Kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, seitsmeteistkümnendast juulist toimetaja Anne-Mall, Mälberg. Põlengute kustutamine Ida-Virumaal Agusalus on endiselt väga keeruline. Ühelt poolt ei saa päästetehnikaga läbi padrikute ligi ja ka vett ei ole. Poolt on päästevõimekusega probleeme. Eesti mure on päästeameti juhi Mati Raidma sõnul ka selles, et tehnikat hakatakse soetama alles pärast õnnetust. Estonian Air lükkas ümber väited, nagu oleksid Nende lennukid teiste Euroopa lennufirmadega võrreldes sagedamini remondis ja seetõttu jääb ka nende lende rohkem ära või hiljaks. Viimase kolme aastat. Statistika kohaselt pole lendude ärajäämine põgenenud, väidab Estonian Air. Keskerakonna juhatus arutab rahvaliidu ettepanekut töötada presidendivalimisteks välja ühine strateegia. Varasemate teadete järgi võtab Keskerakond selle ettepaneku vastu. Eesti Päevalehe peatoimetaja Priit Hõbemägi vabastati ametist. Lehe nõukogu liikme Jaan Manitski sõnul on Hõbemägi teinud head tööd, kuid päevalehel on võimalused uudiste osas taandada tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali tähelepanu lõõsialistel. Neljapäeval algaval festivalil on üle 300 esineja, veerand neist väljastpoolt Eestit. G8 tippkohtumine Peterburis lõppes üldsõnaliste deklaratsioonidega. Venemaa lootus saada tippkohtumiseni maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks ei täitunud. ÜRO peasekretär Kofi Annan tahab saata Liibanoni rahvusvahelisi üksusi kosmosesüstik Discovery maandustena õnnelikult Floridas. NASA loodab, et see tõestab pärast eelmise süstiku huku kosmoseprogrammide turvalisust. Ja ilmast. Homme on kergelt pilves ilm, kohati võib hoovihma sadada. Sooja tuleb 17 kuni 22 kraadi. Maastikupõlengutele Ida-Virumaal Agusalus jätkuvad kustutustööd, endiselt on probleemiks vesi tänali kustutustöödel abiks ainult üks läti kopter. Poolteist tundi tagasi saabus Soome kapten. Ago Gaškov küsitles päästeameti juhti Mati Raidmad. Ta on mingil määral laieneb, sest ei ole 100 protsenti perimeeter täiesti kinni võetud, aga hinnata situatsiooni juba varem on ka meie nii-öelda ringliinid ja jõud paigutatud natukene eemale konkreetses tulefrondis 100 kahel põhjusele, omada aega, paigaldada konkreetsed ja kindlad veemagistraalid, sellest paraku selles piirkonnas vett väga napib ja teisalt ka muidugi sellepärast need metsad, need padrikud, need rabad, padrikud on ikkagi väga ja väga raskesti läbitavad. See on praegu siis 10 aasta raskeim tulekahju Eestis, noh me võime öelda ka 20 aasta kindlasti ta on keerulisem, tule kahjusest. Tavaliselt suuri metsatulekahjusid püütakse lokaliseerida väikeste metsateedega metsasihtide ja kuhu on võimalik siis viia tehnika antud situatsioonis taoline võimalus praktiliselt puudub, põhimõttelist ei eksisteeri, teid on vaid kaks teed sellel suurel alal, ehk siis on väga keeruline teostada kustutustööd ja kus operatsiooni vajab väga palju leidlikkust ja meestelt väga suurt jõupingutust. Et tõesti saada, esiteks see tuli kontrolli alla ja teiseks ta ära kustutada. See tulekahju kustutamine näitas ka seda, et Eestil on kahjuks siiski päästevõimekusega probleeme. Kui me võrdleme praegu Eesti tehnikat Soome selle päästemeeskonnatehnikaga, kus on siis ka roomikmasinad, mis suudavad soos liikuda see on siis vist meil päris õnnetu, meil selliseid ei ole. Meil oleks singist ka vaja ja palju-palju-palju asju, et Eesti päästeteenistus oleks tehniliselt samal tasemel kui naabermaade oma. Kindlasti on olnud meie naabritel rohkem aega ja ilmselt ka rohkem finantsinvesteerida Ta uude tehnikasse uude tehnoloogiasse, kuid samas me ei saa öelda, et me oleme samas situatsioonis kui aastat. Viis tagasi, mis on Eesti üks muresid, on see, et alles peale midagi suurt ja koledat hakatakse rääkima, hakatakse toetama. Et me peame ilmselt veel arenema natukene, et kõiki neid asju soetataks enne õnnetusi, et me oleksime valmis kiiremini operatiivsemalt reageerima. Edasipäevaga ja välismaalt Peterburis lõpes G8 tippkohtumine Indrek Kiisler teeb kokkuvõtte. Tippkohtumise kõige olulisemaks dokumendiks oli kaheldamatult ühiskommunike, mis puudutas maailma energiajulgeolekut, kuid kaheksa ühisavalduses on selgelt näha, kuidas USA teised riigid jäävad energia küsimustes erinevatesse partidesse. Selle kommunike tähtsam järeldus on see, et maailmas võiks üha rohkem arendada tuumaenergiat. Venemaa president Vladimir Putin ütles eile, et tuumaenergia on ainus väljapääs nendele riikidele, mis ei oma selliseid loodusressurss, mida oleks võimalik kasutada energia tootmiseks. Putinit toetasid tuumaenergia küsimustes nii USA president George Bush kui ka Prantsusmaa president Jacques Chirac. Mõlema presidendi avaldus seab keerulisse olukorda järgmise G8 eesistujamaa Saksamaa, kus on juba vastu võetud otsus tuumale jaamade sulgemise kohta. Saksamaa esindajad on jõudnud juba öelda, et tuumaenergeetika arendamine annab paljudele riikidele näiteks Iraanile võimaluse arendada välja oma tuumarelv. Ilmselt hakkab Saksamaa oma eesistumise ajal rohkem propageerima taastuvate energiaallikate kasutamist. Seda taotlesid ka paljud Peterburi kogunenud globaliseerumisvastased ja süüdistasid Venemaad ajaloolise võimaluse maha mängimises. Tegelikult ei ole Moskva mõistagi huvitatud muud energiakandjate kasutuselevõtust. Rahandusminister Aleksei trenni ütles eilsel pressikonverentsil, et Moskva soovib nafta hindu alandada, sest niivõrd kõrged naftahinnad tähendavad seda. Riigid otsivad naftale ja gaasile alternatiive, mis võib lõppkokkuvõttes viia naftahindade languseni ning Venemaa jaoks sissetulekuallikate kokku kuivamiseni. Venemaa suutis tippkohtumisel tõestada, et Venemaa on täieõiguslik G8 liige. Moskva tegelikult eesmärgid jäid ikkagi täitmata. Venemaa soovis saada nimelt maailma kaubandusorganisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks kuid seda ei juhtunud. Venemaa delegatsioon jätkab kõnelusi USA esindajatega ning hoolimata eilsest deklaratsioonist istet venima peab saama võimalikult kiiresti maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks. Ei ole vaatlejatel enam lootust, et see juhtub sellel aastal. Kusjuures Eesti transiidiärimehed on huvitatud Vene maastamisest teose sisse toob endaga kaasa Eesti suunaliste raudteemaksude mitmekordse languse. Välisuudiste ülevaate teeb Kai Vare. Iisrael pommitab kuuendat päeva Liibanonis Liibanoni rühmitus Hezbollah jätkab Iisraeli territooriumi tulistamist. Iisrael otsustas täna sulgeda Haifa linna sadamaid laeva raketitabamust. Iisrael alustas rünnakuid eelmisel nädalal, kui Hezbollah röövis kaks juudiriigi sõdurit. Rünnakute käigus on Liibanonis surma saanud ligi 200 inimest, enamik neist tsiviilelanikud. ÜRO peasekretär Kofi Annan teatas, et alustab julgeolekunõukogu liikmetega läbirääkimisi rahvusvaheliste üksuste saatmiseks Liibanoni. Briti peaminister Tony Blair toetas ettepanekut, öeldes, et rahvusvahelised jõud võiksid peatada rünnakud Iisraeli vastu ja see võtaks Iisraelit põhjuse Hezbollah rünnakut. USA tervitas Annani algatust võrdlemisi ettevaatlikult ning Iisrael nimetas seda enneaegseks. Iisraeli esindaja sõnul tuleb esialgu tagada, et Hezbollah ei kindlustaks ennast Iisraeli põhjapiiril. Euroopa Liit kutsus osapooli vaoshoitusele, kuid ei nõua otsesõnu vaherahu kehtestamist. Euroliidu välisministrid arutasid Brüsselis avaldust, mis kutsub Hezbollah rünnakuid lõpetama ja Iisraeli mitte kasutama liiga suurt jõudu. Bagdadi lähistel toimunud plahvatuses sai täna surma vähemalt 50 inimest. Esialgu pole täpselt teada, mis Mahmoudija linna turuplatsil juhtus. Siseministeeriumi allikate teatel plahvatas autopomm, kohalike politseijõudude kinnitusel aga tulistati linna. Tegemist on viimaste kuude veriseima rünnakuga. Selle toimumisaeg langeb kokku kuupäevaga, mil Saddam Husseini baasparteil 1968. aastal riigipöördega võimule tuli. Jaava saarel on tsunami tagajärjel hukkunud vähemalt 37 inimest. Indoneesia lähedal meres toimus maavärin, mille tugevuseks mõõdeti ligi seitse magnet. Tuudi tõukeid oli tunda minuti jagu ja anti ka tsunamihoiatus. Kohalike infoallikate teatel jõudis tsunami supelrannale. Peale Jaava pole mujalt teateid ohvritest tulnud, kuid uudis tekitas kogu piirkonnas paanika, kuna poolteist aastat tagasi hukkus Indoneesias tsunami tagajärjel üle 200000 inimese. Kosmosesüstik Discovery jõudis Maale tagasi kosmoseagentuur NASA loodab, et edukalt kulgenud kolmeteistpäevane lend tõestab kosmoseprogrammi turvalisust. Pärast 2003. aastal kosmosesüstikuga Columbia juhtunud õnnetust on NASA süstikute turvalisuse tõstmisse paigutanud üle miljardi dollari. Rahvusvaheline reitinguagentuur standard and Poor's alandas Eesti riigireitingut seoses Euroopa majandus- ja rahaliiduga liitumise viibimisega. Varasema positiivse asemel andis standard ja Poor's riigi reitinguks stabiilne. Agentuur tõi reitingu alandamist põhjendades välja lühiajaliste väljavaadete halvenemise Eesti liitumiseks Euroopa rahaühendusega, mille on põhjustanud kasvav sisemaine nõudlus ja üleilmselt kallinevad energiahinnad. Lennufirma Estonian Air ei ole leidnud alternatiivset lennuühendusvõimalust enamikule reisijatest, kellele eile või täna tehnilistel põhjustel ära jäi, tunnistas Estonian Airi juhatuse liige Mart Relve avaldas lootust, et suur osa eile õhtul Londonisse jäänud inimestest naaseb Tallinna täna õhtul Estonian Airi lennukiga. Samas kinnitas ta, et väited, nagu oleksid nende lennukeid viimasel ajal tavapärasest sagedamini remondis, ei vasta tõele. Kui me vaatame statistikat, siis tuleb tõdeda, et Estonian Airi lennukitega on võrreldes Euroopa teiste lennufirmadega probleeme, tõrkeid, hilinemisi, lendude mittetoimumist reeglina vähem erinevatele lennukimarkidele-mudelitele on siis erinevad tärminid, kui tihti nad peavad käima korralises hoolduses. Kuid lisaks sellele toimub absoluutselt iga lennukiga süsteemide ja parameetrite testimine ning ka väline lennuki taotlus enne absoluutselt igat lendu, kui tehnilistel põhjustel lend kas lükkub edasi või jääb ära siis reeglina tähendab see seda, et lennuki üks või teine tehniline parameeter või näite ja ei vasta kehtestatud standarditele. Ja lennuk vajab täiendavat kontrolli. Viimase kolme aasta jooksul keskmiselt midagi rohkem juhtunud või tihedamalt ei juhtu. Erandina võib nimetada siin pigem selle aasta aprillikuud, mil tõepoolest meil oli natukene tihedamalt, et lennukitega probleeme, kui meil tavaliselt on, aga ma miskipärast usun, et kui aasta lõpus võrdleme näiteks 2000 kuuendat aastat 2005.-ga, siis statistiliselt tasandub ta nagu aasta lõpuks nagu ära nii et aasta keskmine siiski ei muutu. Pigem väljendub see ettevõte veidi muutunud kommunikatsioonistrateegias kommunikatsioonipoliitikas, et me lihtsalt oleme hakanud reisijaid puudutavat informatsiooni rohkem operatiivsemalt edastama. Kas need sagedased tehnilised probleemid või parameetritele mittevastamisega on tingitud Estonian Airi lennukite kõrgest east? Ei sugugi mitte, sest et Estonian Airi ütleme, lennukite valmistamise kuupäevad on alates aastast 94 ja nooremad umbes kümneaastaseid lennukeid peetakse ikkagi pigem noorteks kui, kui vanadeks lennukitest. Kuidas nüüd Estonian Air käitub, kui näiteks turistiklassi pileti ostnud inimene, kes soovib Estonian Airiga lennata Londonisse ja Londonist on tal broneeritud pilet näiteks New Yorki lend ei välju, inimene jääb Tallinnasse ja sellele New Yorki lennukile Londonist ei jõua. Mis siis edasi saab? Kui inimene ostab Estonian Airi käest piletit Tallinn-London, London, Tallinn, siis meie vastutada on, et me sõidutama tema Tallinnast Londonisse ja Londonist tagasi ja see, kelle käest ta on ostnud nagu pileti järgnevatele lendudele, see on nagu selle teise lennufirma siis vastutus, inimene ostab nagu meiega, ühesõnaga ostab selle nõndanimetatud ühel piletil Tallinn, New York näiteks ja seal sees on Tallinn-London, Londoni, New York, siis on see meie vastutus, kuna meie oleme müünud talle pileti Tallinnasse, New Yorki. Eesti Päevalehe peatoimetaja Priit Hõbemägi vabastati ametist, esialgu juhib lehte nelik Lea Larin, Merike pin, Jaanus Piirsalu ja Urmet Kook. Vallo kelmsaar rääkis Päevalehe nõukogu liikme Jaan Manitskiga. See on selline ala, et nõuab väga suurt panust ja kui mitu aastat seda tööd teeb, siis on igal alal vaja uuendust. Ettevõttel, kui inimesel, inimene vajab uusi väljakutseid ja ettevõttel võib see ka värskendav olla, kui uued tegijad on suuremad dramaatikat, selles ei ole. See on, ma arvan, et päris nisuke, normaalne areng, Hõbemägi on väga hea töö teinud kahtlemata ja koos oma meeskonnaga ja Aavo Kokk eesotsas on välja vedanud väga raskes olukorras, kus ta mitu aastat ta oli ja on nüüd juba kolmandat aastat tugevas majanduslikus seisus ja tuleb ise toime, nii et omanikele ei ole seda muret, mis varem aastatel oli, et iga aasta või iga kuu rahalised süstid teha. Nii et õieti see muudatus toimib väga-väga sellises heas positsioonis ja ma arvan, et siis on õige ka muudatusi teha. Ei ole. Kriisiolukordadega ei ole selliseid pingeid. Mis laadi muudatusi omanikud lehelt ikkagi ootavad? No ütleme, et see on tegevjuhtkonna välja pakkuda, mis nad tahavad teha, usaldame täielikult, ega ega omanikud ei, ei sekku toimetuse tegevustesse, omanikud jälgivad, toon ütleme, suund on õige ja paratamatu, mõned asjad võib alati paremini. Meie teha üks asi, mida võib-olla vähemalt kui kõrva nii turu poole ja, ja kuulab järgi lehe kõige tähtsam asi. On uudised uudistetoimetus. Ja kahtlemata on kõigil ja päevalehel ka selles valdkonnas võimalus ennast parandada ja laiendada ja ja sügavamalt mõnes asjas ja värskemalt uudiseid esile tuua. Nii et kui midagi nii minu poolt otse nimetada, siis on uudistetoimetuse värskendamine. Ja veel üks teade ajakirjandusvallast Tiina Kaalep lahkub augustis nädalalehe Eesti Ekspress peatoimetaja kohalt, kuna sõidab koos Portugali suursaadikuks määratud abikaasa tarmakuga. Lissaboni Kaalep kavatseb jätkata ajakirjanduslikku tegevust ka Portugalis. Tallinnas algas kell kuus Keskerakonna juhatuse koosolek. Peamine küsimus, mida arutatakse, on rahvaliidu ettepanek teha presidendivalimistel koostööd. Erakonna juhatus peaks rahvaliidule täna vastuse andma. Nagu erakonna juht Edgar Savisaar juba öelnud on, usub ta, et rahvaliidu ettepanek võetakse vastu ning erakond ja Rahvaliit hakkavad kõnelusi pidama. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan tegi juuli alguses keskerakonnale ettepaneku alustada kõnelusi ühise strateegia üle presidendivalimistel. Reiljani sõnul looks ka aluse koalitsiooniks pärast tuleva aasta parlamendivalimisi. Neljapäeval algab Viljandis järjekordne pärimusmuusika festival. Täna tutvustasid festivali korraldajad oma plaane Tallinnas ajakirjanikele. Lähemalt kuulate Vallo Kelmsaare vahendusel. Üle 300 esineja, veerand neist väljastpoolt Eestit, rohkem kui 100 kontserti. 20 õpituba käsitööhoov, näitus pillilaat kaks telkla kolm tudulat, kolm pesulat. Need on numbrid, mis seekordset juba neljateistkümnendat Viljandi pärimusmuusika festivali iseloomustavad. Viimastel aastatel on olnud ka nii-öelda teema. Nii palju tähelepanu keskmes on akordionid, karmoškad, vajaanid, lõõtsad ja muud sedalaadi pillid ehk teisisõnu kõik lõõtsalised ja loomulikult kuuluvad festivali juurde ka pärimusmuusikute laagrid, kuhu koguneti juba möödunud reedel neid laagreid kaks eesti etnonoortele, pärimusmuusikutele ja etnopluss edasijõudnutele, selgitas pressipealik Ants Johanson. Etnoplussi eesmärk ei ole mitte kasvatada tingimata profession saaleametilt pillimehi, vaid see, et muusika tuleks suhtlemise keskkonda tagasi, et mitte ainult lavaesinejatega tegeleda, vaid tegeleda ka pubi nurgas pulmanurgas, pargipingil pillimänguga. Et Viljandi pärimusmuusika festivalil on juba 13 aastane, ajalugu on paljugi nii nagu ikka, kuid midagi on siiski ka teisiti. Diafestivali pealik Ando Kiviberg. Päris uue asjana vahest tänava vastu on, on see, et nii nagu niinimetatud rahvaste telku ja rahvaste õu, kus siis Eestis resideeruvate erinevate riikide välisesindused tutvustavad oma kodumaised pärimusmuusikaga seotud nii-öelda turismisihtkoht, et kas nende festivalid või mõned õpikeskused või, või klubid ja seal saab kuulata, et ka elavat muusikat oleme püüdnud kasutada, siis selliseid külapillimehi, ka lõõtsa, mängijaid ja nii veel võib-olla pisut teisiti on see, et me oleme olulised, parandanud rohelise lavatehnilist varustust. Ma arvan, et need inimesed, kes mingitel põhjustel päris kontsertidele ei jõua, on tänavu aasta rohkem rahul, näevad ja kuulevad paremini. Rohelisel laval tehakse pärimusmuusik. Ka festival tahab kustutada inimeste janu ja huvi identiteedi, põnevate helide ning rõõmsa õhkkonna järele. Aastaks 2008 peaks Viljandi lossimägede juures asuvast endisest mõisa aidast saama pärimusmuusika keskus. Selle valmimisele saab igaüks toeks olla, ütles projektijuht Epp Alatalu. Meil on väga hea meel tõdeda, et Eesti pärimusmuusika keskus on Eesti inimesele midagi väga olulist. Nii väiksemaid kui ka suuremaid annetusi on tulnud ja iga päev 10. kaupa. Ja kui tänane Bigpanga lisatud annetes juurde võtta, siis on ehk täna õhtuks sadatuhat isegi täis. Eesti pärimusmuusika keskus ei tähenda mitte ainult suvist Viljandi festivali pärimusmuusikaga saab ju tegelikult aasta ringi ja selleks on siis nüüd oma kodu olemas. Kui see maja valmis saab. Ei jäänud, on ilmateade. Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma. Edelatuul pöördub loodesse ja puhub mandril kolm kuni üheksa, saartel ja läänerannikul kuus kuni 12 meetrit sekundis. Öösel üheksa kuni 16 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib hoovihma sadada. Puhub loodetuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul 15 meetrit sekundis. Sooja on homme 17 kuni 22 kraadi. Metsad on endiselt erakordselt tuleohtlikud. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16514. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.