Tere, head kuulajad. Kultuuripealinna üks suurematest projektidest on Skoone bastionile kerkiv põhus teater, põhuteater, mis avab uksed 30. aprillil ja suleb 30. septembril alanud saates uurime, mis viie kuu jooksul põhuteatris toimub. Käime ka ehitusplatsil, kus teeme juttu arhitektide ja ehitajaga Tallinna linna arhitektilt uurima, aga mis saab Skoone bastionist tulevikus? Olge meiega saata, paneb kokku Arp Müller. Alustuseks ka natuke ajaloolisest taustast. Skoone bastion kuhjati ja ehitati Tallinna kaitseks seitsmeteistkümnenda sajandi viimastel aastatel. Pärast Krimmi sõda kaotas sõjalise tähtsuse ning tsaarivalitsus määras selle pargialaks. Eesti vabariigi ajal kohandati bastioni maa-alused käigud varjenditeks. Peale teist maailmasõda avati bastionil aga nõukogude armee lõbustuspark ja suveteater. Tere. 1900 üheksakümnendail põles suveteater maha, vaieldi pikalt bastioni kasutamisõiguse üle ning alles peale riigikohtu otsust anti see 2006. aastal üle Tallinna linnale. Ene-Liis Semper on põhuteatri idee autor ja üks eestvedajaid. Aga siiski, miks põhuteater? Ma kõigepealt pean ütlema aitäh Peeter Jalaka-le, kes kunagi väga ammu käis juba välja sellesarnase idee, et ta tahtis kunagi kraalist ehitada teatrit, aga see tookord ei seisma ja siis nüüd oli selline hetk, kui seda kultuuripealinna hakati ehitama, siis kultuuripealinnanõukogu poolt oli nagu selline suur üleskutse, et noh, nüüd nüüd on see suur hetk, kus kõik, mis vähegi tahetakse teha suurt ja enneolematut ja unustamatut, et see tuleks nagu kohe ära teha. Ja mäletan, et meil oli meeletult keeruline, endal parajasti mingi muu projektiga ja ma üldse alguses ei plaaninud selles kultuuripealinnas väga aktiivselt kaasa lüüa, eks, et sinna niikuinii kogu aeg midagi teeme. Aga siis tuli juba teist korda, oletame mingi signaal, et kuidagi ikka suuri asju on vähe, ikka suuri asju peaks tegema. Ja siis ma mõtlesin, et mis oleks siis piisavalt suur, et noh, nii-öelda kunstniku jaoks alati väga erutavam teha, mingi selline suur installatsioon on, mis on ütleme siis võib-olla suur oma mõõtudelt suurema mahult surma ideelt. Aga seoses sellega, et ma olen kujutavas kunstis nüüd päris tükk aega olnud nii-öelda nagu mõttega, seal aga füüsiliselt eemal, et tegelikult ikkagi nagu teatris kogu aeg, siis ma taotlus oli see, et teeks sellise suure funktsionaalse installatsiooni, kus sees oleks tegelikult siis võimalik ka teatrit teha. Ja siis see Peetri kunagine mõte tuli nagu meelde, et selles mõttes, et ma ei saa öelda, et ma olen nüüd päris originaalide autor, vaid ma olen nagu ütleme, selle uuesti ellukutsuja antud juhul, et mina mõtlesin, et kui juba siis teha suur asi, teeme siis põhuteatri, ehitamegi, asjanduse, mis on väljastpoolt vaadata, huvitav ja kes kogu aeg toimuks midagi sellist, mille üle ise saksa saaks uhke olla, et me oleme selle programmi praegu kokku pannud nendest asjadest, mida me ise oleme näinud, mis meil on kuskil meeldinud. Et täiesti selge on see, et Meie oma NO 90 90 näitlejaga ja, ja umbes 20 tehnilise ka, mis üleüldse ongi kogu meie teatri meeskond, eks ole, et me ei saa ise terve suvi otsa seal mängida ja siis seoses sellega tekkiski plaan kutsuda erinevaid erinevaid esinejaid, kes on nagu ühel või teisel kombel meile väga meeldinud ja samas on see, et Eestisse nad ilmselt mitte kunagi ei pruugi jõuda, kuna selge on see, et me oleme üsna järele ja nüüd läbi isiklike taktide läbi erinevate asjaajamiste on siis see programm hetkel selline, nagu ta on ja me oleme sellega tuleb tunnistada, päris rahul. Päris võimas installatsioon, seega ehitada viieks kuuks terve teater ja täita see velgo sisuga. No ikkagi, kui, kui hoonest, kui sellisest lähtuda, mis praegu kerkib. Me teeme tänase saate jooksul seal mikrofoniga ka ehitusplatsil. Miks rajatakse põhuteater ajutise ehitisele? Ta seal kohapeal paistab ikka päris kapitaalsena tegelikult. Kapitaalne ta peab olema juba ainuüksi seetõttu, et kui ta ei oleks kapitaalne, siis ei tohiks seal sees mitte midagi mängida, ehk siis seal on ikkagi 350 kohaline publikule mõeldud tribüün ja, ja saal. Samas on see, et stuudio ter asub Skoone bastionil, mis kuulub muinsuskaitse alla ja muinsuskaitseseadus ütleb, et Skoone bastioni väliskuju peab jääma samaks. Et kui keegi kunagi tulevikus peaks sinna tahtma midagi ehitada, minu teada seal on väga erinevaid plaane olnud, et mida sinna üldse võiks kunagi rajada alates sellest Ivolist, mis tekitas väga suurt vastukaja ja tegelikult on sinna vahepeal plaanitud mingid linnateatri mingid lisaehitist ja nii edasi ja nii edasi siis seda ja mida sinna tahetakse ehitada, tohib minuteada, ehitad ainult mäe sisse, mitte mehe peale. Et me saime selle loa praegu oma nii-öelda funktsionaalse installatsiooni rajamiseks ainult tänu sellele, et seal on sees sõna ajutine. Ja teisest küljest nii intensiivset programmi vedada üle viie kuu ost olles eriti ei jaksaks ka selles mõttes, et ikkagi sellise puudiaatri vedamine ei ole jällegi nüüd meie peaeesmärk, et see põhuteater on, ütleme, meie suveprojekt antud juhul seotud kultuuripealinnaga seisab üleval ilusti kevadest sügiseni ja seal sees toimub midagi, mis jääb kõigile meelde ja on täiesti, ma ei tea, loodetavasti unustamatu siis minu meelest see teater on oma töö ära teinud seda asja, selline ajutisusi vajalikkus on ka üks, eks ole, no teatri põhilisi tunnussõnu olnud algusest peale, et meie ise oma 99 projektiga oleme ju sama teed pidi, et ma loodan, et see, et asi on ajutine, annab talle võib-olla mingi teatud sellise kurbliku ja samas selline väärtusliku noodi juurde siitkohalt. Siiski võib-olla edasi küsida, et kas tegijad on ka sellele mõelnud, ma tean, et mõned inimesed, kes seda projekti on kõrvalt jälginud, on tõmmanud paralleele, justkui oleks see viide Tallinna kultuuripoliitikale, mis lubas ehitada. Linnateatri jättis selle ehitamata, et kas teie kunstnikele nüüd siis viitate kuidagi sellele ehitades sellise ajutise kerge kaduva põhus teatri, et nii kui linna ei suuda päris teatrit teha, me teeme. Põhus teatri seal huvitav paralleel, ma ilmselt jään praegu vastuse võlgu otsesele küsimusele, et kas me oleme selle peale mõelnud? Ütleme niimoodi, et meie ei tee, kindlasti ei lähtunud sellest sellest aspektist me ikkagi tahtsime teha täiesti siiralt mingit sellist asja, mis meile endale meeldiks. See päris teatri ehitamine on nii keeruline ja nii kallis ja riik on paraku nii vaene, et on siin kolm punkti vahele. Et ma arvan, päris teatri ehitamise mõte, see tõesti tuleb sel juhul suunata kuhugi kaugemasse tulevikku. Et see põhuteater minu meelest, juhul kui see peaks praegu õnnestuma ja praegu hetkel tõesti maja kerkib, siis on see üks suur samm edasi, et juba selle ehitamine tegelikult, kuna me kõik teame, et kultuuripealinna rahastamine vahepeal on kõvasti nii-öelda kokku kuivanud ja kõige algselt hiilgavad ideed, mis pidid leidma tohutut finantstoetust on tegelikult ikkagi poolenisti praegu tegijate entusiasmi peale toetuvad siis, kui see puudadele õnnestub tõesti viis kuud käigus hoida ja kui see maja püsti saab ja kõik toimub, siis ma olen väga rahul, sellepärast et see on juba väga suur samm. Aga loo 99-l on eeldatavalt ju inimesed ootavad ikkagi ükskõik mida, no 99 teeb, et selles peab olema mingi suur ja tähtis sõnum ühiskonnale. Suur ja tähtis sõnum account is alati jah, kindlasti mingi sõnum on, on igatahes ja mina mõtlen, et kui see oleks konkreetselt mingisugune poliitilise alltekstiga sõnum, siis oleks ikka üsna banaalne. Nii suurt installatsiooni nagu päris ainult etteheiteid teha ei ole küll mõtet, et kuidas, ütles Jaanus Rohumaa, kes kuulub sinna kultuuripealinnaorgkomitees, tema kunagi sõnastas selle nii kenasti, kui ta luges seda, mida me teha tahame. A tahate teha Niukest, Tallinna Praatorit? Praator teatavasti on Berliinis Volkspüüna selline suve suveaed ja, ja sinna juurde kuuluv alternatiivne lava, kus alati midagi toimima, kus inimestel on mõnus kokku saada ja mõtteid vahetada ja välimus on pretensioonitu ja sisu on hästi tugev. Alati. Et mitte, et ma tahaksin väga pretensioonide välimusega midagi välja kutsuda, aga jah, nojah, nagu kohe aru, et see mõte oli selles, et kuna Skoone bastion on nii tore koht tegelikult ja seal nagu mitte midagi tegelikult nagu sellist nagu pidevalt ei toimu. Et äkki on võimalik seal lihtsalt nagu selle teistprojekt, et äkki on võimalik sinna tekkitada selline keskkond, mis tõesti kutsuks inimesi ja inimesed tahaksid seal igapäevaselt, ma ei tea, lihtsalt raamatut lugeda või ma ei tea, tass kohvi või teed juua või, või, või mängida pingpongi või, või, või noh Ma ei tea, lastele tuleb mänguväljak, hakkavad toimuma hommikused hommikuvõimlemised, milles saab osaleda, eks ole, et plaan on hästi palju ja, ja see koht linnaelanikule meeldivaks teha, nii et ta pärast tahaks ka õhtul vaadata etendust, kuulata kontserti sealsamas. See olekski meie eesmärk. Põhumaju on Eestis ehitatud enamasti viimastel aastatel kuidagi rahvaalgatuslikult talguvormis. Kui inimene tahab endale põhumaja, kutsub sõbrad kokku ja. Ja siis, ja nii see on, nii see on ja meil oli endal täpselt samasugune plaan, et, et mitte öelda, et sellest tegelikult see nagu mõte väga suuresti tõukused. Et silme ette kerkis selline tore hiiglaslik rahvakogunemine, kus oleks inimesi nii meilt kui mujalt ja kõik paneksid käed kokku ja umbes nii, et ise ehitame endale selle teatrirahvas, siis ma mõtlen, ise ehitame ise teeme siia sisse programmi, ise vaatame pärast ise võtame uuesti maha. Selleks on selline tõesti selline ilus, selline perfektne Grenzen ring on ju, et algab ja lõpeb ühtemoodi, aga miks ikkagi riigihange ja firma ehitab sellepärast et jumal paraku Eesti suvi on nii lühike. Et ja kui oleks ehitanud niimoodi inimestega, siis selle ehitamise kestvus oleks olnud üle kahe korra pikem, mis tähendab seda, et see oleks valmis saanud suve teises pooles. Ja sel juhul ei oleks olnud seal võimalik enam nii pikalt mitte midagi mängida niimoodi, et see oleks olnud nagu siin. Ütleme niimoodi, et see sellise kliimale vöönd ja see, kui, kui aeglaselt kuivab krohvi, kui aeglaselt see inimestega ehitamine aeg oleks võtnud, see kõik rikkus nii-öelda ära selle esialgse suurejoonelise plaani. Ei ole midagi parata, et meil oli valida, et kas maja või üldse mitte midagi, me antud juhul valisime siis selle esimese variandi. Teeme siin juttu, Ene-Liis Semperi ka väikese pausi ja käime mikrofoniga tegevuspaigale. Seisame Tallinna vanalinna ja kalamaja vahelisel künkal Skoone bastionil, kus praegu käib ehitustegevus. Siin on ehitajad ja ümberringi on tarad, tavainimene siia ei pääse. Aga juba ühe kuu ja kahe päeva pärast. Täpsemalt siis, 30. aprillil toimub juba põhuteatri avaaktsioon siinsamas ja mina räägin arhitektide Karli, Luige ja Relk lõokesega arhitektuuribüroo salto ja samuti ehitajaga Tiit nurglikuga KMG Ehituse juhatajaga. Mitmes põhumaja see teil on. See konkreetne on esimene, et varem ei ole puhu maja tundma projekteerija. Ja ehitaja jaoks ka esimene ja ma loodan, et ka viimane. Nii, aga mida arhitektid arvavad ometigi teievaheliste materjaliks just? Minu arust see väga tore materjal, tegemist ju ikkagi loodusliku ja väga lihtsa ja odava materjaliga, et loomulikult ma arvan, seal võib-olla sellega probleeme, et see ei tule nagu liinilt päris sellisel kujul standardsel. Aga ma arvan, et on väga aus ja tore materjal ja isegi eks meil on seda lihtsam joonistada kui ehitajal paika panna, aga minu arust on ilus ja keskkonnasõbralik, tore ja täiesti isegi mõnes mõttes väärikas materjal. No kui palju see põhuteater on teater ja kui palju on see selline eraldi tähelepanu vääriv arhitektuuriline objekt. Teie kui arhitektide jaoks? See on selge, et, et sellise objekti puhul on funktsionaalne pool tegelikult nagu määrav mõnes mõttes funktsioon on see, mis annab sellele hoonele tegelikult selle nime ja selle. Aga arhitektuuri poole pealt oli, meie jaoks on oluline see, et et ühtepidi on ju tegemist sellise nagu suuremahulise installatsiooniga. Aga samas me üritasime ka selle fuajee osa ja selle, kuidas ta krundil paikneb, muutada sellise osavõtlikumaks, et ta tõesti väärtustaks seda keskkonda, kus ta paikneb, võtad kasutusele olemasolevat trepi, mis siin on asetuks täpselt siia vana, mis nende suve, suveteater, suveteatri jah, sellisele asukohale ja kuidagi lisaks seleta täidaks oma funktsiooni võimalikult palju aktiviseeriks seda ümbrust ja seda Skoone bastioni krunt. Jah, et kui me räägime nii-öelda mõnes mõttes taaskasutatavast ehitusmaterjalist kui põhust, et siis ka arhitektuurse lahendusega püüdsime võimalikult palju ära kasutada just seda olemasolevat keskkonda olemasolevaid jäänukeid, sellest suveteatrist näiteks. Tõepoolest see fuajee kuu pärast rakud kohvik ja võib-olla hakatakse seal ka väiksemaid kinoseansse pidama, et see paikneb täiesti olemasoleval trepistikul et võimalikult koguneda ümbrust võimalikult lihtsalt ära kasutada. Ise mäletate seda suveteatrit, mis maha põles vis aastal aastal 1097, mina mäletan ja õnneks jõudsime seal sees ennem ära käia ka, kui see maha põles, et selles mõttes õnneks mäletan jah ja seda kogu seda Modrustada meremeeste lõbustusparki veel ka nagu enam-vähem säilinud kujul kuskil 90.-test. Kas. Millegi poolest see põhust teatrimajaga viitab sellele majale, mis maha põles. Ega ta nüüd otseselt ei viita, aga pigem just nagu läbi selle, et, et ta võimalikult palju kasutab ära seda reljeeti ja võtad nagu mõnes mõttes maksimaalselt kasutab seda krundi karakteristikuid ja omapära, et testides jälle toob seda kõike esile. Et võib-olla see on see seos. No praegu kuulaja kuuleb ka taustaks ilmselt saagide vöödia ja kopsimist, Tiit Nurklik, mis tööd praegu siin käivad? Praegu lõpetatakse siis teatrihoone juurde viiva trepikoja või koridori karkassi ehitamist tehakse seal just nagu katusekonstruktsiooni katmist vineeriga isenesest. Teatrihoone maht on enam-vähem oma kuju nagu kätte saanud, nii nii katus kui ka kõik seinad on, on tegelikult praktiliselt nagu valmis küll kõik ilma viimistuseta. Ja just töö käibki selle selle nii-öelda trepikoja koridori juures, mida hiljem hakatakse siis noh, mitmeotstarbeliselt kasutama samamoodi teatrietenduste ajal ja teatrietenduste vahelisel ajal. Sellise erilise töö jaoks tuli tal otsida ka põhuehituse spetsialist. Enne oli ka juttu, et see on teie jaoks esimene puhuma. Noh, nii suure ehitamise puhul neid neid põhuehituses levinud võtteid rakendada olnuks raske, kuna kuna siin kandekonstruktsioonide suurus ei taga piisavat õhk ei taga tähendab neile konstruktsioonidele piisavat kandevõimet ja seetõttu tegelikult on põhk siiski nii-öelda siin ju selle karkassi vaheline täitematerjal. Isegi selle paigaldamiskonstruktsioon on siiski väljamõeldud nagu meie enda poolt ja, ja jäigastus ja fikseerimine. Jah, me neid tava, tava, põhuehituse võtteid siin väga palju rakendanud ei ole kust need põhu pakuvad siin seinas ja ja meie selja taga hunnikus, mis veel seina lähevad, pärit on? Eeskätt ikka lehmade tagant kus neid mujalt põllult eesti põllult Oli raske kasefarm leida või see see paik leida, kust nad tarnida? Kogu selles protsessis just need põhupakid oli enam-vähem kõige esimene asi, mis algusest peale olemas olid ja ka neid tootjaid vist väga palju isegi Eestis ei ole, muidugi lootsime, et nende nende Se tootmise pehmus ja täpsus ja kvaliteet on nagu selle selle teatava perioodi jooksul nagu muutunud heaks, aga ma pean seda küll tunnistama, et ega need väga mõõdus need pakid ei ole. Me eeldasime tegelikult nagu, nagu suuremat täpsust, aga aga nagu näete, siis see asi on olnud tehtav ja, ja ja sellest, et nad on suhteliselt siiski ebatäpne materjal, võrreldes meie tavapäraste tavapärasust kasutatavate materjalidega, see ei ole antud maja puhul nagu probleemiks osutunud. Või mõnel kuulajal on mure, et ega siin on ikka tuleohutu ja turvaline viibida, siis mida ütlete? See vastab kõikidele normidele. Seinad on kaetud jah, tulekaitsevahendiga, et selles mõttes, kuidas päris lõket ei tee, siis siis jääb elama. Jah. Eestis on teatavasti ehitatud küll eramuid, põhust, päris palju, meedia tähelepanu on saanud kasvõi Scottiili eramu Tallinnas Pirital. Aga ühiskondlikke hooneid, Oram lihtsalt absoluutselt. Ei tea küll, et oleks selliseid suuremaid tõesti, et ilmselt see põhjus ongi see, et, et võib-olla see materjal iseenesest oma kandeomadustelt ei ole kõige parem materjal suuremate hoonete jaoks või ei ole siis veel seda tehnoloogiat, et välja mõelda, kuidas seda puhubokiniin kõvaks saaks pressida nagu reaalselt suuremaid asju peaks saama ehitada. Ja ütleme ka suuremaid asju, mis peaksid vastama mingitele spetsiifilistele normidele, seadustele ja nõuetele, kui eramu. Praegu on see põhk siin laotud lihtsalt seina. Ilmselt pannakse siia puhule midagi veel peale ka. Õhuüks suur eelis on tõesti see, et on akustiliselt väga hea materjal ja ta üksiti hoiab ise ka sooja. Et seestpoolt krohvitakse ja väljapoolt oli meil plaan, et jätta see tavapärane krohv ära, et ainult terve rida, et see põhustruktuur jääks maksimaalselt nähtavale, et see on hea võimalus, mida teha ajutise hoone puhul, et püsiv püsivalt seda vist ilmselt teha ei anna, aga et tänu sellele lahendusele on tegelikult reaalne põhuteater sõna otseses mõttes näebki välja nagu põhuteater. Teie salto büroo on siin Skoone bastionil vähemalt mõtteliselt tegutsenud juba juba aastaid. 2005. aastal kuulutas Tallinn selle Skoone bastioni ideekavandite konkursi võidutööks just teie rail lõokese Karli Luige maarjakasekavandi klassi. Kas see põhuteatriprojekt seondub ka selle toonase mõttekavandiga vä? Otseselt küll mitte, aga see on ainult selles, et see paikneb samas kohas. Teine asi muidugi oli planeeritud meil Skoone bastioni, aga üks suurem avalik maht, mis oleks nagu peidetud, ütleme vana püssirohukeldri asupaika, aga, ja oli ka tõesti juttu, et see võiks olla üks teatrihoone, sest kuivõrd on maa sees, siis ta kindlasti ei saa olla väga palju aknaid, aga, aga samasse vorme oleks kindlasti hoopis midagi teistsugust ja, ja mõte oli konkursi tööleta bastionipealses osas taastada võimalikult palju seda algset bastioni kuju. Funktsionaalselt selles on seos, aga ütleme, ruumiliselt ei ole. Aga kuidas siis no teatriinimesed Teieni ikkagi jõudsid ja miks just teeni? Tegelikult ilmselt selles on teatud järjepidevus küll, et et seoses selle planeeringuga me tegime ka sellise eeleskiisi just nimelt mõeldes no teatrile, et kuidas kuidas reaalselt see teater, kui ta peaks kolima, saaks võib-olla siia ära mahutada, et, et see on selles mõttes teatud järjepidevus? Jah, et, et me tõesti neile eskiisprojekti kunagi koostasime selle mõttega, et kui nende teatrimaja võiks asuda Skoone bastioni sees ja noh, kuna see koostöö oli nagu meeldiv ja arendavad, siis me olime nõus ka seda objekti nagu tegema. Kas arhitekti jaoks see muret ei valmista, et et põhuteater on ajutine ei valmis. Selles mõttes, et ma arvan, et mõnes mõttes on suurem osa hooneid nagu ajutised, et siukseid iga igavikuliste asju on suhteliselt nagu vähe, et see nüüd küll mingi probleem ei ole, et ma arvan, et see viis kuud, mis ta Kristjan on nagu piisavalt pikk aeg ja kõik, keda huvitab, lähevad ära ja ise saab ka teada, kuidas asi tööle hakkab, täpselt, et et sellest mul koha pealt mina olen, mina küll nagu probleemi ei näe, et peaks nagu püsivalt püsivalt jääma selline põhust, põhust, märksija künka otsa. On siin kasutatud mingisuguseid konstruktsioonilisi erilahendusi või tuli teil välja mõelda midagi senisest erinevalt? Noh, eks iga vaja on mõnes mõttes natuke unikaalne, olenevalt sellest kohast ja sellest ökoloogiast teksin, eks siin võib-olla kõige unikaalsem on pigem ehitaja poolt välja mõeldud põhuseina püsivuse printsiip, kus, kus on nii-öelda põhku on armeeritud Sarrosega, et, et põhimõtteliselt on meil tegelikult tegemist meeritud põhk seinaga, mitte tavalise heinaga. Et ma arvan, et võib-olla see on selline, mida võiks nagu uuenduslikkus pidada, aga muidu muidu on ikka karkasshoone nagu nagu mitmed teisedki, ma arvan, lagi on ehitatud siis, kuidas jaotus elamiskatusele tavaline rullmaterjal, mis on samuti kaetakse veel puhuga just nimelt akustilistel kaalutlustel, et et saaks ka vihma ajal etendusi pidada. Hoone on projekteeritud sellisena, et seda saaks hiljem pärast seda, kui ta on siit maha võetud, ka kusagil veel kokku panna või lihtsalt läheb see tõepoolest põhk lehmade allapanuks ja puit kütteks. No olnud laane seda kuhugi mujale püstitada, et eks, et eks need plaanid selginevad ilmselt selle viie kuu jooksul, et kindlasti on need kark suured fermid, mida saab, saab kasutada ja eks ole näha, kui hästi see põksin, vastu peab, et kas on võimalik seda uuesti kasutada või siis pigem mitte. Eks ole näha seede Nüüd olete põhuteatrit siia projekteerinud ja praegu käib ehitus, on teid ajendanud uuesti taas mõtlema ka laiemalt Skoone bastioni tulevikule, kasvõi sellele 2005. aasta ideekonkursile, mille võitsite No tegelikult, eks me oleme selle nõukogu aeg mõelnud, sest tänu sellele kesklinna asukohale juhtub, ütlesid, sõidab päris tihti mööda ja seda jälle märkab. Et selles mõttes loomulikult, et mingi mingi nagu mure või teatav selline nagu kohustus on, et tahaksid sellega lõpuks aga samas noh, seda ennegi kontrollib tänane linnavalitsus, noh selles mõttes nagu midagi ette on endal nagu raske ennustada, et see otsustamine on nagu nende kätes, et mis sellest nagu edasi saab. Kirjeldage mõne sõnaga, meenutage kasvõi seda ei tee tööd. Milline teie nägemuses võiks Skoone bastion tulevikus olla? No meie, ma arvan, peamine idee oli see või kaks peamist ideed, et esiteks, et uuesti ühendada Skoone bastion vanalinnaga, mis tähendab, et see sõidutee, mis praegu vanaline Skoonebast nüüd 11 eraldab kaotada ära ja muuta jalakäijate alaks juhtide liikluses nii-öelda selline põhjaväila poole veel lõunaväila poole. Ja teine peamine idee, et kaevata Sebastiani müür välja kuni õige sügavuseni, praegu paistab sellest ainult mingi osa, et tegelikult väga palju sellest on sügaval maa sees ja tänu sellele siis tekitada selline linnaväljak ka sinna kalamaja poole siis bastionist, et ja kogu müüridest Lootuses eksponeeritud, et need olid nagu põhilised Kas praegu teil on ka mingisugune dialoog seoses selle vana ideekavandiga linnavalitsusega? Ei ole küll olnud, et, et nad on siin suhteliselt, et iseseisvalt otsustanud asju, mida nad vahepeal siin on arendanud ja teinud ja mingil aastal platse sellele rajanud, et, et see tegelikult ei lähtu absoluutselt kahjuks sellest teostatud projektist, mis me omal ajal siis koostasime, et sellest on, sellest on kahju, et dialoogi praegu pole, me väga ootame ja loodame, et seal siiski tekib uuesti. Teiega. Kui nüüd suvi läbi see, kuhu teater siin Skoone bastionil üleval on 30.-st aprillist kuni septembrikuuni kuhu see diskussiooni või, või arutelud Skoone bastioni tulevikust välja võiks viia. Noh, ma arvan, et kindlasti see oluliselt tekitav, et sellest ütleme natuke natuke kõrval seisvast kohast toimima avaliku ruumi ja seetõttu ma usun, et ka reaalne reaalne huvi inimestel ja, ja, ja ka linnal nagu selles mõttes, et see peaks tõesti olema avatud ja ka toetava sellise taristuga ka koht, kus on mugav ja turvaline vaba aega veeta. Ma arvan, et sellisele kohale jah, nagu Skoone bastion iga selline tähelepanu tuleb ainult kasuks, et siin nagu satuks rohkem huviorbiiti, et kui ta, kui ta praegu on ja ma arvan, et arvestades nagu teatri populaarsust Eestis kindlasti tõmbab see tähelepanu, et, et see on väga-väga õige lähenemine. Suur tänu, Tiit Nurklik, KMG ehituse juht ja Karli lõike Ralf Lõoke arhitektuuribüroost salto ja siis kuu ja kaks päeva ja ehitajate asemel on siin juba teatri NO99 inimesed ja, ja võib-olla ka teie head raadiokuulajad. Ütlen selgituseks veel, et kolmest meeshäälestuse põhuehituse suhtes natukene pahur, kuuluse ehitajale optimistlikud hääle taga arhitektidele. Jätkame aga Ene-Liis Semper ega sealt, kus ennist pooleli jäime. Milline võiks olla selle põhuteatri viis kuud Skoone bastionil püsimise, aktiivse ürituste toimumise mõju Tallinna linnale, Tallinna kultuurikeskkonnale? Elanikkonnale loodetavasti on tal see mõju, et siin lihtsalt toimuvad need üritused, mida ilma selle põhuteatrit ei oleks toimunud. Siia tulevad väga head näitlejad, väga head muusikud, väga head kunstnikud. Ma ise käisin just paar kuud tagasi veel vaatamas Viinis ühte Ameerika trupi, kes on meil kutsutud külaliste nimekirjas ja see New Yorki ja trupp nimega on initsiatiiv tuleb Oklahoma. Ja täiesti selge on see, et selline teatritrupp, näiteks, kes on praegu Euroopas selle tõusuteel ja nad teevad aktiivselt koostööd Viini burg teatriga, tänu millele nad seal ka parajasti mängisid. Ega selline, ütleme nagu tõusev Euroopa teater, tõusev kaasaegne teater, ega ta naljalt nagu Eestisse ära ei eksi, sest et olgem ausad, eelarved on, on neil suht suured ja, ja meiepoolsete kutsete eelarved on potentsiaalsed alati natuke väikesed. Et nüüd, kui sellise suure pingutusega ja läbi mingite kontaktide ja läbi selle kultuuripealne raha ja kõige selle on võimalik tuua need siia, siis minu meelest inimestele ma arvan nagu, mis jälje see jätab, loodetavasti jätab nagu toreda jälje, loodetavasti jätab see sellise nagu meeldiva mälestuse ja usu sellesse, et mingit head asjad on siiski võimalikult nagu toimima panna ja et see kõik, mis meid nagu ühendava, mõtle nagu head asjad, mis ühendavad üle riigipiiride erinevate mõtteviisidega erinevate mängus raadidega, näitlejaid, kunstnikke, muusikuid, et see kõik tuuakse meile praegu koju kätte ja see võiks ju ometi olla suurepärane. Põhuteater avab uksed. Avaktsioon on plaanitud 30. aprillil, kuu aja pärast, mis siis peaks toimuma? Kaval küsimus, aga ma sellele küll praegu ei vasta, sellepärast et meil hetk tagasi tuli välja meie eelmine lavastus Raisel Fool of Estonia ja see tähendab seda, et me oma Avaktsiooni hakkame valmistama ette nädala pärast. Ja ma kindlasti ei kommenteeri praegu raadiost seda, et mis selle sisu võiks olla, see on praegu saladus. Ma saan aru, et no 99 enda sisu seal põhuteatris ei olegi väga palju, põhirõhk nagu eelnevast jutust ka välja tuli, oligi siis Euroopa ja maailma teatritoomisel põhuteatris, aga siiski mida mängite? See on natuke vale mulje praegu, et meie sisu ei ole seal eriti tugev, nad tegelikult on ikkagi see, et ta võtame seda nii, et meie kureerime seda projekti, kõik, mida te näete ja kuulete, on valitud meie isikliku maitse järgi, ehk siis meie vastutame sellest, mis seal toimub. Ja me mängime ise seal oma seda aval aastast, ehk siis seda ühekordset avaprojekti ja pärast seda taastame Hirvekütti, mis on iseenesest ka väga põnev, sellepärast et neli aastat on möödunud sellest korrast, kus ta viimati mängiti ja näitlejad on kõvasti muutunud vahepeal ja nad on muutunud kõvasti paremaks, nii et kuna hirve kit iseenesest tegeleb ka sellega, et aeg möödub ja me ei ole enam kunagi need, kes me olime eile, siis mind väga huvitab see, kuidas see vahepealne aeg on mõjutanud meie trupi ja kui nad nüüd uuesti kohtuvad sellesama oma kunagise väga armsa, kusjuures kõigile väga armsa tööga. Et milline on tulemus. Ja põhuteater iseenesest peaks oma asfäärilt ja oma olemuselt väga ideaalselt sobima selle lavastuse edendamiseks. Kui me seda kava veel sirvin, siis ma näen, et siin on looduse omnibussihommik, linnulauluga pingsi, klubi, erinevaid installatsioone. Tegemist ei ole ainult teatrile pühendatud majaga ja ajaga. Aga see peaks olema üks terviklik keskkond, kus ka väljaspool seda, kui etendus või kontsert on parajasti toimumas, on võimalik meeldivalt aega veeta ja noh, nagu me ise ka oma kodulehel oleme kirja pannud, et tahtmine oli oli luua keskkond, kus ei peaks tingimata kulutama, vaid oleks võimalik ka lihtsalt olla. Ja noh, kui see õnnestub luua niimoodi, et seal on meeldiv olla, siis tõesti nagu ma juba enne, et lugeda raamatut või istuda või mängida lastega või või kasvõi täiesti mängida pinksi, miks mitte, siis see on juba minu meelest tänuväärne meie praeguses ühiskonnas, kus tegelikult ikkagi olgem ausad, üsna palju meie ümbritsevast keskkonnast on orienteeritud ainult sellele, et sa pead kogu aeg midagi ostma. Aga siiski Piletid on alates esimesest märtsist juba müügis. Kuidas võiksid inimesed teha valikuid, kui nad tahaksid näha midagi välismaisest, teatrist? Midagi sellist, mida tõepoolest varem Eestis ei ole nähtud? Lihtsalt lugeda kõigi lavastuste tutvustusi, sest et selle järgi, et neid asju pole Eestis nähtud, jah, neid ei olegi Eestis nähtud, tähendab, selles mõttes ütleme niimoodi, et selline rühmitus nagu kohv, kohad on küll korra käinud, esinenud Kanuti gildis rohkem minu teada need esinejad Eestis käinud ei ole. Usaldage oma sisetunnet, lugege tutvustusi, vaadake pilte, tegelikult ma võin öelda, meie meeskond vastutab kõigi siia toodavate asjade eest, nad kõik on tõesti läbinud väga karmi karmi valiku, kontrolli, et, et just need on need, mida me siis tahame näidata. Ja minu meelest on nad kõik väga tugevad. No inimest, kes ei ole saksa filoloog, võib-olla võib hirmutada keelebarjäär, aga tal on. Et loomulikult on erinevad lavastused tõlkega, kui nad ei ole eestikeelset sisu tõlkega. Lisaks välismaistele etendustele Olga lavastusi teistelt Eesti teatritelt ja on küll jah, ja siin sügise poole tuleb välja näiteks meie hea sõbra Jarek Kasari ja per mida ta teeb seekord koos Uku Uusbergi ka. Enne seda on väga huvitav projekt ka Anne Türnpu, Eva Klemets, silt, kes teevad soome-ugri erinevate hõimude ja rahvaste rahvustega ühe suure projekti, mis peaks nagu siduma inimesi sel moel, et missid meil kõigis ühistan. Et selliseid erinevaid eesti lavastusi on ka minu meelest on see väga tugev programm. Vanast ajast mäletame, et ei ole midagi igavese mad kui ajutised asjad. Te olete küll korduvalt rõhutanud, et nii no 99 kui ka põhuteater on ajutised, no 99 saab otsa, aga kas on mingi võimalus on, et põhuteater ei saa sügisel otsa? Ma küll pean praegu ütlema, et minul sellist võimalust nii-öelda ette nähtud küll ei ole, et ta ei saaks otsa, sellepärast et meil on plaanitud see, et me lõpetame ja on plaanitud ka majade montaaž ja ma ei usu, et see majade montaaž peaks millegi taha kinni jääma, et. Ma loodan, et see projekt on täpselt sellise alguse ja täpselt sellise lõpuga, nagu me oleme kavatsenud koolipoistele tühjaks jälle tühjaks, seniks kuniks keegi järgmine seal midagi ette võtab. Mis saab sealt maha monteeritud õhuteatrist, selle üle käivad praegu vaidlused, vahepeal oli suur soomlastel see endale kuhugi püsti panna ja korraldada midagi sarnast, ehk siis nagu tuua sinna samamoodi mingisuguseid kultuuriüritusi. Vaatame, et ei oska, ei oska täpsemalt veel öelda, aga läbirääkimised minu teada käivad. Aitäh eri Semper. Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd. Mis saab Skoone bastionist siis, kui põhuteater seal ennast septembri lõpul kokku pakib? Nende kavade järgi, mis linnal on, peaks Skoone bastion kujunema siis avalikus kasutuses olevaks puhkealaks. Et kuna tegemist on osaga muinsuskaitse all olevast tõest muldkindlustuste Tallinna ümbruses, siis sinna tõenäoliselt ehitusõigust suures mahus anda ei saa, aga jutt on käinud ka ikkagi sellest koone bastionile, mingisugune kultuuriobjekt, näiteks teatrihoone oleks võimalik rajada selliselt, et ta ei hakkaks domineerima üldises linnaruumis ja, ja ei kasutaks seda mälestist. No seda ala käsitlevat detailplaneeringut on väga pikalt juba menetletud, miks see on veninud ja mis etapis see praegu on? Detailplaneeringut on tõesti pikalt menetletud, planeeritav ala on kaunis suur ala hakkab peale Väike-Rannamäe bastionist põhimõtteliselt ja läheb välja ju tornide väljak kuni balti jaamani sisuliselt, et seal on mitmeid kompleksseid teemasid, mis lahendamist nõuavad nii omandiküsimusi kui liiklustehnilisi küsimusi, aga peamine põhjus, miks tänasel hetkel selle detailplaneeringu koostamine on jäänud venima, on tegelikult, et see, mida silmaga näha, ei ole, ehk see kõik, mis maalt välja võib tulla. Linna kogemus Vabaduse väljaku rekonstrueerimisega oli see, et see maa-alune maailm võib olla märksa rikkam kui tänased arvatakse. Ja enne, kui sul on väga põhjalikud arheoloogilised uuringud tehtud me ei soovi nende esialgsete plaanidega edasi minna. Meie kultuuriväärtuste amet on ka eelmisel suvel seal mõningad surfid teinud, mis kinnitasid veelgi seda, et maa all on need kindlustusüürid paremini säilinud. Kui võib-olla oli arvata või karta. Ja see on tänasel hetkel see põhjus, mis planeeringu kehtestamist edasi lükanud. Niisiis ka järgnevatel aastatel on ilmselt sinna oodata siis pigem hoopis arheoloogilisi kaevamisi. Jah, sest arheoloogilised kaevamised selleks, et ta oleks põhjalikult õigesti tehtud, on küllalt rahamahukas ja ajamahukas hooajaline töö, nii et tõenäoliselt. Ja tuleb selle peale nii aega, kui, kui raha kulutada lähitulevikus. Kunagi on räägitud ka maa-alusest võimalikust autoparklast, mis võiks sinna Skoone bastioni alla tulla. Kas see idee on täielikult maha maetud? Ta ei ole täielikult maha vaetud, see oli siis kavandatud põhimõtteliselt Vallikraavi selle koha peale, kus tänasel hetkel on jalgpallistaadion. Ja nüüd küsimus ongi selles, et missugused vööriosad on maal säilinud, kui sügavale nad ulatuvad, milliseid konstruktiivseid meetodeid tuleb kasutada selleks, et seda parklat oleks sinna võimalik rajada. Kuidasmoodi tagatakse nõuetekohased, juurdepääsud parklale, see kõik eeldab seda, et et arheoloogilised tingimused on eelnevalt välja selgitatud. Ja noh, loomulikult võib selle käigus ka selguda, et parkla rajamine ei ole enam otstarbekas, arvestades kõiki muinsuskaitselisi piiranguid, mis võivad ilmneda. Aga jällegi, Vabaduse väljaku näide näitab, et sellised asjad saavad ka põhimõtteliselt koos eksisteerida. Milline see Skoone bastioni omandiline kuuluvus on, see on ka kahtlemata veegolne. Skoone bastion iseenesest peaks kuuluma linnale. Nüüd kindlalt ei julge kinnitada, aga ka minu teada kuulub linnale küll, aga kui me räägime sellest planeeringualast, mida hõlmati ja mille sees kas Skoone bastioni küsimused lahendamist eeldasid, siis samal ajal on päris mitmeid omanikeni riigiasutusi, kui eraomanike huvide eest kõigi eest tuleb planeeringu koostamisel seista. Me oleme täna saates varem meenutanud, et aastal 2005 võitis Jüri Ratase linnavalitsuse ajal arhitektuuribüroo salto oma ideekavandiga klassi Skoone bastioni kohta, kas see toonane nüüdseks juba kuue aasta tagune ideekavand on täiesti vananenud ja tolle kohaselt midagi sinna ei rajata? Seda ma ei kinnitaks detailplaneeringu koostamise juures on saltot tegev olnud, et oma võistlustes toodud ideid ka sinna planeeringusse sisse joonistada. Ma ei välista seda, et on vaja üle vaadata see võistlustöö tulenevalt arheoloogilistest muinsuskaitselistes piirangutest, mis võivad selguda ja võib-olla ei saa teda realiseerida nüüd üks-üheselt sellisel kujul, nagu ta seal võistlustöös oli. Aga me ikkagi kindlasti eelistaksime, et lahendused, mis seal antakse, võimalikult lähedased võidutööle, milleks muidu arhitektuurivõistlusi korraldada. Milline teie kui Tallinna peaarhitekti visioon on, millal lõpuks võiks Skoone bastion olla sellises orgaanilises ühenduses Tallinna vanalinn, aga praegu on ta ikkagi ala, kuhu vanalinnast turist või ka tavaline linnakodanik oma vaba aega veetes satub väga harva. Autotee on seal, vahel sinna ei tõmba eriti, ega seal ei olegi suurt midagi teha. Mis aastal võiks olla orgaaniline osa Tallinna vanalinnast? No tahaks loota selles osas kõige paremat, et, et kui me ei oska ka täna prognoosida, millal võib-olla saab valmis see detailplaneering mis nägi ka ette ühtlasi seda, et Väike-Rannavärava tee suletakse, autoliiklus selle kas täielikult või osaliselt ja jalakäijaliiklusse tuuakse sinna rohkem peale. Et kui see ka ei sünni lähiaastatel, siis meil on pisikene plaan ikkagi midagi, mis ei nõua otseselt detailplaneeringu koostamist ja praegusel hetkel me oleme kultuuriväärtuste ametiga kaalunud ka sellist varianti, et ühendada siis Skoone bastion vanalinnatasandiga sillaga üle Rannavärava tee. Ma usun, et, et see lahendus võiks sündida juba õige pea, ma ei julge lubada, et sel aastal, aga, aga siin võib-olla järgmine aasta juba kindlasti. Aitäh, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd. Aitäh teile. Selline oli saade Skoone bastionist jääb õhuteatrist kultuuripealinna nii programmi poolest kui ka rahaliselt suurimast projektist. Uurige huvi korral lähemalt aadressil pohu, teater punkt, no 99, punkt ee. Saate pani kokku Arp Müller.