Nii on raadio kaks internet ergaks punkt. Tere, head kodanikud. Ülekuulamine alustab lõppema hakkava sel nädalal oli pidu Eesti poliitikavaatlejate tänavas. Kokku sai koalitsioonileping ning selgus, kes on pool Ministrite kabinetist. Mõned neist on uued näod ja ühe sellise järgmiseks tunniks ülekuulamiste kambrisse aheldasimegi. Ülekuulamine. Toimik number 169. Pentus Keit ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Vabaabielus Keit Pentus on sündinud 1976. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli haldusjuhtimise ja Euroopa Liidu suhte alal 2000. ning hõbemedaliga eraakadeemia nord gümnaasiumi 1995. aastal. Lisaks on ta õppinud klaverit. Senised ameti. Riigikogu esimene aseesimees, peaministri büroo juhataja 2005 kuni 2007. Tallinna Kesklinna valitsus, Kesklinna vanem 2003 kuni 2005. Tegevusaladeks on riigikogu kodulehel märgitud järgnev Eesti Reformierakonna juhatuse liige, erakonna aseesimees, riigi kinnisvara AS nõukogu liige, SA Tallinna toomkiriku kristliku kultuuri ning eetiliste väärtuste õppe- ja konverentsikeskus, nõukogu liige, vanavanemate toetamise Ühing, nõukogu liige. Keit Pentus tere päevast ja kõigepealt palavad õnnitlused ministri kohale asumise puhul, ehkki paberitesse kusagil veel kindel nii ei ole ja, ja president ei ole templit määrusele alla löönud, aga peaks olema ilmselt Eestis vähemalt seitsme ja poole magnituudiga maavärin, et läheks teistmoodi. Tervist kõigepealt ja kindel ei ole täiesti enne küll mitte midagi. Kui riigikogu on andnud oma aktsepti peaministrikandidaadile uue valitsuse moodustamiseks ja see järgi on siis kõik ministrikandidaadid riigikogu ees ametivande andnud, pärast seda saab öelda, et on tegu ametisse astunud. No aga saab siin olla veel mõnda vääramatut jõudu lisaks sellele maavärina ei. No ma ei kutsuks välja igasuguseid jõudu siin, et ei tea, eks ma ütlen, et enne ei ole midagi kindel, kui uus valitsus. Aga Pärnu maanteel seda konsultant juba vaatamas käinud, kuhu tuleb edaspidi autot parkida, ma ei ole kindel, et seal üldse ministrile spetsiaalset kohta on. Keskkonnaministeerium on pandud mingite hambaarstide, siis lugu lugupidamine nende vastu ja küünetehnikute mingite asutuste vahele. Villu Reiljani aegsete otsustega kusagil Tallinna kesklinnas hoovi poolt tuleb siseneda, vaadata pudelikillu otsa ei astu ja nii edasi. See ei ole küll vist Pärnu maanteel, et seal Narva maantee ja Ahtri tänava vahel on keskkonnaministeeriumi asukoht ei ole veel vaatamas käinud, aga küllap jõuan. Nii et ei tea, kes teid ees ootabki, kantsleril on seda teate praegu. Ikka tean, et päris tundmatu valdkonnaga ei ole minu jaoks tegu ja riigikogu riigikogu liikmena riigikogu juhatuse liikmena tean ma ikka seda päris hästi, mis seal majas. Ja ikkagi teate valdkonda poliitikuna mitte sellena, kes öösel üles ärkab võla raputuse peale ja suudab vastata kohe, et mis asi on unimudil ja, ja millise puu otsustada, leiab. Ma tean valdkonda tänu sellele, et riigikogu juhatuse liikmena tõesti on kokkupuude absoluutselt kõikide valdkondadega ja samamoodi ka keskkonnavaldkonnaga, loomulikult keskkond on teemana mulle südamelähedane, on nagu ma arvan, et nagu ma arvan, et kõigile nendele Eesti inimestele, kellel on oluline see, millises keskkonnas me siin oma elu vedama Ma vaatasin teie lehel Keit Pentus plee olevat blogi ja ma otsisin läbi kõik blogiga, et kas ma leian sealt sõnal looduskordki, tõsi, ühe korra ma leidsin nüüd, kui te ütlete, et see kõik on teinud väga südamele, Nad on teema siis väga sõna võtnud, sel teemal ei ole see ja see üks looduse sõna oli märgitud seoses Tallinna linnaga ja puudutas, kui ma ei eksi, loodussõbralikku linnatransporti. Nii et selles mõttes väga avalikult väga paljude keskkonna teemal siis sõna võtnud. Ma arvan, et keskkonnateema on üks selline teema, mis esiteks on seotud noh, ütleme nii, et kui me otsime täna seda võimalust, kuidas Eesti konkurentsivõimet kasvatada, kuidas Eesti tervikuna oleks teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimelisem, siis seesama looduskeskkond on üks väga oluline osa sellest. Kui kas või räägime me kasvõi puhtalt ainult majanduse seisukohast investeerimisotsuste tegemisel, siis igal juhul see, milline looduskeskkonda ühes või teises riigis on, mõjutab neid otsuseid samavõrra. Ja meie eesmärgiks ma arvan, et kõigil on see, et Eesti inimestel oleks siin hea elada, et siin tahetakse elada. Et see keskkond oleks hea, puhas, mugav, nii et selles mõttes on, on keskkonnateema igal juhul Eesti riigi konkurentsivõime seisukohast on väga, väga oluline ja konkurentsivõime. Eesti riigi konkurentsivõime on mulle küll olnud alati väga südame. Aga palju te olete konkreetsust keskkonna teemadel nii-öelda pidanud kas või sõna võtma riigikogus, kui te olete saali poole peal olnud? Riigikogus on see komisjon, kus mina enne siis riigikogu juhatuse liikmeks saamist töötasin rahanduskomisjon. Ja jällegi rahanduskomisjon on olnud üks selliseid komisjone, kust käivad läbi absoluutselt kõikide valdkondade teemad, paratamatult kõik on seotud riigieelarvega ja, ja see on olnud teema, millega ma olen põhjalikult tegelenud, nii et olen kokku. Nii et selles mõttes, kui te peaksite, ütleme, kuskil aprilli keskpaigas, saama siis nii-öelda ministri ametisse sisse elatud juba istutama laua taga ja teile tuleb esimene ma tea, kaeveloa taotlus või, või mingi kaitsevööndi muutmise taotlus lauale, siis ta nii-öelda julgelt annate allkirja sinna. No kindlasti ei tee ma midagi niimoodi umbropsu, uisapäisa süvenemata ja, ja kindlasti on mul plaanis võtta kõigepealt rahulikult aega, et tõesti kõikidesse detailidesse nüanssidesse sisse elada. Ja ma ei eita seda üldse, et loomulikult see kogu juht sellisest hästi mahukast valdkonnast detailideni ülevaate saamine võtab natukene aega, see on, ma arvan, et kõigi uute ministrite puhul nii Aga ma ei kahtle hetkekski, et mingit tekstiraamatut te olete juba sirvinud mingeid raamatuid. Jaanus Tamkivi soovitus teile. Seda tuleks lugeda, seda võiks lugeda või ei mõtle mitte seaduseelnõusid või seaduseid. Eks ma olen selle valdkonnaga ikka nagu ma ütlesin, et olen ka varasemast ajast kursis, aga, aga loomulikult nüüd pärast seda, kui ministrikandidaat minust sai, olen ma nii-öelda süvendatult võtnud valdkonna ette ja tegelenud. Matkarajad Danilo ümbruses kaunid vaated Eestimaal, selline värviline, ilusas ilus suurte piltidega brošüür. Sellist brošüüri pean ütlema, et minu laua peal ei ole, aga, aga kui te soovitate mõnda Ja nüüd Nabala karstialale olete käinud seda nõiakaevu, teate, kus salkade muidugi ja kaardi pealt leiad üles. Kuskohas see on täpselt, ma arvan ikka see pressiteate mudel on juba valmis, kus Keit Pentus teatab, et see võetakse sellest strateegiliste ehitusmaterjalide nimekirjast välja peale selle pressiteate nüüd avalikuks tulemise pilt juba nii-öelda lavastatud on, kus Urmas Sisask lööb trummi teie kabinetis ja teie paksud talle ministeeriumi logoga küpsist. Urmas Sisaski Mulvas Sisaski trummilöömise vastu ei ole mul midagi, aga pressiteadet valmis ei ole. Aga kogu see teema üldiselt on mul. Ta on kindlasti ja, ja mul on selles osas oma seisukoht. Jällegi ma arvan, et enne selliste väga ütleme jäikade seisukohtade väljaütlemist, kindlasti pean ma oluliseks, et ma arutan enne avalikkusega ka seda teemat läbi ja, ja tõesti enne ühe või teise otsuse tegemist peaks olema väga põhjalikult kaalutletud. Aga enne kui teil jäiga seisukoha välja ütlete, öelge, mis teie nii-öelda pehme seisukohta, mida siis hiljem on võimalus teil muuta, kui kui olukord on muutunud või asjatundjad teistpidi nõu annavad. No ma arvan, et ma ei, väga ei tahaks seda seisukohta muuta, mis puudutab maapõue uurimist üldse nende varade suhtes, mis seal maapõues peidus on, siis ma arvan, et see on igal juhul vajalik tegevus. Ja, ja ma vaatan kerge sellise noh, ma ei ütleks, et umbusuga, aga ma päriselt ei mõista neid, et ka teadlased, kes on võtnud praegu seisukoha, et ka uurimine ise on justkui patt. Ma arvan, et uurida tuleb ja teadmine selle kohta, mis meie maapõues peidus on igal juhul parem kui mitteteadmine. Aga mis puudutab nüüd konkreetselt Nabala karstiala ja Tuhala nõiakaevu, siis ma ei näe või ei pea võimalikuks seda, et sedasama nõiakaevu kuidagi kahjustatakse ja minu seisukoht on. Et igasugune kaevandamine sellisel kombel, et Tuhala nõiakaev ühte või teistmoodi kohtu võiks sattuda, ei ole õige. No seal ei ole ju põhiküsimus ka muidugi see nõiakaev, vaid ka seal on teised kaevud, kus inimesed reaalselt endale joogivett ammutavad, mis ähvardavad tühjaks. No eks see on kogu selle jah, ei küsimus loomulikult ei ole ainult nõiakaevus, nõiakaev on ilmselt kõigile kõige rohkem teada ja selline nad praeguseks juba natukene sümbolväärtusega koht. Ja ka loomulikult see ala ise on ju palju laiem ja, ja, ja teema on, on palju laiem. Aga Tuhala nõiakaev kindlasti on üks selline koht, mis väga paljude inimeste jaoks on, on saanud väga oluliseks ja ma arvan, et jällegi Eesti looduse seisukohast. Pigem võiks otsida võimalusi, kuidas seda rohkem tutvustada, kuidas rohkem inimesi mitte ainult Eestist, aga ka laiemalt tuua seda ikkagi üsna sellist ainulaadset nähtust vaatama ja sellest seeläbi noh, ütleme siis kas kasu saada, aga seda kohta rohkem tutvusta. Kõik teie, kes te tunnete, Urmas Sisaski, öelge edasi, et Keit Pentus ja ülekuulajad on valmis tulema mäluvalvesse sellesama Tuhala nõiakaevu juurde, kui seda vajadust, kas oleme, me kõik oleme selle nimel. Ma kõigepealt arvan, et seda vajadust ei ole, sest et natukene on siin vast vinti üle keeratud sellise paanika kütmisega ka, et tõesti on ka peaminister Andrus Ansip ütelnud. Tuurida tuleb, aga kaevandamine ei ole seotud selle uurimisega, et tõesti, ma arvan, et mis seal konkreetses kohas meie maapõues peidus on, seda on meil tähtis teada. Aga kaevandamine on hoopis teine teema ja, ja see ei peaks? Ei peaks nii minema, et seesama nõiakaev ja kogu Nabala laiemalt kuidagi kahjustada. See on väga õige mõte, et mulle ka meeldib, et andsite siin ka sellise Meeta märguande poliitika jälgijatele poliitikahuvilistele, tuues mängu Andrus Ansipi, sest me kõik mäletame, mismoodi Andrus Ansipist sai minister, kuidas ta linnapea kohale tuli, kuidas ta likvideeris pärast seda ühe kriitilise olukorra tuli majandusministeerium tegi kõik nagu võluvitsa väel korda. Asi lahenes ja elu läks nagu paremaks. Et see märguanne, et nii asjad lähevad, on Urmas Sisaski jaoks kindlasti hea märk. Tuleb ilus nädalavahetus. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas. Postimees AEG 16. oktoober 2004 Pealkiri Keit ja Rain põõnavad vahel poole päevani. Vastab Rain Rosimannus. Magan poole päevani kui võimalik. Ja hoiame pöialt, et liisul meie kassil ei tuleks hommikul kella viie-kuue vahel pähe võtta jubedam augumise saatel paar kiiremat kurvi suurest toast finišiga magamistoa kapis. Siis kuidas juhtub kinno ratastega pääskülla, kiidu, vanematekoju, sõprade poole veiniõhtule või vedeleme niisama. Nädalavahetuse eri hobi on vihata, telefoni kraamib enamasti kett, aga eelmisel laupäeval ütlesin, mine tuuluta teenise. Keit Pentus tuleme tagasi natukene teie poliitilist karjääri juurde, sellepärast et see on ju, see on ju asi, mis on nüüd jõudnud ütleme, selge vahefinišini julgen uskuda, et noore poliitiku jaoks on oluline kõigepealt riigikokku pääsemine, eks ju, noh, mingeid selliseid verstapostid siis kindlasti teine koht, juhul kui jalad juba kannavad ja tiivad ka, eksju minister edasi, tõenäoliselt kohaliku omavalitsuse mõne suurema juht ja nii edasi, ma ei tea, võib-olla seal on natukene need järjestused erinevad, eks sõltub asutusest ka ja nii edasi. Olete ise rahul, et läks ainult 96.-st aastast, siis kui palju aega? 15 aastat, eks ju, et et siis noore valimiskampaania korraldajana nüüd 15 aastat hiljem minister. Ma ei ole niimoodi mõelnud ja ma ei ole ka enda jaoks kuidagi neid ametikohti sel kombel ritta seadnud. Minu jaoks on oluline see, et juba teised riigikogu valimised järjest valiti mind riigikogusse isikumandaadiga, seal see, see on kindlasti minu jaoks valijate poolt väga suur tunnustus. Ja, ja minu jaoks on olulised ütleme, teatud põhimõtted, mille nimel ma olen alati pingutanud ja mida ma õigeks pean. Ametikohad ise lõpuks on ju, minu jaoks ei ole olnud mingisugune eesmärk. Tahavad juba tulevad, ametikohad lähevad aga ikkagi 200 häält vist esimestel riigikogu valimiskaks 1006 kaks vabandust 26 99. aastal ja nüüd 8700, et see, see siiski on, noh seal on ikka kordaja on tunnetatav mitte mitte viis mitte 10, vaid, vaid vaid 100 ja, ja neli 500, eks olevat. Jah, nagu ma ütlesin, et see minu jaoks on oluline, see annab sellist kindlustunnet juurde, et ju siis see, mida ma siiamaani teinud olen, on nende inimeste poolt, kes minu valimisringkonnas elavat on heaks kiidetud ja on mulle antud mandaat, seda tegevust. Ja sellest 96.-st aastast rääkides, see oli Kristen Michal, kellega te koos alustasite, nii et selles mõttes põlvkonna võit, eks ju. Et see ei ole enam lihtsalt mitte niisama ainult Keit Pentuse edu või, või siis Kristen Michali edu vaid 97. aastal ta ju noortekogu, eksju koos alustasite ja nüüd palun väga, hakkate vanadelt vabandust väljenduse eest, aga peerudelt juba tooli istumise alt ära tõmbama. 97. aastal jah, see oli üks selline seltskond noori inimesi, kes tundsid, et nad tahaksid natukene rohkem kaasa rääkida selles, mis poliitikas üldse toimub Eesti poliitikas. Ja me ise olime sellised huvitatud inimesed, meil oli oma arvamus ühes teises kolmandas küsimuses ja tundus kõige mõistlikum olevat seda välja öelda just sel kombel. Et me sellele noortekogule alguse panime, et oleks üks selline keha ütleme organisatsioon, mis kõiki neid sarnaselt mõtlevaid inimesi koondaks. See oli ka väga huvitav, kas Urmas Paet kuulub vanemate tegijate sekka või on ta teie nii-öelda selle noortekamba omada? Sina noortekampa ju otseselt kuulunud ei ole ja seetõttu on natukene niimoodi nagu jalad maast lahti, mees, et kas ta on vanemate või siis nooremate peit. Pentus, Michalil. No eks tera peab tema enda käest küsima, et kuhu ta ennast täpselt ise paigutab. See ei loe selles mõttes, et kas jutud vaikivad siis, kui ta tuleb oma tubargi klaas käes teie seltskonda või lähevad jutud sellel hetkel lõkkele, selles on küsimus. Duborgilaasi osas ei oska midagi öelda, aga ei seal ei ole mingisugust sellist vanuselist vahet, et neid kuskilt kriips läheb, kriis vahele ja sealtmaalt edasi kuulub keegi juba nii-öelda järgmistes põlvkondades. Pigem ikka hoiakute küsimus ja sarnastel inimestel sarnaselt mõtlevatel inimestel on, ma arvan, et omavahel alati millestki rääkida ja on seda võimalik vabas õhkkonnas teha, ei pea alati istuma koosolekulaua taga. Kui paljudel Keit Pentus on olnud üleüldse selliseid ameteid, mis jäävad väljaspoole riigistruktuuride, olete olnud ministrite nõunikud, te olete töötanud Tallinna linna struktuurides, olnud riigikogu liige, esimene aseesimees edasi, nüüd siis tulevane ministrikoht terendab ees peaministri büroo juht taas ja, ja milline suhe on teil nii-öelda päris tööga, mis jääb väljapoole siis riigistruktuurides? No vot selleks on sama hea, kui ma küsiksin mõne ajakirjaniku käest, kes on alustanud, võib olla üsna madalalt, ametipostilt ajalehe või raadios töötades, et millal te ükskord päris tööd tegema hakata. Et ma arvan, et see, kui inimene ennast ühes valdkonnas üles ehitab keskendub sellele, arendab professionaalseid oskusi, et Ma pigem nimetaks seda ükskõik mis valdkonnaga tegu on just nimelt sedasama professionaalsuse arendamiseks, et ei pea kogu aeg käima, ütleme, ühest valdkonnast teise, selleks, et neid professionaalseid omadusi arendada. Aga minu töökohtadest rääkides minu esimeseks töökohaks ütleme, esimeseks selliseks raha teenimise kohaks tegelikult Ta oli, olin inglise keele eraõpetaja, tantsin inglise keele tunde selgel päris kooli ajal alles. Ja see oli päris oma raha, mitte kusagilt malevast meie ei olnud, ma olen mitte maasika mäludel. Ei, see oli päris selline noh, ütleme oma raha, et oma teenitud ja inglise keele eratunde andes. Ja sealt edasi. Esimene selline täiskohaga töö oli mul tegelikult ühes Pirital asuvas lillepoes. Ei, seal ma tegin lilleseadeid sellega samamoodi ülikooli kõrvalt ja ja mõnda aega olen ma töötanud sellises kohas nagu EMOR küsitlejana. Muuseas, väga huvitav paralleel teie kolleegiga praegu riigikogus ka Jüri Ratas on töötanud küsitlejana just nimelt. Vot Jüri Ratasega maas Emoris küll. No mitte EMORi seal ühes teises firmas, aga sisuliselt sarnast tööd tegin. Võimalik nii, et jah, küsitlejana, kui nüüd siin valimiskampaania ajal minu käest küsiti, et millal ma sain oma esimesed ukselt uksele käimise kogemused, siis ma pean ütlema, et see periood jäi sellesse aega, kui ma, kui ma küsitlejana käisin inimeste inimeste ukse taga. Ma töötasin selle erakonna liige juba või on seal ikkagi on meil siin natukene niisugune. No kas see oleks ka see äri, mida siis see lilleäri oleks see, mida te seal Hiinas ajasite. Millest te olete rääkinud, et kui oleksite ettevõtja, siis nui neljaks, üritaks mingi Hiina provintsid läbi lüüa? No las need mõtted jääda sellesse aega, kui mul ükskord seda teostada ennast. Aga mis asi see võiks olla ikkagi, mida reaalselt Keit Pentus võiks ajada, mida ta võiks siis sealsamas Hiinas Hiinas realiseerida? No ma ei saa ju nüüd siin ideid siin kõigile lüüa. Ministrina meistril tuleb töötada teine riik, järgmised neli aastat esin ei. Ja siis annad vanunud ideed juba. No eks näis, eks näis, et tegelikult tõsiselt, rääkides poliitikasse. Ma olen tulnud ikka selle mõttega, et et minu jaoks ei ole selline kuidagi ajutine või ühekordne mingisugune naljategemine või proovimine, et uurimine, mis siin valdkonnas toimub, et siis kohe kuskile edasi minna, et ma võtan seda tõsiselt. Ma teen seda selles mõttes südamest, et ma ise usun sellesse, mida ma teen sellesse maailmavaatesse mida ma esindan ja, ja noh, nii nagu ma mõni aeg tagasi rääkisime, et see, kui mind on hiljutisel valimistel üle 8000 inimese usaldanud ja parlamenti valinud, annab kindlust, et et ju see on õige asi. Nende inimestel oleks väga tore kohtuda, ma kujutan ette, kui sinna toetanud 8000 inimest tahaks nendega ühes saalis olla, rääkida juttu ja, ja vahetada natukene mõtteid. Ma ikkagi enne, kui me läheme sügavalt selle poliitika ellu juurde ja ega ma seda Hiina küsimust ei leidnud mujalt kui sellest samast eelmise aasta lõpus valimiskampaania keskmes ilmunud Playboy intervjuud. Tõesti huvitav, kas proovisid nagu rääkida ka väikest niimoodi nagu paljastavad fotosessiooni, et kui me teeme selle inteka äkki natukene noh, midagi õhemat või, või natukene niimoodi, kus paistaks natukene läbi või tegid otse konkreetsed ettepanekud paar nagu nii-öelda siis alasti pilti võiks juures olla. Ei selleni üldse jõudnud, sest see oli üks esimesi tingimusi minu poolt seatud tingimusi, et kui me intervjuust räägime, siis tegu saab olema väga tõsise intervjuu. No väga töine see seal tõepoolest oli, et et räägiti maailmavaatest ja kõigest muust täpselt ja räägite reisimisest ka, muide ma ma ei tea, kas ma jätan selle küünilise küsimuse praeguseks või jätan hilisemaks, sa võid kohe küsima kaela praegu, et sama ma vaatasin üle ka, vaatasin üle, et kus kohas siis geid, teie nagu sissetulekud tulevad ja, ja, ja kuskohast tulevad teie elukaaslase sissetulekud ja noh, need on kõik suhteliselt riigi raha või, või noh, nii-öelda riigipalka, inimeste inimeste maksude kaudu tekib raha ja, ja ausalt öeldes, kui ma lugesin, nagu seda reisikirjeldus, kuskohast ja kõiges käinud olete, panime nii-öelda filosoofilised poliitilises plaanis mõtlema selle üle, et kui mõistlik, tänapäevane see elukorraldus nagu on noored hästi teenivad inimesed ei ole ju need, kes eestis maksaksid makse, jätaksid need makse siia, nad viivad neid ära india, aafrika safaritel, eks ju, Mehhiko mägiteedele, Toskaana, veini mõisadesse ja nii edasi. Kas ei ole ebaõiglane maksusüsteem, et see inimene, kes teenid vähem, on vaesem, kellel ei ole võimalik pikk reis ette võtta, maksab oma maksud siia, aga suurema sissetulekuga inimesed tassivad nad riigist välja? Kõik inimesed, kes Eestis suuremat palka teenivad, maksavad maksud Eestisse, ma väga loodan, et maksuks kogu aeg magada, siis ma väga loodan, et see maksavad samamoodi kui sotsiaalmaksu, maksavad ka käibe käibemaksu läbi sellega, mida nad Eestis tarbivad. Nii et ma ei oska. No kui ühel poolpunn põhja, eks kulutatakse ära nagu kogu raha, teisel juhul säästetakse suured summad. Ma arvan, et üks India või Aafrika safari pehmelt öeldes 100000, eks kulub pere peale ikka ära kõikide muude kuludega sinna juurde. Ja, ja see ei ole ju see raha, mis jääb Eestisse. No ma summade osas nüüd arvan, et see on võib-olla väike liialdus, et loomulikult on võimalike safareid ja, ja reise korraldada ju väga erineval tasemel, et on võimalik seda teha väga luksuslikult. Aga on võimalik teha seda ka täiesti nii, et põhiselline rõhk läheb selle ümbruse uudistamisele ja, ja see ei eelda mingisugust väga luksuslikku elamist. Reisimine, ma täiesti tunnistan, on mulle, mul mulle meeldib käia ja uudistada teistes riikides kaugetes riikides needsamad safarid, millest juttu oli, ma arvan, et ma olen oma reisidelt kõige sellise teravama või kõige meeldejäävama elamuse saanud just nimelt safaril, kus, kus mul õnnestus suhteliselt lähedalt ööpimeduses lõviga kokku sattuda. Mis oli, mis jäi meelde. Ma olen teda ainult selle küsimuse loogika, küsimus on, loogika on ju selles, et Eesti selline väike koht, sageli need summad, mis jäävad üle, need ei kulutate ju siin Eestis täpselt samamoodi ongi need safarid ongi suuremad kulutused, riideostmised ja nii edasi, seda ei tehta ju siin Eestis, et Eestis kulutab oma raha ära see, kes mujale jääksime, paraku kulud. Kui me enne rääkisime näiteks Tuhala nõiakaevust, siis ma arvan, et just needsamad meie loodusväärtused, needsamad seesama meie maastik, näiteks võiks olla üks selliseid magneteid, mis Eestis toob väljastpoolt järjest rohkem inimesi ja ka meie oma inimesi järjest rohkem siin kinni hoiab. Mulle endale meeldib väga käia mööda Eestit ringi ja neid kohti siin tõesti on täiesti imelisi. Et küllap võib-olla natukene oskuslikuma reklaamimise läbi järjest rohkem tuleb inimesi ka Eestisse oma raha kulutama maksja siia jätma. Eesti inimese endaid läheb võib-olla järjest järjest vähem kuskile kaugele ja järjest rohkem osatakse hinnata seda, mis meil siin kohapeal ja seda on väga palju. Kas seda mõtlesite selles selles Playboy intervjuus tõsiselt, et teile meeldib suhelda pigem inimestega, kes saavad head välja? Üllatus, mulle tundus ikkagi Keit Pentus, tahaks suhelda inimestega, kes on nutikad, aga näed, sain vastu nina, et hoopis need, kes näevad head välja. Vot see on nüüd üks selline tüüpiline ajakirjaniku komme võtta kontekstist välja üks lause ja seda siis kuidagi muud konteksti kõrvale jättes võimendada. Aga ma arvan, et küllap see on teiega samamoodi, et teile meeldib suhelda inimestega, kes on korrektsed, näevad korrektsed välja rohkem kui, kui nendega, kes endast ei hooli, on lohakad ja ma arvan, et eks see ütleb üht-teist selle inimese enda kohta ka, kui ta sellise elustiili endale valinud. No mina lihtsalt kommenteerisin praegu neid vastuseid, mida te seal küsimustele andsite Playboy intervjuus, nii, aga lähme edasi. Naisministrite saatus reformierakonnal ei ole olnud teab kui siis lilleline, ütleme. Ma küsin, ütleme, paneme kivi, jänes maripuu järjest, et mis neid ühendab nende saatust ministrina? Öelge teie, mulle tundub läbikukkumine selles mõttes, et Signe Kivi käitus Eesti ajaloos vist ainsa üks minister on kunagi veel astunud tagasi, kui ta varastada, portfelli eksimist, aga ülejäänud ministrid on püsinud nagu kalju oma koha peal enam-vähem üldsuse survel väga tagasi astunud ei olegi, võib-olla partei on välja vahetanud Laine Jänes ei jätku ja see on selge hinnang tema ja ka häälte arv oli selge hinnang tema tegevusele ja Maret Maripuu ei astunud, tõsi. No vist ikkagi tegelikult astus lõpuks avalikkuse survel tagasi Sparta ise aru, et see ei saa kaua kesta. Maret Maripuu lahkus ametist omal soovil, astus ise tagasi. Ja Signe Kivi saatus oli see, et Avo Viiol varastas piisavalt raha, et Signe Kivil tekiks põhjus tagasi astuda. Teid endid on ju ühe reklaamkampaania ajal, muuseas on ka nimetatud uueks signa kiviks. See on tõsi küll, aga Signe Kivi puhul ma siiski arvan, et Signe kivile tuleb. Tuleb teha kummardus ja, ja öelda, et ta käitus ka selles olukorras. Ilmselt tema isiklikust seisukohast võib vaielda, kas ja kui lihtne tal seda otsust teha oli, aga aga ma pigem imetlen selliseid inimesi, kes õigel hetkel oskavad vahest kui sammu tagasi. Aga mis see ikkagi on, et just nii-öelda naisministrit, kui vaatame Reformierakonna liinis, on, on need, kes on noh, ütleme, osutunud võib-olla nõrgemaks või, või, või kas see on mingi naiselik, selline nõrkus, et hea küll, ma astun siis tagasi, las teised teevad selle asja korda või, või mis see on siis või vastupidi, tugevus võib olla seal tugevusest. Võimalik, et see on tugevus, ma arvan, et naisministritest kui nüüd viimastest rääkida, keda te siin nimetasite, Laine Jänes näiteks siis ma ei ruttaks väga selle hinnanguga. Laine Jänese ei saanud hakkama, ma arvan, et see on ilmselge, liiga ütleme selline. Ilmselgelt tehakse jänesele liiga, kui sellist hinnangut päriselt antakse, sest et see aeg, millal Laine Jänese tuli minister olla, oli erakordselt keeruline aeg viimased neli aastat, et oli tõesti raske ja ma arvan, et ükskõik kes oleks sel ajal olnud kultuuriminister, see ei oleks olnud kergem ja ma ise nägin kõrvalt näiteks eelarve koostamise ajal peetavaid selliseid võitlusi läbirääkimisi ja, ja ma ütlen, et laine eest tuleks tegelikult müts maha võtta, sest ta võitles ikka väga mehiselt, ütleme niimoodi ja, ja võitles oma vastutusvaldkonna eest ka. Ma ei tea, kas see oli nüüd õige või mitte, et ta ei toonud neid selliseid kabinettides kabineti nõupidamistel peetud võitlusi kuidagi avalikkuse ette, et ega sellest ju väga palju ei teata. No eks ta ikka ei ka selles mõttes, et Neeme Järvi palgast me rääkisime ajalehekülgedel. No ma ei tea, et Laine Jänes ma ei tea, et Laine Jänes oleks rääkinud Neeme Järvi palgast aga selles mõttes täiesti, ma arvan, et ükskõik, kes oleks sel ajal olnud kultuuriminister, see valdkond on väga tundlik. Arusaadavalt on väga tundlik, ma arvan, et kõigil oleks olnud Kui hea meeskonna juht te ise olete, te olete juhtinud, eks ole, Kesklinna valitsus, te olete olnud peaministri büroo juht kui hea juhte olete olnud, kui palju te olete pidanud enda ümber inimesi välja vahetama? Sellepärast nad ei sobi teie meeskonda. No eks seda tuleb küsida nendelt inimestelt, kes minu meeskonnas on töötanud. Aga väljavahetajate välja vahet siis välja vahetatud inimeste hulka, teate, teie, eks ole? Ma olen seda tüüpi inimene, kes ükskõik kas juhina või, või lihtsalt meeskonnakaaslasena ei mõista absoluutselt sellist asja nagu näiteks pealiskaudsus. Ma tahan, et need inimesed, kes minu meeskonnas töötavad, oleks sellest, ütleme pahest vabad võtaks asja väga tõsiselt ja, ja saaksid aru, et nad töötavad tegelikult mitte kellegi teise, aga Eesti inimeste huvides. Mõnes mõttes on seda paralleeli, ütleme siis Kesklinna valitsuse ja keskkonnaministeeriumi vahel mulle juba ka meelde tuletatud, et 10-st kunagi sai Kesklinna vanem, siis oli palju neid, kes ütlesid, et kas sa annad endale aru, kuhu sa täpselt lähed, et kesklinn on olnud läbi aegade üks selline koht Tallinnas, kus on väga palju väga erinevaid huvisid. Ja olgem ausad, et ega neid linnaosa vanemaid ei olnud sel ajal, kui minu arust Kesklinna vanem sai just väga palju olnud, kes oleksid sealt lahkunud ilma mingi skandaalid. Ja kui me nüüd vaatame keskkonnaministeeriumit Järgmisena võiks vaadata veel ka keskerakondlase sobitsi ja verbaalselt. Jah, aga sellega mul endal ja ma loodan, et mitte ei looda vaid, vaid mingisugust puutumust tulemas ei ole, et aga keskkonnaministeeriumi puhul on, on natukene sama olukord, kus kui, kui inimene üldse teab sellisest kohast nagu keskkonnaministeerium, siis ilmselt väga paljudele inimestele, kes otseselt ei ole mõne selle valdkonnaga seotud, meenub keskkonnaministeeriumi eelkõige läbi erinevate selliste, mitte kõige paremat maiku suhu jätvat skandaalidega. Ja mul on endal selge soov sellist suhtumist väga tõsiselt muuta. Ma tõesti arvan, et kui me räägime keskkonnast, siis see on iga Eesti inimese jaoks tegelikult väga oluline teema, see, mis meie keskkonnas toimub. Me ei peaks keskkonnaministeeriumi puhul meelde tuletama ja esimesena või meil ei peaks meelde tulema esimesena maadevahetus, vaid see peaks olema hoopis-hoopis midagi. Nii et meil peaks tulema hoopis rahvuskala, ma saan teie jutust siis, kas ma saan õigesti aru teie jutust, et keskkonnaministrina, te alustate ka väga tugevalt nii-öelda sisemaine ministeeriumi maine parandamisel kampaaniat? Taas kord tellitakse, jopesid, valitakse rahvuskala, keegi teeb siis võib-olla kalafilmi asemel mõne loomafilmi ja nii edasi. Ma arvan, et seda mainet on kõige parem parandada ilma igasuguste kampaaniat, et ta selle selle tööga, mis, mis sealt ministeeriumist tehakse. Ja ega ma siis nüüd ei ütle seda, et viimase nelja aasta jooksul ei ole see maine kuidagi paranenud, ma pigem rõhut või rõhun sellele, et et keskkonnateadvustamine üldiselt võiks olla, võiks olla palju parem, et me ei peaks rääkima, aga ütleme, kui me räägime näiteks keskkonnakaitsest, siis me ei peaks kuidagi rääkima üksikutest objektidest ainult lõpuks, inimene ei ole ka mitte midagi muud kui, kui osa sellest keskkonnast, nii et et ei ma mingisuguseid kampaaniaid küll mõistlikuks ei pea. Tohutuid meediakampaaniaid, ma arvan, et töö on, on see, mis, mis peaks seda mainet ise parandama. Kui palju teie valitsemisalasse jääb siis nende ärimeeste huve, ma mõtlen siin ehitusärimehed, kes tegelevad ka tee-ehitusega ja nii edasi. Kelle puhul siis teie valdkond on, on hästi otsustada, kes ühtlasi need ärimehed on, ka Reformierakonna suurtoetajad. Ma jään sellele küsimusele praegu küll vastuse võlgu, et eks keskkonnaministeerium kuna see valdkond on hästi lai, siis siis arusaadavalt puutub ta kokku erinevate ettevõtjatega sama moodi, et kui te nüüd oma küsimust täpsustaksid Kas teil on erakonnas kaasa antud ka mingeid teatavaid juba juhised või te eeldate, et need antakse teile, et teatud otsustes teatud küsimustes tasuks rääkida ja peaks vaatama, et me ei, ei kahjustaks ütleme, toetajate huve? Heinaseened on muidugi täielik selline müüt, et selliseid juhiseid ei ole ega ei tule. Nii et igasuguseid, ütleme siis keskkonnatasude küsimused, kaevandusload elektrienergia puhul teatavad dotatsioonide küsimus, et kõik see ei ole teie nii-öelda erakonna, ma mõtlen noh, mitte et halb on öelda ärihuvi, eks ole, ka rahaline ehk toetajatelt Ei muidugi mitte, miks ta, miks ta peaks olema, et huvi on see, et et Eesti inimeste elukvaliteet läheks paremaks ja see saab olla see ainus huvi, millest millest lähtuda ja mis peab kõigi nende otsuste puhul samamoodi olema aluseks. No inimesed küsivad, aga mis garanteerib selle, et noh, ei toimu telgid aga kusagil, et tõesti ei ole nagu fail kaasa antud või või dokument kaasa antud, mis see mehhanism on, mis, mis aitab, aitab need asjad avalikud hoida? Ma arvan, et kõikide ministrite tegevus peab olema avalik, kõikide valitsusasutuste tegevus peab olema avalik, riigi tegevus üldse peab olema võimalikult läbipaistev, avalik. Ma ise olen seda tüüpi juht ja inimene, kellel meeldib avaliku arutelu pidada ja kes pigem on, on seda tüüpi inimene, kes tahab kaasata, kuulatada ja võimalikult palju paljude inimeste arvamust ja ja otsust alles pärast seda langetada, nii et ma arvan, et eks tulevik, tulevikus tehtavad otsused ja teod on see kõige parem variant. Kas selles mõttes erakondade rahastamise süsteem on piisavalt läbinähtav, kas kuidas teile tundub, kas ühiskond suudab kontrollida seda, et nad huvid risti lähevad? Erakondade rahastamise süsteem on aasta-aastalt läinud paremaks ja on läbipaistvamaks läinud samamoodi ma arvan, et kui me võrdleme ennast ka väga paljude teiste Euroopa liidu riikidega, siis Eestil on täna põhjust pigem rahul olla. Ja, ja noh, igal juhul mida läbipaistvam süsteem on, seda parem. Ja läheb läbipaistvamaks veel edasi või, või ei lähe, kuidas seal praegu koalitsioonilepingu, mille juurde me kohe jõuame varsti valgusest paistab. Uus erakonnaseadus ju võeti koos muudatustega alles hiljuti vastu ja, ja selle järgi peaks läbipaistvus igal juhul veel paranema. Kodanikuhariduse sihtasutuste seadusest kinni ei pane. Ei miks ta peaks panema? No seal on ka ikkagi päris suured summad, need, mida, mille, mille annetajaid tegelikult ju nii-öelda publik, lihtne valija tegelikult ei tea, kes neid sissemakseid sina teed, kes aitab liberaalse maailmavaate levikule Eestis kaasa? Seal ma ütlen, et ei maksa tonti näha kohtades. Tantsupeole tuleb lihtsalt ealast olla rahulikult aastas umbes nii. No kõike seda ja kõik, see, mis puudutab erakondade rahastamist, on täna palju-palju läbipaistvamaks läinud, kui te vaatate ka erakondade kodulehti, siis sealt on võimalik peab olema võimalik kätte saada kõigi nendesamade toetajate toetajate nimed ja konkreetsed summad, nii et ma arvan, et see olukord on Eestis Aga sa ei tohi muutuda sedasama kodanikuhariduse sihtasutus, ma ikka tulen selle juurde tagasi, et et see ei puuduta ju seda asutust, et kui me ju teame neid lugusid küll, et see ei ole ju ainult Reformierakonna probleem, et Jüri Vilmsi sihtasutus Keskerakonnal täpselt samamoodi, IRL, täpselt samamoodi omad asutused olemas, et. Ei, ma arvan, et kõik need asutused, mis on seotud erakonna tegevusega, nende rahastamine peab olema avalik, see peab olema läbipaistev ja siin ei saa üldse teistpidi mõtlemist. Veel üks sihtasutus, mis figureerib tihti reformierakondlaste ametlikes elulugudes, on sihtasutus Tallinna toomkiriku kristliku kultuuri ning eetiliste väärtuste õppe- ja konverentsikeskus. Teie olete seal nõukogu liige, seletage nüüd kahe sõnaga inimestele ära, millega tegu ja miks nii palju, kes siis reformierakondlase sinna kuulub, kuulub kohe nii palju? No siin-seal lugedes neid elulugusid selline mulje jääb, kui me võtame kas või ülekuulamisel olnud eelmise ülekuulatava härra Kallemetsa. Te kuulsite, see on üks selline sihtasutus, mis tegutsebki toomkiriku juures ja, ja selle eesmärk on olnud Nendesamade väärtuste arendamine edasi, ütleme siis, teadvustamine suurem on ta olnud seotud ja on olnud selle sihtasutuse Plaan üks toomkiriku juures asuv hoone korda teha andada selles mõttes laiemasse kasutusse. Täna on see ehitusloa selline taotlemine ja edasine ehitamine puhtalt majanduslikel põhjustel, otse öeldes rahapuudusel selles mõttes toppama jäänud. Ta on, kui majanduses lähevad ajad paremaks, kui on kogudusel neid inimesi, kes on valmis seda toetama, küllap siis läheb see tegevus uuesti. Aga ise 1000 koguduse liige? Toomkiriku koguduse riigisega tunguusi. No kuidas teile sinna leidsite, sellesse? Kutsuti sinna pes kutsus kutsusid inimesed, kes on kogudusega seotud. Ja ühtlasi ka Reformierakonnaga. Ei, mitte Reformierakonnaga, kuivõrd nii palju, et, et selles samas nõukogus me koos tegutsema või erakonnaga seotud mitte. Ma tuleksin selle kodaniku, mulle, jäi see arusaamatuks ikkagi, et mismoodi peaks nende sihtasutustega siis ikkagi tegema. Uuel valitsusel on võimalik nüüd midagi nagu erakondade rahastamise lugude sarjas järjekordselt ära teha, et pean tunnistama, ütlesid koalitsioonilepingust mõned neid punkte ja käsitlusi väga ei leidnud või ei pannud lihtsalt tähele võib ka nii juhtuda, et millal need sihtasutused ära kaovad. Miks nad peaks ära kaduma, et üks. Ma võin seletada, et saaksime väga lihtsalt aru, eks ju, et kodanikuhariduse sihtasutus, tema tegevusarukanded tutvusta tegevusaruande järgi tutvustab liberaalset maailmavaadet, eks ju. Reformierakond annab välja oma ajalehte, teie abikaasal on seal ka mingeid või elukaaslase on sealt ka mingit töövõtulepingu alusel saadav tasu ja nii edasi. Tegelikult rahastab Reformierakonda täpselt samamoodi nagu Jüri Vilmsi sihtasutus keskerakonda. Ja ükski seadus ei kohusta nii-öelda avalikustama ja Reformierakond nii nagu ka Keskerakond ei ole avalikustanud ja nii nagu ka teised erakonnad ei ole avalikustanud, kes sinna tegelikult raha annab. Väga raske on uskuda, et te saate toimetada rahulikult keskkonnaministrina ilma vastuteenet osutamata, kui me ei tea, kes, kes on need inimesed, kelle rahadesse miljon aastas natukene rohkem natukene vähem kokku tulla. No veelkord, et ma olen väga sügavalt seda meelt, et igasugune, ka erakondadega seotud sihtasutuste rahastamine peab olema läbipaistev ja, ja peab olema avalik, seda peab olema võimalik kontrollida. Praegu ei ole seda te möönate. Ma ütlen ausalt, et kuna erakonna rahastamise küsimused ei ole minu teema, ma ei ole nendega nii detailselt kokku puutunud, siis on teil kindlasti kõiki detailide osas kõiki detaili puudutavaid vastuseid lihtsam saada inimeste käest, kes sellega igapäevaselt kokku puutuvad. Aga see kontrollitavus läbipaistvus võiks siis tähendada seda, et samamoodi nagu erakonna tulud peavad olema kõigile kättesaadavad, nähtavad peaks olema ka erakonnaga seotud siis sihtasutuste MTÜde tulud kõigile nähtavat kättesaadavad, et kõik oleks selge, klaar, kui sul midagi varjata ei ole, siis miks varjata? Ma arvan, et see oleks väga mõistlik ja praktiline tööd, ettepaneku. Kui seda ettepanekut on vaja teha, siis, Aga te ei tunne ta praegu, et seda võiks olla vaja teha. Ma ei, ma ütlen, et ma ei ole nende detailidega nii palju kursis, et et seda nii jõuliselt siin öelda, aga, aga see on küll minu selge põhimõte, et ta peaks olema avalik ja peaks olema kontrollitav ja läbi. Esimesest häire kohta on ju see, et kunagi Jüri Vilmsi sihtasutuses ju käis lausa ju kapo, eksju, politsei oli kohal, et, et kodanikuhariduse sihtasutuses inimestel peavad olema kogu aeg kingad jalas, mitte toasussid, sellepärast et ühel hetkel peab olema vajadus võib-olla lihtsalt samamoodi uurijatega koos kaasa minna. No esiteks ei ole selle kodanikuhariduse sihtasutuse puhul tegevuse puhul mitte midagi sellist, mis annaks alust arvata et tegu on kuidagi läbipaistmatu sihtasutusega ja tegu on sellise asutusega, mis tõepoolest liberaalset maailmavaadet propageerib, mis korraldab erinevaid üritusi ja, ja mis on tal seeläbi, ma arvan, et teinud päris palju head, selleks et liberaalne maailmavaade Aga te ju tunnistate, et, et sellesamase Jüri Vilmsi Sihtasutusega nii-öelda paralleel on olemas? Ei, ma arvan, et see paralleel on meelevaldne ja võib-olla isegi natukene pahatahtlik. Oleme lihtsalt kui, kui on üks Mõlemad annavad välja ajalehte, mõlematel on enam-vähem samasugune nagu toimimisstruktuur, et ma tõesti, ma isegi tajusid Kui on üks halb näide ees, siis on muidugi väga lihtne seda ju kõigile ülejäänutele kuidagi edasi kanda, mure, arusaadav, mure, arusaadav ja, ja kui see mure on, siis tuleb see mure maha võtta, et ma kuulen lihtsalt siin saates praegu esimest korda, et see mure nii tõsine on, et kui see mure on olemas, siis igal juhul tuleb see sellega tegeleda ja, ja loomulikult tuleb mure maha. Väljavõte toimikust kogutud materjalid riigikogu valimistel 2011. aastal sai Keit Pentus kokku 8784 häält kusjuures 2122 neist tulid kesklinnast 2017 häält kogusta Lasnamäelt ning ülejäänud hääled kogunesid Pirita linnaosast või välisriikidest ja e-hääletusest. Selle tulemusega oli Keit Pentus üleriigilises häältekogujate nimekirjas kohe pärast Mart Laari viies. Oma esimestel Riigikogu valimistel 1999. aastal kogus Keit Pentus aga vaid 26 häält. Räägime nendest asjadest, mis puudutavad natukene seda lepingut, mille, millel allkirjad veel justkui nagu puuduvad, aga, aga mis justkui on ka kehtestatud, ehk siis valitsemisleping mis on sõlmitud siis Isamaa ja Res Publica liidu ja Eesti Reformierakonna vahel, seal oleksime, aga mulle väga meeldib, et see on IRL pandud esimeseks ja reformierakond isegi võib-olla väikese Shiftica. Teiseks aga, aga see, kõik, see kõik selleks siin on üks väga konkreetne asi, mis, mis on võib-olla kuulajale huvitav nii-öelda aru saada või mõista. Et, et siit on täiesti selgelt väljas asi, millest Eestis räägitakse kogu aeg kõik räägivad, ainukesed, kes sellest midagi kuulda ei taha, sageli on, on Reformierakonna liikmed ja see puudutab siis haldusreformi, mis selles haldusreformis ehk siis 500 600 inimesega valdade likvideerimisest, kus kõige suurem tööandja sageli on seesama vallavalitsus Kusjuures seal vallavalitsus ja teinekord napib raha Ei jaksa kõiki kohustusi täita, mida riik on ette kirjutanud, mis selle asja loogilisemaks mõistlikumaks korraldamises on malet? Ei olegi midagi valet ja haldusreform oli üks teema, mis ka päris läbirääkimiste lõpuni välja oli laua peal ja, ja kus, kus me erinevate lahenduste vahel vaidlesime. Reformierakond on olnud seda meelt, et puhtalt selline, ütleme siis vägivaldne piiride ümber tõmbamine ei pruugi neid probleeme üldse lahendada. Kui meil on kõrvuti näiteks kaks väikest ja vaest, ütleme siis vähese tulubaasiga valda siis nende vahel piiri ärakaotamine ei tekita neist äkki ühte sellist jõukat. Vald on olnud. Teid, kus tekitab, eks ju, on olnud olukordi, kus üks ja teine, kus üks on natukene tugevam kui teine, lõpptulemus on kokkuhoid, ei ole. Ja aga selliseid liitumisi tuleb igal juhul tulebki toetada. Aga, aga kui me nüüd räägime jälle probleemidest, siis sageli tegelikult räägitakse sellest, et kõige suuremad probleemid ei ole ju üldse mitte seotud ainult valdade või linnade movi omavalitsuste suurusega. Ma arvan, et vaatame siiasamasse Tallinna linna. Vaatame alles paar aastat tagasi väga kurvaks näiteks kujunenud Pärnu linn ei saa öelda, et nad oleks kuidagi väikesed või et probleem oleks selles, et selle, selle, nende linnade tulubaas oleks väike. Küll aga ilmselgelt probleem on selles, et, et seda raha, mida maksumaksjad linnakassasse toovad, kõige mõistlikumalt ei kasutata. Need on ju tore, aga kui seda maksuraha tuledki ainult nendesamade ametnike palkadest, siis on see siis ei ole ju siin nagu jutul üldse nagu pikemalt, et nagu mingit fooni, et polegi lihtsalt midagi juhtida, ongi ainult üks vallavalitsus, paar toredat talu, mõned kenad suvilad. Väga meeldivad inimesed, aga ettevõtlust lihtsalt ei ole ja neid valdu selle 200 mitmekümne hulgas on ikka üsna üsna palju. Nõus, aga ma tahtsin oma jutuga jõuda sinna, et, et neid kahte probleemi ei saa nii-öelda ühe vitsaga lüüa. On väikeseid väga väikese tulubaasiga valdasid, kus probleemi lahendus ilmselt peab olema hoopis teistsugune kui, kui näiteks suurtes omavalitsustes, kus maksumaksja raha kasutamine lihtsalt on ebaefektiivne. Et öelda, et ainult valdade liitmine kuidagi selle probleemi lahendab. Ma arvan, et ei ole päris õige, et need probleemid on, on natukene. Mis lahendaks, mis võiks olla siis see, see lahendus või seda lahendust ei olegi, kuivõrd seda koalitsioonileppesse nii-öelda kokku ei lepitud, et ma saan aru, et IRL-i seisukoht pigem oli ikka see, et võtame nii-öelda vähe nurgelisi joonlaua kätte tema mõned uued piirid ja lahendama olukorra siis see läheb ära jõuga, eks ole. Ma saan aru, et teil on olemas mingi muu lahendus, siis. Meie peame mõistlikuks pigem ümber vaadata tõesti neid funktsioone, mis ülesandeid, mis erinevatel valdadel on ja, ja läheneda nii-öelda sisu kaudu, mitte puhtalt sellise mehaanilise liitmise kaudu. Aga nii nagu te ka ise ütlesite, selles paraku üksmeelt ei leitud, nii et. No aga, mis võiks olla seal seal funktsioonide ümbervaatamine, et, et kuidas seda probleemi lahendada, sest et te ju ise ka tunnistada, probleem on olemas, see asi seisab juba aastaid, et lihtsalt seisad mingit lahendust, siin ei ole kuhugi tulemuse see probleem siiski ju suunata, et see saaks lahenduse, sest et niimoodi jätkata ühest küljest riigi ja inimeste raha raiskamist ei ole mõtet sellest küljest, et inimesed kohapeal ka virelevad seetõttu, et neil puudub korralik vald või korralik nii-öelda kommunaalvalitsus. Kindlasti oleks väga mõistlik koostöö toetamine ja soodustamine, see kõlab võib-olla natukene niimoodi kui kõlab niimoodi, et, et kohe saad aru, mis see sisu on, aga, aga see, kui needsamad kõrvuti asetsevad, vallata ei, näiteks ei puhtalt Euroopa Liidu rahade kontekstis näiteks? Ei Sa ei konkureeri mitte omavahel, vaid lepivad kokku ja teevad näiteks kolme valla peale midagi ühiselt, viie valla peale midagi ühiselt. See lõppkokkuvõttes aitab kõiki neid valdasid. Aga kuidas seda soodustada, kasvõi ütleme, kui, kui vanasti liituvad vallad said miljon krooni, anname nüüd miljon eurot. Et vahe on märgatav, võiks toimida. Ma arvan, et sellega tuleb lihtsalt väga tõsiselt tööd teha ja kindlasti on võimalik toetada ja suunata ka kohaliku omavalitsuse, ilma et selleks peaks siin tingimata seadusega midagi ära keelama või seadusega midagi vägivaldselt liitma. Nii et eks see on regionaalministri töö. Aga mis juhistalle sealt läbirääkimistel nii-öelda kaasa anti, kas järgmise nelja aasta jooksul leiab probleem lahend? Ma loodan, et leiab ja eks see on palju kinni selles peale hakkamises ja tahtes sisuliselt seda seda probleemi lahendada. Ma loodan küljelt, leiab. No ma saan aru, et Reformierakond on väitnud IRL-ile ette ja ma usun, et asja eest, et ühtegi sellist reaalselt toimivat või mõistlikku süsteemi ei ole lihtsalt loodud, mis, mis teid veenaks, et see asi nagu paremaks läheks, aga te kindlasti saate ju ka aru, et ajal on siin oma faktor ühel hetkel, kui ma võtan väga konkreetse elulise näite, kui liitusid Kuusalu ja Loksa vald omavahel moodustada ühe suure Kuusalu valla, siis sellest mängust jäi eemale Loksa linn, mis on siis nüüd sellise iseseisva pallikesena seal, kui siis oleks võimalik olnud selline kolme ühine nagu projekt piltlikult öeldes siis täna ei ole sellel vallal absoluutselt mitte mingisugust huvi seda linna kaasata, sest et see linn on vajunud piltlikult öeldes, kui linnavalitsejaid andeks, aga on vajunud, ma tahtsin kasutada mülgast, võib-olla see ei ole ilus sõna, on vajunud suurematesse probleemidesse kui enne piltlikult kirjeldades ja seda nüüd tuleb juba tõesti teha siis piitsa või sunniga kuidagi riigi seisukoha pealt ja, ja, ja meie kõigi huvide seisukoha pealt, sellepärast et üks ega teine tegelikult kui väike isegi on huvitatud, siis kellel on läinud paremini, ta lihtsalt ei ole huvitatud. Ja eks neid seisukohti on, et kõige õigem aeg on võib-olla praegu juba mööda läinud, aga ma ei oleks selles mõttes nii lootusetu ja ei ütleks, et nüüd on rong lõplikult läinud, et pigem tuleb üritada lahendada seda olukorda, mis täna on ja, ja ma arvan, et kui on, kui on tahtmist tõesti nagu süvenenult tegeleda sellega ja teha tõesti seda selles mõttes tööd, et ja siis ka inimesi veenda, kutsuda nad kokku, proovida leida ühist huvi, siis on võimalik sellega hakkama saada. Räägime naljakate punktides koalitsioonileppes, nüüd ühesõnaga meik siis kõik näoveed, mitte ainult joomiseks mõeldud näoveed, vaid ka mõned muud parfüümid või tooted, kus sees kasutatakse alkoholi, lähevad kallimaks, järgmise nelja aasta jooksul on aktsiisi alkoholiaktsiisile. See punkt on seal sees sellisel kujul, et et tuleb otsida võimalusi ja kui see võimalus on, me räägime siis tegelikult odekolonni maksustamisest aktsiisiga alkoholiaktsiisiga, kui on võimalus eristada tõesti siis ütleme praegu selliseid odavaid erinevates putkades müüdavaid odekolonni siis siis tuleb seda teha. Mõnda aega on üks töögrupp selle kallal pead vaevanud siiamaani väga hea lahenduseni jõutud ei ole, aga, aga kes teab, kui jõutakse, siis tuleb ära teha igal juhul. Kuidas kavatsetakse hakata doteerima neid lennureise, mis peaks Tallinnast hommikuks Euroopasse õhtuks tagasi süsteemi võimaldama kõigisse suurematesse Euroopa ärikeskustesse, kõik suuremaid Euroopa ärikeskusi ma arvan, et meil jääb siin Tammabeda näppudest väheks, et olulised asjad üles lugeda. Doteerida ei saa, mitte lennureisija, küll aga saab riik omalt poolt toetada lennujaama ja, ja seda on sel aastal esimest korda väga tõsiselt tehtud ja, ja tegelikult on ju juba näha tulemusi see, et lennujaam ja lennuühendused teiste Euroopa liidukeskustega on olulised, ma arvan, seda ei eita keegi, et kui me jällegi räägime Eesti konkurentsivõimest, siis see, kui kiiresti ja kui mugavalt Tallinnasse, ühest või teisest linnast saab igal juhul. No see on ju tore, aga, aga põhimõtteliselt on see selline punkt, mida ei ole võimalik täita, selles mõttes, et noh, mis on need suuremad ja tähtsamad, eks ju, ärikeskused on juba hägune siis kui palju ikkagi lõppedes tuleb lennata nendesse ja kes siis lõpuks lendama hakkab, eks? Ja see kõik on, see kõik on Tallinna lennujaama töö ja selles mõttes on lennujaama juhtide läbirääkimiste oskuste küsimus, kuidas nad suudavad Tallinnasse neid erinevaid lennufirmasid meelitada. Aga ma pean ütlema, et Nad on tänaseks teinud ikka väga tõsiseid selliseid edusamme, nii et kui, kui, kui ütleme, kolm-neli aastat tagasi oli olukord ikka päris nutune, siis praeguseks tuleb ju häid uudiseid. Aeg-ajalt ikka, et kuidas jälle üks või teine lennuliin Tallinna lennujaama jälle lendama hakkab? Kas see on kuidagi nagu mõistlik või mis selle asja taga nagu oli, ma mäletan, kuma valimislubadustesse oli, et me teeme korda holokausti ohvrite mälestussamba, mis on ka sedasama koalitsioonileppe üks punktidest. Kloogal asunud mälestusmärkidel silmas. Küsimus oli, kas see mõistlik? See on koalitsioonileppes kirjas. Ma arvan, et see on igal juhul mõistlik, et selline mälestusmärk peab olema heas korras ja ei tohiks tekitada piinlikke momente, kui, kui seal erinevad mälestusüritused toimuvad. Ma olen üle Eesti ringi sõites näinud, ma arvan, umbes kahtekümmend, 30, Eesti vabadussõja veteranide-vabadussõjalastele püstitatud mälestusmärke, mis on pehmelt öeldes korrast ära, et nemad ei mahtunud koalitsioonilepingusse sellel põhjusel, et. See on väga õige märkus, ma arvan, et kui tegu on mälestusmärgiga, siis see peab olema korras, selle ümbrus peab olema korras. See peab olema. Vääriks. Koalitsioonilepingutele on läbi aastate pandud erinevaid nimesid, on olnud koostöö koosmeele ja, ja mis iganes veel nimetusi, mis selleni minema. Tuleks siis tuleks nende nimetustega on nii, nagu nad on. Keegi tuleb öelda tööleping. See on nagu elementaarne, see on, nagu ma arvan, et kõikide koalitsioonilepingute selline alapealkiri olnud, aga aga ma jätaks selle nimepakkumise vast teiste selliseks pärusmaaks, et kui kuulajad tahavad mõnda head ja ilusat nime pakkuda praegusele koalitsioonilepingule, siis, Võib saada keskkonnaministeeriumil tantsida. Vitsad. Ülekuulamise toimik number 169. Pentus Keit toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.