Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 20.-st juulist. Stuudios on Kai Vare. Praegused metsatulekahjude, nende kustutamine on siseminister Kalle laaneti sõnul näidanud kätte kad kohad. Majandusminister Edgar Savisaar arvab, et võiks taastada kunagised päästekompaniid, kelle osa õnnetuste tagajärgede likvideerimisel oli üsna oluline. Digitaalse terviseloo rakendumisel peaksid arstid saama rohkem infot patsientide kohta. Samas peaks patsientidele jääma võimalus delikaatseid terviseandmeid salastada. Reeglite loojad otsivad kompromisslahendust. Maaelu arengukava aastani 2013 peaks eelkõige aitama tõsta põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõimet. Senisest enam tahetakse pöörata tähelepanu koostööle teadusasutustega. Viljandi pärimusmuusika festivalile on tänavu tähelepanu keskmes lõõtspillid. Euroopa tuleviku konverentsil. Soomes rõhutati, et Euroopa liidus tuleb tegutseda ja edasi liikuda, mitte filosofeerida liidu kriisi teemadel. Euroopa Liit eraldab Liibanonile humanitaarabiks 10 miljonit eurot Euroopa parlamentigi ühisavalduse, milles kutsub üles peatama viivitamatult rünnakud ja lubama riiki ÜRO rahuvalvajad. Ukraina president kavatseb kasutada põhiseadus osas ettenähtud aega peaministrikandidaadi nimetamiseks. Presidenti partei Meie Ukrainaga välistab võimuliidu vene-meelse regioonide parteiga. Ilmateade lubab ööseks sajuta ilma, homme on kohati hoovihma ja äikest oodata. Sooja on öösel viis kuni 13, päeval 19 kuni 24 kraadi. Valitsuse pressikonverentsil oli täna üsna palju juttu metsatulekahjudest seal töötanud inimestest ja tehnikast, andis ülevaate siseminister Kalle Laanet sellest ja ka muust pressikonverentsil. Räägitust teeb kokkuvõtte Mall Mälberg. Siseminister Kalle laaneti sõnul on põlengud ette näidanud meie nõrgad kohad. Tundub, et me oleme jõudnud sinna staadiumisse, kus asi hakkab kontrolli alla saama, kuid loomulikult ei ole põlengut täielikult kustutatud ja, ja see suur põleng, mis on vist ju kindlasti ajalooliselt üks suuremaid toob välja meie nõrgad kohad, millega me peame tegelema. Majandusminister Edgar Savisaar osutas võimalusele taastada päästekompaniid. Ilmselt tuleb läbi vaadata küsimus päästekompaniide taastamisest, nagu nad omal ajal olid ja ega ei ole ennast õigustanud nende likvideerimine siin mõni aasta tagasi. Samuti tuleks läbi vaadata küsimus päästetöödel abistamise lepingu sõlmimisest. Venemaaga siseminister teatas, et koostööleppe projekt Venemaaga on valmis ja loodetavasti saab see sügisel ka allkirjad. Siis on võimalik meil kasutada ka päris häid tehnilisi vahendeid, mis on Venemaal täna olemas. Noh, üks näide on sellisest lennukist, mis on võimeline võtma merest kui ka kui ka järvedest siseveekogudest IMO moondumata mitmeid tonne vett peale, selleks et paisata tulekolletesse Juttu oli ka päästetehnika soetamisest, mille aeglus teeb suurt muret päästeameti juhile Mati Raidmale. Siseminister Kalle Laanet tunnistas tegematajätmisi. Päästetehnika on väga spetsiifiline varustus ja varustuse hankimine ei toimu kuu aja jooksul ka kahe kuu jooksul. See tähendab seda, et ettevalmistatavad hankeprotsessi võtavad tavaliselt aega pool aastat joosta. Need otsused, mis nüüd on tehtud, need oleks tulnud teha tegelikult mitmed aastad varem. Ja see on nüüd see hetk, kus me oleme tegemata tööst lähtuvalt jõudnud. Rahandusminister Aivar Sõerd andis valitsusele ülevaate stabiliseerimisreservi praeguse seisukohta. 30. juuli seisuga stabiliseerimisreservi varade maht soetusmaksumuses oli viis miljardit 774,6 miljonit krooni kokku reservi maht esimese poolaasta jooksul kasvanud kas 280 9,7 miljonit krooni võrra jana traditsiooniliselt vahendite paigutamisel, nii nagu kehtiv kord ette näeb, lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast. Majandusminister Edgar Savisaar lubas, et ministeerium hakkab tegelema sisekonkurentsi eraldamisega, kuna see on praegu peaaegu olematu. Igal juhul ma selle konkurentsiga praegu rahul olla ei saa ja mõtlen, et see laul erilisest majandusvabadusest, mis meil justkui on, ega see väga palju ei maksa. Ja ma arvan, et põhjus on just nimelt see, et õiget konkurents Eesti siseturul ei ole. Savisaar võttis konkurentsi teema üles seoses Saksa odavpoodide keti Lill otsusega mitte tulla Eesti turule, kuna siinsel turul valitsevat liiga suur konkurents. 2008. aasta lõpus peaks käivituma digitaalse terviseloo süsteem, mis tähendab, et andmed patsiendi tervise kohta kantakse ühtsesse elektroonilisse andmebaasi. Suve jooksul on osapooltega arutatud, mida see endaga kaasa toob ja missugused mured patsientidel on täna lehti, aruteludest kokkuvõtteid kohal käis Reene Leas. Juunikuus toimunud mitmetel ümarlaudadel kohtuti nii patsientide tervishoiutöötajatega teadlaste esindajatega, et kõigil osapooltel oleks võimalus teha ettepanekuid patsiendi andmete kasutusreeglite kehtestamiseks. Loodetavasti aitab uue süsteemi käivitamine vähendada ravivigade arvu ning parandada teenuse kvaliteeti, kuna raviarstil on kättesaadav rohkem infot patsiendi tervisliku seisundi kohta. Sihtasutuse Eesti e-tervisejuhataja Agu Kivimäe sõnul üleminek patsiendile mingeid erilisi muudatusi kaasa ei too. Missugusele tulemusele osapooled jõudsid ja kas uuele süsteemile üleminekuga ei teki olukorda, kus infot inimese tervisliku seisundi kohta võidakse kurjasti ära kasutama hakata teiste huvigruppide poolt? Patsiendi esinduste kui arstide ja, ja ka tervise korraldate konsensus tundub ikkagi momendil, seal olevat patsiendile haigus üksiku ravijuhuandmeid sulgeda ja arstil on neid võimalik patsiendi käest küsida ja kui olukord on ikkagi väga tõsine erakorraline, siis on võimalik arstil neid andmeid vaadata. Sest patsient võib olla mittekontaktne, võib, arstil on neid andmeid vaja ja ta võib olla hea meelega, annaks andmed, mis ta elu päästaksid. Antud süsteem, mida me loome, on siiski suunatud andmete kasutamiseks ainult raviprotsessis. Sealt ei saa andmeid muud isikud ei kindlustusfirmadega ega muud haldusmenetluste teostajad, et see on ikkagi ainult arstide tööriist ja ravi korraldamise ravikvaliteedi tagamise töölist. Mis puutub andmekaitsesse, siis on Kivimäe arvates digitaalse süsteemi kasutajate kontrollimine hoopis lihtsam. Kui pabermaailmas ei tegelikult mingit jälge sellest, milline arst ja millal seda patsiendi tervisekaarti lehitseja lappas haiglas, siis digitaalses maailmas jääb sellest alati jälg järgi. Patsiendil on siis läbi kodanikuportaali võimalik vaadata, milline arst, millal ja mis põhjusel daamid vaatest E-terviseõigusruumis on siis seatud arstile kohustus põhjendada seda kasutust uudishimust. Vaata kasutamine on lihtsalt välistatud. Andmeid saab ikkagi kasutada ainult see arst, kes momendil tegeleb patsiendi raviga. Ka patsientide esindajad on välja töötatud andmekasutuse reeglitega rahul. Mis aga juhtub siis, kui patsient on otsustanud teatud andmeid oma terviseloos saladuses hoida ning see mõjutab ravi kvaliteeti. Pille Ilves patsientide esindusest. Kui nüüd on tehtud selgeks, et teatud raviviga või mingisugune probleem on tekkinud sellest, et patsient on teatud andmeid nende kasutamist piiranud siis loomulikult on see vastutus patsiendil endal. Põllumajandusministeeriumis olid täna kõne allmaaelu arengukava meetmed aastateks 2007 kuni 2013. Ministeeriumi asekantsleri Toomas Kevvai sõnul on kavas mõned uued meetmed. Sellises tema enam tahame tähelepanu pöörata bioenergiale ühelt poolt siis tahaksime järjest rohkem tegeleda põllumajanduse üldise konkurentsivõime tõstmisega samuti võrreldes senisega, mida päris palju täiendavaid vahendeid panna just innovatsioonide koos töödasid teadus arendusasutustega uute toodete väljatöötamisele mis tooks välja nagu uue maaelu arengukava raames niisuguse erilisena või ei, olulisem on see, et tamme nagu spetsiifiliselt või spetsiaalset aidata just nimelt väiksemaid põllumajandustootjaid investeeringute osas ja nõuandeosas, et nad oma oma majandustegevust tahaksid arendada elujõulisemaks siis me põhimõtteliselt oleme eesmärgiks seadnud, on põllumajanduse osas oleme eesmärgiks seadnud, et need põllumajandustootjad, kes 2013 põllumajandusega tegelevad, et need oleksid senisest oluliselt konkurentsivõimelisemad, ehk nad oleksid võimelised toime tulema ka siis, kui peaksid põllumajandustoetused lähenema. Teine eesmärk on seotud meil keskkonnamaastikke ka, et meie keskkond peaks olema vähemalt sama heas korras kui mitte parem, puhtam kui, kui täna ja meie põhjavesi oleks kaitstud ja nii edasi. Lisaks sellele peaks meie maastikud nägema senisest paremad välja, et meil oleks vähem maa jäänud hooneid rohkem korras külasid, korra korras, kodusid maapiirkondades. Kolmandana tooks välja selle, et, et ma usun, et mitte alles 2013, vaid oluliselt enne seda oleks meil oluliselt aktiivsem, küsitleda kohaliku omaalgatuse, et meie külaseltsid, et meie kohalikud initsiatiivi grupid aktiivselt tegutseksid oma piirkondade arengus ja sellele riik aitab aktiivselt kaasa nii rahaliselt kui või poliitiliselt. Soomes poris toimus täna konverents Euroopa Liidu tulevikust, ühe põhiettekande pidas Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso ja laienemisvolinik Olli Rehni kõrval ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kristiina Ojuland. Ojuland ütles kokkuvõtteks, et konverentsiga jäädi ülirahule. Ma arvan, et Barroso, kes esimesena esines, andis sellele niisugusse õige noodi sellele konverentsil, et viimasel ajal on ikka ja jälle kogu aeg Euroopa tulevikust rääkides juttu olnud kriisist ja peataolekust ja, ja kõik see põhiseadusliku lepingu läbikukkumine Prantsusmaal, Hollandis on kaasa toonud niisugust palju pessimismi Euroopa tuleviku suhtes, et et seda konverentsi täna tagantjärgi vaadates jääb küll mulje, et ikkagi Euroopa komisjon ja tema president on otseses mõttes härjal sarvist haaranud ja, ja noh, niisugust nutulaulu täna mitte kellelegi suust tegelikult ei kuulnud. Tegelikult Euroopas noh, ei olegi mõtet millegi üle väga nuriseda, ka mina oma ettekandes peatusin kahel peamisel momendil üks, mis puudutab meie erinevaid identiteete 25-st liikmesriigis ja tulenevalt sellest Meie eripärasid, sealhulgas ka poliitiliste otsuste tegemisel, kuid mis põhiline et meil ei ole mõtet nuriseda selle üle, et meil läheb halvasti, vastupidi, Euroopas läheb väga hästi meie majandused, meie tööstused. Ja mis ka väga oluline, meie inimeste elatustase on Euroopas ikkagi maailmas väga kõrge ja paljudes valdkondades maailma parim ja seetõttu tuleb igal juhul minna edasi just väga-väga tiheda majandusliku koostöö ka Euroopa liidus meie ees, tegelikult seisavad ju paljud paljud suured projektid, olgu need, kes üleeuroopalise transpordivõrgud, noh, toogem siinsamas talle raudteeühenduse näiteks Eesti ja suuremat Euroopa pealinnade vahel või gaasi näiteks tühistada elektrivõrkude rajamise või üldse energiavõrkude rajamine, see, see kõik on niisugune väga praktiline asi ja seda praktilist asja tuleb teha. Ei ole mõtet istuda kohvikutes ja filosofeerida selle üle, et kas Euroopa peab olema nüüd poliitiline ühendus või ainult majandusühendus. Mõte on selles, et, et me peame tegutsema Euroopas, me lihtsalt ei saa istuda ja oodata meile kusagilt midagi iseenesest kätte tuleb, me peame tegutsema ja ikkagi ma tahan ütelda, mina olen niisugune, see konverentsi sõnum ja just Euroopa Komisjoni presidendi sõnum oli see, et Euroopa komisjon on valmis tegutsema, nad tahavad tegutseda. Nad tahavad edasi liikuda. Välissõnumid võtab kokku Piret kooli. Euroopa Liit eraldab Liibanonile humanitaarabiks 10 miljonit eurot Euroopa parlamentigi ühisavalduse, mis nõuab viivitamatult vaherahu kehtestamist, humanitaarabi ja ÜRO rahuvalveriiki lubamist ning läbirääkimiste alustamist. Protesti jätkuvate õhurünnakute vastu avaldasid ka Saudi-Ara, Araabia ja Venemaa Saudi Araabia. Kaitseministri sõnul ei saa lubada Iisraeli vägivalla jätkumist rahulike elanike kallal. Venemaa hinnangul on Iisraeli rünnakud ületanud terrorismivastase võitluse piire. Liibanoni teatel on Iisraeli rünnakutes hukkunud juba rohkem kui 300 inimest. Kodu on kaotanud ligi pool miljonit. Iisraeli raadiot teatel on pommirünnakud Liibanonile vähendanud äärmusrühmituse Hizbollah sõjalist võimsust poole võrra. Iraan teatas, et ta on otsustanud jätkata tuumakütuse tootmist oma territooriumil, vaatamata rahvusvahelistele üleskutsetele see peatada. Samas süüdistas Iraan USAd katsetes takistada kokkuleppele jõudmist teiste lääneriikidega riigitelevisioonist, teatas Iraani pealäbirääkija Ari larid ja nii, et Iraan kavatseb eeloleva 20 aasta jooksul riigisiseselt toota 20000 megavatti tuumaenergiat. Claritsiani kinnitas samas, et Iraan suhtub siiski tõsiselt lääneriikide ettepanekutesse ja kavatseb neid ka koos arutada. Ukraina president Viktor Juštšenko kavatseb kasutada seaduses ettenähtud võimalust ja teatab oma eelistuse peaministrikandidaadi kohale 15 päeva jooksul. Esildise kinnitada peaministrikandidaadiks regioonide partei liider Viktor Janukovitš tegi uus venemeelne võimuliit täna kohtunud president Juštšenkoga Janukovitšiga. Riigipea pressisekretäri teatel annab president oma otsusest teada ka siis, kui see peaks tulema varem põhiseaduses Te nähtust. Pressisekretäri kinnitusel puuduvad praegu veel kõik vajalikud dokumendid Janukovitši kandidatuuri arvestamiseks, muuhulgas pole laekunud tõendeid peaministrikandidaadi, hariduse, elukutse ja parteilise kuuluvuse kohta. Meie Ukraina fraktsiooni juht Roman Bismertney välistas täna presidendi erakonna liitumise venemeelse koalitsiooniga. Julija Tõmošenko bloki fraktsioon lahkus protesti märgiks täna Ukraina parlamendist, teatades, et naaseb sinna alles pärast erakordsete valimiste väljakuulutamist. Leedu vastse peaministri keedimiinas. Kirkilase sõnul läheb Leedu eurole üle alles 2009. või 2010. aastal. Kirkilas lubas, et Leedu üritab selleks ajaks täita kõik eurotsooniga liitumiseks vajalikud kriteeriumid ning kooskõlastada edasised sellesuunalised sammud Euroopa komisjoniga. Helsingi esimese astme kohus mõistis vangi eesti soome kupeldajate jõugu kuut meest ja üht naist süüdistati inimkaubanduses. Üks kohtualune mõisteti süüdi kupeldamises süüdistuse kohaselt kupeldaja, seda eelkõige Lõuna-Soomes eelmise aasta oktoobrist tänavu märtsini. Viitteist naist. Inimkaubanduse süüdistus tulenes seigast, et üksgopeldatuist oli arengupeetusega. Helsingin Sanomate võrguväljaande teatel mõistis kohus eestlasele Uno Ilvesele viie aasta pikkuse vangistuse. Prokuröri hinnangul oli just Ilves Eestis juhitud jõugu Soome poole nii-öelda tegevjuht. Inimkaubandust puudutav seadus jõustus Soomes 2004. aastal ja sealsed kohtud pole siiani kedagi sellise süüdistusega veel vangi mõistnud. Nüüd oli siis esimene kord. Täna algas Viljandi pärimusmuusika festival meeleolusid, kes püüdmas Piret rist. 14. Viljandi pärimusmuusika festivalil on 350 esinejad ja üle 100 kontserdi. Festivalil lisaprogrammis on erinevad õpitoad, roheline lava, maakonnakontserdid, näitused, muinasjututuba ja käsitööhoov. Festivalipilliks on tänavu lõõtspillid, räägib festivali programmijuht Tarmo Noormaa. Lõõtspill on kõige laiem mõiste, mis hõlmab siis akordioni, Teppo-tüüpi, lõõtspill, kaherealisi karmoškasid, bajaan, nuppakordionit, kontsertiinasid pandooni lõõtspill väga populaarne pill üle terve maailma oleme kodustanud peaaegu iga skulptuurist üle maailma võib helistada 40 50 erinevat lõõtspillitüüpi, kõikides nendes kultuurides on väga eripärased mängustiilid. Mina arvan, et selle festivali selline kõige suurem point ongi see, et me näitame erinevaid neid lõõtsatraditsioon, mis kuskil on välja arenenud, mis on nagu lavadele jõudnud. Me oleme saanud nii hea ülevaate just Euroopa erinevatest lõõtsatraditsioonidest, näiteks fiktuur, keharagolme, kes mängib väga ehedat Soome muusikat, siis on pillimängijad Norrast, Rootsist, Baskimaalt, siis on Prantsusmaalt, siis on pulga marjast ja on kakletsmer, muusikut, kes mängivad siis seda Ida-Euroopa juutide muusikat. Viljandi muuseumis on avatud lõõtspillide näitus, kus saab näha erinevaid tüüpe lõõtspille ning tutvuda Eestis tuntud lõõtspillimängijate ja meistritega. Viljandi politsei on aga planeerinud festivali üritusi turvama 98 politseiametniku ja lisaks tuleb festivali turvama julgestuspolitsei, rääkis Eesti raadio uudistele Viljandi politsei pressiesindaja Agu Lall. Viljandisse tulevad 22 märulipolitseinikku ning 13 liikluspolitseitöötajad. Eelmisel aastal tabati festivali ajal rohelise lava piirkonnas kaheksa narkootikumide edasimüüjat. Kas tänavu tõhustatakse narkokontrolli? Nendesamade politseijõudude seas on mitu gruppi kriminaaltalituse töötajaid, kes sellel probleemil silma peal hoiavad. Festivali turvalisuse eest hoolitseb ka liikluspolitsei. Kes siis turvavate Viljandi ümbruse maanteid ja jälgivad liiklust ka Viljandi linnas pöörduks ikka kõikide juhtide poole, et püüame siis nii teha, et nendel päevadel ei oleks meil purjus autojuhte ja ei oleks liiklusõnnetusi. Rahvast on palju koos, seetõttu oleks ka linnas liikudes vaja olla palju tähelepanelikum ja mitte mitte kiirustada. Linnas. Suureks probleemiks on festivalikülalistele ja kogu linnarahvale purjus alaealised. Rahvusvaheline jalgpalliliit otsustas karistada prantsuse jalgpallitäht Zinedine Tsidani ja itaallast Marco materatsid ma jalgpalli maailmameistrivõistluste finaal finaalmängus toimunud vahejuhtumi pärast mängukeelu ja rahatrahviga. FIFA karistas koondisekarjääri lõpetanud Zidane'i kolme mängu pikkuse võistluskeeluga ja 7500 Šveitsi frangi ehk ligikaudu 75000 Eesti krooni suurused vahviga. Kuna 34 aastane Zidan koondise ridades enam ei mängi, peab ta võistluskeelu asemel kolm päeva töötama FIFA heaks. Prantslast provotseerinud materatsee peab kaks mängu vahele jätma lisaks sellele tasuma viie tuhandes- Šveitsi frangi ehk ligikaudu 50000 Eesti krooni suuruse rahatrahvi. Ilmast. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis. Sooja on viis kuni 10, rannikul kuni 13 kraadi. Homme on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib hoovihma sadada ja äikest olla. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kuus meetrit sekundis. Sooja on 19 kuni 24 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.