalses orkestris ja näha selliseid dirigente. Tol ajal oli peadirigent Neeme Järvi, kohe natuke hiljem oli peadirigent Eri Klas. Aga nende kõrval oli vanemaid ja nooremaid dirigente ja mul on eriti meeles peeterlee, kes tol ajal õppis ise Peterburi konservatooriumis tolleaegse nimega Leningradi konservatooriumis ja Ta andis ka palju nõuandeid nendele orkestrantide, kes olid dirigeerimisel huvilised. Ja ma arvan, et osa mitmete dirigentide kujunemise oli väga suur, kui siin mõelda Vello Pähn või omaski, kes käis tema juures eratundides ja kes praegu Saksamaal ja Šveitsis on dirigent ja töö muidugi teate, see on omamoodi, väga raske. Sest peab ära mängima kõik, mis on kirjutatud ja trompetit alustanud väga paljude erinevate sekkovskist kohvi eest ja nii edasi. Luikede järves on ilusad trompetisoolod, näiteks. Ja see on mul väga hästi meeles. Luikede järve soolo kestab väga lühikest aega, aga seal jõuab mängija ära näidata oma taseme. Mitme pianistiga vesteldes on tulnud jutuks laulmise seos pillimänguga on see seos olemas ka trompetimängu puhul? Jah, see on väga suuresti olemas ja eelmise sajandi viimasel veerandil hakkaski Ameerikast levima üle maailma andnud Tšeikopsi õpetus. Ma nagu esimesena hakkas kasutama omamoodi metoodiliste teeriistana laulmist, see tähendab, et me oma kujutluses laulame ja sealt edasi on väga tihe seos ka huulte vibreerimisega. Et justkui varematel aegadel võib-olla pöörati suurt tähelepanu vaskulid õpetamis füüsilisele küljele siis nüüd tulid esiplaanile pluss ja, ja sealt edasi siis musikaalsus ja, ja ilus kõla ja selle raamatu teine osa ongi, et kaunist orkestri kõla otsima, et ega seda keegi nagu väga üles ei leia, see on küll Euroopas ja Ameerikas võib-olla paremini olemas kui meil, et meil on pikk tee seda veel otsida. Seda kaunist kõla tuleb otsida läbi igasuguse repertuaari, aga kuidas on selle puhkpillimuusika repertuaariga ja kas te olete ka mõnelt eesti heliloojalt tellinud puhkpillimuusikat? No maailmas on seda väga palju, aga andnud ideesid oma solfedžo õpetajale, otsale ma õppisin koorijuhtimist, siis ta vist oli neli aastat selline karm solfedžoõpetaja, aga pärast ta kirjutas meie tolleaegsel vaskulgiteetile prelüüdi ja fuuga Rustiku, mis kanti väga edukalt etega Leningradi vaskpilliseminaril. Ma ei mäleta enam, mis aastal see oli, aga tol ajal olid õppimas sellised mehed. Birk, Jüri Leiten. Siis. Ma mäletan, et toovat mängis Riho Mägi ja trombooni läheme põllu. See esitus Leningradis oli edukas ja ta kirjutas, seal näeme pürgile trompetikontserti, näitasin talle kaasaegset kool tol ajal kaasaegsest koole, siis siis ta kirjutas selle ikkagi väga raske, aga natuke hiljem võib-olla mõnda kohta lihtsustades. Neeme mängis siin veel tolleaegsetel Kvatro saatega, kontsertitel esitas seda Peterile juhatusel. Kem Harri Otsa prelüüdi press Academy esituses salvestis 1998.-st aastast. Marju Otsaga seoses me jõudsime sellise suure töö lõiguni, milleks on vaskpilliansambel. Kui me ennem rääkisime siin ilusast pilli kõlaste laulmisest, siis heale soolamängule kindlasti on vaja haridusteel mängida väga palju ansambleid et leida nagu ühine keel siis teiste pillidega harjutada hääles stiili ja minu jaoks just vastupidi, ansamblid on väga tähtsat tulevase orkistrandi karjääri jaoks. Võiks öelda isegi, et määravad Vaskmele ansamblitega. Alustasime kaheksakümnendatel aastatel Tallinna muusikakeskkoolis ja sellest ajast on mitmeid koosseise. Mõnede aastat on olnud võib-olla paremad, mõned aastad on olnud vähem õpilasi ja üks selline periood oli 93, neli. Kui me käisime selle ansambliga, mille me nimetasime siis brass, Academy akadeemia tähendab õppimist, et see meie jaoks oli nagu oma akadeemia. Ja see nimi tuli varem kui Eesti Muusikaakadeemia. Julgen öelda. Käisime esinemas Hamburgi kirikutes kahel järjestikusel aastal käisime Liakse festivalil siis järgmine selline periood oli võib-olla 96 kuni 98, kui me andsime välja koostöös Eesti raadioga oma see, kus on palju muusikat ja eriti seda koosseisu tahaks kiita, sellepärast et oli kannatlikkus ära õppida. Lood ja kõige parem kool on ikkagi mikrofon ja väga head lindistad, et seal ei saa ühtegi asja põhjendada, kõik peab olema puhas, siis on tõsiseltvõetav ja võib-olla viimasel õppeaastal 2010 ja praegu on jälle omamoodi väga hea koosseis, et me eelmine aasta andsime kaks jõulumuusika, kontsert Eesti kontserdis, üks oli jõhvisiks, oli kontserdisaalis ja selle koosseisuga me töötame edasi. Praegu. Aga millised on need orkestrid, kellega ta praegu veel töötate? No minu lemmikuks on ikkagi Tallinna muusikakeskkooli orkester. Me oleme nimetanud selle puhkli sümfoonikud, selleks et maailmas on sümbol wind, ansamblid, mis need tegelikult on sümfoonilise muusika orkester. Meie keskkooli spetsiifika on ikkagi kontsertmuusika ja kontsertmuusikute ja professionaalsete orkestrantide ettevalmistamine siis nimetust läheb meiega hästi kokku ja meie orkestrile pika ajalugu. Siin on olnud väga säravaid külalissoliste, aga ka kuulsaid dirigente nagu Teross Ameerikast või siis Ford Norrast. Taali Mosby, see tähendab ülemaalsuslased, puhkpilliansamblite, orkestrite organisatsiooni asutaja ja esimene president ja ta käis siin 94. 95. aastal ja tema nagu selline relvadeta, kiitis orkestrit ja lõi väga hea õhkkonna pärast mängiti kõvasti orkestrite juhatamisel loomisel muidugi on tähtis dirigendil, et tal peab olema eesmärk ja tal peab olema ka oma eeskujud. Ja ma olen selle maailmaorganisatsiooni liiget. Mul õnnestus olla Iirimaal aastakonverentsil ja seal kuulata maailma tipppuhkpilliorkestreid ja selle kõrgtaseme poole. Üritame ka meie püüda. Aga mida me siinkohal võiksime kuulata Tallinna muusikakeskkooli puhkpillisümfoonikutega? Ma tahaks pakkuda kahte lindistust, ükson Toomas toffi džungel, mis oli kohustuslik, mitte Euroopa konkursil, mitte Euroopa orkestrite konkurss on üks suurimaid ja tähtsamaid ja üldse me oleme käinud selle orkestriga kuuel või seitsmel korral rahvusvahelistel konkurssidel. Esiteks õpime väga palju, teiseks saame hinnangu rahvusvahelistest spetsialistidelt, et muidu võib juhtuda, et me siin kiidame 11 ise. Selle hinnangust saab väga palju õppida. Näide on, kui huvitavalt võib kirjutada ka puhkpillikoosseisule ja meie muusikat mängisid seda hea meelega. See salvestus on ka sellest ajast, kui Tallinna muusikakeskkooli puhklesin foonikud nimetati Eesti kooringu poolt aasta orkestriks. Ja teise näitena ma pakuks käesoleva aasta festivali kontserti mis toimus Estonia kontsertsaalis 13. veebruaril ja kus külalissolistiks oli Hispaania rahvus orkestri trompetisolist Manoll, kes hea meelega mängis meie orkestriga koos hispaania muusikat. Õpilastele kõigil õpetajatel ja vot see muusikas on see isiksuse tähtsus on äärmiselt suur ja noh, mõni ongi öelnud, et ma valida õiged õpilased, aga siin on ka inimeste andekus, siis on kaasasündinud mingid omadused, et ta tahab nagu viia oma sõnumit edasi anda, et ta ei taha nüüd harjutada ja ja muutuda tehniliseks paremaks. Et vot need sellised omadused, kui me õpetame soliste või kui me õpetame orkestri solist, siis peab väga paljud asjad peavad kokku langema, siin ma kirjutasin ka kõlast, et kõla otsimas siis tegelikult see harmoonia peab olema ühiskonnas ja orkestris, et see inimlik harmoonia ja muidugi õpetamisel õpilaste edasiarendamisel on võib-olla ikkagi ka mingi saatuslik moment, et vot need juhused peavad kokku langema, et inimesed saavad areneda ja meie nagu õpetajate ülesanne arvasingi, on, et viia kokku võimalikult palju häid juhuseid, et inimesest saaks õiges suunas areneda. Eelmisel aastal valmis teil ka käsiraamat trompeti õpetajatele tuule fantaasia. Hästi vahva pealkiri on sel õpikul. Seda saab selgitada väga lihtsalt, see on nagu sümboolne nimi, et meie muusika tekib meie fantaasiast, meie sisemisest kuulmisest. Selle taha jääb kõik siis haritus ja haridus ja kuulamiskogemused, eeskujud. Ja teine on see tööriist, mis paneb siis kõik õhu vibreerima, huuled vibreerima, see on õhk. Ja nii koostes võibki ainult tekkida ilus trompeti ja vaskpillimuusika. See õpik või käsiraamat on, ma olen sellega tegelenud väga pika aja tänu. Ene Kangroline, kes juhatab täielikult keskust tekkis võimalus välja anda. Asjalikke nõuandeid on seal raamatus väga palju, aga mis oleks kõige tähtsamad soovitused trompetiõpetajale? No võib-olla kõige tähtsam on ikkagi muusikahuvi ja trompetiõpetaja peab olema igati eeskujuks, kõigepealt kõlaliselt, ta peaks kogu aeg ette mängima, siis andma muusikalisi juhiseid, vaatama niimoodi samm-sammult millist muusikat kuulata, kuidas areneda? No siin meil tekib nagu vastuolu selles, et võime inimesi vaimustada. Aga kui nüüd kunagi on lõpetatud, siis tegelikult meie riigis ikkagi ei ole väärispalka Nalja sel teemal ei tahaks teha, aga nagu tahetaks, et me õpetakse, et siin saaks hakkama mujale ei saaks, siis oleks meil olemas inimesed. See nali on kurb, et loomulikult noored tahavad minna ära, kus on paremad töötingimused ja inimväärne töötasu. Niimoodi läks ka. 83. aastal läks Neeme Tilk Peterburgi ja ta jäi sinna, et tema on oma loomingus elu jooksul jõudnud kõik maailma tähtsamad, kes keset läbi käia Ameerikast Jaapanini on saanud mängida väga heas orkestris ja nagu me teame Läheksime nüüd jutuga 80.-te aastate keskpaika, mis oli teie isiklikus elus väga sündmusrohke. Viie aasta jooksul sündis teie perre viis last ja tänaseks on neist kõigist saanud muusikud. Kolm poega, Aarne, Neeme ja Jaan mängivad trompetit, jaan lisaks pärit tütar Mai, samuti klaverit ja hiivi viiulit. See on siiski haruldus muusikute peres, et kõigist lastest muusikud saavad, kuidas see nii läks? Ühest küljest ikkagi oluline oli see keskkond, et nad lapsed olidki sunnitud käima meeliga sel koos trompetitundides. Teie abikaasa meeli on pianist ja puhkpillimängijate klaverisaatja. Ja teisest küljest on muusikaeluga huvitav ja see on nagu peab püstitama kogu aeg eesmärke ja kõiki neid ei ole lihtne saavutada. Omamoodi keeruline on, et kui sa oled väga hea, siis peaks olema võimalused õppida paljudes kohtades. Kuigi Mul on vedanud, et Ivy lõpetab sel aastal Sibeliuse akadeemia magistratuuri. Tal on olnud Eestis väga head õpetajat. Divideeki Mari Tampere. Oma nime sai kiivi tulevase õpetaja hiivi Diviku järgi. Siinkohal kuuleme musitseerimas veel 16 aastase Tallinna muusikakeskkooliõpilasena. Teie pere lapsed on kõik konkurssidel edukad olnud ja ka teie näiteks saite viimasel Konbriiulgaks eripreemiat, kas see võistlusvaim ja hea esinemis värv on ka kodunt kaasa tulnud? Ma ei oskagi seda ütelda, sest et näiteks igal poolkonkurssidel Polegi sellist tunnet nagu oleks konkurss, vaid pigem lihtsalt järjekordne kontsert. Kui palju isal on kodus lastel olnud aega? Ma mäletan seda, et kui ta oli nii-öelda lapsehoidja rollis, siis ta ikkagi üritas seda ka läbi pillimängu meid ohjata. Kuigi noh, käisime suusatamas või käisime jalutamas või eriti just maa-alale on ta nagu rohkem olnud meie päralt linnas olnud, siis on rohkem olnud võib-olla teel. Seal me olime alati kolm kuud maal Võrumaal, jah. Aga maa poolt olnud alati selline tunne, et ta ei olegi niivõrd võtnud meid juba väiksest peale, kui lapsi, vaid kui just nagu natuke nagu võrdseid täiskasvanud. Ja toetanud jää niimoodi edasiminekuid ja püüdlusi, jah, aga samas ikkagi arvestanud meie enda soove ja minul on jäänud selline mulje, et ka näiteks kui poisid on valinud repertuaari paari, siis neil on olnud üsnagi vabad käed selles osas, et ei ole olnud sellist temapoolset kõige paikapanemist minu meelest. Kuigi tema muidugi korraldanud igasuguseid esinemisi just kollektiividele korraldab endale, et lastel ei oleks mitte ainult oma eriala tundvaid, oleks ikkagi koos mängiva väiksest peale, et see on alati olnud isegi minul, kuigi ma mängin viiulit, oli alati võimalus kaasa lüüa näiteks Võru vaskpillipäevadel mängida seal mingit ansamblit. Jäänud tundub, et teie sündisite perekonda, kus oli võimatu mitte hakata muusikaga tegelema, oli see nii. See oli küll niimoodi ja mitte, et see oleks niimoodi kohustus olnud, aga see oli kuidagi väga loomulikel. Et trompet mõtlesin küll ise kätte ja ma võib-olla olin siis neljaaastane ja hakkasin juba proovima seda pilli, kuigi jändivel haigeid hambaid kikud oli ta algusest oli kindlasti trumpetajale küll nagu mänguasi, minu jaoks vähemalt tuli selline, mille juurde nagu juskui ise kippusid või või siis, kui isa tuli koju, siis püüdsin jälle paar nooti ette mängida. Tallaja alguses mind küll keelati, sellepärast et tõesti päris noorelt ei tohi võib-olla liiga palju mängida, kui veel hambaid ei ole, aga see oli selline väga atraktiivne asi, kuidas see trump. No isa on olnud väga mõjukas trompetiõpetaja ja ta on pannud niivõrd palju poisse sellest pillist vaimustuma. Kas oskate seletada, mis selle lummuse taga on, mis on isa tugevad küljed? Noortesse ja meil on välja kujunenud selline huvitav süsteem, tundub, et on natuke vanemad poisid ja siis sinna peale kasvavad koos käivad mängimas ka väga noored trompetiklassis andisti poisid vanuses kaheksa kuni 20, ma ei tea, palju neid seal on kuidagi selline, et inimesed tulevad süsteemi sisse ja ja seal on päris tore moodi. Te ise olete konkurssidel edu saavutanud juba nii trompeti kui klaverimängus ning tegeleta terrigeerimisega. Kas muusikaakadeemias õpitigi ilusalt kolmel erialal? Trompetirea alguses esimesed kaks aastat, ma sain seda teha edasi, enam mitte. Praegu õpin klaveri erialal ning samuti õpin Paul Mägi dirigeerimisel klassis fakultatiivselt. Õppimise ajal tuleb kindlasti see mitmekülgsus väga kasuks, aga kuidas tundub praegu noh, ütleme edaspidise sihiseadmise suhtes, et millise ala poole endale Praegu seda võib-olla kõige rohkem kisub õppimiseni peale isegi võib-olla see siiski mingil määral nagu segab, aga ma tunnen seda, et kui ma mängin juba kas siis esinemistel sisse, tuleb siiski kasuks, et ma kuidagi tunnetan ka neid teisi alasid, millega ma olen tegelenud. Õppimise mõttes oleks siiski parem, kui oleks iga pilli jaoks iga päev lisaks veel topelt Aect sisse tõmmata seal niimoodi, et ma ei usu küll, et ma Ühe nendest niimoodi täielikult maha jätan. Aga kindlasti tuleb valida mingi suund, millega siis võib-olla rohkem tegeleda. Küll see aeg tuleb. Mulle meeldiks tegeleda tulevikus orkestrite delegeerida samamoodi, mulle meeldiks mängida kammermuusikat palju klaveriga. Mulle meeldib mängida erinevat muusikat. Natukene võiks rohkem kokku puutunud olla. Millega ma üritan tegeleda kaasaegse Moskva, mis on võib-olla natukene tahaplaanile ja uudishimu on suur. Kõike põnevat tundma õppida on küll. Aavo Otsa muusikastuudioplaadil mängib aga Jaan trompetit nagu vennadki. Siinkohal kõlab fragment torinaga Pariisist. Jätkame jutuajamist, haavod, aga tema muusikutest, lastest. Ja Neeme õpib ja peaks ka sel aastal lõpetab bakalaureuse Sibeliuse akadeemias. Aarne on käinud paljudel konkursidel ja võib-olla üks tähtsam Dontalguid võitis Riias 2006. aastal esikoha ja eripreemia rahvusvahelisel konkursil, kuigi seal enamus on Baltikumist, aga, aga see on professionaalide konkurss, et see on selline suurem saavutus, kõik väga hästi, aga nüüd edasi siit areneda, see puudutab meie noori. Et me peame nagu konkurent perma rahvusvaheliselt, kõigiga, praegu Euroopas, aga raske on ikkagi leida rahalisi vahendeid just õppimiseks, et käia väga erinevatel meistrikursustel ja koolides. Muidugi peab tänama, et meil on olnud palju toetajaid. Omamoodi sündmuseks oli, et meil õnnestus, sisaldas trompetimuusika CD, kus on paljud maailma trumptymaske tähtteosed mängitud ja sellel lindistusel oli meile suureks õpetajaks ja nõuandeks selliseks rangeks kriitikuks mati proua, kellele maja kindlasti juba annaks nendega loomist ja kuidas ma olen näinud teda töötamas professori tiitli, kuigi see Patty Browder on siis Eesti raadio helirežissöör. Mati Alaveril on jah, see omadused ta tähendab muusikat hästi ja selline rangus, et ta ei lase seal vigu läbi ja muud head. Ja sellele plaadile on nüüd jah salvestatud trompetimuusika tippteosed, aga esitajad on teie perekonnaliikmed. Jah, et seal põhiülesanne ikkagi, kes kogu aeg nagu lavale meeli, et on harjutanud need teosed esinemisküpseks ja eks samamoodi CERN on noorte poistega seal lindistada. See oli selline tore periood, meil. Kuuleme sellelt plaadilt Aarne Otsa esituses katkendit enescu legendist. Kuidas on oma lapsi õpetada? Ma tean, osa muusikuid väldivad oma lapse õpetamist, aga teie olete koolitanud kõiki oma poisse. Nad on ka mujal õppinud ja võib-olla on siin ka üks põhjus, et ega meil nii palju õpetajaid ei ole, kelle juurde Eestis tahaks panna, et kohati on see väga raske ja võib-olla ikkagi ei olnud õige, et ma ise õpetajana, aga ma püüdsin leida sellist keskteed, et oma kogemusi edasi anda. Praegu on mulle suureks abiks olnud. Vahetevahel aitab Jaan muusikakeskkoolis ja siis mul on mõned väga head õpilased, Viimsi muusikakoolis on just silmatõstet andekas Laur Keller. Tema trompetis ja sinna muusikasse on hinge sisse aidanud puhuda näeme, nende aktiivne osavõtt. Paljudel meistrikursustel on nüüd küllaltki laia silmaringi, et edasi andas trompetimängu saladusi. Nimi otsasoleerimisel kuuleme katkendit Clarki palast debütant. No teie ise olete saanud nii-öelda laiapõhjalise hariduse, pillimängus ja terrigeerimises, noorem poeg Jaan on aga oma muusikaharidust veelgi laiendanud ning lisanud sinna klaveri, millest on praegu Eesti muusikaakadeemiat lõpetamas. Jaanil oli veel, ta õppis algul kiivritega, siis siis ta sellest loobus ja ma julgen öelda, et klaverimäng on tal läinud hästi, ta on päris suuri konkursi võitja saavutanud, et võib-olla tähtsamad on Steinway konkursid. Lapsena kustes autsambussi, esimese preemia ja päris suur konkurss oli. Peterburis on selline konkurss nagu tee Barnassilisel, ta sai teise koha mängida Sibolkistega kontserdil. Muidugi, kui jõuame sinna Peterburgi, siis on meile kõigile olnud õpetajaks Jüri Bolshunov oli ka neeme Birgi ja üüri elektri näpata. Minu õpilane ütles nüüd hiljaaegu, et nagu nemad raiusid Jaani kiriku valmimisega, siis akna sinna Peterburgi siis tegelikult Peterburgi konservatoorium, tolleaegne Leningradi konservatoorium oli aknaks meile maailmas just sellepärast, et väga head orkestrid. Ja ma püüdsin siin kirjutada Jüri pool seal on vist et võib olla natuke idealiseeritud, aga vot tema nagu suutis edasi viia õnne, trompeti kooli, see oli väga tugev kuni seitsmeteistkümnenda aastani, kus siis imperaatorit teatrite orkestrites mängisid kuulsaid muusikuid Euroopast ja see nõukogud, et nagu ei suutnud neid ideaale hävitada, seal hinnati, kui lugeda ajaloost, siis dirigentide arvamused näiteks trainee kohta, kelle juures saanu Ta õppis, et vot tal oli haruldane ansamblimängu omadus, haruldane toon oskas sulada ansamblisse, et et nende väikeste intervjuude põhjal võib näha, kui kaugele oli vene sümfooniline muusika ja selle esitus arenenud enne suurt revolutsiooni ja nii mulla kui Ma arvan pürgiv Jüri Leiten oli Boltšanovi õpetamine suureks eeskujuks. Ta oskas igas olukorras nagu säilitada rahu ja, ja ka temal oli see kõla. On külge piano hõng, oli väga esikohast. Muidugi venelastel ongi lihtne, et kui, et kõik peab välja tulema, ilus olema, siis on juba hakkab midagi professionaalsest koitma ja kui mul poisid olid väikesed, siis käis siin Jüri Bolshunov. Ta käis peaaegu võib-olla iga laste tegi siin kursust ja nagu ma juba ütlesin, Tallovi haruldane oskas inimestega suhelda. Kuigi keelt ei osatud, siis leiti ühine muusikakeel. Ja tema oli kõigile suureks mentoriks. Sind Eestisse. Te olete siin jutuajamisel mitmel puhul toonitanud seda silmaringi avardamiseks, tähtsust ja erinevate kogemuste osatähtsust noore mängija loengus ja tegelikult viinud ka neid orkestreid ja ansambleid lugematutele, festivalidele, konkurssidele, kontsert turneedele, kus on olnud teie oma poisid samuti kaasas, nii et tegelikult on meie noortel olnud ka võimalus teisi kuulata ja sealt oma järeldusi teha. Ilmselt te peategi seda väga tähtsaks noore muusiku kujunemisel. Või on tähtis küll, et me sõidame ise kohale, ise mängime, aga omamoodi meie noored kangelased, et kui ma näiteks eelmine aasta läksime Prantsusmaa konkursil, siis sõideti minu arust üle 3000 kilovatti, järgmine päev mingit, et see meie jõulud ja kõik on paranenud. Aga noh, kui vaadata kadedusega, et sealt tulevad Hongkongist või kuskilt lennukitega orkestrit sõidavad luks bussidega, seal siis ikkagi sellisel elu olulistel momentidel on veel väga palju, kuhu areneda. Ja muidugi tahan tänada kõiki toetajaid Eesti Rahvuskultuuri fondist Kultuurkapitalist Kultuuriministeeriumist, kes on väga suure tähelepanuga suhtunud noorteorkestrite viimisse. Viimastel aastatel juhatate te Eesti noorte puhkpilliorkestrit ja see nimetati siin viimati aastal 2010 aastaorkestriga. Seal on häid muusikuid üle Eesti ja see on ka omamoodi mille kaudu saab edasi arendada meie noorte muusikute mänguoskusi. Noorteorkestrite on üldse keeruline see, et nad saavad vanemaks ja siis see koosseis muutub ja käesoleval aastal. Me moodustasime nendest muusikakeskkooli parimatest mängijatest ega Eesti noorte puhkorkist parimatest mängijatest sellises solistide koosseisu, mida siis tahaks nimetada ka Estonian You Find ansamblis ja selle orkestriga. Esimene nagu ülesaste oligi seal Muusikaakadeemia saalis sel aastal. Aga kindlasti me tahame sinna asja noorte buklör orkestrisse juurde saada noori mängijaid. Ja me oleme teinud sinna juurde lasteorkestri, et me ei saa kutsuda kõiki, kes soovivad sinna. Sellepärast et orkestri koosseis on praegu väga suur. Aga teha saaksime anda võimalikult paljudele võimaluse mängida heas orkestris selle orkestri traditsioonid on väga kauaaegset vahepeal, nagu ei tahetud tunnistada, et selle orkestri rajajaks oli nõukogude ajal Ilmar Tõnisson ja Ene Raid. Kuid me suutsime nüüd sõnastada oma bukletis niimoodi, et me oleme nagu selle orkestri õigusjärglased, et vahepeal, kui meie riik muutus, siis kadusid, et ära finantsallikad ja see orkester hakkas uuesti tegutsema, siis pärast Eesti vabariigi ajal Pik lõpetaksime saate ühe looga Eesti noorte puhkpilliorkestris. Ja see on meie kõige uuem lugu mis on kirjutatud tegelikult koolinoorte laulupeoks ja see on René Eespere dieszestus. Loo esitus toimus 13. veebruaril Estonia kontserdisaalis. Siin tahaks veel öelda, et Ühel poolaastal toimub suur selline noorte muusikafestival mille nimeks panime siis Jõu vints vest. Tallinn 2011 programmist tan lühidalt inglisekeelne esiteks selleks, et sinna programmida. Kõlab hästi. Aga see on tegelikult Eesti noorte puhkpillimängijate festival, kus siis säravat väliskülalised osaleb. Aitäh haavod saatesse tulemast ja kukud eile ja pillipoistele-tüdrukutele ikka palju rõõmu säravast puhkpillimuusikast. Portreesaate Haab otsast koostas Kersti hinnas, tehniliselt teostas Katrin maadik. Saadet jääb lõpetama René Eesperevestlus.