Tere, mina olen toimetaja Kersti Inno. Tänases saates tulevad käsitlusele järgmised teemad. Eelmisel nädalalõpul, 11.-st 13. veebruarini toimus Tallinna filharmoonia korraldusel festival täiuslik vaikus kus esinesid plaadifirma ECM artistid. Seekordne festival põhines Vahemeremaade muusikal ja filosoofial. Märksõnadeks vabadus, loomingulisus, rännakud, päikselisust, kuuleme Igor Karsnek muljeid. Tuleval nädalal, 21.-st 26. veebruarini toimub Londonis Eesti fest, kus toimuvad töötoad ja esinevad Vox Clamantis. Suur pilve. Weekend Guitar Trio, Christian Randalu ja Eesti klaveriorkester. Kuuleme intervjuud Eesti suursaatkonna kultuuri esindaja Reet Remmeliga ja immo Mihkelson intervjuud Eesti festivalil saatori BBC produtsendi Fiona Tolkingtoniga. Saate põhiteema on 20 aastat muusikateraapiat. Eestis räägivad eesti muusikaterapeudid alis Pehk ja Malle Luik ning USA tunnustatud muusikaterapeut New Yorgi Ülikooli õppejõud Benedict Esseebi. Lisaks kuulame lühiuudiseid head kuulamist. Sülgaja. Eelmise nädalavahetuse peamisel KUMUs toimunud festival täiuslik vaikus. Teie Eestis järjekordselt mitmeid plaadifirmaga ECM seotud artiste ja muusikat. Reedest püha taevani mahtus kõneluse festivali raamidesse kokku kolm kontserti ja üks filmiprogramm Issemm loojast Manfred aiselist. Kohale oli tulnud ka karismaatiline Manfred asja riise ning pärast filmi toimus ima Mihkelson juhtimisel samuti avalik vestlusring. Tolle eksklusiivse laadi firma juhiga. Kolmest festivali kontserdist, mida ennist nimetasin, olid kaks reis esinejate päralt ning kolmanda sisustasid eelmisel pühapäeval Mustpeade, kas Tallinna kammerorkestri ja nüüd ansamblid, solistid, kavaga issi-emme ja Eesti tänavuse festivali täiuslik vaikus. Žanriliseks prioriteediks oli seekord kammermuusika sest ka mõlemad välisesinejad Anja lehneri tuua ja Norma Winstoni Jastria liigituvad mõistagi jus selle žanrimääratluse alla. Kuid enne veel, kui kõnealuse festivali programmist rääkida, tahan juhtida tähelepanu ühe mu tuttava muusiku küsimusele, et kas ainult kolm kontserti annavad festivali mõõdu välja või mitte. Et kus see piir on, et kas näiteks kahe või isegi ühe kontserdiga üritus saab siis ka festivaliks nimetada? Iseenesest ju igati põhjendatud küsimus. Aga asi on selles, et meil siin Eestis on tavaks on korraldada selliseid festivale, kus muusikapidustus kestab järjest nädal aega kuid mujal maailmas kasutatakse ka ka teistsuguseid ajagraafikuid. Nii võib mõni festival kestab tervelt kolm kuud vaid üks temaatiline kontsert või siis vastupidi. Umbes paarkümmend esinejat pakitakse kõik ühele päevale. Võimalik, et ka ööle. Kui meie oma üheöö festivali kumu öö silmas pidada. Nii et targem oleks siinkohal vist üle arvuse piir mitte tõmmata, kuid tuleme nüüd äsja lõppenud täiuslikuks vaikusefestivali juurde tagasi. Eelmisel reedel esines festivali avakontserdil üks Iseäraliku duo tšellist Anja lehner Saksamaalt ja pianist Vassilis Sabrapulos Kreekast. Kuid isaralikuks tegi duokontserdi pealkirjaga laulud, hümnid ja tantsud. Aga nende kavaga, kus 10-st esitatavas loos tervelt üheksa heliloojaks oli märgitud George. Kuna usutavasti mitte kõik meie kuulajad ei pruugi olla esoteerikahuvilised, siis vajab sõnakombinatsioon helilooja kurdiew ka väikest kommentaarium. Seda enam, et festivali kava raamatusse oli tema kohta kirjutatud päris mitu eksitavat faktiviga. Näiteks oli seal märgitud. Ta oli kreeka filosoof. Ja siis oli tolles raamatus täiesti ainulaadne geograafiline avastus. Edgurtšiew sündis Kreekas Armeenia piiri lähedal. Kes on silmanurgast hobust vaadanud, sebis teab, et Armeenia ja Kreeka vahele jäävad Kaukasuse must meri ja umbes 3000 kilomeetrit. Tegelikult oli kurdiiev, nagu nimigi ütleb, sünnijärgsel hoopis Tsaari-Venemaa alam ning tema passi seisis teistimina Giorgi Laanovitš kurtšiew. Tõsi küll, tema isa oli tõepoolest sünnipäraselt kreeklane, kuid mitte see pole antud juhul. Tegelikult on oluline tõsiasi, et kurt hiljem oli 20. sajandi esimese poole üks suuremaid müstikuid jäisoteerikuid. Tema raamatus neljas tee on kirjas õpetus, kuidas keha, vaimu ja maailma kõrval, mis on siis esimesed kolm teed arendada oma personaalset sisekosmost, et lõpuks välja jõuda ärkamise ehk valgustamiseni. Ja muusikal on iive järgi selles protsessis väga oluline roll. Kuna läbi muusikapidavad edasi tunduma kogu universumi energia. Pole siis imestada, et maailmas palju ringi rännates kogusculdiiev kohalikele rahvaviise alates Kesk-Aasiast kuni Egiptuse Ni ning nendesamade kursiievi kirja pandud rahvaviiside ja hümnid alusel kõnealune ana Lehtneri ja Vassilis sõbrapuuduse duo. Kumma kontserdil siis improviseeriski? Peab kohe ütlema, et see oli nii-öelda ette valmistatud improviseerimine. Kuna mõlemad interpreedid kasutasid mingil määral noodipuldil olevat noodimaterjali kujuneda aeg-ajalt ikka pilgu heitsid. Ansamblis ja koosmängu ja teineteise tunnetamise mõttes oli see tšellistid pianistid etteaste kahtlemata iga pisema detailini läbi mõeldud ja viimistletud, mingit kollektiivse improvisatsiooni kaasneda võivat juhuslikkust kõrv nagu ei tabanudki. Selle kontserdi peamisteks märksõnadeks võinuksid olla süvenemine ja meditatiivsus kuid kriitilise remargid. Peab siiski märkima, et kogu nende kontserdi üldine toonus jäi siiski võrdlemisi stabiilseks. Nii ana lehter tšellot, kuivassilist, Sabropulas, klaveril, musitseeris mõlemad peamiselt keskmises registris ning kasutasid ka dünaamika skaalas ikka enamjaolt metso ehk keskmist diapasooni. Kui ma hiljem sellele duoplaati kuulasin, sain aru küll, milles steriilne üldmulje tuli. Nimelt on kumu poksiakustika hästi summutatud ja mat? Seal ruumi kaja praktiliselt puudub. Kuid plaadil oli see akustiline ruumi kaja olemas ning muusikale lisandus seetõttu ka väga oluline sügavusmõõde. Nii et mõnikord on plaat palju elusam kui elav esitus ise. Ning olgu lõpetuseks öeldud, et meditatiivsus ja isegi krüptootlisus loomustatud, samuti festivali teise väliskülalise Norman Winstoni jazztrio musitseerimine, kes on küll mitmekordne Grammy nominent, kuid paraku minu arvates teenimatult optinast seni ilma jäänud. Ja kuivõrd festival täiuslik vaikus oli seekord ise täiuslik, see jäägu ilmselt juba kuulajate otsustada. 21.-st 26. veebruarini toimub Londonis Eesti fest. Sain telefoniühenduse Eesti suursaatkonna kultuuri esindaja Reet Remmeliga, tere päevast. Tere päevast. Küsiksin kõigepealt, kuidas selle festivali idee tekkis ja programm kujunes. Idee autor on piidisti, muusikaprodutsent, jooned, loogika ja tegelikult on ka festivali nimi, temal see on, aga oli viis aastat tagasi meil hästi tore koost. Oxfordis oli ka pisikene Eesti festival. Aga seda programmi kokku oleme pannud kolm aastat, nii et Jonadokincon ja eestlasest. Ja on see seekord Eesti või Tallinna kultuuripealinna raames või kuidagi sellega seotud. Jah, kahtlemata, kultuuripealinna tahame me rekla daamidel siin kõikidel oma üritustel, aga eriti sellel korral Eestis Eestil. Ja on hästi hea meel, et kultuuripealinn ise on ka panustanud ja haakunud on hästi mõtlemisega kaasas olnud. Kuidas seda festivali korraldada ja kuidas kultuuri Tallinna annaksin reklaamida, igatahes on meil tulemas ka lisaks tervele reale kontsertidele Workshop idele ja loengutele ka infolaud trütmised, bännerid kõik, mis tutvustab kultuuripealinna, sest et iga väike lisareklaam vastastikku võimendab 11. Mis eesmärgid said üldse püstitatud selle programmi koostamisel? Tegelikult on see esimene eesti teemale pühendatud festival Londonis ja peab ütlema, et selles mõttes pole see ülesanne just väga lihtne olnud. Konna Londonist ei ole eriti reklaamida. Ütleme, et selle rahvuspõhi, selle toetuvad kultuuriprogrammi. London on lihtsalt niivõrd rikas oma igaõhtuse, muusikavaliku ja üldse kultuurivaliku poolest. Märksa lihtsam on sellist asja teha kuskil väljaspool pealinna. Aga. Ja paigaks saagi üks kolmest Londoni mammutkultuuri keskusest Arvikani Saustancy kõrval uus kultuurikeskus nimega Kings pleis. Ja kuna Kingspleisson hästi innovaatilise programmiga, siis tegelikult meile see mõte väga meeldis, et seal teha Eesti muusikafestival, kuna nii arvab ka Fiona ja seda on olnud hästi rõõm koorida, et eesti muusikat võiks pakkuda omaette nime ja oma pealkirja all. Nii et selle festivali programmis on palju esinejaid, aga näiteks üks kontsert on täielikult pühendatud eesti heliloojatele ja heliloomingule imelist laari, orkestri kontsert, nii et see oli nagu teine ülesanne. Kolmas, mida võiks ka nimetada see, et kuna tõepoolest siin linnas on üsna keeruline leida nagu kõlapinda ja publikut ja reklaami siis hästi otsustav punkt oli see, et kas me saame endale head park, närid partneri või paiga kui ka reklaami osas. Ja praegu on küll tunne, et meil on ikka Londoni parimad partnerid on meiega. Terve rida trükiseid ajakirjas piano oli väga kena artikkel klaveriorkestrist oma ettesaated tulevad, leidis jaoks on Insioon resonants ESM-is. Et ta vae songlain, Essoud, kõik nad kajastavad nagu meie festivali. Nii et ühel väikesel kultuurrahval on vaja erilisi oskusi ja kontakte, et suures Londonis üldse nii-öelda pildile pääseda ja mõju avaldada. No ma arvan, et jah, et need kontaktid, nii et olulised asjad ja selles mõttes on hästi hea meel, et nagu teema on hästi aktuaalne nii Eestis mitmes vallas kui ka on siis ulatunud väljapoole Eestit, nimelt Tallinn Music riigiga on meil hästi tore ja tihe koostöö ja ma arvan, et see on üks kõige olulisem asi tegelikult. Oleks personaalsel tasemel tõepoolest, neid sidemeid ka hoitakse, soojaks toidetakse? Aasta Tallinn Music riigile, loodan, et läheb siit. Neli produtsenti, kellega oleme siin koostööd teinud ja Tallinn Music Week hästi lahkelt pakkus, et nemad võtavad nad märtsi lõpus vastu. Tean, et ka muusikat. Kes valis need esinejad välja sellele festivalile just muusika osas? Joanna tegelikult programmi kokkupanija ja ma arvan veelkord, et on ka hästi oluline, et programm ei paneks kokku inimene, kes tunneb kohalikku publikut ja kohalikku maitset. Muidugi disainis Joonale pakutud ette nii-öelda kastide kaupa praktiliselt kogu Eesti muusikavõimalused aga lõpuks jäi siis selline valik viiest kontserdist kahest šokist ja loengutest. Nii et Fiona käsi mängus. Suur aitäh, Reet Remmel ja soovin edu Eesti muusika- ja kultuuri tutvustamisel Londonis. Edu on hästi vaja ja edu on vaja just nimelt muusikutele endile ja heliloojatele, nii et mina soovin neile edu lava peal. Lisaksin siia juurde, et Eesti festi toimumispaik, Kinks pleis on selline koht, kus mängivad näiteks Marta argeris ja teised tuntud muusikud. Nüüd aga kuulakem, immo Mihkelson, intervjuud festivali kuraatori, BBC produtsendi Fiona Tolkingtoniga. Jana Tool Kingdom on eesti festi kuraator, ehk siis kava kokkupanija. Ta on selle festivali kunstiline juht. Tegemist on neljakümnendates daamiga väga aktiivse ja muusikas Uudishimuliku inimesega. See ei ole, teatab BBC-s. Ja siin raadiokuulaja on kindlasti kuulatama häält festivali prom süle kannetelt ning vahetevahel on Fiona tolku on juhtinud ka otseülekandeid Londoni Vigmarhooli kammermuusika kontserditelt. Aga Inglismaal teatakse teda kõige enam raadiosaateleitnant Šankron järgi. See on niisugune saade, mis sarnaneb klassikaraadio hilisõhtusele fantaasiale. Tõlkinud on räägib, et tema arvates on leitnant Johnson huvitav saade. Mikstuur. Tšassist rahvamuusikatest ja vanamuusikast muusika elektroonilisest suundadest ja eksperiment alismist. Selles saates on muusika alati esiplaanil ja tema üritavad seda kokku sobitada võimalikult huvitaval moel. Saade võimaldab tal hõlmata eri stiile ja esitada mitmesuguseid muusikutüüpe. Just niisugusena kirjeldab Fiona Talking oma stiili teravat saadet. Leid näid Johnson raadio tööle on suur vaheldus olla kontserdite esitleja ning festivalide kureerija. Nii ta kinnitab. Eesti fest Londonis fokusseerub eesti muusikale feonade Orpington. See on ja ei ole talle eemaldumine raadidest sest mõlema tegevuse ühendajaks on tema soov jagada teiste inimestega huvitavat muusikat. Ma tunnen muusikuid, ütleb Yana doltinctor, ma tean, mis neile meeldiks teha ning ma pakun neile huvitavaid võimalusi. Ja et tema töise elu keskmes ongi muusika ja muusikud, eelkõige siis ei olevat ka kuigi tähtis, millises tema tegevuse vormisse kirg avaldub. Tegelikult on Fiona Tolkien, Tanel kirjandusalane haridus, magistrikraad ning muusikas on ta nii-öelda seikleja, ehkki raadiotöös on tegemist muusikaajakirjanikuna tõelise kõrgprofessionaaliga. Lisaks muule on Diana tool Clinton ka suur norra kultuuri ja muusika austaja. Ja Norra riik on talle kui sõnumi levitajale omistanud isegi riiklikke autasusid ja preemiaid. Küsisin temalt, kas ühe põhjamaa vastu tekkinud huvi oli tingitud mingist konkreetsest ajendist. Põhjuseid oli mitmeid, räägib Yana. Toom on, kuid suurim neist oli võimalik seotud Izemiga. Suurem osa maailmast saab norra muusikutest ja muusikast teada just selle plaadifirma plaatide kaudu. Ning see muusika on üsna teistsugune võrreldes tavapärasega. Ja Fiona Tolginud lisab veel, et eriti paelus teda idee põhjamaast. Kui kõige olulisem tõuge tuli jah, plaadifirma ise muusika kuulamisest ja seda oma saadetes. Jana Tolkien räägib, et plaadifirmasid nagu Issemm olevat võimalik peaaegu et pimesi usaldada sest inimesed juba tunnevad nende kõrget kvaliteedistandardit. Ja sa tead, kuulates, milline on suhe produtsendi ja muusikute vahel. Kõik sellest ei pruugi ju inimestele muusikas meeldida. Aga soov kuulata uudishimu ja teadasaamise kirg on ikkagi. Ning mõistagi peaksime Norra ja Eesti põhjamaises vahel leiduma mingi seos. Mida Fiona tolku on, sellest arvab küsimusele vastates räägita vaikusest ja ruumist ja teatavast tagasihoidlikust leebusest kui ühendavast joonest muusikas. See tasasiis ja sisevaates, mida seonotootildan kuuleb nii norra kui eesti muusikas kätkevad samal ajal ka suurt kirglikkust ning korraks naasta, siis Emmy juurde oletab ta, et just sellel kombel õppisid paljud inimesed Väljaspool Eestit tundma Arvo Pärdi muusikat ja hakkasid seda armastama. Ja Fiona Tolkingtoni sõnul loob Pärdi muusika isemi plaatidel seosed Eestiga sarnasel moel nagu Jan karbareki muusika loob seosed Norraga. Lisaks Arvo Pärdi muusikakiitmisel peatub Yana Talking talvel Veljo tormisel ja Erkki-Sven Tüürilt kuid järgmisel nädalal Londonis algavale Eesti festile on Fiona told Clinton valinud ka muus eesti muusikat. Palusin, et ta põgusalt sellest räägiks. Festivali kuraator räägib, et tema soov oli peegeldada midagi niisugust mida ta teadis olevat Eesti avara muusikalise maastiku oluline osa. Ta käis aastaid tagasi BBC tiimiga Eestis ja siis olevat teda rabanud muusikute entusiasmi ning muusika kvaliteeti ulatus. Ta kiidab Vox Clamantis ja muusika ilu, eesti klaveriorkester erilisest liigendid, Taar Trio eksperimente, rismi džässpianist, Kristjan Randalu ja rahvamuusikuid. Diana torkinud neid jätkub kõigi esinejate iseloomustamiseks ainult häid sõnu. Ja ta ütleb, et festivalil peaks leiduma midagi igasugusele muusikamaitsele. Mulle meeldib, kui publik saab võimaluse proovida uusi asju, ütleb feonodolkington. Ja võib-olla saab ta ka veidi aimu Eesti muusikast, mis teda ehk hiljem ise Tallinnasse minema meelitab. Tooging loodab, et Londoni populaarsesse ja hubasesse kontserdipaika Kings Place meelitab festival kohale hulga publikut. Seal olevat üpris lojaalne kuulajaskond ning Eesti muusika on ju huvitav ja hea kinnitada. Kuulsite festivali Eesti fest kava kokkupanija BBC tuntud saatejuhi Jona Tolkingtoni selgitusi. Eesti Fest toimub Londonis 21.-st 26. veebruarini ja seal esinevad Vox Clamantis suure pilve Weekend Guitar Trio, Kristjan Randalu ja eesti klaveriorkester sülgaja. Eesti muusikateraapiaühingul täitus 20 tegevusaastat. Selle sündmuse väärikaks tähistamiseks haldas ühing eelmisel nädalal Eesti muusika ja teatriakadeemias koolituse sissejuhatus analüütilisse muusikateraapiasse ja konverentsimuusika tervise heaks. Psühhodünaamiline lähenemine muusikateraapias. Konverentsil oli kaks plenaarettekannet ja kaheksa töötuba kutsutud põhiettekandja Benedict Esseebi tunnustatud muusikaterapeut, USA vast New York'i ülikooli õppejõud tegi ettekande musitseerimisele põhineva analüütilise muusikateraapia rakendamisest Psähhiaatrilises ja meditsiinilises kontekstis. Kogenud muusikaterapeudi ja muusikateraapia koolitaja alis Pehki ettekanne käsitles üht tänapäeva enim rakendatavat psühhodünaamiliselt suunitletud muusika kuulamisele põhinevat muusikateraapia meetodit. Juhitud kujutused ja muusika. Vonni meetod. Paralleel sessioonidena toimuvates töötubades jagasid oma teadmisi ja kogemusi Eesti muusikateraapia spetsialistid Malle Luik, Eve lukk ja Tiiu Arro, samuti Benedicti seibi ja Alice Pehk. Lisaks neile olid esinejad noorte hulgas USA Minnesota Ülikooli õppejõud, liikumise tantsuterapeut, Harbaranorstram rööb kogenud psühhiaater ja psühhoterror Beut Andres Sild ning Jungiaanlik psühho analüütik Ursula Peterson. Töötubades käsitletud teemad hõlmasid muusikat, pia rakendamist erinevates valdkondades töös, depressiivsete klientidega, sealhulgas lastega töös kinni peetavatega, kergemate psüühiliste probleemide puhul aga ka Päevase sisemise tasakaalu ja harmoonia säilitamisel ning probleemide kanaliseerimisel ennetavas muusikateraapias plas. Käsitlemist leidsid samuti Jungi Jaanliku psühhoteraapia erinevad aspektid psühho, draamaelementide mitmekülgne rakendamine ning teraapiameetod autentne liikumine, mis on rakendatav teraapilises töös väga erinevates sihti ja vanusegruppidega. Palusin stuudiosse alis Pehki Eesti muusikateraapiaühingust. Taastat muusikateraapiat, Eestis on olnud ilmselt otsimise ja avastamise, õppimise ja enesetäiendamise teekond ning väga individuaalne protsess ka personiti. Aga kas saaksite siiski üldistada praegust olukorda Eestis, muusikateraapias? Jah, muidugi, kui me mõtleme nüüd selle aja peale tagasi, mis oli 20 aastat tagasi või tegelikult veel natukene varem 80.-te alguses juba tegelikult muusikateraapia, ütleme siis niisugused pisikesed kombitsad hakkasid jõudma ka Eestimaale ja, ja me peame olema hästi tänulikud Saima Tammele, kes oli tol ajal siis Tallinna Pedagoogilise Instituudi vist nii seda nimetati ja töötas seal õppejõuna ühtlasi ka pediaater ja omaniustele isiklikele suhetele, põhinedes siis käisid siin mitmed lektorid välismaalt kes siis juba muusikateraapiast natukene rohkem teadsid, jagasid neid teadmisi ka meiega ja, ja sealt tekkiski siis suurem huvi, tihedamad kontaktid ja aastal 90 ilmselt me siis olime nii valmis, et, et oli võimalik kase ühinud moodustada. Ja lisaks sellele koos selle ühingu moodustamisega läks käima ka kohe niisugune esimene muusikateraapia algkursus, mida siis tol ajal viisid läbi soome muusikaterapeudid. Kuidas see tegevusvaldkond on teil laienenud, millega alustasite ja millega praegu muusikaterapeudid tegelevad Eestis? Alguses muidugi polnud need koolitatud inimesigi, et see oligi tegelikult esmane ülesanne, et koguda teadmisi. Ja siin mina jaamani veel meie hulgast käisid ka siis välismaal seda tegema, sest kuna ütleme siis niisugusel kõrgemal tasemel siin seda seda võimalikku omandada ei olnud. Ja, ja noh, ei saa nüüd öelda, et see on otseselt ühingut eine, aga ikkagi sealse seemnekena hakkas idanema ja kas või koolitusest räägime siis tänasel hetkel on siis Tallinna Ülikoolis olemas kunstiteraapiat nii bakalaureuse kui magistriõpe, millest siis muusikateraapia on küll üks väikene osa, aga ta on seal ikkagi räämas. Ja need muusikateraapia baaskoolituse on tänaseks läbi käinud juba osalu umbes 300 inimest, nii et tegelikult päris palju ikkagi Eestimaa peal on siis nüüd neid, kes teavad, milles see mõtteviis seisneb, milline on muusikateraapiline lähenemine. Ja kui nendest otseselt muusikaterapeudi tööd ei tee, siis kasutavad nad neid teadmisi ja oskusi ära oma igapäevatöös, olgu nad siis näiteks sotsiaaltöötajad või psühholoogid või näiteks eripedagoogid, kes tegelevad erivajadustega inimestega ja nii edasi. Noh, ütleme siis niimoodi, et praegusel hetkel ma julgeksin öelda, et kuskil paarkümmend inimest Eestis on sellist, kes julgelt öelda, et nad on tõesti muusikaterapeudid ja teevad seda tööd oma oma parimal moel kus nad peamiselt ütlevad, nad töötavad hästi, erinevates institutsioonides, on ka muusikaterapeut ja kellel on erapraksis olemas, et just pean ütlema seda, et tänapäeval nagu küsitakse, et kuidas ma leian ühe muusikaterapeudi üles siis noh, internetist uurides kindlasti leiab ühte teist, et me oleme praegu sellega just tegemises, et muusikateraapia ühingu kodulehele siis ka tekitada niisugune informatsiooni koht, kus siis tõesti inimesed saaksid kätte infot vastavalt siis sellele valdkonnale, kus nad siis abi vajavad. Et see sinna tuleb lisada, kui öelda, et muusikateraapia ühingu liikmed ei ole kõik muusikaterapeudid, et seal on nagu muusikaterapeutide ühing vaid muusikateraapiaühing mis siis koondame laiemalt neid inimesi, kes muusikateraapia vastu huvi tunnevad või siis ühel või teisel viisil seda oma töös rakendanud. Osalesime konverentsilt koos kolleegi Annika Kuudaga ja saime mõlemad suure elamuse, eeskätt Benedict Esseebi töötoast, kus iga osaleja musitseeris erinevale instrumendid. Tegime USA muusikaterapeudiga pika intervjuu, millest siinkohal kuulaksime mõne lõigu. Ostsin ka teraapias on väga iseloomulik tekitada helisid erinevad kujuga, erinevast materjalist, erinevad testituurikale, oma võimsuse ja erineva otstarbega pillidel, nagu näiteks templikellad, kongid, kirikukellad. Kasutada võib mis tahes maailmas leiduvate kultuuride ning muusikakultuuridega seotud instrumente nagu näiteks Põhja-Ameerika indiaani flöödid. Muusikainstrumendid on muusikaterapeutidel samasugused töövahendid nagu arstidele, vererõhuaparaat või stetoskoop. Pillid on ka meie suhtlusvahendid. Me loome nende abil oma klientidega ühenduse, et jõuda klientide, emotsioonide, tunnete, mõtete ja kujunditeni. Need kõik on muusikas, mis võib-olla nytonaalne kui Atonaalne. Ja ta on väga kaootiliselt või hoopis rütmiliselt ja väga hästi struktureeritud. Muusika iseloom sõltub sellest, kes on klient sellest, millega muusikaterapeut kliendi puhul töötab sellest, millises seisundis klient nii kehaliselt, füüsiliselt, vaimselt, hingeliselt intellektuaalne, reaalselt kui arengulises mõttes on. Kus muusikateraapiat kasutatakse. Aga millised on tänapäeval kõige rohkem kasutuses olevat meetodid? Tänapäeval on kolm peamist meetodit juhitud kujutlused muusikasse, mis on retseptiivne muusikateraapiavorm ehk siis põhineb salvestatud muusika kuulamisel. Siis on olemas noortov Robintsi muusikat. Apjamis põhineb tonaalsel klassikalisel muusikal ja mis on rohkem levinud töös puuetega laste või tunnetuslike probleemidega inimeste puhul ning mille filosoofia põhineb humanistliku le psühholoogiale. Kolmandaks On olemas analüütiline muusikateraapia, mida kasutatakse nii täiskasvanute kui laste puhul psühhiaatrias ning samuti meditsiiniliste traumadega inimeste puhul. Analüütiline muusikateraapia põhineb analüütiliselt psühholoogial, mis tähendab, et muusikaterapeudid on ise läbinud analüüsi muusikateraapias ja psühhoanalüüsis ning selle meetodi. Filosoofia põhineb Carl Jungi, Sigismund Freudi, Manderloni, Alfred Adleri ja Melanie Kleini teooriatel. Oluline on teada, et igal inimesel on oma unikaalne eneseväljendus. Pole olemas kaht samamoodi muusikas väljenduvat inimest. Käte etet. Muusikateraapia abil saab õppida nii iseendas sisemist kuulamisoskust kui ka võimet osata kuulata kaasinimest. Samuti õpetab muusikateraapia kuulama vaikust ja vaikuses olemist, sest ilma pausideta poleks muusikat olemaski. Eriti tänapäeval, kus inimestel on väga kiire ja kus ei lubata endale puhkust, kus ei anta endale võimalust rongilt maha hüpata kas või ainult selleks, et võtta aega mesilase sumine kuulamiseks või langevate lumehelveste nautimiseks. Muusikateraapia aitab sul õppida kuulama. Muusikateraapia õpetab kuulama nii iseennast kui sinust väljaspool olevat, õpetab kuulama loodushelisid ning teisi inimesi. See õpetab suhtlema ja oma häält kasutama mis on samuti väga võrratu instrument ning mis on kõigil olemas. Muusikaterapeudid julgustavad tihtipeale klient, et oma häält kasutama ja see ei pruugi isegi tähendada rääkimist, vaid lihtsalt häälitsemist. Nad õpetavad inimest häälitsema, õpetavad oma sisemist ning välimist häält leidma, seda kuulama ning laulma ka iseendale laulma. Näiteks on väikestele lastele väga omane mängides ümiseda. See on oskus, mis kooli astudes ära keelatakse ning sellest on väga kahju, sest iseendale laulmine on väga tervislik. Muusikat kaapia aitab kuulata iseendas sisemist rütmi, omas südame häält, pulssi, kuulata oma sammude tempot, kõiki neid parameetreid, mis on olemas klassikalises muusikas sest need on olemas ka meie kehades. Seega aitab see õppida kuulama ka oma keha, näiteks mängides mõnda instrumenti peame selleks tegevuseks end liigutama, aga see omakorda loob sideme oma keha tunnetamisega. Huvitavam ka, et mõned muusikaterapeudid töötavad juhtidega, kes õpivad rääkima näiteks väga madalalt resoneerima bassi pillihelide kaudu mida nad tunnetavad oma kehas ehk et nad õpivad suhtlema läbi muusika, mida nad ei kuule. Ning see on ju väga huvitav ja vaimustav. Olen ise töötanud klientidega, oh, kes õpivad muusika kaudu taas käima, kui on kaotanud näiteks mõne jäseme või ka klientidega, kes õpivad uuesti rääkima, kuigi on kaotanud kõnevõime. Seega võib muusika olla hea vahend selleks, et asendada kaotatud funktsioone, ütleb Benedict Esseebi Benedict SEB rääkis ka sellest, et tänapäeval on muusika tihedalt seotud tehnoloogiaga ning ka super viisorid juhendavad muusikaterapeute näiteks interneti teel läbi Skype'i. Seda teeb ka tema, aidates läbi Skype'i muusikaterapeute kogu maailmas. Koos musitseeritakse õpitakse uusi tehnikaid, leitakse uusi võimalusi uue töö leidmiseks või praksise avamiseks. Benedict Esseebi tõi näite, kus ta pidi tegema tunni lausa terve grupiga läbi Skype'i, sest ei pääsenud suure lumetormi tõttu haiglasse. Samas toonitas ta, et loomulikult on alati parem olla inimese juures, sest lähedus on väga oluline. Niisiis võib rääkida muusikast ka kui vahendist, mis aitab ületada hirmul läheduse ees sest koos laulmine või koosmusitseerimine on väga intiimne tegevus. Eesti muusikateraapia kohta olid Benedict Esseebil järgmised tähelepanekud. Minu meelest on muusikateraapia siin Eestis arenemisjärgus on minu teada 20, haritud muusikaterapeuti, mis mõeldes rahvaarvule üks ja pool miljonit inimest on väga suur hulk. Eesti muusikaterapeudid on liikumises, astuvad üha enam üles konverentsidel, nad kujundavad oma identiteeti, peeti ehk siis Eesti muusikateraapiat, mis erineb mis tahes teise regiooni, mõni või riigi muusikateraapiast, sest selles kasutatakse eesti muusikat. Viimane on asealus. Üldjoontes tulevad inimesed kõige sellega, roosa, kirjutatakse ja vahetatakse artikleid ning raamatuid. Mul on olnud hea meel, et olen saanud koolitada siin eesti muusikaterapeute analüütilise muusikateraapiatehnikate osas ning näidata neile, mida tuleks veel, on ta. Samuti olen saanud näidata eesti muusikaterapeutidel seda, kuidas nad saavad kasutada muusikat kui väljendusvahendid nende endi töös. Ükskõik kellega nad igapäevaselt ka ei tegeleks. Peale selle usun, et sain nende uudishimu pisut ergutada. Mul on tunne, et siinsed inimesed janunevad uute teadmiste järele muusikateraapiast ning nad on väga avatud, võttes kõik uue, nii-öelda välismaailmast tuleva kergesti omaks, ütleb Benedicti. Seib. Eesti muusikaterapeudid on väga loomingulised ning paljudel neist on sügav side oma häälega. Näiteks, tehes siin üht töötuba, märkasin, et Me lõpetasime sessiooni kahel korral improviseeritud koorina kuid see ei üllatanud mind sugugi siin, et koorimuusika moodustab suure osa eestlaste muusikalisest identiteedist ja seda, et inimesed tunnevad end lauldes hästi, on väga hea näha, sest seal on meie kõige lähedasem muusikaline instrument muusikaline väljendusvõimalus. Viimase asjana tahan mitte eesti keelt kõneleva inimesena öelda, et eesti keel on väga musikaalne. See keel juba iseenesest sisaldab ilusat muusikat, ütleb Benedicti. Seib vahetuid konverentsi muljeid pärisin Malle Luigelt. Mida teile isiklikult andsid need kursused ja see konverents? Kursused olid väga huvitavad, sellepärast et minu teada on meil analüütilise muusikateraapia esindaja esimest korda Eestis ja analüütilist muusikateraapiat ei ole olnud võimalik õppida Eestis kuigi erinevad koolitajad on meile küll mõningaid tehnikaid demonstreerinud, õpetanud. Meie koolitajad, Benedicti Sheibi on tohutult kogenud, ta on oma tööd teinud 30 aastat ja sellest kahest päevast oli näha, et suudab nagu lühikese ajaga väga palju anda ja ta suudab igal momendil edasi minna. Ta ei jää isegi hetkeks mõtlema, et mis nüüd edasi saab, kuidas tal on alati nagu kuskilt oma kogemustepagasist. Ta on hästi palju uusi mõtteid. See näitas seda tegelikult näiteks muusikaterapeut peab olema äärmiselt loov inimene ja tal peab olema väga palju praktilist kogemust, töökogemust. Mina isiklikult sain nagu kinnitus sellele, et väga tähtsad on muusikalised improvisatsioonidel oma tunnete ja mõtete ja meeleolude väljenduseks. Improvisatsiooni tulid väga pikad. Kui me tavaliselt näeme päevases elus või muusikateraapias seda improvisatsiooni natukene lühikesed inimesed nagu häbenevad ennast väljendada muusikateel, siis seibi andis seda kinnitust, et need improvisatsiooni peavad olema väga pikad, sest sellel improvisatsioon kestab, inimene saab suure hulga tundeid välja elada ja see ongi tegelikult üks peamisi eesmärke peas et allasurutud ja välja tõrjutud tundeid esile tuua ja neid läbi elada ehk hajutada, et seda nimetatakse tegelikult teetsentreerimiseks tunnete teetsentreerimine. Ja kui on inimestel väga palju niisugusi, negatiivseid mälestusi, negatiivseid tundeid oma minevikust siis teetsentreerimise protsess väga tähtis ei aita ainult rääkimisest, nagu tema rõhutas, et kui me räägime oma probleemidest, siis me saame nendest lahti. Kui on väiksed probleemid, siis rääkimine. Aga kui on olnud probleemid inimese elus, siis on vaja sinna rääkimise kõrvale aga just seda läbielamist. Seeläbielamise etapp, teraapia sellest kõige tähtsam. Läbielamist on superhea teha just muusikalise improvisatsiooni ka aga seal saab kasutada ka muid meetodeid. Põhiliselt just eks pressib teraapiate meetodeid, seal saab kasutada kunstiteraapiavahendeid, hääleteraapiameetodeid, siis mitmesuguseid tehnikaid, liikumisest, tantsust, kehatööst. Mis on teie igapäevatööterapeudina? Enamus nädalakoormusest läheb mul Tartu vanglas ja pisut teen ka muusikaterapeudi tööd. Tartu Maarja koolis, kus on siis õpivad erivajadustega lapsed, aga Maarja kool on mul missugune koht, kus ma saan. Aga teistsugust muusikateraapiat kui Tartu vanglat. Et see teraapia iseloom on kardinaalselt erinev ja see aitab mul natukene iseennast proovile panna ka, kuidas ma tulen erinevate valdkondadega muusikateraapias toime. Aga põhiaeg on jah, Tartu vanglas ma töötan seal kinnipeetavate ka ja seal ma siis siin läbimuusikat, et kui psühhoteraapiat, et ma töötan psühholoogina, olen kirjas, kui psühholoog aga põhiülesanne tehasest psühhoteraapiat. Ja kuna ma just olen nii-öelda muusikalise taustaga kunagi muusikaõpetajana töötanud, siis ma olen kindlalt armunud muusikat Araabiasse ja kasutan muusikateraapia meetodit kõige rohkem oma töös ja kasele mõju on küll, ma olen näinud ka väga ilusaid ja väga südantsoojendavat tulemusi oma töös. See ongi see, mis mind hoiab kinni sellises kohas, sest inimesed natukene kardavad sellist kohta nagu vangla ja, ja paljud minu tuttavad ja sugulased ka vahest küsivad mu käest, et sa oled ikka veel seal. Ja isegi mõned noored kolleegid küsivad, et kuidas sa nii kaua oled siin vastu pidanud? Mul läheb seitsmes aasta praegu ja mõtlen, et keskkond on raske, aga töö klientidega äärmiselt huvitav ja see on mind kinni hoidnud. Aitäh, Malle Luik ja soovin teile edu ja loomingulisust selles raskes ja tänuväärses töös. Suur tänu teile. Jätkame jutuajamist Alice Pehkiga. Selle koolituse ja konverentsi vastu oli üsna suur huvi. Kas võib öelda, et see oli nüüd selline märkimisväärne samm edasi meie muusikateraapia võimaluste ja arengu suhtes? Ja no kindlasti ta oli samm edasi, siinkohal võib olla väsin ka tooma väikse viite uuesti minevikku tagasi, et kui me seda konverentsi nimetasime muusika tervise heaks siis üks kümmekond aastat tagasi või isegi natukene rohkem, kui alustasime selliste konverentside sarjaga nagu kunstiterviseheaks, et see algatus tuli just siis muusikateraapia ühingu poolt pluss siis meie koostööpartner oli ka Tallinna Ülikool ja niimoodi üle kahe aasta siis sai neid konverentse korraldatud. Ja nüüd me siis leidsime, et me võiksime teha sellise konverentsi, mis oleks tõesti puhtalt muusikateraapiale vähendatud ja, ja siin ta siis nüüd oli tegelikult võib-olla jah, nii tõsiselt me ei olegi seda nagu siiamaani läbi viinud ennast selles mõttes, et, et need, mis puudutab neid ettekandeid ja luba, et nad olid kahtlemata sellisel võimalikul kõrgel tasemel ja me tõime välja oma oma muusikaterapeutide paremiku, pluss siis välislektoreid, kes meil olid ka külas ja väga suurepärane, et nad siin olid, sest et kas või kui me räägime siis Ameerika muusikaterapeudid Benedicti Šivis, siis tema tõi meile siis analüütilise muusikat ja niisuguse sissejuhatava treeninguga muuhulgas, et see on nüüd üks niisugune meetod, mis on maailmas väga laialt kasutatav näitusel, aga mille õpet konkreetselt Eestis veel siiamaani toimetatud üldse ei ole, nii et, et seetõttu ja hästi tore, me oleme hästi tänulikud, et ta sai siia tulla ja selle koolitusega läbi viia, nii et need 26 inimest, kes siis said sellel koolitusel osaleda, need kahtlemata musike peutidena astunud jälle sammukese oma arengus ja tegevuses edasi. Muusikateraapia on teema, mis paljusid meie kuulajaid huvitab. Põhjalikumalt käsitleme seda saates muusika tervise heaks, mis on eetris neljapäeval, 10. märtsil kell 21. Pühapäeval, 20. veebruaril toimub Peterburi Jaani kiriku taasavamise ja pühitsemise jumalateenistus ning sellele järgneb pidulik kontsert. 19. sajandil Peterburi eestlaskonna eestvõttel ja Eesti rahva kogutud raha eest püstitatud kirik, mille ehitamist toetas toona finantsiliselt ka Venemaa tsaar Aleksander. Teine taastati nüüd Eesti riigi ja eraannetajate finantsilisel toel ning Eesti kontserdi ja Peterburi Jaani kiriku koguduse eestvõttel. Peterburi kesklinna kultuuri tsentrumis asuvat kirikut taastamisega on nüüd jõutud tagasi eesti professionaalse muusikakultuuri lätete juurde paika, kus 19. sajandi lõpus alustasid tegevust suurkujud, kelle loomingut tänast muusikaelu ette ei kujutaks. 19. On teil teatavasti Eestis kõrgemat muusikaharidust ei antud ja Venemaa kultuuripealinnas Peterburis oma haridusega enamik Eesti professionaalse muusikakultuurialuse panijaid taastatud kiriku näol saab Peterburi endale eesti kultuurikeskuse. Ülekannet avamispidustustest näitab Eesti Televisioon homme õhtul kell 18 45 24. veebruari paaril kell 13 15 saab eesti televisioonis näha Peterburi Jaani kiriku avakontserti. Kõlab Peterburiga seotud heliloojate õpilaste muusika. Esinevad Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Eesti rahvusmeeskoor, solistid Kädi plaas, Heliveskus, Oliver Kuusik, Rauno help. Dirigeerib Arvo Volmer, telesalvestuse režissöör Ülle Õun, helirežissöör Tanel Leesment. Klassika raadio salvestab Peterburi Jaani kiriku avakontserti ja raadioeetris kuulab seda 15. märtsil kell 19. Toimetaja Mirje Mändla vahendab aga muljeid kohapeal, et ka klassikaraadio delta saadetesse. Eesti Kontsert teatab veel, et müügile on saabunud Saaremaa ooperipäevade piletid. Eeloleva suve ooperipidu toimub 18.-st 23. juulini ning toob Kuressaare lossi ooperimajja festivali peakülaliseks. Ankara riikliku ooperi- ja balletiteatri türgi maineka ema ooperimaja esituses jõuab kahel õhtul publikuni nende uuslavastus Mozarti haaremirööv. Taas on kohal Rahvusooper Estonia, kes seekord toob kaasa Putšiini poeemi. Lavastuse. Lisaks on kavas traditsiooniline ooperi kaala ning nii-öelda kirsiks tordil maailma tenorit tippu kuuluva oseid Kuura soolokontsert koos Rahvusooper Estonia koori ja orkestriga. Arvukatel kontsertidel Kuressaares kogu Saaremaal jõuavad solistidena publiku ette ooperi tähedaile assonit Tomi Hagala, Soyle, Isakoski, Helen Lokuta Ta Kai Rüütel, Jaakko rõhanen, Renee Soom, Janne Ševtšenko, Priit Volmer ja paljud teised. Tuleval nädalalõpul 25.-st 27. veebel saareni toimub aga jõhvi balletifestival. Festivali põhisündmused on Tšehhi rahvusteatri ballett soolo kolmele Skandinaavia balletiga, ala ja laste balleti kaala aga vaadata saab ka näitusi ja tantsufilmide programmi. Sellel aastal kuulub festival Tallinn 2011 kultuuriprogrammi ning laieneb seetõttu ka Tallinna, aga ka Rakverre. Tänasele helikaja leht tegid kaastööd immo Mihkelson ja Igor Karsnek. Saate mängisid kokku operaatorid, baasia, Katrin maadik. Toimetas Kersti hinna aitäh kuulamast. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal. Teile sobival ajal.