Tere, head kodanikud, ülekuulamine alustab. Tänane ülekuulamine lahkab Reformierakonna noorpoliitiku Kalev Kallemetsa elu ja edu valimistel ning aktiivsust sotsiaalmeedias. Põhjuseid temaga rääkida on rohkem kui lendavaid isotoop Fukushimas. Just ülekuulatav Kallemets on MTÜ Eesti tuumajaam tegevjuht. Kas hingel? Ülekuulamine ülekuulamise toimik number 168. Kallemets Kalev ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Reformierakondlane Kalle Mets, tere päevast. Valimistel läks. Pole viga, et parem kui kaks Aafrika, eks ju. Jah, et seal on siis viiendas ringkonnas, kus on Saare-Lääne, Hiiumaa usaldas mind mulle oma hääle 469. No see on rohkem kui Evelyn Sepale näiteks samas teie nimi on, ma võiks, öeldakse miljon korda tundmatuga Evelyn Sepale. Ma ei ütleks nii, et Läänemaal minu koduvaldades tunnevad mind inimesed hästi ja minu isa hästi. No see ei olnud ka mingi kohatu kalafoor, mis ma siin ütlesin, et parem kui kaks häält, et 2005. aastal kohalikel valimistel täpselt nii läkski, et te saite kokku kaks häält. Jah, oli küll, et enda hääl, kelle hääl teenomaali ma tõesti ei tea, et ei andnud oma häält, tema tema ei olnud sellest piirkonnast, et ma lihtsalt, ma ei tea, mille pärast ma otsustasin seal Haapsalus kandideerida, et inimesed teevad vigu ja ma väga tõsiselt enda kampaaniatega. Ma mõtlesin, ümber kolinud mõni klassivend lihtsalt, kes? Ei, ma tõesti ei tea, võimalik, aga see teki hasart, kui ma saan nagu valimistel kaks häält ei saanud ju ise ka enda poolt hääletada, siis järelikult jätma. Ma sain mingi hetk aru enne seda kampaania algust, et ma ei oleks pidanud seal kandideerima nagu Haapsalus ja ma ei olnud nagu Haapsalu elanud elanik ja ma ei, ma ei võtnud neid kohalikke valimisi seal kampaania tegemist. Tõsiselt, ma aitasin teisi inimesi, peamiselt Lauri Luike. Aga ma mõtlen, et ikkagi hasart tekib teada saada, et kes need kaks inimest siis lõppude lõpuks ikkagi oli. Ei, mitte see elus on palju suuremaid ja olulisemaid küsimusi, millega tuleb pidevalt tegeleda. Ja ega, ega teil on teinekord veel niimoodi läinud, et on olnud kaasa, kus oli kolm häält, aga see oli siis kodupiirkond või mitte sellega saama. Seal oli samamoodi Haapsalu, et ma ega siis sain aru, et ma ei oleks pidanud kandideerima. Tegite lihtsalt nii-öelda keha ja nime nimekirjas? Nojah, natukene. Kalev Kallemets, mis te ise arvate, mille poolest või, või mis on see, millega inimesed teid nii-öelda poliitilisel maastikul kõige rohkem seostavad? Kui, kui teie nimi öelda, siis, siis ütleme sellisele keskmiselt pisut enam poliitika vastu huvi tundvale inimesele, millega seoses teie nimi meelde tuleb inimestele minu kodupiirkonnas. No võtame üle kogu vabariigi. Üle kogu vabariigi, vaevalt et mind tõesti tuntakse, aga minu kodupiirkonnas tuntakse mind see tõenäoliselt selle järgi, et ma olen enda alevi seltsi asutamist eest vedanud seal piirkonnas jaanipäevade korraldamist vedanud, kohaliku piirkonna raamatu kirjutamist eest vedanud ja üht-teist veel. Ja ma olen usinalt inimesi kuulanud ja ja püüdnud, mida inimesed mulle on rääkinud, realiseerida reformeeru valimisplatvormis ja mul on see õnnestunud. Töö nimetasid isa kasinat tagasi ja inimesed tulevad, isade ei saa. Kas see vastab tõele, et see siis riigimeeste noorpoliitik, kes seal vorstiga ringi vehkis, et see oli teie pealt nii-öelda maha kirjutatud lugu? Ei tule välja hiljem, et, et see oli ühe teise ühe teise inimesed tundsid ennast ikkagi ära seal mingil hetkel? Ei, see mind ei puudutanud, mis mind ülimal puudutas, ei olnudki mitte see seriaal, vaid kodanik Daniel Vaariku üks artikkel tema blogis, tähendab, ma suhtusin temasse hästi, ta oli Siim Kallase nõunik olnud. Ta oli inimene, kellest paljud lugupeetud inimesed pidasid lugu ja ta kirjutas mineviku vormis öeldud sõnad praegu pidasid lugu. Aga ta kirjutas teksti nagu asjatundja, mis oli ülimalt solvav ja alandav paljude tublide inimeste suhtes. Ja minu arust see vajas korrigeerimist, vajas minu arust kommenteerimist ja sellepärast ma palusin, et kas Keit Pentus või Jüri Ratas võiksid seda kommenteerida, eks see oli siis nii-öelda saab poliitbroilerite lugu, mis jah, mida ta, mida ta tõesti ütles, et need broilerid, neil ei ole mingit sisu, nad on täielikult käsutäitjad. Sisulise lollpead, keda juhitakse ja kes on huvitatud ainult rahast, oma ellujäämisest. See on vastik on sellist asja kuulata inimeste kohta, kes on pühendunult patriootlikult ja sisukalt püüdnud Enda konkreetselt erakondade Eesti asja ajada. Aga mis siis juhtus? Me ei ole üldiselt avalikes väga kuulnud, et nimetatud isikud siis oleks reaalselt ka võtnud kommenteerida väga seda seda siis nagu võeti hoiak, millega ma päris ei nõustu, et et, et ei ole mõtet sitta torkida, läheb haisema. Nagu ütleb vanarahvas võib ka nii öelda, et põhimõtteliselt jah, et et pole mõtet sellesse teemasse debateerida. Et on tundlik aeg. Olid ju valimistega eelne aeg, sest avalikkuse valmisolek seda teemat sisuliselt mõista mõista seda, kui oluline on see, et et neid isikuid, kes noori, kes on poliitikas ei, ei häbimärgistatakse, vaid mõistetakse, miks ja kuidas nad on kuhugi jõudnud. Ja see mõistmine on oluline, sellepärast et kui me tahame, noored osaleksid poliitikas siis, kui need täielikult diskrediteerimine nagu noored, kes on tegelikult poliitikas, kelle poolt peavad noored hääletama, miks nad peaksid valima tulema, miks nad peaksid ise nagu kunagi tahtma poliitikas Eesti asja ajada? Miks täielikult diskrediteerida? Aga kas seal mingi selline loogikarada, mis Daniel Vaariku nendes arvamustes on eksisteerinud, et inimene, kes ei ole teinud muud tööd kui, kui parteiliinis talle ulatatud ametikoht ta lihtsalt ei ole suuteline, on lihtsalt maailma asju mõistma, tajuma neid nii nagu needsamad valimistele oodatud noored, kes oma tagumikuga peavad tunnetama sellest puudust, mingeid muid sotsiaalseid probleeme, kes peavad võitlema tööturul sul lihtsalt sellest sellest. Sealt see on hea argumente paljudel nagu konkreetsete juhtumitel. Ma ei hakka nagu isikuid nimetama, see on hea argument, aga kui need inimesed, kes on valitud ja, ja isegi mõned üksikud juhtumid, kes on kar näiteks reformierakonnas olnud reaalselt peaaegu kogu oma elu nagu poliitilistel ametikohtadel, kui nad siiski oma tööd teevad täie vastutustundega, teod põhjalikult teevad endale need probleemid selgeks, suhtlevad väga paljude asjatundjatega siis on nagu seda etteheidet raske mõista, et see on samamoodi nagu et ametnik selleks et olla tõeliselt eluga kursis, ametnik peab tegema siis olema kokk, peab olema siis ka loomaaia töötaja, peab olema ajakirjanik, selleks et olla korralik ametnik, see nagu täielik see argument ei päde. Et sa pead olema oma valdkonna professionaal, noor. On ikkagi läinud alla veerandsaja-aastaseid noori inimesi istumas seal ja eesti riiki juhtimas ja, ja, ja, ja see nüüd argument ei ole, et nad teevad nagu hääletavad, nii nagu partei peakontoris talente antud vajutavad rohelist nuppu siis kui on ette nähtud, vajutad punast nuppu siis, kui. Mitte ettenähtud, aga kuidas fraktsiooni distsipliin eksisteerib sõltumata vanusest? Meil on ainult üksikud isikud, sellised nii koloriitsed ja kuidas siis öelda vapradi vahvad, et ta hääletavad sõltumata sellest, kuidas parteis. Otsustage Daniel Vaarik, eks siis selle suhteliselt tegelikult ühiskonnas peaks eksisteerima ka lolluse presumptsioon, et kui sa tahad öelda kellegi kohta, loll, sa pead tõestama seda. Täiesti õige ja ma lihtsalt ei, ei ütlegi rohkem. Kuidas ikkagi kommenteerida siis seda poliitnoorte asjaolu, mida me nägime ETV ekraanil, kui käisid valimistuudiod, need noored härrad, kes võtsid muudkui aga pead raputada, seal oli päris, te tahate öelda, et need on poliitnoored, kes muretseb, et nemad Eesti vabariigi ees, muuseas seal oli ka teie enda erakonnakaaslast seal noogutasid või raputasid vahetpidamata. Kuidas te kommenteerite, ausalt öeldes väga tõsist muljet ei saa need inimesed küll jätta siis poliitnoortest, mul oleks küll väga lõbusa mulje. Ena enamus neist, kes seal olid, need ei olnud nagu poliitnoored, ses mõttes, et nemad oleksid kuskil kandideerinud või mingid. No aga nad on need, kes võib-olla vanuse pärast täna veel ei saa kandideerida riigikokku, aga nad on noortekogus, istuvad tähtsatel kohtadel juba järgmistel valimistel, on nad need, kes lähevad koguma oma kodupiirkonda, kas siis kahte või 400 häält, eks ole. No ma nägin ise ka seda ja, ja seal oli eri erakondade omi, onju. Et minu arust rahvuslane säranud nippidega kasutavad poliitikud, kes hakkavad rääkima, nemad tegid ju ka? Ei, ei, aga küsimus on, millised on reeglid, kui sa annadki nagu Klakööridele plaksutajatele, bioloog töötajatele seal sellise rolli, eks ole, ja lasekinud sisse tulla siis salongi Klaköörida salongi, nagu oli see, mis oli see mais eelmisel mail, see ühendatud Eesti ürituse, kus seal kindraka köörikest plaksutavad. Kui seal sellised reeglid kehtestatud, siis sa saadki sellise tulemuse. Kas teie arvates ei jätnud väga head muljet, ma saan aru, siis? See, see, see oli kindlasti teie pühale ristikäigule. Noh, ma ei tea, see ei ole püha ristikäik ja see oli nagu üks Danieli artikkel, kus ma leidsin, olid vead ja ja oli vale suhtumine. No te olete ise noortega reformierakonnas siis tegelenud olnud noorte noorte, kuidas nimetatakse noortekogu Ja noortekogu, isegi üks asutajaid olin ja olin esimene peasekretär. Ühesõnaga, juhtivatel kohtadel oli initsiatiivi, oli missioonitunnet ja oli ka võitlustahet. Kõike seda oli jah. Kui sageli te nägite või tundsite ise südames selliste pagan võtaks, et ta on loll nagu saabas, aga no kui ta on juba nii-öelda õige partei avalduse täitnud, et las ta siis olla ja lasta siis, arvab. Avalt ei nende nendega lollidega, kui saabastega nendega kõvasti saanud võidelda, nendega olen kõvasti saanud konkureerida ja ei, see on. Ja lõpuks rida ma siiralt usun, on see, et inimesed ka erakonna sees, kui nad nagu näevad nagu neid nii-öelda lolle kui saapaid, siis neil ei ole tegelikult väga pikka karjääri, nad ei võida inimeste usaldust enda organisatsioonides usaldust ja laiemas seltskonnas selleks, et saada nagu mingi noorteorganisatsiooni juhiks. Vähemalt demokraatlikus parteis ma mõnest ei räägi, aga vähemalt demokraatlikus parteis sa pead ikkagi tõestama, et sul on teatud sisu, et sul on analüüsivõimet iseseisvat mõtlemisvõimet organiseerimisaga, selleks et tänavanurgal jagada ausalt öeldes flaiereid, plakateid või teie erakonna puhul ka neid huvitavaid kondoomi orava pildiga ei pea ju olema sisu isamaalist, aga need ei osavust ega midagi sellist, ehk et need samased nii-öelda lollid nagu saapa ja andke meile andeks. Pärast reaalselt on parteile kasulikud töömesilased ja töö. Sul läheb nii töömesilasi vaja kui ka selliseid, kes on täidavad juhtivaid funktsioone ehk et nad karjääri ei tee, aga nad on kasulikud. Oleme siiski, et neid nii-öelda lolle kui saapad on mõnes mõttes loja ja odav pidada. Inetu on kedagi solvata, et, et on neid, kes teevad teatud ülesanded ja on teised, kes teevad teisi ülesandeid, et aga tuleb tagada see ja demokraatlik süsteem, tagab selle, et inimeste usalduse võidavad ainult need, kes on iseseisva mõtlemisvõime juhtimisvõime ja organiseerimisvõimega. Te olete päss sellise moodsa moodsa poliitilise mõtlemismudeli ja suhtlemismaneeri esindaja, teil on omad koduleheküljed olemas, omad Twitterit, Facebooki, ma ei oska öelda, kahtlustan, et sealgi on oma selle lehe sageli on selliseid tekste, mille pärast sellepärast nii-öelda pohmell, ehk siis teisisõnu võib-olla häbi on mingit sellist asja kirjutanud, olete. Igaühel tuleb, ma arvan, et nii tekste kui pilte kui muid episoode elust, mis pärastpoole see on tema selline teil on pärast piinlik iseenda pärast, aga ma kardan, et siukseid pilte võib olla. Tõsi see ongi see, mis paneb lõbustele käed. Ja siis, kui ta ühel hetkel ministriks loodate saada ja mis ministrikarjäärile kriipsu peale tõmbab. Vaadake, ma, ma siiralt usun, et Eestis ei ole ühtegi korralikku või tõsiseltvõetavat inimest või noort poliitikut, kes unistab ministriks saada. Et see on nagu Siim Kallas ütles, et, et kui ettevõtja hakkab mõtlema ainult rahast kuna väga raske nagu edukas olla, aga kui sa keskendud sellele on ju, mida sa hästi teed, mis sind motiveerib, mis sind nagu tõesti paneb nagu tööle, kui tõsiselt tööle, siis see on nähtav teiste jaoks ärgata usaldas ja siis siis sa saad olla üldse edukas nagu ka poliitikas, aga ka muudes valdkondades, kui sa keskendud nagu sellel ülimat ministriks saada. Andrus ei paku sulle seda kohta niimoodi. Kalev, te peate olema tähelepanelik, kui te Andruse nime sama sagedasti nimetama ei hakka, kui Siim Kallase nimel, siis teil ei olegi lootust tõepoolest Andruse käest kohta saada see tekst, mida te kirjutasite sinna samas memokraadis sotsiaaldemokraatide ja sotsiaalnaiviskade kohta, oli see tekst, mida te pärast nagu kahetsema hakkasite. Vaikselt. Ma tuletan seda meelde, see kallid sotsiaal-naivistlik, kes ihalevad sookvoote, samasooliste abielusid, ulatuslikke sotsiaaltoetusi ja nii edasi, ärge üritage kuidagi poosetada Te esindate, mingit laia ühiskondlikku tellimusse esitati pühapäeval. Ehk siis noh, justkui teie arvates seda tellimust ei olnud. Ja et tegelikult meil on need samamoodi rohelised Eestis olemas, neil on enda seisukohalt täiesti õigustatud seisukohad, aga nad ei esinda ühiskonna peavoolu. Nad esindavad teatud osa ühiskonnast, jah, neid on tuhanded inimesed, isegi võib-olla 20 30 tuhandet inimest, kes tõesti hääletasid nende poolt. Aga nad ei esinda ühiskonna peavoolu. Samamoodi need inimesed, kes kes täiesti siiralt ja enda seisukohalt sügava põhjusega seisavad selle eest, et tõepoolest mees peaks saama abielluda mehega. Neil on täielik õigus selle eest seista, aga nad ei esinda kahjuks ühiskonna peavoolu. Peavoolu inimesi on reformierakonnas jube palju, siin oleks Rein Langi juhtimisel see seaduseelnõu praktiliselt läbi näinud, kui IRL ei oleks tagumise saba peale püsti ajanud, ennast sellele vastu vaidlema hakanud partei sees tegelikult juhatuse tasandil oli juuda proua praktiliselt laser antud. Ma nüüd seda episoodi täpselt ei mäleta, aga jah, on on koalitsioonipartneri või ehk et siis ühiskonna tegelike hoiakute esindamise tõttu on jäänud mitmed asjad, mis teatud seltskonnale tunduvad üliõiged on jäänud tegelikult tegemata. Et demokraatia on ses mõttes üpris halastamatu protsess, et ta esindab tõepoolest enamuse ja ühiskonna peavoolutahet ja kui ta seda ei esinda, siis üpris kiiresti tõuseb avalik arvamus ja need erakonnad, kes avaliku arvamuse vastu järjepidevalt tegutsevad, muutuvad ebapopulaarseks, kaotada. Sellest vastusest ma päris täpselt ikkagi aru ei saanud, siis ma rääkisin sellest, et suur hulk Reformierakonna juhtivisikuid tegelikult toetab seda, et Eestis oleks tsiviilpartnerluse registreerinud kehtestatud aga oleme ausad, see on, ütleme selline siltide vahetamine lihtsalt, et mida me millekski nimetama, eks ju, et kas astmeline tulumaks või progresseeruv tulumaks, vahet ju ei ole, täpselt samamoodi teie parteimeestega ka. Jah, ma, ma ei tea, kas sellele teemale tasub nii pikalt pead toita, aga kui teie arvate nii, et ühtemoodi, siis te tegelikult olete ja mina juhtkonnaga opositsioonist. Meil on erakonnas äärmiselt meeldivalt. Just täna oli erakonna juhatus on, aga seal ei olnud meil mingeid eriarvamusi, ma ei mäleta, kas mõneski küsimuses oli eriarvamusi, aga meil on tegelikult väga sisukad, arutelud ja, ja päris tihti jääb, keegi jääb nagu eriarvamusele. Näiteks Tarmo Mänd, ütlesite. Meie aastaliigas kõva võimsamad reformierakondlased, võtame aga tal vaatekandja, noh, nii-öelda asutajaliige, eks ole, jutumärke ja aga ta oli ülimalt üllatunud, kui demokraatlik on otsustusprotsessi Reformierakonna juhatus, arusaadav ja see on väga-väga-väga tõsine, sisukas arutelu, toimub inimesed jäävad mõnikord eriarvamustele, aga üldiselt toimub otsustamine argumentide põhjal ja üldiselt jõutakse mingile ühisele seisukohale. Kuulge, mis positsioonis teie konkreetselt erakonnast selles mõttes olete, jätame eemale igasugused tiitleid, valitavad kogud nimetamisel ja nii edasi nagu tegelikult, kui, kui lähedal te olete nendele Rosimannuse exceli tabelitest, mis kõiki asju otsustavad? Ei, kõiki asju otsustab Reformierakonna juhatus 1000 üheksasadade tabelite valt. Et ei vasta tõele, et tegelikult toimuvad sisukad, arutelud Reformierakonna juhatuses ja täiega, innustaks Eesti ajakirjandust. Vastake palun küsimusele, kui ligidalt olete neile ma kolme erakonna juhatuse liige, aga ma istun laua taga ja kui mina tahan sõna võtta, siis kõik annavad mulle sõna. Vähemalt senised esimehed on andnud ja ma olen saanud mingisuguse tiitli nagu liberalismi südametunnistusekandja. Ma tõlkisin ühe Ludwig misse liberalismi ja olen veel rida neid artikleid liberlismusest kirjutanud, nii et seetõttu ja muude muude põhjalike teadmiste teatud valdkondades tõttu mulle täitsa sõna antakse. Aga samasooliste ikkagi nagu partnerluse registreerimine teie liberalismi alla ei kuulu, nagu. Ka mina olen. Ma olen isiklikult seda, seda meelt, et, et üldiselt võiks neid registreerida küll, aga samas kui seda ei ole, siis, siis see ei ole nagu tõeline häda ja õnnetus minu koduvalla ja piirkonna inimestele. Mina pean ennekõike silmas pidama oma koduvalla ja oma piirkonna oma maakonna inimestele, nii et teate pigem kommunaalpoliitikutüüp inimene ei, mitte kommunaalpoliitikaga meie piirkonna läänest. Maa valdade probleem on tööpuudus ja majanduspoliitika, mis tagaks töökohtade säilimise maapiirkondades. Te olete demokraat ja loomulikult suretada demokraatiat, kui demokraatlik on see, et, et Eesti elanikkond, eesti valija, noh, kitsendada natukene elanikkonda, Eesti valija ei kuule mitte midagi koalitsiooniläbirääkimistest, mida peavad kaks erakonda, kes tegelikult kokku said 49 üks ehk siis väiksema kui poolte hääletamas käinute toetusest. Ehk kuuleb ju ikka, iga päev on tegelikult ju uudiseid. Me arutasime selle üle ja majandusküsimustes on palju kokkuleppeid juba sõlmitud ja nii edasi, sisuliselt me ju me ju ei kuule, ma ei tea mitte midagi. Selle saab mõne aja pärast, mida selles foorumis ka selgelt öeldi, et kui me hakkaksime sisu väga laialdaselt avama, mis on erinevate poolte positsioonid, siis rikuks seeläbirääkimised endale ära, siis oleks ju mängu see kurikuulus avalik arvamus, mis ühel hetkel peavooluline võib seal kokkuleppele siis vastupidiseks osutuda ja siis on valitsusel sisuliselt kehvad ajad, kas pole mitte nii? Ta ei peaks tegema, kuidas vorsti keedetakse. Ma arvan, et nüüd, mida ma tunnetasin nendel valimistel, oli see, et isegi nende selles avalikus arvamuses ei olnud primaarne mitte see, kuidas mingit teatud asju teatud hetkel nagu testi, vaid minu arust kohutavalt oluline oli see, kas valitsus üldiselt sai kriisi haldamisega hakkama või mitte. Et inimesed loomulikult oli maal kriitilised, aga üldiselt nad said aru, et, et meil ei ole nii hull kui Lätis. Õnneks nende kõrval, et meie pensionid saame, mitte küll ja et töökohad siiski üldiselt on olemas? Jah, et Läänemaal on isegi aastaga 500 töökohta juurde tulnud võrreldes eelmise aastaga sama ajaga. Et ülioluline, saaksime hea koalitsioonilepingu, nüüd läheme nädala jooksul, see on alus, tänu millele õnnestub valitsusel teostada see põhieesmärk, milleks on korralik Eesti majandus. Et tõepoolest, aga on teil siis, et IRL ikka sõlmitakse koalitsioonileping, et siin ei ole enam seda ohtu, et ühel hetkel öeldakse, et me oleme piisavalt tülis piisavalt vähe asja kokku leppinud, et me nüüd vaatame kellegi teise poole. Kahjuks ei saa kellegi teise poole eriti vaadata, sellepärast et sotsiaaldemokraadid on ikkagi sotsialistide, Keskerakond on ju otsapidi kaikaliberaalne, kui me võtame tema staatust, mis ta vähemalt räägib, mis ta Euroopas eks ole, on see on kaunis jah, nagu Euroopa liberaalide paras häbiplekk, et siukseid erakondi on nende Euroopa liberaalide peres. Aga tegelikult tegemist Keskerakonna puhul on ju ka tüüpilise võimuerakonnaga, kes tahab saada võimu ja miks mitte, siis teie olete nõus ennast natukene müüma, nemad ennast natukene maha müüma ei saakski, ideaalse koalitsiooni, nende meetodid on vastuvõetamatu, mis osalevad mõeldamatud. Et see episood, mis oli Postimehe kaudu avalikuks muutus, raha küsimine ja need rahavood, mis on varem liikunud igasugust müstilist kanaleid pidi, et see on ka üpris ilmselge, et kus nagu raha on algselt liikuma hakanud. Me mäletame aastaid ja aastaid järjest korruptsioonijuhtumeid terve rea Keskerakonna liikmetega, rida on ka kohtus süüdi mõistetud. Sellise erakonnaga koostöö on ikka ülimalt komplitseeritud. Midagi väga põhjalikult muutma, et ega Reformierakond ei läinud ka kohtusse sellel hetkel, kui Eesti raudtee ka seotud inimesed või, või selle tehinguga seotud inimesed väitsid, et Reformierakonna juhtkond käis küsimas nende käest päris suurt summat toetusteta, et need samasugused jutud on ikkagi käinud ka Reformierakonna kohta ja, ja kohtuasju tegelikult nendes küsimustes näinud ei ole. Jah, kui prokuröril oleks mingit tõendusmaterjalide ja prokurör uuris seda väidet tuuris, seda see nii oli, aga ei leitud mingeid tõendeid. Et see tegelikult Venemaa käest raha küsimise kohta oli täpselt samasugune situatsioon ise siin ei asunud prokurör nagu pikemalt uurima, vaid lihtsalt KAPO, ütles poisid, et võib-olla niimoodi ei peaks. Seal ei olnud kuriteo koosseisu siis täheldati selles Savisaare loos, ei, ei olnud kuriteo koosseis. Aga mis siis, milles nagu siis kühvel, nagu ütleb vanarahvas. Kuriteo koosseisu ei ole, mille poolest on brüsseli käest või Berliini käest raha küsimine teistsugune kui Moskva käest raha küsima? Jumal, et mis, me ei ole küsinud, et meil on nagu koostööpartner Friedrich Neumanni istung kes on ka Keskerakonna nagu selline koos projekti teinud, võib-olla kes on Saksa liberaalne, selline sihtasutus, et nende nendelt me tõesti saame väga tagasihoidlik, kuid vahendeid mõnede konkreetsete ürituste korraldamiseks, mis edendavad liberaalset maailmavaadet ja see pole mitte midagi võrreldavat? Nii et Berliin on Hollandi kolmandiku sulas, mehe isa, aga see võib-olla räägime lihtsalt veel detailselt, siis läheme kohe pikkade sammudega majandusküsimuste juurde ja tuumaküsimuste juurde. Aga see ei tekitanud, nagu küsimus, et kus kohas kapo selle materjali sai üldse ilmselt toetudes mingile informatsioonile, et sellest juttu ei tulnud, see ei pannud reformierakondlasi nagu üllatuma, imestama või, või teada tahtma seda, kustkaudu informatsioon tekkis. Ei noh, igasuguseid spekulatsioone üle, aga need jäävad ikkagi spekulatsioonideks. Usutavam spekulatsioon, mis teile siis oravakontorist on, on räägitud. Mis kontorist minul on, mina ei oska midagi valida või nagu mulle mulle ei tundus ma see teema ei paku mulle rohkem pinget, kui et see, see käskkiri, mille kaitsepolitsei peadirektor allkirjastas, mis oli võrdlemisi sisukas Väljavõte toimikust kogutud materjalid Kallemets on lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna 2002. ja Estonian business kuul finantsjuhtimise eriala 2008. aastal. Kallemets Kalev kogus 1999. aastal kohalikel valimistel Haapsalu linnas vaid kolm häält ning 2005. aasta kohalikel valimistel kaks. 2007. aasta riigikogu valimistel kogus kallemets ringkonnas number viis 353 häält ning kohalikel valimistel 2009. aastal Tallinnas 62 2011. aasta riigikogu valimistel kogus ta ringkonnas number viis juba 469 häält, kusjuures viis neist oli antud välismaalt. Tuleme majandusküsimuste juurde, praegu räägitakse väga palju, sellest räägivad kõik teised, mitte aga need, kes on informatsiooni juures ehk siis valitsuse juht Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi. Mis puudutab Euroopa siis institutsioone, mis peaks tagama euroraha majandusinimesena. Kas koalitsiooniläbirääkimistest peaks olema kirjas see, kus kohast võetakse see viis kuni siis 15 kuni siis 20 miljardit eurot mida Eestilt oodatakse panusena euro, stabiliseerimisfondi, kas see peaks olema koalitsioonileppe koosseis, võib pärast, hakkame vaatama lihtsalt millistest sotsiaalrahadest selle raha välja pigistame? Esmalt, et põhiline selle kriisifondi koosseis ei saa olema sularaha või UVA puhul saab olema, siin ei ole mingit küsimus, see on juba otsustatud nii-öelda selle ESM lühendi puhul ehk uue asutuse puhul seal oodatakse 2013 siiski reaalset raha, mida veel ajada. Teatud vahendeid kindlasti peavad liikuma ja valdav osa siiski minu arusaamist mööda olema laenugarantiid ja, ja ega need vahendid, mida sellesse kriisifondi pannakse, need saavad olema võlakirjade ostmiseks, mitte nagu konkreetsed rahad teise riigi riigieelarvesse. Nii see vähemalt minu arusaam, nii palju, kui ma olen viimastel päevadel jaapani jaapani sündmuste kõrvalt suutnud ennast kursis hoida. Aga kahtlemata see saab olema võrdlemisi komplitseeritud küsimus, mitte ainult Eestis vaid sealhulgas Soomes, Saksamaal, et kui palju tõepoolest anda kaudselt abi riikidele, kes on üle kulutanud järjepanu aastaid ja aastaid ja aastaid. Sellega te, Kalev ei ole kahjuks kursis, et seal on tõesti küsitakse rahaliselt rahameheks. Ma tean, et küsitakse ka reaalselt raha ja selle koalitsioonilepingu koosseisust. Kahju, see ei saa praegu olla. Praegu ei saa olla lihtsalt, et kuna ei ole teada, mis, mis summad on niikuinii see, kui, kui see rahasummadest on jutt, see on küsimus on riigieelarves ja see tähendab, et tõepoolest tuleb kuskil mingisuguseid kulutusi kärpida, aga need on küsimused, mida praegu ei ole aktuaalset arvutit. Ehk nad lükkavad edasi sedasama tuumajaama, mida, mida teie eest veate siis mittetulundusühingu Eesti tuumajaama eest seisjana. Et ma ei usu, et see tuumajaama rajamist kuidagi oluliselt mõjutaks, rahakott on sisuliselt ju sama, eks ole, ei ole, sellepärast et tuumajaama rajab ikkagi ettevõte, mis kuulub riigile. Aktsiaselts Eesti energia koostöös välispartnerite Eesti Energia eelarve on väga hea koht olnud viimastel aegadel, kus riik on saanud muudkui aga matti võtta. Jah, tõeomaniku see, see peab muutuma, sellepärast et Eesti energia peab teostama väga tõsiseid investeeringuid, kui me tahame säilitada energia energiajulgeolekut Eestis energia tootmist Eestis. Kuulge, mis julgeolekus? Me saame energia puhul üldse rääkida, kui me näeme, mis Jaapanis toimub ühe tuumajaamaga. See ei sisenda küll sellist meeleolu, et see kõik oleks väga turvaline, kõik oleks väga hea ja me saaksime rääkida, et võime julgelt elada tuumajaama kõrval. Kui hakata rääkima Fukushima Daiichi jaama avariist, siis tuleb rõhutada, see juhtus tänu absoluutselt erakordse loodusõnnetusele loodusõnnetusele, mis on täiesti nagu prognoosimatu äärmiselt ootamatu oma iseloomult. Et kui me räägime siin muudes loodusfaktoritest Euroopas, milleks on klimaatilised või siis üleujutus jõgede puhul siis need on vähemalt mõned päevad ette prognoositavad, et mingisugused sellised looduslikud tingimused eksisteerivad, mis osutavad ohtu nagu ükskõik mis tööstusrajatise opereerimisele. No me näeme, Eesti kliima puhul võtame kasvõi tollesama padaoru, kuigi valdkond on tiba teistsugune. Teistsugune Teil on kogemus olemas, tuli kõigi jaoks ootamatult see Soone, tõsi, inimeste nii-öelda mõjuala oli väiksemaid inimesi ei olnud tuhandeid, sadu tuhandeid, mis tuumaõnnetuse puhul võib-olla see mõjualaga, aga siiski tuli ootamatult. Nii et kas teie jutt sellest, kuidas me saame Euroopas kõiki kliimahädasid nii-öelda pikalt ette planeerida, ei tundu selle kõrval nagu väheke selline naljajutt olevat? Ma arvan, et seda konkreetset Padaoru sündmust ei oldud, ei olnud nagu võrdle võrreldavat kogemust või ei olnud kuidagi meie nagu taas sisenenud Eestis, et, et et sellise sündmuse jaoks ette planeerida, tähendab, mis, mis seal ma ise nagu olin seal padaorus on ja olime kinni, me olime väga džiibiga, me tulime kuuest nagu sellest teetõkkest läbi, et mis oli ilmne oli see, et Need veokid ei saanud sellel liikuda ja nemad blokeerisid viltu läinud nagu tee, tähendab et kui oleks mingi selline kogemus olnud, oleks politsei tegelikult enne seda tõsist lumetormi pidanud veokite jaoks liikluse sulgema ja nad suunama nagu parklatesse veokiliikluse oleks pidanud lõpetama. Siis oleksid saanud sõiduautode, kellel oli nagu häda, vajadus liikuda, eks ole, mina tulin ühelt seminarile Toilast Tallinnasse, eks ole, noh, ei olnud variante, majand hoidlasse ööbima, eraisikud peavad saama liikuda, veokid oleks pidanud olema tee ääres samamoodi, samamoodi ei ole meil Eestis tuumajaama rajamise kogemus, aga jätame kõrvale selle, kuidas 67. aastal Võrtsjärve äärde korraks nagu mõeldi, et kas saab ehitada. Muidugi nali, aga, aga on väga laialdane globaalne kogemus tuumajaamad opereerimisel aga ei olnud globaalselt kogemus, selle üheksa magnituudi see maavärinaga tähendab, seal olid tsunamitõkked kuue meetrised, need oleksid 8,2 palli, see maavärina, tsunami nagu pidanud kinni sõltuvad jälle asuvad. See, see laine oli ka nagu konkreetse, nii kõrge, 10 meetrit tänu sellele, et seal täpselt konkreetselt selles kohas oli selline laine profiil, et see maavärin toimus nii lähedal, eks ole, ja, ja, ja see ranna profiil oli selline, see tsunami tõkkel tehtud üldise Jaapani standardi kohaselt, aga selles konkreetses kohas tänu sellele konkreetsele maavärina epitsentri kohale oli see laine täpselt nii kõrget, ta läks nendest tõketest üle ja see oli põhiline vaatamata detailidele ikkagi jälle ühte asja. Me ei suuda kunagi loodusse ette prognoosida. Ehk ongi nii, et juhtubki, asi juhtubki kohe ja nii kui nii kui natukene tõsisem, keerulisem. Ma ütleks siiski, et praegu ei ole tegemist katastroofiga, praegu on tegemist avariiga, millele on lokaalsed tagajärjed. Ometigi me loeme täna uudiseid sellest New York Timesis, kasvõi näiteks, kuidas Tokyost tulevad reisijad panevad Ameerika lennujaamades tosin meetrit piiksuma või põgisema, nagu sihukeste hääl on, on, pigem tean seda kanti, eks ole, siis te tahate öelda, et sellel ei ole seal ainult lokaalne mõju? Jah, et ses mõttes need need traditsioonid, tõusud, mis on Tokios, et need ei ole nagu tervisele märkimisväärselt ohtlikud, siiski märkimisväärselt ohtlikud tähendab seda, et nad on siiski ohtlikud, aga võib-olla mitte märkimisväärne. Noh, nad on umbes sama ohtlikud, kui sa tõmbad Paki nagu sigareid ära, et see on ohtlik sinu sellele tõenäosused sigareti peal on kirjas, see võib sind tappa. Jah, põhimõtteliselt küll, jah, et teatud jälle organismi eripära, seetõttu võib eri inimestele see mõjuda nagu rohkem või vähem. Aga üldiselt ma võrdleks seda pigem nagu ikkagi suhteliselt nagu paki sigarettide tõmbamisega. Jah, see ei ole nagu mitte midagi, aga see samas väita, et, et sul on neid tolmuosakesi. Tänu sellele oled sa saanud tavafoonist isegi 10 korda rohkem radiatsiooni, et tänu sellele sul hakkab vähk arenema, see ei vasta tõele, vähi arenemise tõenäosus hakkab üldse tõusma, alates 100-st mikroSiivertist aastas on see doos, mis sa peaksid saama, ma arvan, need isikud, kes seal Ameerikasse jõudsid, nende doos oli oluliselt väiksem. Muud ei ole üldse reaalselt Eestis, kui me ehitame tuumajaama siia, siis siis meie tuumajaama nii-öelda varitsevad, selge on see, et sa pead tulema rannikule, vesi peab olema kättesaadav suures koguses, mis on tohutu. No ohuks selle sama jaama kogemuse tõttu üks ohte võibki öelda, on üleujutus, et kui tõepoolest jaama asukoht valitakse halvasti ehk et et on selline lahte, kus teatud tuulte pideva ja tugeva puhumise tõttu võib veetase tõusta märkimisväärselt ja ei ole piisavaid kütuse Pärnu inimesed praegu rõõmustavad, sest nemad sinna sinna kindlasti Pärnu kant kindlasti tulla ei saa. Aga ka teiste võimalike asukohtade puhul peab üleujutust kindlasti pidama, nagu silmas aga endiselt kõikide tuumajaamade puhul on suurim oht, on inimfaktor. Kui analüüsida rida intsidente, selliseid väiksemaid intsidente, mis tava nagu opereerimisolukordades on maailmas olnud kas või sama rootsijaamade Forsmarcy ühe intsidendi puhul et siis lõpuks jõutakse alati välja ohutusskulptuuri niisama, on ka britist petrooli, mis olnud, see ohutuskultuur on üpris selline lai asi, et kui palju püütakse nagu kokku hoida erinevate seadmetega võrra, kui palju sunnitakse need töötajaid tegema ületunde või siis hoitakse liige surve all või hoitakse personali kokku või kuidas kuidas isikute enda tööülesandeid täidavad, kui kas nad on mingites elementides lohakad olnud, kas seda teised meeskonnaliikmed täheldavad üles, kas neid vigu korrigeeritakse, et selles eksisteerib kõikides nendes riikides põhjalikud riiklikud regulad, ratturid, kes teostavad ka just selle inimfaktori põhjalikku kontrolli, eksisteerivad süsteemi tuumajaamades endas, kus millega kontrollitakse, et see inimfaktor oleks pidevalt just kvaliteetne. Aga vaatamata sellele, et kõik need süsteemid eksisteerivad ja neid pidevalt aasta aastasse on parandatud on ka suhteliselt hiljutises tuumajaamade opereerimise ajaloos episoode, kus ei ole kõrgemal standardil käitutud, mistõttu kui me hakkame TTÜs ja Tartu ülikoolis õpetama tuumaenergeetikat eesti magistrantidele sisse ohutusskulptuuri pähetagumine kõikide standardite põhjalikult selgeks tegemine endale pähe tagumine, see on ülima tähtsusega. No ma ei raatsi endale midagi lubada mingeid isotoobi naha vahele sokutada, ka British petrooleumi näide on olnud erakordselt ilmekas. Mehed rääkisid samamoodi, mismoodi nad on arendanud, ma arvan, et nende sadade tuhandete kümnete tuhandete lehekülgede kaupa mingit sellist hea pildi peal klantsmaterjali, kuidas nad on tõstnud oma turvalisus standardite ja nii edasi lõppude lõpuks, kui see eelmine aasta juhtus, mis seal juhtus, oli see õnnetus täpselt samasugune. Kui 1980. aastal juhtus British Petroleumi siis samasuguse puurtorniga 30 aastat puhuti lihtsalt silma ja kõrva. Ja siis, kui üks asi juhtus, siis teame me kõik. See on silma ja kõrva puhumine, et mul oli ühel tuumaenergiakonverentsil, oli väga hea vestlus norski Veritase ühe kindlustusinimesega, kes oli just see 2005. aastal toimus Texase rafineerimistehasest pildistatud petrooleum, omas toimus õnnetus ja tema oli üks uurimisgrupi liikmed, ütlesid nad pidevalt. Tegid spiritist petrooleum, analüüse pallide pisikeste asjade kohta. Ütlesid, et väikeõnnetuste arv, kus inimesed olid vigastada saanud, oli aasta-aastalt langenud. Aga mida nad ei pannud tähele, oli see, et oli investeeringud. Suurte riskikohtadesse olid langenud, mis tähendaski kaudselt seda ja pärast, kui tehti põhjalik uurimine, tuli välja, et tõepoolest investeeringut teatud valdkondadesse, kus riskid ütleme, ei avaldunud pidevalt, aga samal ajal üks kord ja ülimalt suurelt tõepoolest sinna investeeriti vähe, püüti kokku hoida ja tagajärjed olid katastroofilised. No lihtsalt tuhandeid kordi rohkem või ütleme, sadu kordi kindlasti rohkem, võib-olla tuhandeid mitte, kui on tuumajaam. Ei, see ei vasta tõele. Tuumajaamasid on maailmas 443 reaktoreid, eks ole. Reaktoreid jah, aga neid vees olevaid naftapuurimisplatvorme on suurusjärk seal kolm tuhaneid kümneid. 10 korda läheb järelikult ka see statistiline võimalus õnnetuse juhtimiseks on lihtsalt suurem, ehk me peame tuumajaamade osas lihtsalt pikemalt ja kauem ootama. Üks näide oli nüüd olemas. Päris sellist. Loodusõnnetus, see on sama hea kui meteoriit nagu sa millegile pihta ja siis ütelda, et hommigaad, et see maja, muuseas soomlased praegu ütlevad ise täiel rinnal, et nende tuumajaamad ei peaks vastu seda, kui sinna lendaks sisse täpselt samasugune reisilennuk nagu lendas New Yorgi kaksiktornid, sest ma ei ole seda neid andmeid näinud või seda raportit näinud. Seetõttu mul on raske seda kommenteerida, aga ma olen näinud võrdlemisi veenvaid, et materjale ja nagu videosalvestist sellest, kuidas üks hävituslennuk tõepoolest lennutati täpselt sama paksuse betooni kui on tuumaelektrijaamade puhul kasutusele. See tuumaelektrijaamade väliskaitsesein on 1,2 meetrite raudbetooni. No sellest annab läbi läbi lennata. No niimoodi arvasid ka ilmselt inimesed, kes ehitasid need kaksiktornid, et neid ei võta miski maha uppunud. Titanicu puhul jälle ohutuskultuurne Titanicu puhul, et et see, ükskõik kui kõva laena laeva oleks ehitatud, kui ta tabas selle nurga all, nagu ta tabas seda jäämäge. Ma arvan, et suur tõenäosus on, et enamus laev oleks uppunud, aga küsimus oli selles ohutuskultuuris. Kui kiiresti nad kavatsesid ja mis territooriumist läbinud kavatsesid sinna sest laevadest räägime, siis nad samased meie velled seal teispool lahte, soomlased usuvad, et üks väga suur oht nende tuumajaamadel ongi laevad, mis sõidavad vahetpidamata üsna tihedalt, see meie Läänemere läks siis tanker, laevad naftat ja kui nende peal juhtub seal kuskil nende tuumajaama juures midagi suuremat plahvatama, siis ühtlasi on see väga suur. See on väga tõsine, et kui kemikaale tõepoolest jahutussüsteemi satub, siis noh, see ei toimu nagu maavärin, aga siseselt peab reaktoreid sulgema ja võib-olla pikaks ajaks. Noh, võib-olla ma ütlen, kus vesi kondenseeritakse, ta võib seal tekitada mingisuguseid tõrkeid, et see on ka üks põhjus, miks Euroopa Liit ehk et Soome, Eesti ja Rootsi väga soovivad, et ka Venemaa võtaks kindlasti kasutusele Läänemerel topeltpõhjaga tankerid, nagu need on kohustatud. Euroopa Liidu sadamad võtavad topeltseinaga tankerid vastu. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. 2010. aasta 12. novembril saatis Kallemets Kalev e-kirja tosinale poliitikule eesotsas riigikogu aseesimees Keit Pentus ja Jüri Ratasega ning palus asuda neil poliitbroilerit. Eks kutsutavate noorpoliitikute, selle meediaekspert Tiit Hennoste kirjutas sirbis, et broiler on poliitik, kes pole peale erakondliku kanapuuri muud elu näinudki. Kallemets on tuntud ka kui mittetulundusühingu Eesti tuumajaam tegevjuht. See on tuumaenergiat lobiorganisatsioon, mille nõukogusse kuulub energeetikas suurte ärihuvidega silma paistnud ettevõtja Urmas Sõõrumaa. Paneme veel emotsioonidele tuld alla, te ju teate, Kalev Kallemets väga hästi, milline on maailmaks saastunumaid, meresid selliseid sisemerest? Ja eks ta, meie Läänemeri on. Põhimõtteliselt ükskõik milline õnnetus nendest tuumajaamadest, palju meil neid Läänemere ümber täpsemalt on? Üks, kaks neli, neli ja selle merega nägemist igaveseks. No ei ole, no issand, jumala 1000-ks aastaks või 10-ks 1000 sooned palun, radio Nobeli pole. Pole mõtet ikka lapsik olla, et, et paljud nendest. Kui siin praegu, et kui, kui tõesti juhtub õnnetus selles maailma ühes kõige saastunumas meres milles seisneb see lapsik See selles, et keevveereaktorid, mida ma olen ka varem ütelnud, Kiievi reaktorid, põhimõtteliselt füüsiliselt ei saanud sellist avariid toimuda, nagu Tšernobõlis toimus ehk et massiline reaktori sisu emiteerimine kõrgele atmosfääri koos noh, kõikide raskemetallidega, et kõige halvem stsenaarium on tõepoolest, mis ka jaapanis võib juhtuda, on see, et et see kütus, mis on metall, uraan seal 27 tonni reaktori sees, et see sulab reaktorist läbi, ta sulab sinna paksu betooni peale, kus teda siis jätkuvalt jahutatakse. Jah, toimub radiatsiooniemissioon võrdlemisi lokaalne, sealt reaalselt nagu suuri koguseid metalli või raskeid elemente välja ei pääse. Kui seal toimub radiatsioonitaseme tõus, siis seal lokaalne ja ajutine täpselt nagu Me oleme Jaapanis näinud, radiatsioonitaseme tõusud on toimunud kõikide plahvatusejärgsetel päevadel, mis seal on olnud, nende intsidendid, aga seal radiatsioonitase langenud. Ta ütles, et kas Läänemeres, kui me mõtleme ette või, või kujutame ette, et see kõik võiks juhtuda meil siin Läänemere ääres, kui sealt võetakse nii-öelda merevett, mida helikopteri pealt loobitakse, või lastakse alla sinna reaktori peale ja sealt on näha, kuidas reaalselt tõuseb aurus. Tahate öelda, et selle radioaktiivne seal radioaktiivne salvest ladestuks siis ja, ja nii edasi, esimese kohustused? Väga raske on aru saada või käisin raadio teel edasi anda nagu vahet miljoni ja ühe vahel või siis 0,00 ühe vahel sest radiatsiooni puhul me räägimegi äärmistel suurde nagu skaalade vahest ehk kui me sisuliselt noh, ütleme suurusjärkudes teine hoopis kogust orientatsiooni pääses Tšernobõlis reaktorist väljas hoopis teine suurusjärk energiat vallandas, kui seal on üks selline vesinikuplahvatus või siis ka auru imiteerimine. Tuleb mõista, mis on see radiatsiooni edasikandmise mehhanism. Radiatsiooni kannavad pikaajaliselt edasi raskemetallid ja selleks need tõeliselt nagu kõrgele atmosfääri ja laialt leviksid. Selleks peab toimuma midagi erakordset. Väike vulkaan nagu Tšernobõl oli, aga seal jaapanis ei toimunud mitte midagi võrreldavat. Esialgu jätkuvalt seal tööd käivad, et seda olukorda kontrollimas. Täpselt seda lõppkokkuvõttes ei anna, aga just eile eile õhtul väga positi siin areng, neil õnnestus jaam tagasi lülitada põhielektrivõrku, mis tähendab, et on päevade küsimus, kui kõikide jaamade puhul näha need avarii veepumbad saavad tööle ja, ja see kütus, jääksoojus saab nendest reaktoritest välja juhitud. Nii et mina olen võrdlemisi optimistlik, et nagu seni ei ole selles jaamas keegi surma saanud, ei ole tõendatav, et sellepärast on kellelegi tekkinud püsivaid tervisekahjustusi, ütleme mittetöötajate seas siis ma usun, et ka kahe kuu pärast. Me võime konstanteerida, et tõepoolest avalikkuses ei ole inimesed saanud selle avarii tõttu püsivaid tervisekahjustusi. Kas kahe kuu pärast võivad sealsamases ümbruses 10 kilomeetri raadiuse inimesed tagasi uuesti? Kindlasti kindlasti kindlasti kahtlemata. Oh taevas nagu, nagu, nagu ütleb autoriteet mis on tehtud Eestisse tuumajaama toomise juures valesti siiamaani jaapani seda õnnetust muidugi ei, ei olnud vaja, eks ju. Seda võis näha ükskõik millisest akadeemik Raukase esinemisest, tema, kes ta rääkis lakkamatult sellest, kui turvalised ja ohutud need jaamad on, noh, pidi ise ilmselt selle oma niimoodi sõnade kibedus alla neelama, aga põhimõtteliselt jätame selle olukorra kõrvale siiamaani seda asja, kui kuidas on aetud, et mis on need suuremad vead, mis on tehtud. Meil ei ole mingit vigu tehtud, et see oli täielik objektiivne reaalsus, et kui eelmine koalitsioon moodustati, see oli võib-olla 2009, kui sotsid nii-öelda hüppasid paadist välja, et siis pandi sinna kirja, et võetakse enne 2000 üheteistkümnendat aastat vastu tuumaenergiaseadus. Et see oli teatud objektiivsed põhjused, miks seda seadust kahjuks nagu vastu ei võetud. Teie olete selle teksti näinud, seda nii-öelda? Ei, ei ole isegi kirjutanud ei, ei, ei, ei, et see, see on majandus-kommunikatsiooniministeeriumi pädevus, aga ma usun, et nüüd lähikuude küsimus, kui see riigikogus tuleb menetlusele ja ja ma loodan, et kõik kriitikud saavad põhjalikult seda kritiseerida. Kindlasti võtan ka mina selle põhjalikult ette, et, et see saaks olema võimalikult kvaliteetne ja, ja lõpuks looks eeldused selleks, et me saaksime tuumaenergiast Eestis tõsiselt rääkida. Kas põhimõtteliselt näete te siin nagu konflikti oma nende sõnadega või nende teemadega, millest me siin rääkisime ka mõnedest samasooliste abieludesse? Niisama ei rääkinud siin ennem vaid see analoogia on tegelikult aimatav kui Eesti inimeste või eesti elanik, kuna enamus ei soovi samasooliste abieludest midagi kuulda, sest täpselt samasugune enamus ei soovi midagi kuulda ka tuumajaamast. Ma arvan, et siin siin ta võib olla liialdatud või eksite. Tõsi jah, et enamus inimesi on valmis oma, ütleme niimoodi 30 kilomeetri raadiusesse tuumajaama võtma, vastu. Ei, see on jälle küsimus on kui küsimuse püstitusest ma arvan, et enamus Eesti inimesi on enamus on võrdlemisi ratsionaalsed, võrdlemisi hoolikad selles, kuidas nad millegi üle otsustavad, et mida ma tunnetan tõesti, kui suheldes paljude paljude inimestega, nende valimiste jookseb. Et nad ei ole siuksed, et ah üks ütles nii, et oh, paneme nii, et või siis emotsioonide põhjal, et, et vaadatakse ikkagi, mis on meie riigi seadused ja meie esmane riigi vajadused, ühiskondlik probleem on majanduslikud endiselt ja seetõttu on ka see tugev argument tuumaenergia kasuks, et ta on kõige ökonoomsem vahend, millega tagada elektribaaskoormuse tootmine Eestis. Ja kui sellest aru saada, et see on Eesti tööstuse ja töökohtade, maksutulude ja pensionite maksmise jaoks vajalike siis siis Eesti inimesed enamuses mõtlen, nad ei ole aktiivselt selle vastu. Jah, ma ei usu, et hetkekski, et üheski riigis oleks suur laialdane vaimustus tuumaenergiast või isegi ükskõik mis energiat ligi tootmisest. Aga ma arvan, et Eesti inimesed aktsepteerivad tuumaenergiavalikut kui see, kui see on põhjalikult läbi töötatud ja analüüsitud ja veenvalt, nii poliitikutele kui ka asjatundjatele, et seal need riskid on maandatud. Täpsustame seda küsimust, et kui see tuumajaam tuleb teie nii-öelda elamispiirkonna lähedusse 15 kilomeetrile teeme suurema piinlik 30 kilomeetri raadiuses. Kui paljud inimesed on valmis selle ütleme jah, mis see protsentuaalselt arvata? Sõltub jälle asjaoludest. Olen veendunud, et see tuumajaama läheduses pakume selle piirkonna inimestele täiesti adekvaatset kompensatsiooni, kas soodsama elektri või muude investeeringutele piirkonda inimene osta ei tuleb pakkuda? Ei, neil tuleb pakkuda aus kompensatsioon riski eest, mida nad võtavad, seda pakutakse teistes Euroopa riikides. See, see peab nii olema. Nad võtavad ikkagi teatava teatava riski, seda tuleb tunnistada, aga kui see on ikkagi, läheb lõpuks jõuga. Ma olen ülimalt veendunud, et kui Eestis tõepoolest ühiskondlik meelsus on selgelt vastu, kui neil ei ole usaldust selle asjaajajate vastu ja seda asja aetakse halvasti ja valesti ja mitte veenvalt siis seda tuumajaama ei tule ja siis me ajame edasi põlevkivi energeetikaga. Kalev Kallemets, mul on teile üks oluline küsimus, kelle kinnimakstud jutunud praegu siin pead, tund aega kuulsime, kes on teie selle tuumajaama MTÜ rahastajad? Mina olen see, kes on käinud aktiivselt ettevõtete uste taga rääkimised, palun uskuge tuumaenergia tulevikku, palun, uskuge selles, et see on kasulik teile ja mul on hea, mul on hea meel, et on neid Eesti elektrienergia suurtarbijaid, kes on jumal tänatud, sellesse uskunud ja andnud võimaluse seda tööd teha, et need ettevõtted on elektrienergia suurtarbijad, kes meil siin Eestis on. Repo puitplaadivabrik, siis Kunda tselluloositootja ja tsemenditootja, Viru Keemia Grupp ja neid on mõned veel. Kui palju reaktori tootjaid? Reaktori tootjaid ei ole, et nad on osalenud meie seminaridel, tasud maksnud kõik oma reisirahad, et see on, see on nende panus meile. Ülekuulamise toimik number 168 kallemets Kalev, toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.