Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 14.-st juulist stuudios on Kai Vare. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on praegu veel lootust, et Eesti täidab inflatsioonikriteeriumi ja saab liituda euroalaga 2000 kaheksandat aasta algusest. Inflatsioonikriteeriumi täitmine on Eesti jaoks euroalaga liitumise kõige kriitilisem eeldus. Kohus andis Werolile augusti lõpuni ka realiseerida äriplaan, mis näeb ette võlgade tasumisel. Riigieksamite tulemuste kohta esitatud apellatsioonid. Arv on aasta-aastalt vähenenud, asjatundjate hinnangul on põhjuseks muuhulgas lävendi põhinevast astuvad kõrgkoolidesse. Viinistul esietendub sürrealistlik autori Andrus Kivirähk lavastaja Hendrik Toompere juunior. Pärnu ooperipäevade külaline on tänavu Novaja Opera Moskvast. Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee energiajulgeoleku raportöör. Marko Mihkelson arvab, et Euroopa Liidu aktiivsus on strateegiliselt olulises Kaspia piirkonnas liiga tagasihoidlik, eriti arvestades seda, et energiajulgeoleku pärast ollakse tõsiselt mures. Iisrael ründas täna liibanoni rühmituse Hizbollah Laadogi punkte, rahvusvaheline üldsus kutsub mõlemaid pooli vaoshoitusele. Ukraina uus koalitsioon avaldas oma programmi, milles tähtsaim eesmärk on Euroopa Liit, kuid samas ka SRÜ ühine majandusruum. Ilmateade lubab ööseks ja homseks hoovihma. Sooja on öösel 11 kuni 16, päeval 18 kuni 23 kraadi. Eestis on visiidil Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia. Täna kohtus ta peaminister Andrus Ansipiga. Kõneldust anti ülevaade ka ajakirjanikele. Kokkuvõtte teeb Mall Mälberg. Eesti ei saa eurotsooniga tuleval aastal ühineda, kuna meie inflatsiooni tase on lubatust pisut kõrgem. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on see paratamatu, kui riigi areng on nii kiire nagu Eestil. Samas ei luba euroliidu inflatsioonikriteerium erandeid teha. Sellest, et kriteeriumi tõlgendamise üle võiks diskuteerida, on räägitud juba mõnda aega. Aga pärast viimast Euroopa ülemkogu pole peaminister selle arutelu tulemuste suhtes eriti optimistlik, nagu ta ütles. Maastrichti inflatsioonikriteeriumi oligi üks peamisi teemasid, millest Eesti peaminister ja Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia täna rääkisid. Praegu on veel olemas lootus, et Eesti täidab Maastrichti inflatsioonikriteeriumi ja et Eesti saab ühineda eurotsooniga esimesest jaanuarist 2008. Me kavatseme jätkata väga ranget fiskaalpoliitikat. Kavatseme jätkata märkimisväärse eelarvega ülejäägiga ja ei kavatse võtta uusi laene. See on see, mida meie valitsus saab teha inflatsiooni ohjamiseks ja valitsus seda ka teeb. Andrus Ansip on inflatsioonikriteeriumi praeguse tõlgendamise suhtes endiselt kriitiline. Ma ei saa aru, miks kolm parimat esitlust tuleb leida siis Euroopa Liidu 25 liikmesriigi hulgast ja mitte 12 liikmesriigi hulgast, mitte nende hulgas, kes kasutavad eurot oma riikides. Ma ei saa ka aru, miks realiseeritakse nulli parima inflatsiooni tasemena, sellele ei ole majandusteaduslikku sisu. On täiesti selge, et kiire majanduskasvuga kaasneb ka suurem inflatsioon. Samas Ansip rõhutas, et Eesti austab kehtivaid seadusi ja reeglistike Me ei ole kindlasti valmis ütlema, et kui reeglid on meile arusaamatud või tunduvad suisa rumavatena ehk siis me ei peaks nendele mingit tähelepanu pöörama. Guagin Almunia ei pidanud inflatsioonikriteeriumi tõlgendamist rumalaks. Me võime arutada Maastrichti lepingu tõlgendamist ja tulevikus võib midagi muutuda, aga see saab olema väga keeruline, sest kui ühes osas hakatakse aluslepingus midagi muutma, siis tuleb seda teha ka mujal ja kahtlemata pole tegemist rumalaid preteeringuga, pigem üsna taibukaga, ütles Almunia. Kohtumistel Eestis on Almunia väga kõrgelt unustanud siinset eelarve-ja majanduspoliitikat, pidades meie rahandusseisu kadestamisväärseks. Ta loodab, et Eesti ühineb euroalaga esimesel võimalusel. Rapsiõlitootja Werol leiab, et ettevõtte olukord ei ole lootusetu, palus kohtul pankroti kuulutamine edasi lükata. Kohtuistungil käis Vambola. Paavo Jõgeva kohtumajas jätkus Weroli ümber kujunenud pankrotimenetluse arutelu. Weroli juhatuse liige Henn Ruubel kinnitas, et nemad esitasid kohtule avalduse pankroti väljakuulutamine edasi lükata. Ma arvan, see on igati mõistlik, see annaks aega riigikohtule tulla puhkuselt tagasi ja langetada oma lõplik otsus, mis võimaldaks ettevõtte aktsiad riigil maha müüa. Tobelin Balticule. Weroli esindajad kinnitasid täna kohtus, et Omalt poolt tehakse kõik ettevõtte päästmiseks, valmimas on uus äriplaan. Samas möönis juhatuse liige Henn Ruubel, et tehase majanduslik seis on keeruline. Meil puudub selgus ettevõtte tuleviku osas, sellest on tingitud ka ka igasugused raskused, mis meil hetkel hetkel ajutise loomuga on. Täna meie kohustused, mida me bilansis kõik kokku on 102 miljonit krooni, sellest on nüüd aegunud kohustusi võlausaldajatele kuskil 70 miljonit krooni. Kohtunike Sahhaarjanimesidsweriidse küsimustele vastas ka Towerini esindaja Raiko Uri, millel põhineb Towerini kindlus Weroli aktsiate ostu vastu. Arvestasime ettevõtte kasumi perspektiivi ja rahavoo tootmisvõimet, siis me oleme ka täna sellel seisukohal, et tavaline Baltic on väärt vähemalt 52,2 miljonit, nagu me pakkusime, tobelin Baltic on võimeline teenima meile kui nestorile vajalikku tootlust. Kas korral jätkub rapsiõli tootmine Ferraris kindlasti jätkub, me oleme andnud riigile garantii, et me kolm aastat jätkame sihtotstarbelist tegevust, aga kindlasti meie plaanid on palju pikaajalisemalt, sellepärast et jällegi selle ostu-müügitehinguga. Me oleme garanteerinud inimeste investeerimine vähemalt 30 miljonit täiendavat omakapitali ettevõttesse tegevuse laiendamiseks. Kas tobe linn on nõus maksma ka Weroli võlad? Kui me ostame ette võtta, siis õige ei ole öeldud, tobeline maksu maksma hakkab vaid neid hakkab maksma ära ja kõik nõuded, mis on põhjendatud ja mida on kohus tunnistanud, neid loomulikult ära laustab. Küsisin pärast tänast istungit pankrotihaldur Ene Ahaselt, kas Weroli aktsiate võimalik müük on ettevõttele päästerõngas? See võib olla päästerõngaks, kuid pole kindel, kas ikkagi nüüd aktsiate ost toimub? No võlgniku väidete kohaselt sisaksises eral tehase väidete kohaselt ja valin Balticu väidete kohaselt takistab siis vaidlus erastamise nii-öelda müügi osas, mis praegu on veel käimas ja kus lahenditele Milline see Weroli seis on, On ta tumedates või valgetes toonides või kumab sealt ka mingi lootusekiir? No tänane seis on küll selline, et ikkagi tumedates tumedates värvides ja kohustusi on selgelt üle või on ettevõtte varade väärtus. Riiki esindas kohtus Raidla advokaadibüroo jurist Aarne Otsa. Viimane ei soostunud Eesti raadiole ning avalikkusele oma seisukohta kommenteerima, väites, et talle pole antud selleks volitatud. Kohtunike. Sahhaarjanemisitzweriidse andis täna Werolile kuni augusti lõpuni aega äriplaani realiseerimiseks, mis näeb ette võlgade tasumise. Pankrotimenetlus jääb kohtuniku kinnitusel Weroli suhtes tänasest otsusest hoolimata kestma Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Välissõnumid võtab nüüd kokku Meelis Kompus. Iisrael ründas täna liibanoni sihtmärke ja hävitas mitmeid liibanoni tsiviilobjekte. Täna pommitati Beiruti lennujaama liibanoni maanteid. Rünnakud algasid pärast seda, kui rühmituse Hizbollah mässulised röövisid kaks ja tapsid kaheksa Iisraeli sõdurit. Rahvusvaheline üldsus on nii Iisraeli kui ka Hizbollah tegevuse hukka mõistnud. Liibanoni peaminister kutsus üles relvarahule ja palus USA-lt abi olukorra lahendamisel. President Bush ütles telefonivestluses peaministriga, et üritab veenda Iisraeli hoiduma kahju tekitamisest Liibanoni riigile. USA peab vastutavaks rünnakute eest Iisraeli Hizbollah toetavaid Süüriat ja Iraani ning Iisraelil on tema sõnul õigus ennast kaitsta. ÜRO sõnul ei tohiks Iisrael suunata rünnakuid tsiviilisikute vastu. Ka Prantsusmaa president Jacques Chirac mõistis hukka Iisraeli rünnaku ja ütles, et koos Iraani tuumakriisiga võib see tekitada regioonis tõsise konflikti. Iisraeli sõjategevuse mõistis hukka ka Vatikan, öeldes, et tegemist on rünnakuga suveräänse ja vaba rahva vastu. Vatikani riigisekretär rõhutas, et paavst Benedictus 16. ja tema abid on mures arengute pärast Lähis-Idas. Ukraina regioonide partei kommunistide ja sotsialistide moodustatud koalitsioon avaldas oma programmi, milles nimetatakse välispoliitika tähtsamateks eesmärkideks riigi astumist, Euroopa Liit, aga ka SRÜ riikide ühise majandusruumi loomist. Otsus NATOsse astumisest langetatakse programmi kohaselt ainult pärast hääletust. Koalitsioon kinnitas ka tahe, et edendada võrdõiguslikke ja heanaaberlike suhteid Venemaa ja teiste lähiriikidega. Majanduses nimetati eesmärkideks riiklike tagatiste andmist omandiõiguse puutumatusele. Samuti kavatsetakse toetada ärimehi, julgustada konkurentsi ning võidelda laialdase varimajanduse vastu. Peterburi lähedal kukkus alla Vene sõjaväekopter, 10 inimest sai vigastada. Õnnetus V8 kopteriga leidis aset Puškini lennuvälja lähedal. Pardal oli kolm meeskonnaliiget ja seitse reisijat. Õnnetus juhtus ajal, kui maailma juhtivate tööstusriikide liidrid hakkavad kogunema Peterburi G8 tippkohtumisele ning Rootsi konkurentsiamet andis Tallinkil loa omandada Silja Line. Otsus tähendab seda, et Tallinkil ei ole enam mingeid takistusi Silja ostul, kuna loa on juba varem andnud Eesti ja ka Soome konkurentsiamet. Silja tehing lõpetatakse tõenäoliselt järgmisel nädalal. Riigikogu väliskomisjoni aseesimees ja Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee poliitikakomitee tee raportöör Marko Mihkelson on uurimismissioonil Gruusias ehk Georgias. Mihkelson koostab raportit teemal oht energiatarnete kasutamiseks poliitilise survevahendina enne Gruusiat käiste samasugusel missioonil Poolas küsisime, mida nendes riikides energiatarnete kindlusest arvatakse ja mida sellel suunal tehakse. Ma ütleks niiviisi, et kindlasti nii Poola kui ka praegu siin Georgias peetud kohtumised on kindlasti näidanud, et energiajulgeoleku teema tervikuna on väga ja väga aktuaalne, ükskõik, kas see on seotud siis nende sündmustega, mida me teame Venemaa Ukrainat asi, kriis või ka Georgia puhul gaasijuhtmete õhkulaskmine jaanuaris on loomulikult viited sellele, et need riigid ja, ja läbi selle, siis ta ikkagi Euroopa tervikuna. Muhan tervikuna on väga tõsiselt mures selle üle, kuidas energiavarustus on saavutatud ja milliste allikate kaudu seda tehakse. Nii et, et väga tõsiselt loomulikult räägitakse sellest, et peaasjalikult gaasi, loomulikult, aga elektrini energiaallikad peaksid olema võimalikult erinevad, et riigilise oleksid võimelised selliseid kriise, mida näiteks eelmise või selle aasta jaanuar Georg jälle lõvi või mida nad läbi elasid, et leida nagu ära hoida sellest ikka väga suuresti sõltub ka riigi julgeolek ja iseseisvalt laiemas tähenduses. Energeetikaminister Georg gaasikompanii president, kellega täna kohtasin, oli teile Khanis Türgis, kus siis avati väga oluline strateegiline naftajuhe Bakuu-Tbilisi-CH. Ja eks seal oli neil ka läbirääkimisi nii Aserbaidžaani kui Türgi poolega gaasitarnete saamisest läbi selle aasta sügisel avatava pakuud kilisi äärse ruum gaasijuhtme, nii et, et see tegevus on mitmesuunaline. Kaspia mere piirkond tervikuna on väga strateegiline piirkond, tegelikult nendelt kohtumistelt on nagu ikkagi välja tulnud, on see, et Euroopa Liidu kui terviku aktiivselt selles piirkonnas jätkuvalt suhteliselt tagasihoidlik, et siin kindlasti tead Euroopa liit oma huvi tunduvalt tugevamini esindama. Tagasi Eestisse riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktor Janar Holm lahkus ametist, taan keskust juhtinud pisut alla kolme aasta. Holmi sõnul sattus ta õppekava uuendused liialt isiklike rünnakute surve alla ja see kippus vähendama kade motivatsiooni jätkata. Eksamikeskuse direktori ülesandeid hakkab täitma praegune üldosakonna juhataja Robert klipin. Riigieksamite apellatsioonikomisjon on selleks õppeaastaks töö lõpetanud, esitatud vaiete arv on aasta-aastalt vähenenud, ütles Vallo kelmsaarele. Haridus ja teadusministeeriumi järelevalve osakonna juhataja Kadri Peterson. Kui nüüd 2002. aastaga võrrelda, kus ligikaudu 1300 vaiet esitati eelmisel aastal 688 siis sel aastal esitati 577 vaiet. See ei üllata enam kedagi, et kõige rohkem arvuliselt esitatakse vaideid eesti keele ja vene keele kirjandile ja ka siin on olnud kõige rohkem tõstetud tulemusi esitati kui eesti keele kirjandi puhul 287 vaiet ja tõsteti siis sellest 36-l korral tulemust aga langetati ka seitsmel. Oskate te öelda, millised on peamised põhjused selle tulemuse muutmisel? Kirjad on suhteliselt subjektiivselt hinnatav, kuigi riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus on püüdnud seda olukorda taandada ja sel aastal oli suhteliselt täiustatud hindamisjuhend see kindlasti, nagu seda subjektiivsus vähendas ja on pakutud ka uut eksami vormi, milleks oleks siis oskustega eksam nagu see on üheksanda klassi lõpetamisel. Aga me ei ole, olgu selleks valmis, ülikoolid siiski ootavad õpilastelt niisugust arutlusoskust analüüsioskust ja, ja kirjand ilmselgelt sellist lähenemist toetab. Kui nüüd aasta-aastalt on vaiete arv vähenenud, kas selle põhjus on siis see, et need eksami sooritaja, et ise on aru saanud, et tegelikult ei ole põhjust protestida? Enamasti on, hindad ikka õiged. Jah, tuleb öelda küll, et kui vaadata neid muudetud tööde hulka, siis see ei ole nii suur, et see kutsuks vaiet esitama 577. tööst on muudetud 104 tulemust tõstetud siis 89-l korral ja langetatud 15-l korral. Ja ma arvan, et õpilasi paneb kaaluma see, et võidakse tulemust langetada. See on üks põhjus, aga ma arvan, et teiseks põhjuseks on lävendipõhine vastuvõtt kõrgkoolidesse, mis on siis seda operatsioonide arvu vähendanud. Ja just niisuguste Vabade tulemustega õpilaste puhul. Kui siin veel kaks aastat tagasi täiesti ilmselt joonistus välja, et oma tulemust vaidlustasid, siis need, kes said alla 20 punkti ja need, kes olid saanud üle 80 punkti siis kõrgete tulemustega tööde vaidlustamine on ilmselgelt vähenenud. Täna esietendub Viinistul Cherrealistid, mille autor on Andrus Kivirähk ja lavastaja Hendrik Toompere juunior. Riina Eentalu käis vaatamas. Viinistu katlamaja kõhus toimub midagi surri. Lavastaja Hendrik Toompere ütleb, et jutustatakse sürrealistlikke lugu seda, mis elu nad elasid, kuid asi on toodud tänapäeva. Kuna sürrealism ei olnud ainult kunstivool, et see oli pigem nagu vaade maailmale maailmast arusaamine, teatud sorti filosoofia, siis iseenesest see, mis elunetsu realistid elasid, mida nad soovisid ja mida nad tahtsid sa mind nagu pikka aega tegelikult paelunud ja need on noh, selline väga tore materjal Kivirähu poolt meil ka kirja pandud ja ma praegu küll vaatan, et, et sellest tuleb üks selline väga elurõõmus lugu nagu pulbitseb selle elulise energia poolt, et ega siin nalja ei tehta, siin aetakse tõsiseid asju, ta sellega tuleb väga naljakalt, aeg-ajalt kukub välja. Sürreaalne asi on, see ongi see, et ta kirjeldab võimalikult täpselt reaalsust, et see ongi sürreaalne. Tegelikult tundus mulle proovi, jälgides, et Hendrik Toompere ise kogu südamest nautis kogu protsessi. Siin Viinistul see teatritegemine on, on tõepoolest üks väga tore tegevus, ausalt öeldes. Ma olen mõelnud, et ma peaks tegelikult lausa kirjutama. Ma ei tea, mis vormis või, aga mida see tähendab siis, et kui nüüd rakendada teatritegemise juures sellist kloosterliku printsiipi, et ennem välja ei tulda umbes niimoodi nagu paavsti valimine on lugu valmis ja suits tõuseb, eks ole, nii, see on. Sir realistid esietendub Viinistul täna. Mängivad Mait Malmsten, Tiit Sokk, Jan Uuspõld, Hendrik Toompere, Kaie Mihkelson, Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Margus Prangeli, Anti Reintal. Kunstnik on Ervin õunapuu, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Pärnus on ooperipäevad Ülle Hallik annab teada Täna ja homme toimuvad Pärnus neljandad ooperipäevad, mille külaliseks on seekord Novaja Opera teater Moskvast. Eestlane teab seda kõige paremini selle järgi, et tänavu märtsist töötab seal peadirigendina Eri Klas. Pärnu ooperipäevade traditsiooniks on need külla kutsutakse üks muusikateater väljastpoolt Eestit. Valikuprintsiipidest rääkis lähemalt Pärnu ooperipäevade korraldaja, Pärnu kontserdimaja direktor Maarika Pärk. Ooperipäevade eesmärk on ka näidata neid etendusi, mida Eestis kas pikka aega pole mängitud või või üldse pole mängitud. Veliini Norma on üks sellistest, mille puhul siis synni ooperi gurmaalidega vesteldes ei olegi saanud vastust, millal seda Eestis viimati ja kas üldse on mängitud Berliini romantiline Peri ajastu kultusteos normaalsakslastest lavastajate, Josseviileri Sergio Morabiita tahtel saanud tänapäevasem kuue algselt libreto põhjal on draamategelased aastat enne Kristust oma tegemisi-toimetamisi seal tegema võib-olla ka see tähendus algselt natukene rõhuasetused, nagu, nagu muudetud, et pigemini öeldakse nüüd, et see on naiste vastuhakkmeeste poolt kehtestatud religiooniprotseduuridele ühiskondlikele moraali ning armastus reeglitele. Sellest ajaloolisest tagapõhjast on teda jah, nagu täna päevastatud kuid mitte midagi ei ole muudetud igihalja muusika juures. Ooperipäevade homse õhtu sisustab suurejooneline galaõhtu Pravissima esimene pool on nii-öelda vene ooperihittidest ja teine pool siis maailma ooperiliteratuuri küll niisuguse kulgeva basse kuuluvast teatud mõttes hittide paraadi ja kuna tegu on vene teatriga, siis ka seekordne õhtusöök selle ooperi Kaala juures on siis vene köögist ajendatud. Kui nii mõnigi Ta tahab, et ta võib olla tervet ooperietendust äkki ei pea vastu ja kardab seda esimest kogemust, siis siis julgustan just nimelt esimest kokkupuudet ooperiga saama niisugustest ooperigala õhtutest. Pärnu ooperipäevade tänavune külaline, Moskva Novaja Opera teater asutati toonase Moskva linnapea Juri Luzgovi ning teatri hilisema kunstilise juhi Jevgeni Golobov ühisalgatusel 1990.-te aastate algul. Novaja Opera saal uues Ermitaažis aeda ehitatud teatrimajas mahutab enam kui 700 kuulajat ning on varustatud kaasaegsema lavatehnikaga. Pärnu ooperipäevadel on varasematel aastatel esinenud kahel korral Läti rahvusooper. Eelmisel aastal oli külaliseks pidanski riiklik ooperiteater Poolast. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Nüüd veel ilmast. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, võib olla äikest, saju tõenäosus on suurem Kagu-Eestis. Puhub loode ja põhjatuul viis kuni 10, puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on 11 kuni 16 kraadi. Homme on vähese ja vahelduva pilvisuse aga ilm, kohati võib sadada hoovihma. Puhub loode ja põhjatuul viis kuni 12, puhanguti kuni 16 meetrit sekundis. Sooja on 18 kuni 23. Kaarin ja tuleoht on metsades väga suur. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.