Tänavu viis Austraalias elavatele eestlastele vabariigi aastapäevaks külakostiteater vaarius ja kaks kogu trupist jõudnud õnnelikult Eestisse tagasi, nii nagu ka kogu ülejäänud trupp Heidi Sarapuutrupi juhendaja ja Priit Volmer. Alustame sellest, mis oli esimene etendus, mis te külakostiks kaasa võtsite? Heili Me võtsime kaasa külakostiks lavastuse hilise viis, mille autor, lavastaja olen siis ise. Ja edasi oli meil kavas veel ka kontsertprogrammid ja esinemised aktustel. Priit Volmer, mis võeti kõige paremini vastu? Kõik meie etteasted läksid väga menukalt, et ei saagi välja tuua üht teisele. Etendused selles suhtes läksid väga edukalt, reaalselt olidki saalis tegelikult paljud nendest inimestest, kes üheksanda märtsi pommitamist nendega neljandal aastal veel mäletavad. Selles suhtes läks etendus ja, ja peale etendust nendega kohtumine väga emotsionaalseks. Seide tõus helisev viis räägibki sellest üheksanda märtsi 44. aasta pommitamisest sellest, mis sai Estonia teatrist ja Estonias teist, mis sai tollasest rahvusringhäälingust ja sellest edasi. Kas publiku hulgas oligi põhiliselt neid inimesi, kes kas neljakümnendatel aastatel Eestist lahkusid või kelle vanemad lahkusid ja kes on juba sündinud võõrsil? Jah, enamus publikust moodustas tõesti niisugune seltskond, aga oli ka päris neid noori, kes alles olid mandrile kolinud ja teinud seal mõned aastad tööd, aga, aga põhiliselt olid, olid jah tõepoolest, et need keskealised või üle selle vanuseinimesed ja eriti väärtuslikud olid tõesti need pärast etendust, jutuajamised ja kohtumised ja rääkimised ja neid muljeid, tähelepanekuid. Neid oli ikka niipalju, et võiks vist uue näidendi kirjutada. Eestis ei ole see tavaline, et tullakse näitlejatega rääkima, pärast etendust ei ole, jah, võiks öelda, et Eestis on võib-olla tavaline see, et tuleb vene publik tänama. See näiteks on äsja välja tulnud lavastuse Alarasid šampaanias, mis räägib Igor Severjanin selle puhul, kus tõepoolest mul oli niivõrd üllatav, et tulid vene koolide õpilased ja eeskätt noormehed lausa kättpidi tänama. Aga seda oli tore kogeda ka välismaal. Ja ma arvaksin seda, et miks ka võib-olla väga paljud noored inimeste distivalt põgenevad, üks asi on muidugi raha, aga teine asi on see, et vist suhtlemise pärast, sest miskit miskit on viltu siin meie Eestimaal me omavahelistes suhetes, kes võib-olla see, see kuidagi ma ei oska öelda, võib-olla natukese vaenutseminevaid, kadedus või midagi niisugust, mis peletab natukene noori inimesi nii kaugel elama ja seda ei ole tõesti, seda ei olnud Austraalia eestlaste hulgas tõesti mitte. Et tullakse kohe rääkima, avaldatakse oma arvamust ja see on teatrirahvale ääretult ääretult tänulik ja vajalike info. Välismaalased, kes on Eestis natuke aega elanud, panevad tähele, et ega eestlased ei naerata. Priit Volmer, kas teie põlvkond märkab sedasama? Ma ei oska öelda, ma usun, et see põlvkondade vahetused, teatud põlvkond, võib-olla tõesti natukene nukrameelsem ja et ütleme, Austraalias küll meid võeti tõesti tõesti nagu nagu kaugeid sugulasi vastu, et eks ta muidugi ole tingitud sellest ka, et Austraalia tõesti, ta on väga kaugel ja, ja kui ikkagi keegi kodu Eestist tuleb, siis teda võetakse kui oma inimeste tõesti oma oma sugulast, keda pole ammu näinud. Ma arvan, et see on loomulik, et kui oma trupiga tegime etendusi, siis pärast seda muljet tasime ja uurisime, kuidas, kuidas mõlemal poolel läheb. Et see oli väga tore. Tahan öelda küll, et aga seal nad lõkerdasin terve trupp, nii tohutult naerda minu meelest iga asja peal iga asi tegelikku nalja ja ilmselt see oli ka suur lõdvestu, mida tähendab esiteks, et need inimesed ümberringi oma soojusega tingisid selle loo loodus ja, ja kõik need naeravad, papagoid ja kõik. Võõra väga inspireeriv juba alates temperatuurist ja lõpetades siis tõesti papagoid ega, ja, ja kellega iganes. No täna hakkas Eesti Päevalehes ilmuma tännar Leitmaa sari, mis kirjeldab, kuidas tänapäeva eesti noored lähevad Austraaliasse tööle, lähevad sinna oma elu. Priit Volmer, jagage meiega oma kogemusi oma põlvkonnakaaslastega kohtumistest Austraalias. Need, kes on nüüd viimasel ajal siit läinud Eksmaailm on ju avatud praegu ja paljud kasutavad lihtsalt ära seda, et sellel viisa viisast oleneb vist, et kuni 30. eluaastani saad sa viisavabalt vist või mitte, viisavabalt sa saad töötada, on märksa lihtsam jagada ja paljud kasutavad seda lihtsalt ära ja, ja see on niivõrd põnev manner ja, ja mu oma tutvusringkonnast Jon, paar inimest läinud, lihtsalt nad on 28 aastased olnud ja ütlevad, et vot nüüd võtan praegu töölt vabaks ennast või tulen ära teatud aja ja olen poolteist aastat või kaks aastat Austraalias. Ja eks seal ole siis need, kes tööle lähevad, teised, kes lähevad lihtsalt seljakotiga rändama, ütleme, teevad ka juhuotsi, aga kohtasin paari inimesega paari noorega, kellest üks töötas minu arust Londonis, kus ta oli jumestuskunstnik või kes iganes ja teenis seal korralikult, endal pangas kontaktidele nii palju ressurssi, et ta lihtsalt aasta puhata. Austraalias. Teie ise, kas te kasutasite Sydney ooperiteatri uksele? Ma Navaldusin lausa tema seintele. Aga ja, ja meil oli hea võimalus käia ka nii-öelda ekskursioonil Sydney ooperimajas, kui ka siis vaadata ooperit. Ma tahan, pater flai väga-väga toredad hetked ja, ja samuti me saime selle reisi jooksul külastada Sydney ühte teist teatrit, kus mängiti muusikali doktorisi vaago. Ja see uus tuli, uus muusikal, mitte filmi järgi teha. Jah, esietendus, ma arvan, oli vist enne seda, kui meie nägime vist teist etendust ja ütleme, kui ma tahan, pater flai oli selline traditsiooniline turvaline lavastus rohkem turistidele suunatud, et kõigile meeldiks siis doktor oli tõesti selle reisi ja, ja võib-olla ka kindlasti praegu selle aasta tippelamus. Tähendab ette laulmas ei käinud. Laulmas ei käinud neil lubanud, sest edela paarisel vaja ja ma küll ühel kontserdil küsisin, et ega juhuslikult ei ole kedagi Sydney ooperimajast kuulamas. Aga eks seda ole näha, kas tuleb meil posti mõni kiri. Ja doktorsi väga oli tõeline elamus tõeline elamus näitlejatööde poolest. Lauljate poolest lavastajatöö oli lihtsalt briljantne ja hiilgav. Selle nimel juba tasub täitsa sõita Sydneysse. Tantsite siis etendusega Helisev viis, ühe etenduse, kus Me esinesime Melbourneis, Sydneys, filmeris. Kui inimestest rääkida, siis muidugi eraldi tuleks diilmeri rahvast kiita sest seal on siis vanem generatsioon. Ja kuna minu iga on ka niisugune, et väga tublisti üle keskmise siis mõtlesin ise selle peale, et küll oleks tore vanaduspäevi nihukeses kohas veeta. Tonditakse sa kohtusid ju tegelikult oma sugulastega, keda polnud varem kunagi Jah, mul oli emotsionaalses mõttes kohutavalt suuri elamusi, olen ise 67 aastat vana, see tähendab seda sündinud 44. aastal ja vahetult enne märtsipommitamist. Ja mul oli kaasas sellel reisil kas ainukene hõbelusikas, mis seal alles minu ristimiselt ristimine toimus, 25. veebruaril juhtusin elus esimest ja viimast korda oma ristiemaga, kes oli siis Sydney vanadekodus. Ja võiks öelda küll, et, et seal midagi enneolematut, see oli väga filmilik. Ta oli täie täie mõistuse juures, aga siis kohati võiks öelda, kallis, väiksed krutskid olid sees, nii nagu nagu tolleaegsetel daamidel ikka, kes on õue twenty ainult ja kes ei tunnista oma vanust. Nii et ma lihtsalt ei teadnud, et kas ta on 97 või 98 ja tahtsin täpsustada ja küsisin, et kui vana sa nüüd õieti oled. Siis ta hakkas tõsiselt nagu mõtlema, et kas ma peaks olema üle 50, sa ei saa olla, ma olen 67. Siis ta vaatas otsaski, täitsa kuradike, kes silmast läbi ütles. Kuule, olen vist küllaga ära teistele sellest räägi, noh, ja nüüd ma räägin tervele Eesti rahvale seda, et üks daam kuskilt kaugele on, on 97, aga kadestamisväärne välimus ja terav mõistus ja hea tavaautoga ja ei, tema ei sõida autoga, tema seal aga ikkagi vanadekodus ja tema eest hoolitsetakse. Aga teine kohtumine oli veel oma sugulastega ja päris lähedalt, vanaemad olid õed. Ja mu emal kadunud, emal oli küll kirjavahetus, aga see katkes ja ei tulnud mulle meelde, et kuskil seal Austraalias elavad sugulased, aga nüüd seoses esinemisega eriline uhkus, minna sinna ja näidata kõike seda, mis mina olen siin 24 aasta jooksul Eestimaal teinud. See näidend on ju teatud mõttes ka nende elust. Nii et see kohtumine oli küll võrratult võrratult emotsionaalne, ilus nemad muidugi kõrges vanuses. Tähtis polegi see, kas meie elus enam kohtume, me olime kohtunud ja, ja pannud ühe punkti, aga, aga meie järglased, tore on, nendel jätkuvad kontaktid edasi. Etendused olid pildis kolmes paigas Sydneys, Melbourne'is, Stelmoris, kus te käisite, mida te veel Austraalias nägite, Priit Volmer. Sydneys olles tegime paar väljasõitu nii-ütelda 100 kilomeetri raadiuses käisime sinimägedes, mida võiks võrrelda. Ma arvan Ameerikas suure kanjoni ka, aga, aga ma ei ole ütleme see mastaap on sama suur, aga kui suur kanjon on kaljud ja selline kõrb või või kivi, suured kivimassiivid, siis siis inimene, et nii palju kui silm ulatub, siis see kõik on kaetud metsaga, kõik on, ma ei tea seal 40 50 meetrised sõnajalapuud ja, ja ühesõnaga, selline tõeline tõeline džungel on seal all. Ja noh, seda mastaapi näitab ka see, et vist 23 aastat Läks aega, enne kui sealt üldse tee suudeti läbi läbi raiuda ja sest seal tõesti sadade kilomeetrite raadiuses on üks suur mägede vahel selline roheline oaas. Oma reisi viimased neli päeva veetsime ehk siis põhja pool ehk Keernsis troopikas, kus siis sai käidud korallimeres ujumas ja snorgeldamas ja troopilises vihmametsas sai käidud ja seal kliima oli muidugi tappev, et kui seal tuntakse kahte aastaaega, on kuivast aega märg aastaaeg, siis esimesel märtsil hakkas seal sügis ja minu arust esimesest märtsist hakati, keerati kraanid lahti ja hakkas siis nii-öelda see märg hooaeg pihta, kus siis viimasel õhtul tõesti 100. kuus tundi järjest sellist paduvihma, mis on võrreldav, ütleme kui Tallinnas sajab tund aega, Vihma lausa kallab ämbritega ja see Maakri tänav, mis tänav seal On, uputab üle, siis seal tuli tõesti pool päeva. Ja seal oli kohe hirmutunne, ma ütlen, päris ausalt, minul oli, minul oli küll hirmutunne, et kui nüüd tuleb mingi tsunami Ja ja samas on kogu aeg kuu, samas on selline üle üle 30 vähemalt üle 30 kraadi kuumust ja selline niiske kuumus Ja madala öeldagi repliigiks, et et ma vaatasin seda suhkruroogu, mis seal kasvab ja kuuldes oma oma nüüd uutelt sugulastelt seda, et mu kadunud vana tädipoeg Helmut oli seal esimesed aastad ja lõikas seda suhkruroogu. Et ikka, kus koha peal eestlased olid ikka peale seda, kui rasket tööd nad tegid ja kuidas nad ikka pärast jalgadele said, et, et väga ränk töö ääretult ränk, arvestades, mis tähendab see töö, eks ole, ja millised putukad, satikad, ussid kõik, mis selle suhkruroo juures on, et päris ränk. Minule küll reis hakkas läbi saama kolm nädalat, praktiliselt oli vara Holdus, aga, aga selles kliimavööndis olles valdas küll selline tundmus, et ühesõnaga kolmandal päeval, et ma lihtsalt ei jõua siin olla, et siin on, siin on ikkagi nii raske Eesti inimesele ja tabasin ennast mõttelt, et issand, kui hea tegelikult, et ma ikkagi Eestis elan, et meil on neli aastaaega, aga kaks-kolm päeva troopilises kuumuses on väga hull. Te ütlesite, et suvi on seal kuiv aastaaeg ametihiiu sellel talvel me elasime kaasa austraallaste-le, kus olid meeletud üleujutused. Kas kuidagiviisi puutusid sellega? Brisbane'is oli, olid need suured üleujutused ja sealt oli meil ainult tagasilend, et, et me Kercis sõitsime lennukiga Brisbane'i jaa jaa. Veetsime seal paar-kolm tundi lennujaamas ja nägime eemalt linna ja siis sõitsime edasi Singapuri, et tegelikult me linna ei näinud ja lennukiga, kui ülevalt alla vaadates, siis võib-olla tundus mõni jõgi veidike veidike laiem või suurem, aga sogane vesi jah, kõik ranniku väärne vesidki pealtnäha, kui ta muidu eemal paistis helesinine, siis kaldaäär oli tegelikult väga mudane, et aga põhimõtteliselt me ei näinud. Kuulsime jutt, aga põhjenduseks oli ka niimoodi, et Austraalia nii surma ikka midagi juhtub ja kõigest saadakse üle jälle ja. Kas unustatud või minu emagi tundis muret selle üle, et selle üle, kui ma Austraaliasse läksin, et issand jumal, et seal uputab ja ma ei tea, mis kõik veel siis maanika määratult suur, et kui olla Melbourne'is ja näiteks, et Brisbane'is on uputus, siis meie mõistes tähendab, et tegelikult Hispaanias või Saksamaal uputab, et. Tuleme tagasi veel nende laulude juurde. Priit Volmer, mida teiegi Austraalia eestlastele esitasite. Me laulsime seal laule meie vaariuse teatrietendustest ja, ja siis ka meil olid külakostiks mõned eesti romansid ja mõned ooperiaariad ja ooperi duetid duetid ooperitest. Kuna me elasime Renee soomiga ja Diana Dianaga tema kaasaga, elasime endise aukonsuli Malle Tohver kinni juures. Arva tünni juures äärmiselt toredad inimesed. Ja ma ei saa seda muidugi mainimata jätta, et mina ööbisin homme päeval Sydneys Malle Tohver Stenni aias olevas paadikuuris, kus oli ka ööbinud omal ajal Lennart Meri. Ei ühtegi raadiot, ei telekat, lihtsalt istud vesi kõrval parramata jõgi, käid, vaatad, istud paadi, seal paadisillal ja, ja vaatad, vaatad, tähtis oli väga-väga tore aeg. Andsime Reneega malle toffery juures ühega eraldi kontserdi, siis mille publikuks olid nii austraallased kui ka siis väliseestlased. Kontserdid võeti väga menukalt vastu ja pärast paljud austraallased ütlesid, et nad oleks tahtnud veel rohkem eesti romanss eesti muusikat kuulata. Et kuigi nad ei saanud sõnadest aru, siis helikeel imponeeris neile väga ja oli selle üle väga hea meel ja me lubasime, et kui me järgmine kord tagasi lähme siis me teeme ühe tunniajase kontserdi ainult eesti romanssidega. Nad esinesid tõeliselt suurepäraselt. Ma ise nautisin ka kõik kontserdid ja etendused läksid niimoodi, et ma täiesti usun. Kui öeldi, et me oleme olnud parimad esinejad Eestist, kes on käinud, siis võib-olla nad räägivad ka kõikidele esinejatele, kes on seal varem käinud, aga ma võtsin seda tõe pähe küll, sest mulle tundus küll, et kõik andsid endast parima. Ega teil ei ole antud kaua aega reisiväsimusest välja puhata, et juba esmaspäeval, 21. märtsil järgmine etendus Priit Haller etendus His Masters Voice mida me oleme mänginud juba üle kahe aasta peaaegu, mis räägib siis Artur rinnest agulüütikust ja Benno Hansen-ist ja, ja seekordne etendus on siis sellepärast eriline, et täpselt 21. märtsil täitub 120 aastat legendaarse laulja Benno Hanseni sünnist ja ütleme, et kui siin oktoobris ja oli Artur Rinne 100. sünnipäevaga seotud etendused Täpsustan, 25. septembril, täpselt tema sünnipäeval ja seekord on 21. märtsil täpselt Benno Hansen. Seekord on luubi all siis Benno ja ja kuna agulüütik tuleb, et eks me seal märg imega ära jõuame sinnamaani. Ja olete kõik lahkesti lahkesti palutud ja oodatud meie etendusele, sest ma usun, et meil on päris kenasti õnnestunud luua pilt 20.-test 30.-test aastatest ja Estonia teatrist, mis seal toimus ja mis mehed need sellised täpselt olid? Jah, ja võin kiituseks öelda, et Priit teeb suurepärase rolli Benno Hansen osas, olgugi et Benno Hansen oli vist brünett, aga. Venno oli lühike ja paksem, Düsseldusele kaldu, mina olen muidugi selles suhtes, välimuse poolest olen ma suhteliselt vastanud talle, aga ma usun, et seda huvitavam. Ma usun, et ma midagi olen, olen Pennast, mida ka meie ise loomudes on sarnast.