Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 13.-st juulist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Valitsus kiitis heaks rahvusringhäälingu seaduseelnõu, mis näeb ette Eesti Raadio ja Eesti televisiooni ühendamise. Rahvusringhäälingut hakkaks juhtima parlamendiliikmetest koosnev nõukogu. Opositsioonipoliitikud näevad aga selles valitsusparteides proovi suurendada poliitilist kontrolli meedia ülejäänud Eesti kodanike seas on rohkem optimismi kui Euroopa liidus tervikuna. Roopaga nad end eriti ei seosta, nii näitab värske euro baromeetri uuring. Maksu- ja tolliameti uurijad likvideerisid Pärnus käibemaksupettuste võrgustiku. Lääne-Virukriisikomisjon tegi omavalitsustele ettepaneku rakendada aktiivselt sanktsioone nende suhtes, kes metsas suitsetavad või tuld teevad. Võru folkloorifestivalil on tänavu üle 300 esineja, külastajatele pakutakse ka eri rahvaste toite. Palmse mõisas esietendub komöödia täiskuu. Lavastaja Roman Baskin on kindel, et publik saab küllaldaselt naerda välismaalt. Iisrael on alustanud Liibanoni täielikku blokeerimist. Sõja puhkemise oht on tänase päeva jooksul arenenud. ÜRO ja Euroopa Liit teatasid, et saadavad lähiajal oma saadiku Lähis-Itta ilmast. Öösel võib hoovihma või äikest sadada peamiselt kagu- ja Ida-Eestis, homme päeval ka mujal. Sooja on homme 18 kuni 27 kraadi. Valitsus kiitis täna heaks rahvusringhäälingu seaduse eelnõu, lähemalt räägib sellest Uku Toom. Kõik uus on ammu unustatud vana. Uue rahvusringhäälingu seadusega pannakse paika kaua räägitud Eesti televisiooni ja Eesti raadiot taasühinemine sedakorda siis mitte tele-raadiokomitee, vaid rahvusringhäälingu nime all eesmärgiks paindlikumalt kasutada tegevuseks vajalikke rahalisi vahendeid, uue meedia võimalusi ning leida arengus avanevat sünergiat. Kultuuriminister Raivo Palmaru. Toda organisatsiooni on vaja eelkõige just tehnoloogiliseks hüppeks digitaliseerimiseks, eriti puudutab see televisiooni praegu Euroopa liidus kokku lepitud mängureeglite järgi. Aastal 2012 tuleb lülitada analoogid välja papa viivitades ja mitu aastat seda seadust ette valmistades oleme jõudnud seisu, kus nüüdse kõver selle digitaliseerimise kõver läheb väga järsuks. Meil ei ole enam aega viivitada selle digitaliseerimise protsessiga. Seaduseelnõu üle on peetud pikki vaidlusi eelkõige kultuuri ja justiitsministeeriumi vahel. See seadus on kompromiss erinevate huvide, erinevate arusaamade, erinevate jõudude kompromiss ja see kompromissi maa, mis Eestis on olnud võrdlemisi kitsas. Kompromissid aga on lugu tavaliselt niimoodi, et kompromissid ei meeldi kellelegi. Vaieldamatult on see seadus samm edasi, võrreldes olemasoleva regulatsiooniga. Kompromissi tulemusena jääb uus rahvusringhääling Eesti Raadio ja ETV õigusjärglaseks, mitte ei alusta uue asutusena, nagu oleks soovinud justiitsministeerium. Kuid ringhäälingu nõukogu koosneb üksnes poliitikutest ja riigikogu liikmetest. See on variant, mida kultuuriministeerium esialgu ei toetanud. Ringhäälingujuhtimise politiseerimine. See on huvitav ja hell teema. Tänagi on mitmed opositsiooni liikmed seda tauninud ja nentinud, et kui ringhäälingu nõukogud, nagu riigi kogugi juhib koalitsioon, siis on meil tegemist tõelise riigiringhäälinguga, milleks teda praegugi ju paljud poliitikud tegelikult peavad. Peaminister Andrus Ansip ei ole selle seisukohaga kategooriliselt nõus ja toob omapoolse näite. Teadupärast ajakirjandusvabaduse indeksite kõikvõimalikes edetabelites Soome on esikohal ja see praegu pakutav süsteem, see on maha kopeeritud soomlastelt. Soome Lääs juhib nõukogu, mis koosneb ainult parlamendiliikmetest ja mitte keegi ei kurda Soomes, et nende rahvuslik ringhääling oleks politiseeritud. Igal juhul on seadusel nüüd valitsuse heakskiit ja ees ootavad vaidlused riigikogus. Nagu ütleb seletuskiri, on seadusega rahvusringhäälingule loodud eeldused kujuneda tänapäevaseks kvaliteetseid programme ja meediateenuseid pakkuvaks konkurentsivõimeliseks ringhäälingu meediaorganisatsiooniks. Millised neist omadustest praegu puudu on, seda täna ei täpsustatud. Edasi sellest, mis täna raja taga toimunud Mall Mälberg annab ülevaate Sõja puhkemise oht Lähis-Idas on täna kõvasti suurenenud. Iisraeli õhujõud pommitasid liibanoni sõjaväelennuvälja riigi põhjaosas. See oli kolmas lennuväli, mida Iisrael on täna pommitanud ja lõiganud seega täielikult ära juurdepääsu Liibanonile õhust. Iisraeli armee teatel kehtestatakse Liibanonile blokaad ka maalt ja merelt Iisraelile. Laevad on juba liibanoni vetes ning takistavad sissepääsu Liibanonis sadamatesse. Blokaadi eesmärk on Liibanoni valitsusele survet avaldada. Ühtlasi käskis Iisrael Liibanoni valitsusel evakueerida pealinna Beiruti lõunaosa, kus juudiriigi andmetel on Hizbollah tugipunkte relvalaod. Hizbollah hoiatas seepeale, et kui Iisrael ründab Beiruti, ründab Hizbollah omakorda Iisraeli suuruselt kolmandat linna Haifat. Liibanoni. Valitsuse teatel tahetakse Iisraeli rünnakute lõppemist ning valitsus teeb oma tänasel eriistungil ka vastava avalduse. Konflikti Iisraeli ja Liibanoni vahel sai alguse eile, kui Liibanoni äärmusrühmitus Hizbollah ründas rakettidega Iisraeli. ÜRO peasekretär Kofi Annan saadab kolmeliikmelise meeskonna Lähis-Itta, et aidata kriisi lahendada ka Euroopa Liidu välispoliitikajuht. Javier Solana kavatseb Lähis-Itta sõita. USA ja Euroopa Liit on kutsunud pooli üles end vaos hoidma. Prantsusmaa teatel esitavad lääneriigid ÜRO julgeolekunõukogule resolutsiooni sanktsioonide kehtestamiseks, kui Iraan ei nõustu tuumakriisi lõpetamiseks koostatud algatuspaketiga. ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget ja Saksamaa jõudsid kokku peale kahes punktis. Esiteks antakse nii pea kui võimalik välja ÜRO resolutsioon, mis nõuab Iraani tuumaprogrammi peatamist ja kui Iraan ei nõustu augustiks lääne poolt pakutud lepinguga tehakse julgeolekunõukogule ettepanek rakendada Iraani suhtes karistusmeetmeid. Iraani president ütles täna, et riik on valmis läbirääkimisteks, kuid ei loobu oma õigustest tuumatehnoloogiale. See on tema sõnul ka vastuseks lääne algatuspaketile. USA lükkas ümber Venemaa väited, et pooled jõudsid kokkuleppele lepingus, mis lubab Moskval maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks saada. Venemaa rahandusminister Aleksei Triin ütles Vene meediale. Venemaa president Vladimir Putin peaksid lepingu allkirjastama enne G8 tippkohtumist. USA esindaja teatel pole pooled aga kokkuleppele veel jõudnud ja läbirääkimised käivad. USA president George Bush alustas täna Saksamaalt visiiti endistesse kommunistlikesse riikidesse, et edendada riikide suhteid. Kohtumisel Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga nimetas Saksamaad peamiseks liitlaseks rahu ja vabaduse edendamisel. USA ja Saksamaa suhted on oluliselt paranenud pärast Merkeli kantsleriks saamist, sest tema eelkäija Gerhard Schröder ei toetanud USA sõda Iraagis. George Bush ütles täna Saksamaale ajakirjanikele ka, et tal on mure vabaduse pärast Venemaal ning ta kavatseb seda rõhutada nädalavahetusel Peterburis. Kohtumisel Vladimir Putiniga. Tallinnas tutvustati täna järjekordse eurobaromeetri uuringu tulemusi, vahendab Indrek Kiisler. Eestis osales küsitluses 1002 inimest, kellel on kas Eesti või mõne muu Euroopa liidu kodakondsus. Päästa tulemused meie suurearvulise halli passi omanikke ja vene kodanike arvamust. Küsitluse tulemused peegeldavad üsna täpselt Eesti praegust olukorda kus meie majandus on tõusuharjal ning tulevik näib üsnagi helde. Näiteks tuleb ainult kaheksa protsenti eestlastest, et nende elujärg on aasta pärast viletsam. Samas pask kokku arvab, et elu läheb aasta jooksul viletsamaks 35 protsenti inimestest. Kui Euroopas tervikuna peetakse suurimaks probleemiks tööpuudust, siis meil seni ei ole, meil on esikohal kuritegevus. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar tõi välja ühe tunnetusliku küsimuse. Nimelt ei tunne eestlased end eriti eurooplastena. Et inimesed tunnetaksid, et nad on eurooplased, see on huvitaval kombel langenud. Ma usun, et siin on meil ikka tööd vaja ühiselt ja et nüüd, kui me oleme Euroopa Liidu liikmed, et kinnistut rohkem, see tunne, et, et mitte ainult et me saame sellest kasu, vaid et tegelikult see on ka meie oma. See Euroopa. Inimestel paluti võrrelda oma elujärge viie aasta taguse olukorraga uuringuks läbi viijatest Emori analüütik Jaanika hämmal. Et üldiselt, siis eestlased on siin nagu Euroopa Liidu riikide pingereas teisel kohal ja 62 protsenti inimestest siis leiavad, et nende elu on paranenud selle viie aasta jooksul et põhimõtteliselt on tegelikult samal tasemel kui siis ka Iirimaal, kus osakaal on 63 protsenti. Need, kes arvavad, et elu on läinud halvemaks, on väga vähe ja 12 protsenti. Ja selle poolest on olemas oluliselt Euroopa Liidu keskmisest üle, kus siis 36 protsenti inimestest leiavad, et elu on läinud paremaks. 34 arvavad, et midagi ei ole muutunud ja 29, et elu on läinud pigem halvemaks. Millised on aga eestlaste hirmud seoses Euroopa Liiduga? Üha väiksem hulk inimesi, nagu mainib neid hirme teatud määral nagu väike kahanemise trend, aga hirmu täna siis tuuakse esile narkokaubandust, seda, et Eesti peab Euroopa Liidu rahakoti üha rohkem erinevaid makse maksma. Toodetakse ka Eesti krooni kadumist ja seda, et töökohad siirduvad teistesse liikmesriikidesse. Siin selle ravi puhul kindlasti Euroopa liidus keskmiselt. On neid inimesi, kes kardavad töökohtade äravoolu oluliselt enam. Maksu- ja tolliameti uurijad likvideerisid Pärnus käibemaksupettuse võrgustiku, esialgsetel andmetel petsid kurjategijad riiki rohkem kui kolme miljoni krooniga. Kahtlusalustena peeti kinni mitu isikut, nende hulgas oli ka reaalselt tegutsevate ettevõtete juhte. Kaks isikut võttis Pärnu maakohus kuni kuueks kuuks vahi alla. Kahtlustatavate vara on arestitud. Kahtlusalused väljastasid varifirmade nimelt hulgaliselt fiktiivseid arveid olematute tehingute kohta. Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Margus Noorma ütles. Arvevabriku teenuseid kasutasid peamiselt Pärnu linnas ja maakonnas tegutsevad metsamaterjali kokkuostmise ja puidutöötlemisega tegelevad ettevõtted. Lääne ringkonnaprokuröri Helga Aadamsoo sõnul jõuavad uurijad pettuseskeemi kõikide kasutajateni. Seetõttu tasub skeemis osalenud tal teha maksu- ja tolliametiga koostööd ning ise ühendust võtta. Võrus algas aga täna rahvusvaheline folkloorifestival. Võrus käis ennelõunal Vambola Paavo. Laulsid Kandle aias pealinnas elavad võrukased mõni tund enne 12. Võru rahvusvahelise folkloorifestivali algust. Festivali korralduskomitee esimees Peeter Laurson kinnitas, et meeleolukas pidu Tamula kaldale vaata kõik kollektiivid kokku 11-st välisriigist. Enam kui 300 tantsija ja lauljaga on Võrru jõudnud. Tänavu on festivali diviis igal puul oma juured. Valikut põhjendas Peeter Laur. Tuleb tulla oma juurte juurde, igal puul on mida suuremat ja sügavamalt nad on, seda tugevam puu, ka inimesel juured, oma kodu, oma perekond, aga ka pärimuslaul, tants, pillimäng ja mida rohkem me neid teadvustame kõigile. Mida rohkem me sellest pärandist kinni peame, seda tugevamalt oleme autentset. Folkloori oli, on tänavusel festivalil rohkem. Me oleme kõigile gruppidele öelnud selle aasta teema ja palun sellest ka kinni pidada ja tõsi ta on, et vähemalt lavaproovide järgi võib öelda. Kõik, kes üles astuvad, teevad oma autentset oma piirkonna autentset, folkloori. Laupäeval peetakse festivalipäevade raames traditsiooniline tänavatantsufestival, seekord tantsitakse esimest korda paaristantsu. Sellel aastal tantsime kuparimoorit ja see on esmakordselt paaristan. Tavaliselt on olnud niimoodi, et on olnud, õlidan, katsetame ära, kuidas tuleb paaristants välja ja me väga loodame, võime ise oleme nagu omavahel öelnud, et võib-olla on see tants selline, kus nii mõnigi võib selle tänavatantsud leida omale kaaslase ja miks mitte elukaaslase. Erinevate riikide kollektiivid tutvustavad oma laulude tantsude kõrval ka rahvustoitusid. Tänavu saadab festivalikülaline maitsta prantsuse, rootsi ja Küprose roogasid Kandle aias. Ajasin juttu Ungari Transilvaania folkloorirühma saava liikme kruusina foosikuga Võrru tulekute, põhjendas Tani. Me ei teadnud teie rahvuskultuurist suurt midagi, seepärast võtsime ette teekonna Eestisse, et kõigega lähemalt tutvuda. Nüüd festivalipäevil on võimalus kõike seda oma silmaga ka näha olema rahul, et võtsime pika reisi ette. Võru on suurepärane linn festivali jaoks, rääkis kruusina foosik Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Palmse mõisas esietendub täna Alan Bourne'i komöödia täiskuu, mille lavastas Roman Baskin. Temaga vestles Rainer Laurits. Täiskuu räägib ühest suguseltsist, kes peab olude sunnil veetma ühe nädalalõpu koos. Ühiselt aega veetes tekib neil keerulisi olukordi ja vaimukaid juhtumisi, mida keegi oodata ei oska. Roman Baskin lavastajana valinud etenduspaigaks Palmse mõisale. Ma tavaliselt ikka valin lugusid niimoodi, et keskkond mängiks sellele loole kaasa, see, mida tegelikult talvel teatri sotsid lavakujunduses, seda õhku ja Rõngu, et see tegelikult sellises keskkonnalugudes on olema, see on nüüd kirjutatud ka niisugusse vanasse maha jäänud rehielamu siseõue ja lihtsalt selle järgi saab nagu otsitud koht ja see on nagu kõige olulisem. Baskin ootab etendusele vaimukat humoorikat ja nalja armastavat publikut igas vanuses siis ka tegelaste vanus on üsna erinev. Tegu on väga vaimuka looga ning ollakse kindlad, et publik saab küllaldaselt naerda. Seekord tahtsin jah sellist kerget lahedat komöödiat teha ja selline inglise nüüdseks juba komöödiaklassika autor vaip on, tundus väga sobiv olevat ja pärast kuidagi sellist tõsist rasket filmi nagu talvel tahtsin midagi lahedat teha. Suvel. Eestis on hetkel lavastanud ja lavastumas mitmeid suveetendusi. Oma arvamusi Eesti suveetendustest ütles välja ka Roman Baskin. Ja ma usun, et selle suure hulga seest kindlasti leiab ka niisuguse pea kullaprooviga lavastusi igaks sügiseks ikkagi suvelavastustest ka mingid mingid sellised tipplavastused. Ma olen täiesti kindel. Seoses Peterburis toimuva juhtivate tööstusriikide grupi G8 tippkohtumisega on alates homsest kuni esmaspäevani tugevdatud kontrolli Eestis piiril. Tugevdatud kontroll puudutab eestist väljumist Koidula ja Luhamaa ning kõigi rahvusvaheliseks liikluseks avatud Narva piiripunktide kaudu ning Eestisse sisenemist ka Murati, Ikla ja Valga piiripunkti kaudu. Seetõttu võib neis piiripunktides esineda tavalisest pikemaid järjekordi. Tavaliselt kauem võib aega võtta ka dokumendikontroll, Tallinna reisisadamas ja lennujaamas. Piirivalve palub varuda aega ja kannatust seoses võimalike järjekordadega piiripunktides. Laenud metsapõlengul Ida-Virumaal Illuka vallas Agusalus jätkuvad kustutustööd, põlenguala suurus on umbes 45 kuni 50 hektarit. Olukorra teeb keeruliseks piiratud ligipääs põlengualale ja puhanguline muutliku suunaga tuul. Samuti asjaolu, et lähim veevõtu koht asub nelja kilomeetri kaugusele. Jätkub ka põleng Kurtna järvistu piirkonnas, kus tule levik on küll lokaliseeritud, kuid tööpiirkonna suurus on endiselt umbes 130 hektarit. Ennelõunal kogunesid suure tuleohu tõttu istungile Ida-Viru ja Lääne-Virukriisikomisjon. Lääne-Virukriisikomisjon tegi omavalitsustele ettepaneku keelata oma territooriumil võõras metsas viibimine, olla selle keelu täitmise jälgimisel aktiivne ning rakendada sanktsioone metsas suitsetajate, lõkketegijate ja piknikupidajate suhtes. Viibimine Sisvee kogude ääres, vaid supluse eesmärgid ei ole käsitletav tuleohu tekitamisena, kuid igasugune tule tegemine, kaasa arvatud suitsetamine, on keelatud, rõhutas komisjon. Eeloleval ööl on aga Eestis vähese ja vahel oma pilvisusega ilm ning hoovihma ja äikese võimalus on peamiselt kagu- ja Ida-Eestis. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis kui on 12 kuni 19 kraadi. Homme päeval on ilm vahelduva pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma ja äikest, tuul pöördub loodesse. Tuule kiirus on viis kuni 10, saartel ja rannikul kuni 16 meetrit sekundis. Tugevamaid puhanguid võib olla äikese ajal sooja 18 kuni 24 ja Kagu-Eestis kuni 27 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16510 kuulmiseni.