Tere kuulajad tänases keskööprogrammis jätkame meenutusi 2011. aasta alguses toimunud Uhhuduuri rattaretkest Iraanist Etioopiasse. Stuudios on Wend ehk Priit Kuusk, Mart Kuusk, Kristjan Prii ja Hannes Hanso. Mina olen saatejuht Arp Müller. Keemiaretkest rääkides eelmisel korral pooleli Araabia poolsaarel kohtasite seal ka eestlasi. Me olime jõudnud Omaani pealinna Moskatisse. Kodulehe peale oli keegi pannud vist jah, väikse kommentaari, et nagu kiuste, et siis, kui mina olen Eestis, olete teie omanis ja tuligi välja, et omanik ei ole mitte üks eestlane, vaid neid on seal suisa kümnete kaupa sõitmas merd. Ja kohtasime ka ITmees Peetrit, muskaat on tihedalt eestlastega asustatud paiku. No mina lähen kuskile hotelli alla üleval katusekohvikusse välja jõudes, vaata mingid inimesed tulevad minuga koos sinna lifti ootame siis ütlevad kohe käsi välja, tere siis, mis asi see on? Ma ei teadnud sellest vestlusest mitte midagi. Ma arvasin, et kas juhuslikult on seal või midagi, aga siis selgus, et Daniil oli helistanud, seal oli midagi korraldatud, eks. Ja kaks mingeid hästi kiiret laeva mingi maailma kiireimad reisilaevad üldse minu 100 kilomeetrit tunnis sõlmedes ei oska öelda, üle 50 sõlme vist teevad ja nende meeskonda koosneb suures osas eestlastest kaptenina kihindlane Lauri siis öelda, kes seal olid mehaanik ja, ja mingid peamehaanikud ja mingid sellised inimesed. Tüürimehed on kõik Eestist ja vahetuste kaupa käivad seal tööle, meeleolukas üks või kaks õhtut oli, meil oli meil koos seal, et noh, päris imelik on nii kauge või sellise koha peal järsku niimoodi eestlastega kokku põrgata, lihtsalt. Et nad muskatisena jäime pidama pikemalt sellepärast, et see oli ka koht, kust me saime oma jeemeni, viisad ja kuna me sattusime sinna täpselt niimoodi, et islami kalendri järgi puhkepäev kevadel siis paraku noh, me ei saanud mitte ühe päevaga asjad aetud, vaid seal läks kokku neli. Nii et muskaatimes meid endasse täiega. Aga Jeemen võrreldes romaaniga on nagu öö ja päev. Seda panite tähele vist juba piiril olles. Seda me hakkasime natukene vanema tähele juba enne viirisest, vot Jeemen olid nüüd sellel reisil selline riik nagu eelmisel reisil oli Afganistan. Et me nagu väga täpselt ei teadnud, mis seal toimub ja see, et noh, on tegemist tavamõistes, mitte nüüd niisuguse no igapäevase reisi sihtpunktiga. Sellepärast et Omaani pool, olles veel juhuslikult ühe briti sõjaväelasega vestlema sattudes ütles, et noh, et vaadake, et ärge siis nende USA mehitamata luurelennukite pommirünnaku alla jääge, sest teatavasti on Jeemenis ka suhteliselt suur Al-Qaeda esindatus. Keskvalitsuse kontroll ei ulata kuigi kaugele, vist need peateede peal ja mingi des riigi lääneosades on see kontrolli enam-vähem, aga, aga on piirkondi, kus nagu hõimupealikud, kes seal on aastasadu ühesõnaga territooriumi kontrollinud ja selles osas vist eriti midagi muutunud ei ole, et et juhtub seal, mitte sagedasti, aga aeg-ajalt pantvangistamise Neid asju. Ühesõnaga, et ei teadnud väga täpselt, mida üle piiri minnes oodata. Muidugi lõpuks kujunesid välja natukene teistmoodi, et minu meelest Jeemen oli paljuski selle reisi kõige kihvtim riik üldse selle, selle riigi põnevus avaldubki, et ta nagunii teistsugune, aga selles mõttes ajalises plaanis jah, nagu tundub, et ülejäänud maailmast ikka päris pikalt maha. Kui Araabia riigid üldiselt on rikkade naftariigid ja nii edasi, siis siis jeemeni siis nagu erilisi maavarasid ei ole või vähemalt neid on kasutatud nii halvasti. Et, et see inimeste käte tava tavainimestega üldse tilkunud ei ole. Ma nagu sain aru, kuidas muinasjutud tekivad, et igal lool on ikkagi mingisugune põhi all ka muinasjutud draakonite eest ja, ja kaugetest maadest ja kõik need, need lähtuvad siiski ikkagi mingist algmaterjalist mingist algsest mõttest. Nähes esimest korda Jeemenis neid mehi, kellel põsed on niimoodi punnis, nagu oleks hanemuna põske pandud, või tennisepall, noh, see oli, see oli muinasjutuline vaatepilt, vaadata eesti jeemeni meest rahvuslikes riietes Chan viia, ehk siis see kõver mõõk kõhu peal ja põsk punnis. Ma täitsa kujutan ette, et kui ma lähen koju ja räägin oma lastele, et seal maal elavad punnis põsega mehed minu jaoks muinasjutuline, nagu taust, tekkis sellele Jeemeni kohe. Me kuulame natukene meeleolu tekitamiseks ka Jeemeni muusikat ja see instrument, mis kõlab just nagu taoks keegi vastu plekkvanni, loen plaadi vahelehelt, selle instrumendi nimi on dekama. Aga millist muusikat te ise reisi jooksul kuulasite selle reisimuusikavolinik, meil on kõik ülesanded ära jaotatud. Oli Mart, kes traagiline lennujaamast ostis enda Aipoodi mängijale väikese kaasaskantava kõlari. Ja me kuulasime kinod. Me kuulasime pinghoidi. Me kuulasime onu Remuse jutte. Me kuulasime enni humoorika hoonet, nii et ei, rahvusmuusika läks seekord minister suure kaarega peaaegu et kuni lõpuni välja mööda. Kahjuks. Viis korda päevas on muusika, meie kõrvus oli kauaaegne minutilist tulevad palvused, et saatis meid sisuliselt kogu terve reisijaks meigiga nõuetes nagu tapeediks. Nagu hommikul kell viis läbi midagi esimene ja siis õhtul päikeseloojangul, viimane, et, et see on nagu selline asi, millega isegi varsti registreerija enam ära sellised harjud ära sellega selle mullade hüüdmisega. No ma ütlen kuulajatele infoks, et see laul, millest meie siin lõiku kuulasime, see olnud religioosne laul nagu plaadi vahelehelt lugesin, tegemist on just nimelt sekulaarse lauluga, mida siis lauldi pulmades näiteks selle Mullade kisakoori peal kaks nagu niisugust tähelepanekutele, see tavaliselt oli see kuidagi niimoodi, et jaht kostus taustaks ja lõpuks sai nagu väga ei reageerinudki selle peale aga oli mõningaid väga häid kordi, kui mulla võtab laulujoru ülesse kõik külakoera järgi. Kommeeriliselt naljakas ja, ja selle peale kuskil reisu lõpus Mart tuli väga tabava tähelepaneku peale, et et islamimaad, seal ei ole ju mõtet äratuskelli müüa. Sest iga hommik kell viis on seal tasuta äratus. Mille peale see nagunii pead üles tõusma, eks ju, näo jalad käed puhtaks pesema, vaikselt palvetama. Vahepeal kuulasime koraani ju ka, siiski me saime selle baasi linnast, kus Mart kõndimisvõistluses võistlusel osales, saime mobiiltelefoni, kuhu terve koraan oli allalaaditud, aga lauluna seda ka aeg-ajalt kuulasime aga osad meie seltskonnast näidanud üles nagu erilist entusiasmi. Igal õhtul ei saanud seda teha ka mõnikord. Jeemeni juurde veel tagasi tulles Jeemenis teele pandi lausa eskort sõjaväe eskorti juurde. Tõesti, kui me edasi liikusime Jeemenis sees, siis kontrollpunkte maanteedel näiteks oli päris tihti mõnikord iga 10 15 kilomeetri tagant mõnikord paarikümne või 100 kilomeetri taga Pealtpidi dokumente näitama, mingeid lubasid, näitame ja nii edasi. Pealinnas saunast välja sõitsime lääne poole, et jõuda siis Punase mererannikule siis tõepoolest linnast ma ei tea, 10 15 kilomeetrit väljas juba oli esimene kontrollpunkt, kus hästi põhjalikult ma ei tea millegipärast seal mingit raadiot ega, ja mobiilidega mehed sebisid ringi, kaua pidime ootama. Seal kontrolliti asjad ära, lasti meile edasi minna, kui juba järgmises kontrollpunktis vaadati asjad üle ja keegi näitas üles nagu suurt vaimustust, et me oleme eriti kõvad mehed, et me seal jalgrattaga sõidame. Edasi sõitsime siis mingil hetkel, noh, ma ei tea, saime aru, et meil oli pandud raskekuulipilduja varustatud selline pikap mingi tyyp järgija siis kastis meil kokku oli viis kalašnikovidega meest, üks raskekuulipildujaga, mees läkiläki peas, mingi hõlst seljas seisis seal tagalas, sõitsid meiega mäest üles, Me läheme aeglaselt, sõitsid aeglaselt üles mäest alla, hästi, kiiresti sõitsid alla kiiresti erinevate võimalike orgudes tõeliselt spageti maanteed, ühesõnaga et alla ja üles-alla ja üles ja pimedani välja. Ühesõnaga terve päeva saatsid mehed. Kas sa kõhedust tekitanud neis teades, et seal on al-Quaeda, USA tulistab troonidel al-Quaeda sõdalasi ja siis riik kõigest väest üritab teid siis oma kuulipildujatega kaitsta, aga mis siis, kui see kaitsmine järsku ei õnnestu õnnestuda? Pidin, et see oli niivõrd turvaline, ma pole kunagi mingi raskekuulipilduja kaitse all reisinud ja mul ei olnud hetkegi selliseid ebamugavustunnet, et midagi võiks juhtuda ja, aga noh, kui juhtub, siis juhtub ja õige tihti juhtunud need asjad nendes kohtades, kus sa võiksid ette kujutada, midagi halvasti läheb, et vaadates kasvõi täna, et Jaapan on ju ka hästi tsiviliseeritud ja, ja turvaline koht, aga. Aga minu meelest nagu alguses oli humoorikas nagu tõesti naljakas ja tegin pilti, filmisime lõpuks ka mingisugused sellised, nad ei tahtnud alguses otseselt kaamera peale jääda, aga lõpuks harjusid ära ja saime filmida ja pildistada. Ega aga meil oli pigem probleeme sellega, et pärast neist meestest lihtsalt lahti saada. Et nendega saatsid meid, saatsid meid saatnud ööni välja tegelikult pimedani välja. Baasil, et sõdurid läksid ära ja siis tuli v1 sõdurite autoga lõpuski jäi saatma politseiniku ja auto siis nemad hakkasid raha välja pressima. Ja lõpuks siis selgus, et teenuse eest oleks tarvis ka mingit tasu, et ma mäletan, Mart, millest siis lõpuks kokku leppisid. Marta, meil ühiskassa, tema kontrollib rahaliselt. Ma ei mäleta seda kurssi enam küll aga Nad nõudsid viis, aga lõpuks Mokey, me maksime ka viis, viis, viis nii pahuraks. Ja nagu tigedaks selle peale, et kuidas me nii nagu yhtsad ja rumalad inimolendid üldse olema, et ma ei ole, tahtsid seda raha ainult ühes asjas selleks, et siia seda kati, sedasama. On seal üldse rääkinud ja minu meelest Jeemeni fenomenaalne punn punnis põskedega mehed, et teist sellist riiki ei ole kaslased inimesi mäluvad ühte põõsa otsast võetud lehte, selle lehe nimi on kat ja see on tõesti nii erinevates regioonides kasvatatud, erinevat erinevate maitset, maitsete ja aroomidega ja nii edasi. Vein, ütleme siin, Lääne-Euroopas või Euroopa kultuuriruumis on, neil on kata täpselt sama niuksed friigid, kes otsivad seda õiget lehte, mis on kasvanud päiksepaistelisel nõlval, see sellest. Ühesõnaga, nagu riigi inimeste rahakotist pidavat ütleme 17 protsenti kogu vabast nii-öelda siis rahast pidi minema khati ostmiseks umbes pool kogu riigis kasutatavast veest, põllumajandusveest pidi minema khati kasvatamisena eesti v nõudlik taim. Näritakse seda lehte, pealelõunasel ajal hakatakse seda müüma, tavaliselt turul müüakse seda hommikust saadigi närima hakata, eks on, kolme-nelja ajal umbes tavaliselt puhutakse põske alla, neelatakse, mälutakse roheline plaga neil kõigil põsest närvitseda lehte kogu aeg peale süljega, ilmselt nagu neelad seda alle tõesti meestele nagu tennisepall suus, olgu see nagu pangatöötaja, olgu see piirivalvur mingisugune kontrollpunkti politseinik või sõjaväele bussijuht bussijuht on ükskõik, kas see on lihtsalt üleriigiline nähtus. Aga milliseks muudab katk bussijuhi? Ma võin siin nii palju rääkida, et me üritasime, nagu ikka oled, oled külas, siis jooksed huntidega, tantsid huntide moodi ja niukestest oled roomas, teine kroom, et üritad aru saada, tegemist on, ma tunnistan ausalt, ma väga entusiastlikult närisin ka kati küll inimesed mitte saavutades selliste punnis põske, eks, aga ma tahtsin nagu aru saada, et mis siis kati võlu on, et miks seda nii massiliselt tarbitakse ja päris ei jõudnud ilmselt selle sügavamale. Ma mõtlen, et miks seda igapäevaselt tarbida. Aga niuke pärast ikkagi nagu oli huvitav internetist uurisin seda tausta, siis ta on ikkagi sõltuvusaine, ta on enamus maailmas Euroopas täiesti välja arvatud, Suurbritannias on ta keelatud ja teda käsitletakse sõltuvusained, mis on küll kordades või kõige vähema sellise ohufaktoriga inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele võrreldes tubaka ja alkoholiga kordades väiksema ohuga. Aga nii-öelda siis toimeained on khatinool ja katiine ja nende molekulaarstruktuur pidi sarnanema väga-väga amfetamiinile. Nii et see, mida võis täheldada või nii-öelda mina oma eksperimenteerimise käigus tähele panin, et ta tõesti on erguti, ei tekita mingit teadvuse muutunud seisundeid, ta pigem ergastab, tõstab sellist kontsentratsioonivõimet ja kõrvalnähtusena, tekib isupuudus ja unetus. Nii et, et see oli see, mida ma kergelt tajusin, raske magama jääda, seda mäludes ja tõepoolest söögiisu kadus ära. Aga need praktikud, kes seal siis kohapeal on, nad tõepoolest kasutavad seda sihukeseks oma mõtlemistegevuse võimendamiseks, aga seda esmajoones just nagu kontsentreerumise läbi mitte ja midagi muud ei tee nagu meie mõistes nagu alkohol kuidagi sind purju või su teadvus ei hälbi, et selles mõttes pigem erguti misse kati närimise katsed küll tegid, olid see, et nad tegid meist automaatselt omad mehed, omad joped, nii kui keegi nägi, et sa oled noh, valge mees, sul on mingisugune kati oks käes, proovid seda nagu mäluda isolid kohenud, tehtud. Tänaval kati pakkumine oli ka suht tavaline, eks, et keegi näeb, et seal niikuinii juba tahad, et sinna sõbralikkuse väljendusele võta sõbrakene oksjoni. Et aga täiesti erineva hinnaga, et selgelt tohutult päris kallis, aga võib-olla see kate võib maksta mingisuguseid õhtuõhtune Se okseokste kimp maksta seal ma ei mäleta neli, viis, kuus dollarit või midagi sellist, oli 1500 kohalikku raha isegi seitse. Arvestades Jeemeni sissetulekuid üheks, kus inimesed tõesti on seal mingi dollari kahe piires päevas keskmiselt opereerivad, et ja see on tegelikult täiesti arvestatav väljaminek. Aga miks ainult Jeemenis, miks ümberkaudsetes riikides inimesed kate? Tegelikult on nii, et see aafrika kasarv Etioopia, Somaalia ja mainiti butis ka näiteks Eritrea, seal seal näritakse ka Kati. Ka Eesti meremehi on somaali piraadid kinni võtnud. Pant vangistanud näiteks ma mäletan täpselt, kuidas üks vene päritolu vene rahvusest Eesti siis Eesti kodanikust meremees, kui te lahtisest rääkisid, somaali piraadid võivad näiteks ööpäev juua ainult vett ööpäevas 22 tundi järjest üleval olla ja närivad kakarovi nagu närivad kõiki, nagu nagu lehmad mingit lehte. See ongi see samakat. Ühesõnaga inimestel jah, mingisugune võimaldab kuidagi keskenduda asjadele ja hästi pikalt vastu pidada selle lehe närimine. Aga vahe on see, et aafriklased neelavad selle khatilehe alla. Samal ajal kui Jeemenist kogutakse põske Kuidas Jeemeni riigi praegusele seisundile on mõjunud, kas see, et Jeemen on ainuke araabiamaa on vaene maa ongi põhjustatud katist või millest? Eks seal on kindlasti väga suur osa, sest me kohtusime seal ühte prantslast, kes oli seal just parasjagu mingi põllumajandusnõustajana seal tööl ja noh, ütleme selliste Euroopa valitsusväliste abiorganisatsioonide põhi nagu suund oligi, et kati kasvatamisel minna üle mingisugusel mõistlikuma toiduainepõllumajandusele, et noh, tegelikult see kapp võtab nii meeletu ressursi ära. Aga tegelikult midagi nagu tolku tast. Sest see ei ole noh, kuidas kuidas võtta. Sest et tegelikult on ta nii-öelda tööhõive seisukohata, sellist äärealadele on just nagu säilitada on teinud ühe võimaluse mingi sissetuleku järgi. Aga üldiselt selline stressivaba õhkkonda, kus nagu midagi eriti ei juhtu, ei peagi eriti juhtume c ja saatis meid terve jeemeni jooksul, ma ei tea, kas katist või mitte, aga sellist riiki, kus tõesti asjad mitte kuhugi ei liigu, teist sellist mina ausalt öelda ei teagi. Musternäide. Mehed olid õhtuti väga rõõmsad kõik ja eks, et sõbralikud joviaalsed. Kas asi muidugi, mis jeemeni puhul kindlasti tuleb ära märkida ja kohe see esimese nagu Jeemenisse sisenesid, nii, see oli seal ees, seal on inimesed relvastatud, tal on lisaks sellele kõvera tupega noale on mehel vöö peal veel mobiiltelefon ja vähemalt üks püst ollakse kalašnikovid seal, eriti just seal ida pool, kui momaanist sisse tulime. Sa ei näe nagu mitte relvastatud meest, kes vähegi nagu kaela kannab poisikest alates. Mehed on relvastatud. Aga, aga kuidagi see khati närimine ei ole, vastupidi, teeb nad selliseks rahulikuks. Et esialgu see nagu natukene sihuke õõvastav pilt on see, et lihtsalt kõrval istub mingi mees, hakkab suga juttu ajama, vaikset hõlm kukub ära ja see on tal lihtsalt. Tukk on veel, eks ole. Et aga ma arvan, see kati söömine jälle tasakaalustab selle niuke triger häppisid, seal ei kohanud. Oli ta laokil, mis ta oli, selliseid romusid autosid mujal maailmas nagu sisuliselt minu meelest ei näe kusagil nii palju relvi käega, tihti ei näe. Aga näiteks Sanaa vanalinn. No ma ütlen, kui keegi tahaks nagu Eestis kunagi kuskil Araabia poolsaarele minna, näha siukest tõelist pärli siis me ei saa nagu Jeemenist üle ega ümber. Räägin lihtsalt sellest, kui võrratu nagu linn ja mingil hetkel oli seike tsivilisatsiooni täielik tipp, nagu arhitektuurilisi plaanis, näiteks kui tõesti sajandeid tagasi ehitati selliseid 20 meetri kõrguseid. No ma ei tea, kuue-seitsme-kaheksakordseid, ilusaid maju, veesüsteemidega ja nii edasi, see kõik tänaseks tõeliselt hästi säilinud, vähe sellest ekslegendid. Sendi kohaselt no siin on palju kohtumist pretendeerivad maailma vanima järjepidevalt asustatud koha staatusele, aga Sanaad peetakse tõesti nii-öelda siis Noa poja poolt rajatud tsivilisatsiooni kassiks. Ja see on nagu hästi säilinud ja tõesti vanalinnas tõelised turud ja tänavate labürint, siukesed vahepeal tõesti nii kitsad tänavad, et mingi masinaga seal ei sõida, välja arvatud mootorratas võib-olla või siis lihtsalt kõnnid, eks, aga samamoodi mammid näiteks saunad, kus me käisime. Tõeliselt kihvt õhkkond nendest kõikidest linnadest selle reisi jooksul minu meelest sana andis, nagu kõikidele teistele silmadeta igas igas mõttes. Lisa siia, et me oleme rääkinud söögist, siis noh, Jeemen, tegelikult ja seal oli see koht, kus sai väga head huvitavat kohalikku traditsiooni, millist sööki erinevate hautise näol või siis all Mukas mere ääres kala värskelt saviahjudes küpsetatuna ja kas said mõned retseptid ka Eestisse kaasa? Lihtne retsept, üks oli seal, mida samas tehti, kui ka ületervel tegelikult Jeemeni väikeste variatsioonidega oli tomat, tšilli kodujuust sihuke ühtlane mögin, mida siis igale poole sõideti kõrvale, et aga jah, see nagu kõik, see on väga hea, aga ma tuleksin ikkagi tagasi selle juurde, et üks asi, mis minu jaoks paljudes kohtades puude missionaa suurim miinus oli see, et Sanaasmi jõime selle üldse kogu oma elu kõige kallima õlle. Noh, mis mulle kui Iraani puhul jäi täiuslikkusest puudu, on see, et sa lähed näiteks pärast väsitavat klotsi klõbistamist ehk siis kultuuriväärtustega tutvumist istud kuskil kõrtsu maha, libistada rahulikult külma õlle ja vaatad elu möödumist, et see oli nagu puudu täiuslikkusest. Jeemenis oli võimalik õlut hankida Omaanis, Aafrikast ma ei räägigi, eks. Aga naasma maksime Sheatoni hotellis õlle eest 13 dollarit, väike purk, noh, see on ju meeletu hullumeelsus. Siis, kui te jõudsite Jeemenisse, siis olid seal justkui rahutused. President Ali Abdullah Saalekki vastased rahutused, aga neist saite mööda kuidagi. Me olime parasjagu kas jäänud päeva hiljaks või lahkusime sealt varem, et inimesed käivad seal tööl korralikult ja ainukene vaba päev rahutuste korraldamiseks on reede, eks ju, et sõnastame, jõudsime laupäeva hommik, eelmine õhtu oli seal olnud ta hiiri väljakul päris korralik kogunemine. Ja edasi Daiici jõudsime ka laupäeval ja just eelmine päev oli rahva sekka visatud on alati kaks tükki, said surma, et et selles mõttes raudselt käisid, jah, kogu see araabiamaailm podisesse. No kui me meie eesmärk tegelikult Jeemenist lahkuda oli laevaga üle Punase mere Adeni lahe nurga sõita Džibutisse. Me läksime sadamalinn nimega all mokka, seal linnas juba olles tegelikult Jeemenis või tähendab vabandust pealinnas Sana as olid päris korralikud rahutused. Aga muidugi seal koha peal mingit info hankimist, internet oli nagunii kinni ja me arvame, et võib-olla sellepärast oligi kinni, et olid rahutused. Sedasi internetimees pärast ütleski president Saleht kill-kill, eks. Ühesõnaga, ühesõnaga need interneti oli kinni ja tegi teada saada, mis seal täpselt toimub, oli suhteliselt raske, et inglise keelt kõnelevaid inimesi liiga palju ei olnud, et samal ajal need rahutused seal toimusid, lihtsalt me ette neile otseselt jäänud. Enne oli juttu sellest, et seal riigis mitte midagi ei toimu. Naerbelt oleks nii vähe toimunud, et, et ei olekski ära saanud. Jeemenist. Teil oli suuri raskusi, et jõuda Araabia poolsaarel. Et Aafrikasse sa enne kui me tulime siia külaliseks vikerraadiosse, palusid, et me igaüks mõtleksime välja oma isikliku nagu siis nagu kõrghetke sellelt reisilt ja tegelikult ma mõtlesin, mõtlesin pikalt ja, ja ma pean tunnistama, et minu jaoks kõrgret kõrge hetk oligi seal kõrghetk oli see, see sund vangistus all Muka nimelises väikeses, sadama külakeses, mis kunagi oli hiilgav sadam ja mille hiilgusest oli teil märgid näha lagunenud villade näol. Et see kaheksa päevasel ajal ja iga päev sõita rattaga sadamasse mõeldakse täpselt identsed laused igal hommikul safarmafi Tomorrow, insalla, Meibi After Tomorrow Me ei saa olla, et noh lõppkokkuvõttes nagu kurb, et ei saanud laevaga ära minna, ma saan aru, paratamatu otsus minna lennukiga. Aga see viibimine salal mokas selles unises klint istu modifilmilikus või sellisel joone filmilikus sadamalinnas, kus liiva lendas. Prügi oli hästi palju. See oli kihvt periood, see oli, see oli kihvt, mulle jubedalt meeldis seal olla. Äkki jätkame seda ringi, et mis olid teiste stuudios olijate reisi tipphetked? Mart Kuusk. Ma ei tea, kogu see reis oli üks tipphetk, võiks öelda, aga kui midagi eraldi välja tuua, siis ütleme, mida ma enne nagu võib-olla ei ole kogenud või siis no minul oli seal õnn olla siis meie reisiseltskonna selline õnnetusehunnik, kes sai igasuguste vigastustega kokkupuutes ja, ja, ja see noh, ühtepidi võib-olla siis äraspidine kõrgmomente punases meres sai mingi mereeluka käest torgata, mida tagantjärgi arvan, et tegemist aste Raiga. See oli erakordne kogemus, mida elektrirai Expedia peab olema. Elektrinaist ma ei tea, ma ei ole kuulnud, aga, aga seal on ikkagi päris levinud seal punase mere rannikuvetes, astelraide, mis iganes mereelukas oli jäägastasemas ainult torgata. Ma ei teadnud, mis juhtuma hakkab, soontes voolas mingi närvimürke ja see andis mulle mõneks minutiks. Ma ei saa öelda, et mul oleks väga hirmunud olnud, aga peast käis läbi mõte, et kas nüüd ongi, see ei teinud välja vä? Seal oma seda lauakõnet pidasid nalja, päris nalja ei teinud siis tegelikult see valu oli ikka uskumatu, ma olen tõesti, ma olen luid murdnud, lahtiseid, haavu nagu kokku õmmeldud ka sellel reisil. Ja kui ma selle kõik kokku panen ja, ja siis nii et ma ei tea kuupi astmelise 10, siis see oli umbes volume tänavuse kuus tundi järjest maadega talusin, üritasin matšerlikud külma nägugi teha, aga neid mõtteid, mis seal nagu siis peast läbi käis, et oli küll ja nii-öelda vesik Neerunud valmisolek öeldud, et kui see nüüd on see koht, eks siis nagu jälgida seda protsessi, kuidas nagu teadvus lõplikult kaob. Et see oli erakordne kogemus. Aga milline oli Kristjan Prii, tipphetk? Ei tohiks, minut tipphetked olid marti lappida. Nendel tema tipphetkedel meile selles mõttes nagu võib-olla natukene kattusid. Et kui Kristjan, ma lihtsalt ütlen, et meie meeskonna doktor raibolit või Wells mäger või kuidas iganes nimetada, jah. Ei noh, arstipaun on minu käes ja sellepärast ma üritan tavaliselt mäest alla sõita viimasena, et siis kokku korjata need, kes tee peal on jäänud. Aga oligi nagu seekord see, et ühe ühe laskumisel seal Mart oli pisut ette läinud ja ja kui sa näed, et pärast laskumist tuleb väga sihuke räme püstloodis tõus, siis on ju mõistlik kasutada sellist lifti teenust, et noh, mõni aeglaselt mööda joriseb veoauto, võtad sealt kasti servast kinni ja vaikselt noh, lased ennast üles vedada. Et see ei ole ka nagu lihtne ettevõtmine, sest seal peab suhteliselt kõvasti hoidma ja teisega ühe käega ratast juhtima. Aga juhtuski niimoodi, et Mart, lihtsalt võtsin nagu vähe valest kohast kinni ja jäi näppupidi selle veoauto kasti vahele, noh, hea, et see näppel seal praegu küljes on ja vasaku käega ta saab nagu keskmist sõrme näidata, et aga sinna tee äärde maha istus mani viisakalt endale soki, ümber sõrme. Võtame ja millal siis mina varsti voonoga järgi tulen ju, noh, vaatasin. Ma mõtlesin, mis istuda, ütleb, et kuule, tule, Olejad, kuule, seda peab vist vaatama. Jah, ma lähen sinna rõõmsa tatsamisega tema juurde ja siis, kui ta sellest soki sealt ümber sõrme ära võttis nagu naljatuju igal juhul kadus, et sinu ai ai, ei. Jutu jätkuks, eks ju, et ikka juhtub. Et noh, selles mõttes need olid paar tõsisemat korda tõesti aga kõrghetkedest rääkides eraldi on üks, miks spetsiifilist nagu juhtumist ei oska välja tuua, aga siis ma, mina oma jutuga jõuan juba otsapidi nagu Etioopiasse välja, et et sellest on kindlasti veel räägime, kuidas müdžibutis kividega loobiti. Nagu katsetasin niisuguseid asju, et no ma sain aru, et kui meid loobiti kividega ja ma sellele loopiale nagu otsa vaatasin, silmsideme tekitasid, siis ta jättis selle kivi viskamata, eks ju. Ja ja sealt edasi noh, alguses nagu puhtalt nagu vältimaks vältimaks järgmist kivi lendu minekut üritasid tervitada neid väikseid nagamann tee ääres, aga see hakkas nagu toimima minu jaoks nagu täitsa huvitaval moel, et et kui sa sõidad Etioopias jalgrattaga ja nagu kohalik inimene tuleb sul veel vastu, siis ta ikka vaatab sind nagu sihukse. Noh, no kui niisugused nagu, nagu vaoshoitum kuidagi siukse nagu pisut kõõrdi pilguga. Et no sa oled mingi valge ja see on siin, nüüd sõidad siin rattaga ja noh, kes sa selline oled, eks ju. Ja siis sa tervitad teda, noh, sina esimesena pöörduda tema poole ja see nagu positiivne sihuke teesklemate naeratusi nagu siiras niisugune kahe käega aasta tervitamine sihuke hou. See hakkas nagu toimima, minul on nagu täiesti siukse nagu patareid laadimisele, kuid tundsin, et ma olen väsinud, tervitad kümmet kümmet kohalikku saidile, paariks-kolmeks kilomeetriks, korraliku, sellise mõnusa, positiivse emotsiooni, ületatud, see oli nagu minu jaoks selline, kui sa küsid, et hetk see mulle meeldis, see oli hästi soe ja mõnus. Ja Hannes Hanso kõrghetked või hetk 405 405. Igal pooleli kandid, torul, mulle meeldisid, Iraanis sai ööbida, Meelis Jeemeni meeldis tõesti Jeemenis kogu see riik, need orud ja majad ja oleks. Aga ma ei tea, mind on alati huvitanud poliitika ja selles mõttes, kui me reisilt tagasi tulime läbi Bahreini ja lennuk hilines Aafrikast sinna Bahreini tulles me pidime 24 neljaks tunniks jääma Bahreini liivaga, lihtsalt jalutasime mööda linna ja teadsime, et kusagil on seal mingi pärliväljak. Otsustasime, et otsime üles, päris pikk kõndimine oli selle protesteerijate meeleavaldajate sellise telklaagri ja seal tõesti nagu need inimesed, kes seal olid nende pühendumus. Et oma valitsus sakutada ja tõesti täiesti nagu veendunult rääkisid, kuidas nemad ennem ei lahku, kui valitsus läinud on ja mis kõik Bahreinis valesti on ja nii edasi. Takkajärgi mõtlen, et olla päris selle asjakeskuses, no nüüd on seal tankidega jälle üle sõidetud järjekordselt. Tõesti nagu noh, tead ise neid nägusid, kes seal praegu on või järjekordset haiglasse viidud inimeste jooksevad välja, nad tahavad sulle näidata valge vigastusi, mis nad on saanud, räägivad sulle sellest, kuidas politseinikud sõjale venelased ei ole isegi kohalikud, vaid on sisse ostetud, ma ei tea Pakistanist ja kusagilt Iraagist ja teistest piirkonna riikidest ja nii edasi, kuidas nende kallal nagu vägivallatsejat, eks, ja nii edasi siis ehedust. Et see tõesti liigutas ja see, et nad tahavad oma seda sõnumit maailmale edasi edasi anda. Kõrini sellest korrumpeerunud, ma ei tea valitsuse eest ja, ja nii edasi ja nii edasi, mingi paarsada aastat valitsenud perekonnast näidet, see jättis sellise. Ma pean midagi varem midagi sellist varem kunagi kogenud. Noh neid riike ja arhitektuuri ja mägesid näinud igasuguseid, aga see oli niikuinii uus kogemus minu jaoks, et mina ütleks, et see oli päris midagi enneolematut, minu jaoks. Nõndaks kaks korda reisi jooksul te pidite siis ületama vett, et saaksite edasi sõita, kõigepealt siis Iraanist saada Araabia poolsaarele sõitsite laevaga üle Pärsia lahe. Ja siis oli teil vaja saada teist korda, et Aafrikas liikuda üle Punase mere, aga kuulsime juba, et kuidas ootasite päevade kaupa, kuidas ta lõpuks Aafrikasse sõita. Lennukiga. Tõlge kohalikust väljendust safarm maffi tähendab seda reisi ei toimu ja kuna safarmafi oli, on mu kallas siis muud parata, kui pidime sõitma tagasi. Alguses sõitsime Daiici, mis on vist Jeemeni suuruselt kolmas linn. Aga igale kuskil ta seal 100 kilomeetrit all Mukast edasi asub ja sealt pidi minema lennuk Džibutisse. Kuna ta läks hommikul ja, ja me olime alles pärastlõunal seal, siis ei jäänudki muud üle, kui sõita edasi-tagasi pealinnas taas ja sealt lennata, et aga see oli minu arust nagu selles mõttes nagu huvitav käik, et kui me olime kaheksa päeva olnud Almukas oodanud seda asja, tõeline selline, see oli tunne, et sa oled maailma lõpus ja kõlgutad jalgu üle serva ja ootad laeva, et mis saab olla nagu veel siukest nagu traferentsevateks seda maailma lõpus laeva oodates. Ja siis kõik need kaheksa sulasid nagu siukseks üheks pikaks hommikuks üheks pikaks lõunaks üheks pikaks õhtuks kokku. Ja siis järsku käib sul mingi 36 tunniga lahkumine Almukastaiici, selge, siit ei saa lennata, lennukipiletid Sanast ostsime õhtul lennukipiletid, et hommikul väljuvale lennule, teadmata veel, kuidas metaiisis Sanaalse saama, mis on 250 kilovatt, renditi mingi jälle väike minibuss, rattad jälle katuse üle mägede, öösel meeletult ilusad vaated mägedes, öösel sõita, kuuvalguses on sihuke tunne nagu lendaksid lennukiga, sellepärast et alla väiksed külad, täpike. Müstiline, kõik käib kuidagi nii kiiresti, järsku me oleme seal aas hommikul öösel kell üks samas hommikul kell üheksa läheb lennuk üritamise kuskil diivanite vahel pinkide vahel magada, juba käib mingisugune asjade pakkimine lennukisse, kõik, nii Ratasid, lisaks ei maksa järsku Me oleme lennukis tõusma õhku. Imeenia kohaliku lennukompanii lennuki parem tiib rappub niimoodi, et nagu tuleb küljest ära või ei tule enne Aafrikas maal. Ja siis järsku üks hetk maandume. Kohal et me sellega kuidagi niisugune müstiline, niisugune 36 tundi. Aafrikas te lõpetasite niisiis Etioopias, aga enne veel läbisite Väike-riigi Džibuuti. Džibudjonäemegi elanikkonnalt Eestist vist veel natuke väiksem, 750000 inimest, ruutkilo meetrika pisut vähem. Et see oli jällegi meie jaoks selles mõttes nagu transiidikoht, et Etioopias tegelikult ju merepiiri ja ei ole läbimisel pidime põhimõtteliselt minema ja ma ei tea, minul nagu esimene suhteliselt esimene mulje, peaaegu Džibutistanud millegipärast valgeid inimesi eriti seal ei armastata. Et ma ei suutnud seda kohe alguses sõnastada ja siis ma mõtlesin, et tegu mingeid juhuslikke tüüpidega, kes on kaunis ebameeldivalt sinuga suhtlevad aga ilmselt pärast tagasi mõelda natukene, vot seal on prantsuse võõrleegion olnud tõesti, ma ei tea, kes sajandeid või kui kaua kohal see oli prantsuse koloonia mingil ajal ja nüüd on seal Ühendriikide väed ka veel sees. Ma arvan, kas, kas võib-olla sellepärast, et pidevalt sa saad neid signaale, et see ei ole nagu eriti teretulnud ja sellist asja nagu ei mäletagi mingis teises riigis üldse. Ja kui me seal me olime end ühe õhtu ja öö tibudis ja kui me hakkasime välja sõitma ja tõesti Christian, nagu mainisite reisiks teravamaid elamusi, intsidente ma ütlen päris ausalt, nagu nende kolme reisikokkuvõttes, kus me nagu tõesti mingi 10000 kilomeetrit ratastega läbi sõitnud läbi erinevate riikidega esimest korda poissi takkajärgi vaadates selle sõna otseses mõttes nagu eluohtlik olukord. Sõitsime linnast välja, mingis äärelinnas on näha, on selline korralik, kes lumm tee ääres mingi jõnglased mängivad jalgpalli, eks nad nägid neid nagu üks mees kummardavad maha ja igaüks võtab endale mingi paraja kivi. Looburuse kivi hakkavad loopima, üksteise järel on ja mis, mis asi see on, eks pole aega eriti mõelda, eks oimukohta selle või saad pihta tõsiseid kehavigastusi, seal võid surma saada, põhimõttelist sõidu pealt kukud maha, eks vaatab teadvuse. Ja ma ei kujuta ette, keegi oleks maha pikali kukkunud, mis sisend tehtud oleksid, kas nad oleksid olnud meest jalgadega üle jooksnud? Kui sa sõidad 30 kilomeetrit tunnis jalgrattaga ja sa saad siukse rusikasuuruse kiviga kuklasse sisse Heal juhul ta võtab sul lihtsalt pildi. Saime kodaratesse, liiva sai abaluude vahele, õnneks küll natukene väiksema kiviga vend sai vist vastad Doviku ühega ja Daniil sai ka kuskile vastu kintsu, et noh, ülejäänud läksid õnneks vastu rattakotte. Sõitsime sellest külast läbi. Kuradi asi see oli, et tõesti ei ole midagi sellist juhtunud, eks. Sõidame edasi, tuleb järgmine küla. Kaadri kordus, mõtlesin peaaegu sajaprotsendiliselt, eks jõnglased näevad. Nii tulevad jalgratturid kohe maast kivi, nii kohe tuld. Ja tõesti nagu kivirahe alla, siis õnneks on lapsepõlvest päris palju lumesõda mänginud. Ütlesin, näed nagu mingi pidi oskad, aga hinnata seda kivi trajektoori päris hästi mitu korda pea alla või üles või niimoodi lihtsalt nagu kivi läheb seal nagu täitsa sõna otseses mõttes pea kõrvalt mööda. Tõsiselt ohtlik värk. Kas reisimise isu ära ei võtnud? Nojah, me tõesti mõtlesime, et kurat, kui terve Aafrika tulevikus niimoodi on, siis küll peab mingi märulipolitseivarustusega sinna minema, eks. Et lihtsalt ellu jääda. Võtaks isu ära küll selline asi igal pool kividega loobitakse. No ma ei tea, nagu tundub, et ei ole midagi asja sinna. Kas järgmist reisi jätkata siis Etioopiast ehk siis Aafrikas seal, kus pooleli jäi just mis aastal lähete? Võtame selle teema maha. Räägime siis alla kahe aasta, kolme aasta pärast uuesti, eks ole. Proovime asjad korda, saada siin kodurindel kõike. See on sensitiivne teema võib-olla natukene, aga iseenesest perspektiivis oleks hea pikemas perspektiivis saavutada umbes nelja aasta keskmine, et aga täpsemalt praegu on natuke raske öelda, et iga 400 täidetakse. Nii, aga kuidas ta omavahel reisi jooksul läbi saite? Ma saan aru, et kohe uuesti reisile minek. Ei, mitte teie endi, vaid pigem siin Eestis olevate asjaolude taha. Aga kuidas te ise üksteisega nüüd kolm kuud külg külje kõrval olles hakkama saite? Ma loodan, et sõbrad ei vaadanud mujale, aga kuna ma olen ise ka raadios töötanud ja mulle raadio tohutult meeldib, kui üsna selline intiimne meedium siis inimesed on siin ka tihtipeale avameelsemad, räägivad võib-olla asju, mida nad ei tahaks rääkida, nii et härrased, ma räägin, räägin ära loo meie vennastamisest armukas. See oli üks järjekordne sunnisõhtu Punase mere kaldal, kui päike hakkas loojuma. Meil ei ole muud teha kui üksteisega tõtt vaadata ja rääkida, rääkida olulistest asjadest. Ja see oli üks õhtu, kus me rääkisime hingedalt kõik ära nagu, mis kellegi juures, mida närve ajab. Ma ei hakka neid detaile testini laiali laotama aga meil ei ole omavahel saladusi. Me saame nii hästi läbi, et noh, et kui midagi on, mis ajab närvi, siis öeldakse välja. Ja ma ka eriti näe kellelegi teisega mingeid suvalisi inimesi, sellele reisile minagi kunagi kaasa öeldakse, et nagu selles mõttes, et olgu-olgu, mis on, et ikka mingid aeg-ajalt tekivad küsimused või pinged, aga kuidagi suudame kas maanduda või, või edasi elada. Ma ei oska öelda, aga kellelegi teisega me tunneme teineteist piisavalt kaua selleks ma arvan, et keegi meist ei muutu enam nagunii ühtegi ühte või teistpidi, et kas sa suudad juba kedagi aktsepteerida. Nii, nii on siis, see on isenesest. Jah, ma olen, seda ma pean ka ütlema, et eksamiteks parajad tõprad on kõik need viis tükki, eks. Kes kellega mul on au siin koos? Ikka omad head jooned ja sõbrad. Et aga tõesti seda seltskonda millegi muu vastu ei vahetaks. Aga meenutame, kuidas aastaks 2002 esimeseks reisiks seltskond üldse kokku tuli. Kust te kokku saite? Ah, mina ei tea, ma kunagi üheksakümnendatel tegin hästi nagu mingi kolmeaastase sellise seljakoti treti Eestist Austraaliasse siis hakkas nagu selline korralikuma eluperiood oli kodu ja peremaja ja sihukesed asjad sellel reisil testi leerusid mõned mõtted, mida tahaks teha, mingeid lühemaid reise teha, selliseid paari-kolme-nelja kuulsid, et siiski midagi näha ja ringi reisida, aga mitte seda teha nagu aastate viisi mäletan, spetsiifiliselt ma olen mõelnud selle peale ja minu meelest liival oli seal liival, oli Tabiveres sünnipäev, mingi novembrikuu oli ja ma olin Londonis parasjagu siin ja tulin venna juurde selles, et sellel see bussijaama juures filtri filtri teel ja hakkasid kuku raadio popeedaga sõitma. Tabivere poole peaksime koos minema, tee peal mõtlesin sulle kuldvend, et läheks teeks sellise reisi jalgratastega, et Mongoolia, Hiina, Tiibet, Nepaal, kuna ventides teles sellepärast vist siin sinuga tahtsingi rääkida sellest, et ma mõtlesin pudelikeses tiim ka teha ja kuskilt sealt hakkas asi arenema, et alguses oli plaan, et läheks kahekesi siis muidu naturaalselt kuidagi tuli Mart ja Daniil ja Liivo ja ma ei tea kuidagi selliselt, et kuna me oleme vanad sõbrad kõik kuidagi siis grupp formeerus, ma ei mäleta täpselt enam, kuidas Martnas raha välja on, see oli väga hea. Igatahes esimene reis oli tõesti ühekordne projekt mõeldud ja nüüd on nüüd me oleme selle lumepalli veerema lükanud ja mingis mõttes oleme ise Uhhuduuri orjad. Täpselt needus. Sellel reisil Hannes Hanso, kui teised riigikogu kandidaadid käisid hoolsalt ühe ukse tagant teise ukse taha Hannes Hanso pedaalis kusagil Aafrikas ja ja samamoodi siis Araabia poolsaarel oli samal ajal nimetatud ka siis välisministri kandidaadiks. Teie, kes te seda kõike kõrvalt nägite? Kirjeldage seda. Ja see oli väga naljakas. Ei, mina arvan, et see võiks olla Hannese ja selle reisi kõrghetk, et tal küll mõtleb suurelt, aga, aga see oli, see oli lõbus. Ja üldsegi mitte selles mõttes, et nüüd kuidagi naeruväärne, kindlasti mitte. Aga nähes valimiskampa maaniat Omaanis ja Jeemenis, et kuidas võimalik tohutu distantsi pealt siiski ikkagi mõjutada protsesse koduses Eestis? Mart pidas selle kohta isegi pika kõne, kuidas see on selline? Tülitan täpselt keset puudutus aasa servale, juba aasa teises ääres, siis juba see rohi lainetab, tema sellest sõrapuudutusest aga. Aga toimis, toimis jah, peaaegu natuke jäi puudu. Äärepealt oleks Hannes anud Marek sõbrast ilma jäänud, võib-olla oleks saanud riigikokkuvõtet juhus, oli järgmine Uhhuduur, eks nüüd veel vähemalt nelja aasta pärast. Ilmse alla saame suvel minna reisile enne järgmisi valimiskampaaniaid. Me jõua Etioopiast üldse enam rääkida, sellepärast et saateaeg saab läbi. Aga kui räägib endast kõik, ma arvan, aga jah, me kuulame lugu, kus üks taat lausub Addis Ababa. Ta oli lihtsalt tõlkeks, mida tähendab Addis Ababa. Uuslill, ja miks see laul on teie kõigi jaoks nõnda eriline, et sellega saadet lõpetada? Ja minu jaoks on eriline selles mõttes, et see oli minu esimene hommik Etioopias vahetult pärast piiri ületamist. Ja see esimene hommik Etioopias. Ta ei olnud kõige kergemate killast kindlal põhjusel. Aga seda värvikam oli seda lugu televiisoris teha külma karastusjooki unustades ja see andis pitseri kogu sellele reisile Aafrikale Etioopia sõpradele. Et see oli kuidagi kirgastav hommik, hoolimata. Keskööprogrammi stuudios olid Wend ehk Priit Kuusk, Mart Kuusk, Kristjan Prii, Hannes Hanso. Ehmassa. Meenutasime siis retke, mis algas 30. detsembril 2010 Iraanist läbis Araabia Ühendemiraadid Omaani, Jeemeni Džibuti ning lõppes märtsikuus Etioopias. Juttu juhtis Arp Müller.