Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 15.-st juulist. Stuudios on Kai Vare. Peterburis algab juhtivate tööstusriikide ja Venemaa G8 tippkohtumine. Peateema on energiaalane julgeolek. Bush ja Putin lubasid kahepoolsel kohtumisel, et tuuma Loogia tehakse kättesaadavaks kõigile riikidele. Tartu rahvusvahelise tuntuse suurendamiseks võiks kasutada koostööprojekte sõpruslinnadega, et rõhutada neid tugevaid külgi, mis teistest erinevad. Nii tõdeti Tartu konkurentsivõime ümarlaual. Tartus saab nädalavahetusel näha eesti noorte kunstnike koomikseid. Iisrael jätkab rünnakuid Liibanonis. Euroopa Liit kutsub pooli vaoshoitusele ning süüdistab Iisraeli liigses jõu kasutamises. Ilm on meil öösel ja homme sademeteta. Sooja on öösel seitse kuni 16, päeval 19 kuni 24 kraadi. Peterburis algab täna õhtul juhtivate tööstusriikide ja Venemaa G8 tippkohtumine, mida kohtumiselt oodata, sellest teeb ülevaate Indrek Kiisler. Ta on mitmed poliitikavaatlejad nimetanud maailma mitteametlikuks valitsuseks, sest sinna kuuluvad riigid määravad tõesti suuresti meie planeedi poliitilise kliima. G8 riigid annavad ühtekokku pool maailma majanduse kogutoodangust. Ometigi on tegelikult ka G8 jäänud muutustele jalgu. Kui juhtivate tööstusriikide liidrid hakkasid alates 1975.-st aastast regulaarselt koos käima, oli tegemist demokraatlike riikide klubiga. 1998. aastal sai Venemaast selle organisatsiooni liige. Minema võeti liikmeks tingimusel, et, et Kremli jätkab oma liikumist demokraatia suunas. Samas ei kuulu sellesse ihaldusväärsesse grupi viimasel aastakümnel jõuliselt esile tõusnud maailma suurima rahvaarvuga riik Hiina ning kiiresti arenev India. Ka pole seal esindatud mõjukas islamimaailm. Samas osaleb selle organi töös maailma mastaabis väike riik Kanada ning järjest enam maailmas tahaplaanile ja Prantsusmaa ning suubit Tanja. Suurriigid on tihti väitnud, et ÜRO ei suuda täita oma rolli maailma poliitikas sest seal on liiga palju riike ning otsusteni jõudmise tee on seetõttu liiga vaevaline. Niisiis oleks lihtsam otsustada suurtel omavahel, kui ka sealsed vastuolud on nii suured, et viimastel tippkohtumistel pole sisuliste otsusteni jõutud. Juhul kuigi kaheksaga liituks veel mõnisada liikmestaatust kindlasti vääriv riik siis oleks eriarvamused veelgi suuremad. Nii on viimased kohtumised olnud rohkem suunatud välise sära saavutamisele. Ilmselt kõige enam on seda näha aga Peterburis. Nimelt on Venemaa hoolimata oma jõulises tagasitulekust maailma areenile endiselt endas kahtlev riik, mis peab läbi selle kohtumise maailmale näitama, et tegemist on taas supervõimuga ning ilmselt see ka õnnestub, sest kohtumise peateema on energeetiline julgeolek, kus Venemaa tarnija rullis ning kõik teised riigid on omavahel konkureerivad energiaostjad. Venemaal on õnnestunud neid osavalt üksteise vastu välja mängida. Rääkides kord-Euroopa riikidele müüakse gaasid tulevikus hoopis Ida-Aasiasse samas mõne aja pärast, kinnitades, et Euroopa on ikkagi tähtsaim partner. Venemaa energiapoliitika on aga kahe otsaga mõõk, mis võib tulevikus Venemaad ennast valusasti lüüa. Moskva äkilised sammud ja jõupositsioonilt suhtlemine ainult suurendavad teiste riikide jõupingutusi alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtuks ning ilmselt kiirendatakse ka teiste transpordikanalite ehitamist. Heaks näiteks on sel nädalal pidulikult avatud Aserbaidžaani Türgi naftajuhe mis on esimeseks tõsiseks alternatiiviks Venemaa juhtmetele. Kuid esialgu peavad lääneriikide liidrid vaid uskuma Vladimir Putini lubadusi energiavarustuse tagamise kohta ning ilmselt ei tehta Talle suuri märkusi demokraatia sõnavabaduse allasurumise kohta. Praegune Venemaa on liiga oluline partner temaga tüli otsida. Venemaa president Vladimir Putin kohtus G8 tippkohtumise eel USA presidendi George Bushiga. Siiani ei ole õnnestunud vaatamata ootustele saavutada kokkulepet, et USA toetaks Venemaa astumist maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks. Bushi sõnul on peaaegu kokkuleppele jõutud ja kõnelused jätkuvad. Läbirääkimised on seni veninud, sest USA on mures mitme punkti eelkõige aga intellektuaalse omandi kaitse pärast Venemaal. Bushi tekitanud Putiniga avalikku vastuseisu demokraatia pärast Venemaal kohtumisele järgnenud pressikonverentsil kinnitasid, et arutasid eraviisiliselt oma erimeelsusi, kuid ei kommenteerinud neid avalikult. Vladimir Putin teatas pressikonverentsil kahe riigi kavatsusest võimaldada kõigile riikidele ligipääsu tuumatehnoloogiale, piirates samas tuumarelvade levikut. Putini sõnul peaks rahvusvahelise aatomienergia agentuuri kontrolli all tegutsema hakkama rahvusvaheliselt. Taani rikastamiskeskused. Eesmärk on tagada stabiilne ja usaldus järgne energiavarustus, hoides samas ära tuumarelva leviku. Ametlikku lepingut pole asjatundjate sõnul tuumaalal oodata siiski aastalõpu, sest selline algatus nõuaks Venemaa seaduste muutmist ja otsust tuleb heaks kiita ka mõlema maa parlamendis. Euroopa Liit kutsub Lähis-Ida konflikti osapooli vägivallast loobuma. Euroliidu eesistujamaa Soome peaminister Matti Vanhanen ütles, et Iisrael on kasutanud Liibanoni suhtes viimastel päevadel ebaproportsionaalselt suurt jõudu. Liibanoni rühmituse Hezbollah tappis kolmandat päeval kaheksa röövis kaks Iisraeli sõdurit. Tal on sellest ajast peale korraldanud Liibanonis õhurünnakuid, pommitanud lennuvälja, purustanud maanteid, täna Iisraeli rünnakutes surma saanud vähemalt 27 liibanoni tsiviilelanikku. USA president George Bush kutsus Süüriat üles kasutama oma mõjujõudu, et veenda Hezbollah rünnakuid lõpetama. Bushi sõnul on just Hezbollah süüdi selles, et vägivald on viimastel päevadel suurenenud. Ukraina ennetähtaegsed parlamendivalimised võidaks venemeelne regioonide partei, selgus täna avalikustatud arvamusküsitluse tulemustest. Seitsmes linnas korraldatud telefoniküsitlus näitas, et regioonide parteid on valmis toetama ligi 40 protsenti vastanutest niinimetatud oranžide erakondade poolt. Julia Tõmošenko bloki ja Meie Ukraina poolt on kokku 32 protsenti. Ukrainas on poliitiline kriis. Pärast märtsikuiseid parlamendivalimisi pole õnnestunud moodustada valitsust. Kaan tõsiselt toonud häiritud parlamendi töölt. Niinimetatud Ronsid jõud olid valitsuse moodustamises juba kokku leppinud, kuid möödunud nädalal lasus üks osapool, sotsialistlik partei toetama hoopis venemeelset regioonide parteid ja kommuniste. Endine peaminister Julia Tõmošenko on avaldanud veendumust, et Ukrainas tuleks korraldada ennetähtaegsed valimised. Keskvalimiskomisjoni kinnitusel ollakse vajadusel valmis seda tegema. Tartus arutati täna, kuidas linna välismaal paremini reklaamida. Lauri Varik käis kuulamas. Tartu linn on viimaste aastatega teinud suure arenguliin, on muutunud kaunimaks ja avatumaks üritusi, sündmusi mahub igasse aastaaega ja meid tuntakse üle kogu maailma. Tartul on 16 sõpruslinna ja neid tuleb veel juurdegi. Me teame, mis on meie tugevused, neil on rikkalik TALO ja kultuuripärand, palju koole ja voori nõrkuseks aga eelkõige raske aeganõudev juurdepääs. Tänase rahvusvahelise ümarlaua eesmärk oli saada oma partneritelt ja sõpradelt ideid, kogemusi, kuidas rahvusvaheliselt enam silma paista, sest enamus Tartu sõprus linnugi asuvad kaugemal pealinnadest keskustest ja on samas vanad ülikoolilinnad. Mida arvab näiteks Soome Hämeenlinna välissuhete spetsialist, kari Colemainen. Silveri Värik leialeieni ENRD vajal, Athing fest hääldab naasnbardingis do it in praktikalt hääms. Kari Colemainini meelest paistab Tartu Euroopas tegelikult vägagi silma, mida tuntakse piisavalt. Tulevikku näeb ta aga eelkõige konkreetsetes projektides sõpruslinnadega vahel nagu näiteks teevad seda tartu ja Hämeenlinna vanurite koduhoolduse osas. Kurt Christopher Taanist Frederik sbergi linnast aga uut jalgratast ei leiuta. Tema sõnul tuleb rõhuda oma tugevustele pestva infod. Sääsugulbiidium. Nüüd siis möödujaid diframa, Kanžis endil öeldis, tehke kindlaks, millest te olete tugevad ja mille üle uhked ning kindlasti peab sega teistest erinema, ütles kurt Kristofer Sven. Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonna juhataja Andero Uusbergi sõnul ei olnudki tänase kokkusaamise eesmärk kuulda midagi enneolematut, pigem aga saada kinnitust oma praegustele mõtetele ja võimalusel leida ka uusi ideid. Need Tartu nii-öelda märksõnad või tugevused ei ole kuskil kokku lepitud ei ole, ei ole üheselt selge, et mida peaks, peaks kindlasti rõhutama või mida ei peaks rõhutama, nii et selles suhtes üritus koguda tagasisidet lihtsalt värske pilguga inimestelt, kelle igapäevatöö muudes maailma paikades on promoda oma linna, et, et kuidas siis nemad näevad Tartut ja millist nõu nad meile annaks? Nädalavahetusel saab Tartu linnaraamatukogu keldris näha noorte koomiksikunstnike näitust Edit. Veli uuris lähemalt oma töid näitavad üheksa noort kunstnikku, kes avalikkusele veel suhteliselt tundmatud. Üks näituse korraldajatest, Andreas Drozek. Enamasti on tegemist siis mitte ranges mõttes koomiksikunstnikuna, kuna kõik need noored inimesed teevad oma palgatööd mingis muus valdkonnas, kuid on siis võtnud kätte, et ja teinud midagi, mida võib tinglikult nimetada koomiksiks või kunst koomiksiks, tegemist, siis ei ole nagu sellise koomiksi ka, mis on meile tuttav võib-olla ajalehesabadest ja lasteaiaraamatute riiulitelt, meil ei ole seal mingisuguseid miki hiire või lõbusaid Piilupart Donald heid. Pigem on siis tegemist mingisuguse visuaalse väljundiga, mis on kuumiks vaid tinglikult. Enamik töid on tehtud spetsiaalselt just selle näituse jaoks. Kui vaatamiseks välja pandud koomiksid raamatuks köita saaks kokku ligi 70 lehekülge. Sügisel sai välja käidud idee, et võiks anda inimestele nagu ajendi teha midagi uut ja need tulemused panna väljanäitusele ja sellest näituseplaanist rääkisime sellise sõltumatu noore kuraatoriga nagu Rael Artel. Rael Artel peab Pärnus ühte projektipinda, mis siis Lewis läinud aastal ka Tartusse, kui nii võib öelda, see projektipind on kunstinäitusepind jutumärkides, see tähendab, et tegemist on galeriipinnaga, kus üürikunstnikelt ei küsita ja nii siis on tegemist kohaga, kus saavad esineda kunstnikud, kes ütleme, tavatingimustes kunstigaleriis eriti hästi ei pääse. Tõsi on, et koomiks kui selline kipub meile tähendama midagi sellist, mis on seotud massikultuuriga mis ei ole nagu päris kunstipärane ja seega on väga rask noorel inimesel, kes teeb midagi koomiksi formaadis, sattuda oma töödega kunstinäituse formaati. Erinevalt tavanäitustest saab koomikseid galeriis näha vaid kaks päeva sest näitus on seatud samuti Tartus algav alternatiivmuusika festivaliga. PlinkPlonk, olles omamoodi sele kultuuriline vastand. Nüüd veel ilmast, eeloleval ööl on selge ja vähese pilvisusega sademeteta ilm. Puhub valdavalt põhjatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on seitse kuni 12, tuulepealsel rannikul kuni 16 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, puhub valdavalt põhjatuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Sooja tuleb 19 kuni 24 kraadi ja meie metsad on erakordselt tuleohtlikud. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.