40 sajandik vaatavad teie peale alla sellised olnud Napoleoni legendaarsed sõnad enne kuulsa püramiidide lahingu algust Egiptuses. Püramiidid jäid lahingupaigast küll üpris kaugele, aga nimi kõlab ju hästi. Suur väejuht laskis armee tuhanded katku jäänud sõdurid Vahemere rannikul tappa ning vesi võttis nad endale. Väejuht jättis ka hulganisti oma vägesid Egiptusse. Need mehed hukkusid peaaegu kõik samal ajal kui Napoleon ise kihutas Pariisi. Kui võitjad 40 sajandit vaatasid, sedagi pealt. Egiptuse eneseajalugu on samuti julmade sõdadega pikitud, kuid neli isegi 5000 aastat õitsesseni iidne kultuur ning iga vaarao jättis ajalukku midagi oma ajastust. Ramses teist mäletatakse kui riigi rajajad. Ma arvan, et kui laps, kuningat kujud egiptuse vaat et kuulsaim ja viimaseks jäänud vaarao sama hästi kui kadus. Kuninganna Kleopatra on järel vaid sadu legende. Loo tegevuspaik oli Aleksandria Niiluse suudme lähedal Vahemere rannikul. Ilusat pühapäeva, siis taaskord vikerraadio. Helgi Erilaid. Vahemere pärliks kutsutud Aleksandria asutajaks oli taas üks suur väejuht Aleksander Suur, Makedoonia kuningas ja Aristotelese kasvandik. Kõigepealt võitles ta välja Makedoonia ülemvõimu Kreekas ja jätkas siis oma suuri sõjaretki, ulatusid kaugele itta ja lõunasse, Egiptusse. Sinna Vahemere rannikule rajaski kuningas aastal 332 enne Kristust oma nime kandva linna Aleksandria pärast Aleksander suure surma 323 enne Kristust sai linna valitsejaks tema seal olema aias esimene, kes kindlustas Kreeka võimu Egiptuses ning pani tulema Aioste dünastiale aluse. Umbes 100 aasta jooksul oli Aleksandria üks tollase maailma kuulsamaid vägevamaid linnu. Siin arenesid teadus ja kultuur. Siin oli antiikaja suurim ja tähtsaim raamatukogu, kus oli üle 700000 papüüruserulli. Kaugelt Indiast ja Roomast tulnud laevad said siinse sadama madalates vetes randuda seda tänu faarose saarele ehitatud hiigeltuletornile, mida on loetud üheks vana maailma seitsmest imest. Pärase tuletorn olnud oma aja kõrgeim torn kogu maa peal ning selle tipus seisneb müstiline peegel, mis näidanud valgust kuni 50 kilomeetri kaugusele merele ja suutnud vaenulikud laevad enne randa jõudmist avastada ning põlema süüdata. Kui legendi uskuda. Siit oleks Andrest valitses Kreeka Ptolemaiose dünastia, Egiptust umbes 300 aastat. Kuni Kleopatra aegadeni ja selle kuulsa kuninganna lugu vajatena meenutamist. Aastal 51 enne Kristust lahkus siit ilmast Egiptuse valitseja Ptolemaios 12. jättes oma tohutu kuningriigi 18 aastasele tütrele ehk lõpetada jah, tema nooremale vennale, et oleme aias 13.-le, kes oli tollal 12 aastat vana. Kleopatra sünniaastaks Aleksandrias on antud 69 enne Kristust. On arvatud, et tal oli kaks vanemat õde, kes surid noorelt. Üks noorem õde, kaks nooremat venda. Niisiis oli Kleopatra isa surm ajal valitseja, kõige vanem järeltulija ja troonipärija. Kreeklaste võime Egiptuses polnud tol ajal enam nii tugev kui varem. Ja siinsamas lähedal oli üha ägedamaks muutuv Rooma impeerium. Linnar langesid ka Egiptuses üksteise järel. Rooma. Jumal jääb tole majja, seal ei jäänud muud üle kui roomlastega kokku leppida. Nii et Kleopatra päris üha nõrgeneva dünastia ning suure ja rikka riigi, mida ähvardas tugev vaenlane. Egiptuse seaduste järgi pidi Kleopatra kõrval meessoost kaasvalitseja seisma ükskõik kui vana, kas vend või poeg. Niimoodi pidi ta abielluma oma 12 aastase venna. Tulen ma ei oska 13.-ga. Kleopatra jaoks ei tähendanud see kuigi palju. Ametlikes dokumentides oli kirjas vaid tema nimi müntidel oma portree. Kleopatra jaoks ei tähendanud seegi suurt midagi, et maailm tema ümber kokku oli varisemas ning suur tema impeeriumist juba Rooma mõju all. Tema oli tahtejõuline ning arukas kreeklannale Egiptuse kuninganna, kes unistas maailma suurima riigi valitsemisest. Suured olid Kreekas, kuid kodumaa Egiptuses ja teda oli õpetatud tundma mõlema maa kultuuri. Ta oli õppinud kirjandust, matemaatikat, astronoomiat, meditsiini ja oskas ka mitmeid keeli. Samas oli ta kirglik ja ettearvamatu. Kohe pärast Egiptuse kuningannaks saamist leidis Cleopatra aint konfliktide keskelt kaks Rooma konsuli poega tapeti Aleksandrias 50. aastal enne Kristust. Ja tema head tahet üles näidata andis Kleopatra arvatavad mõrvarid, Pompeiuse läheb välja. Impeeriumis võitlesid parasjagu võimu pärast kaks tugevat liidrit Pompeius ja Julius tseesar. Ja see, et Kleopatra roomlastele vastu tuli, ei meeldinud Aleksandrias üpris paljudele. Cleopatra pidi oma troonivend endale jätma ja lahkuma, arvatavasti teemasse, aga vaid ajutiselt, sest Kleopatra polnud selline kuninganna, kes millestki loobuks. Ta kogus palgasõdurite armeed omaenesemaad tagasi saada. Kuid vahepeal juhtus ootamatuid asju. Pompeius kaotas tähtsa lahingu Kreekas ning otsis varju Egiptusest. Vaara käsilased tapsid Pompeiuse ning konsuliks Egiptuses säiuljust seeser. Seisel saabus Aleksandrias saama 4000 mehelise armeega ja lubas rahututele. Linlastele lahendab Kleopatra ja tema vennavahelise tüli. Cleopatra ei julgenud aga Aleksandrias tulla, kartes, et tema venna sõjameheta tapavad ja nii seitsee seal ühel päeval ootamatu kingituse paleesse toodi, rulli keeratud vaib ja kui see lahti rulliti, ilmus sellest välja noor ja lõpmata kaunis naisterahvas. Egiptuse kuninganna, Kleopatra karmi roomlase ja suure väe juhitsee sari saatus sai sel hetkel otsustanud. Kleopatra oli taas egiptuse troonil ja tseesar tseesar otsustes Aleksandrias filosoofiat ja müüd teaduse uurida. Kleopatra oli ju siin ja tseesar, tema kaitsja. Ma ei oska XI Kleopatra vend ei andnud siiski alla. 48. aasta oktoobris tuli ta oma 20000 välismaalt palgatud sõduriga Aleksandria vallutama. Suutsid hõivata sädamat ning seal seisnud laevu. Tseesar andis käsulaevade ära põletada, kuid meres süttis ka osa linnast. Aleksandria kuulus raamatukogu samuti ja see oli suur kaotus nagu k tseesar möönma pidi. Kuid peale maias 13-st lahingus surma, et see särdei kolm Rooma leegionid Aleksandrias hetkel Patret kaitsta. Kuninganna ja tema kaitsja tegid kuninglikul laeval ligi kaks kuud kestva kahtlemata kauni reisi mööda Niilust. Nad peatusid lendamas, raskus Kleopatra vaaraks krooniti. 47. aasta juunis sündis C-sarja Kleopatra poeg. See sari on. Aasta hiljem tõrjus tseesar Roomasse tagasi. Seal pühitseti pidulikult tema valitsemise kümnendat aastapäeva. Et see saar otsustas ka Kleopatra Roomasse tuua. Toonane valitseja nimetas end 44. aastal veebruari uus igaveseks diktaatoriks. Levisid jutud, et ta tahab saada kogu Rooma impeeriumi kuningaks. Jääd Cleopatra saaksite Ma kõrval kuningannaks. Konservatiivsed rikkad roomlased, senaatorid, aristokraadid polnud sellise asjaga sugugi nõus. Nad ei tahtnud üht tugeva võimuga kuningat ja nad ei sallinud Kleopatra. Neile ei meeldinud, et see saar oli lasknud armastatu kuldse kuju Veenuse templisse paigutada. Neile ei meeldinud see hommikumaine luksus, milles kaunis ja mõjuvõimas. Kleopatra elas. Märtsi iidide ajal, aastal 44 enne Kristust tapeti tseesar noa hoopidega Rooma senati trepil. Senaatorite vandenõu läks korda. Roomas asusid nüüd võimu pärast võitlema, et see sari kasupoeg, Octavianus ja noor juht Marcus Antonius Kleopatra oli oma kaitsja kaotanud ning kiirustas koos kolmeaastase sarjaniga Aleksandria seda gaasi. Antonius nagu ajaloost teada, polnud aga Kleopatra vastu sugugi ükskõikne ja lubas teda kaitsta. Ka Egiptuses oli elu rahutu, kuningannat polnud ju mitu aastat kohal. Triumfi raadi moodustanud Octavianus Antonius ja leepides leppisid Roomas kokku kogu tohutu impeerium kolmeks jagada. Selle provintsid jäid Antoniuse kontrolli alla ja ta rändas seal ringi, lõi korra majja ja lähenes vähe haavalegitusele. Kleopatra teadis, mis mees Antonio Shan ülemklassi kuuluv ambitsioon paanikas ja kohati vulgaarne mees, kes armastas veini ja naisi. Niisiis esitesto arukas naine vulgaarsevõitu luksusliku etenduse, et vulgaarsevõitu mehe tähelepanu köita. Taaskohtumine leidis aset egiptuse laeval, millel olid hõbedased aerud ja purpurpurjed. Orjatari tulid mereneidudeks rõivastatud ja Kleopatra ise armastusjumalannaks Aphrodideks. Kohtumine vältas neli päeva. 141 enne Kristust, kui Antonius Aleksander esse jõudis. Aasta hiljem pidi ta riigi asjade pärast lahkuma kuus kuud pärast seda sündisid kaksikud tüdruk ja poiss, Kleopatra Leene, see on kuu ja Aleksander Helios päike. Antoniuse esimene naine Fulvia suri ja lepitada oma kaasvalitsejaid, Octavianus ja lepidust, abiellus Markus Rumeenias, Roomas, Octavianus, õe oktaaviaga. Kleopatra oli üpris vihane ja mitte ainult Antoniuse abiellumise pärast. Ta tundis end Egiptuses väga ebakindlalt, sest suur Rooma impeerium muutus üha tugevamaks ähvardavamaks. Octavia ja Antoniuse esimene laps oli tütar ja ka teine oleks neil poeg olnud, oleks kõik tõenäoliselt teisiti läinud. Kuid Antonius tõmbas üha enam tagasi Kleopatra juurde Egiptusse. Auahne Octavianus oli juba vallutanud lepiduse territooriumid Aafrikas ning ähvardas otseselt Egiptust. Kleopatra tähtis, et Antonius jäeks Egiptusse teda kaitsma. Ta sai oma tahtmise aastal 34 enne Kristust Estonias võiduka sõjakäigu Armeeniasse ja pühitses oma võitu Aleksandrias läbi linna kulges uhke paraadrongkäik. Antonius esines seal uue teonüümsusena ja Kleopatra tema kõrval uue iisisena. Marian ehk tulema aias, 15. sai oma emaga valitsejaks. Lähetati kuningate kuningaks Kleopatra tiiteksai kuningate kuninganna kaksikutele ja Kleopatra ning antud on ju see kahe aastasele pojale, et oleme aias. Philadelphosele eraldati kindlad territooriumid suurest impeeriumist ja Antonius istus Egiptuse troonil Kleopatra kõrval. Ta oli lasknud naise näo Rooma riigimüntidest graveerida ning lahutanud oma abielu oktaaviaga. Kleopatra võim tugevnes ja tema armee kasvas. Octavianus ei kavatsenud seda kõike rahulikult pealt vaadata. Kui Antonius teadlased ja kavatseb Aleksandrias jääda ning soovib ka sinna maetud saada kuulutas Octavianus Antoniuse laias Leo patrale sõja Kreekas actio, mis leidis aset merelahing, mille Antonius kaotas Octavianus Meie Aleksandrias jõudmine oli nüüd vaid aja küsimus. Aastal 30 enne Kristust suvel toimus viimane otsustav lahing. On ju see väed kaotasid sellegi. Nende juht tappis end omaenese mõõgaga. Octavianus jõudis Aleksandri esse, tahtis häbistatud Kleopatra rooma viia, kuid kuninganna sulgus mausoleumi, mille ta enda jaoks ehitada oli lasknud. See oli suur nelinurkne, kahe aknaga toran. Kleopatra käskis teenijatel oma viimasesse peidupaika korviga viigimarjade alla peidetud. No tuua, see oli mürgine Egiptuse kobra, kelle hammustusest Egiptuse viimane vaarao 30. aastal enne Kristust augustikuu 12. päeval suri. Egiptuse uskumuse järgi saab maohammustuse tõttu hukkuda, kui inimene surematuks. Võiks öelda, et Kleopatra puhul see tõepoolest niimoodi juhtus. Ajalugu pole Kleopatra tunnustanud Stahli karismaatiline valitseja, kes oma riigi eest igasuguste vahenditega võidelda püüdis ja selle võitluse lõpuks täielikult kaotas. Ometi pole tema traagilisest elust Aleksandrias jälgegi järel jäänud ajaloo suureks mõistatuseks, me tea isegi, milline ta välja nägi. Alles on vaid tema profiili kujutis müntidel söönaga andnud kirjanikele ja filmi tegijatele võimaluse Cleopatra oma äranägemise järgi. Kuju. Seederi kasupojast Gaius Julius tseesar oktav Jaanusest, kes Antoniuse väed pihuks ja põrmuks tegi ning Aleksandrias tungis siis oktav Jaanusest jutustavas raamatus Augustus kõneleb kirjanik Allan mässi Kleopatra mõndagi. Et see sari juurde tulles oli ta vägagi noor tüdruk, väike, liikuv toimekas mänglevate silmade, ilmekate liigutuste ja häälega, mis tundus alatine naeru tagasihoidvat. Ta oli edev, veetis iga päev kolm tundi peegli ees ja imetles ennast, kuid temas polnud seda puhtalt naiselikku emotsionaalset edevust, mis nõuab mehe tingimusteta alistumist. Mul oli tema jaoks peamine, mitte armastus. Koosnenud laiusega oli neil kombeks kõvasti juua ja nende joomatuuride kohta liikus Alexa Andres tohutu hulk lugusid. Kleopatra ärkas neist Brassingutest alati selgete silmade ja terava mõistusega. Sõda ja veel mõõtki jutustab oma päevikus augustuse austava nimega pärjatud Rooma keiser Octavianus Egiptuse alistaja, siis Allemmessi ajaloolises romaanis Augustus. Kleopatra linna Aleksandrias kohtles aega ka päris julmalt. Vesi viis köitmis kaunist kuningannast jutustada oleks võinud. Neli sajandit pärast Kleopatra surma hävitasid maavärinad ja hiigellained tema rannikul seisnud paleed ja templid. Kõik varises merepõhja. Ja keegi ei püüdnud iial uurida seda tohutut piirkonda, seda kadunud maailma sogases vees 1,6 kilomeetri laiusel ahel. Kuni 20. sajandi lõpuni. Ajaloolane Francoodia, millistes Kleopatra veealuse maailma leidmisest juba ammu ja valmistus oma ekspeditsioon roniks ligi 10 aastat. Lõpuks, 1996. aasta kevadel võtate uurimislaeva Aleksandria lähistel meres koha sisse kõõdio tiimi moodustavad eri riikidest tulnud teadlased üle 30 vilunud asjatundja Prantsusmaalt Alt jäägitusest. Sukeldujad, arheoloogid, ajaloolased, kunstnikud ja tehnikud. Leitud esemeid aitab uurida Chicago Ülikooli teadlane Emili tiiter ning kohal on Egiptuse veealuse arheoloogia uurimis keskuse juhataja Ibrahim Thor, mis neil on kaheksa nädalat, et leida Kleopatra merepõhja vajunud palee ja tempel. Hiljem muudab Egiptuse suvi lahe veetihedaks pudruks. Esimesed kolm nädalat puhastavad sukeldujad lahe põhja ja avastavad suure puutüki, mis tuleb välja, on osa rohkem kui 30 meetri pikkuseid laevavrakist. See on esimene üllatus. Vrakk on hästi säilinud ja arvatakse pärinevat Kleopatra aegadest. Kõõdio saadab kunstniku sellest lisandit tegema. Vee all tehakse see erilise pliiatsiga erilisele paberile. Jooniseid mõõdetakse Chicago Ülikooli iidse laevanduse asjatundjale doktorsti Winssonile. Kuid kohapeal Aleksandria lähistel lahes äratatakse merepõhjas sajandeid seisnud iidne laev tänapäeva tehnika abil otsekui uuesti ellu ta ilmub arvutiekraanile. Aja kohta oli ta ilmselt väga suur 30 meetrit pikk, kaheksa meetri kõrguste paksude tugi palkidega. Steve inson arvab, et see võis olla kaubalaev, millega tuhandeid tonne vilja või veini lugematutes hiigelnõudes Egiptusest Rooma viidi. Nüüd olid Niiluse annid, mis Kleopatra rikkaks tegid. Egiptusse toodi omakorda kõikjal luksuskaupu, siidi, Hiinast, vürtse, Araabiast, laineid Indiast ja Aafrikast. Võõria sukeldujad leiavad laevavrakist kümneid ehteid muuhulgas kuldsõrmuseid. Ühel on vääriskivi, millesse graveeritud linnu kujutis. Võib arvata, et see oli kunagi pitsatsõrmus. Laidonyydset laevavrakki ja selle ümbrust puhastatud, kui sukeldujad avastavad suure augu. Tõenäoliselt 2000 aastat tagasi. Selle laeva kauputas sõitis karile või Lästida. Põhjamerepõhja maetud saladuste avastamine võib aastaid võtta. Võib-olla vaatas Kleopatra oma kuningliku palee rõdult kunagi, kuidas uhke laev mööda purjetas. Selle palee on Francoodia otsustanud leida. Lahte on kohati kaks, kohati 10 meetrit sügav ning selle pindala on üle kahe ruutkilomeetri. Peab otsustama, kust aarete otsimist alustada. Talle on õnneks ka juht kreeka krooniks trabon, kes käis Sandrias kolm aastat pärast Kleopatra surma ning pani kirja kõigi imed, mida ta seal nägi. Kroonika kirjutanud uhkest ja suursugusest, vanast linnast ning faarose, tuletornist ja sadama ümbrusest, mis oli täis palee sidetempleid ja saarest, millel seisis Kleopatra palee ning väikesest sadamast, mis ainult valitseja käsutuses oli. Midagi sellest kõigest peab ometi merepõhjas alles olema. Sukeldujatele on vee all väga halb nähtavus. Kaasa võetud lambid valgustavad vaid kaariumeetrit tumedas ning sogases vees. Kõige väiksemgi lainetus paneb sajandite sadestused liikuma ja vesi tuleb veel sagedasemaks. Kogu veealust maailma katab aastasadade paks kaltsiumikiht. Merepõhja uuritakse eriliste sensoritega, mis suudavad sinna langenud esemed avastada. Arvutiekraanile ilmuvad kujutised ja sügavus, mõõtmed. Vee alla vajunud linna rikkusest ja suursugusest jutustavad iidsed leiud. Kaunid anchored kreeka jumala Hermese kuju, linna kaitsja, kivine madu, keerdunud ümber ümara kivikuulilindude kujud, vanade skulptuuride pead ja sambad, hieroglüüfi tega. Eriline paljude mustade nuppudega aparaat, mida teadlased omavahel klaveriks kutsuvad, aitab sukeldujatele GPS satelliidi abiga asukohta määrata. Kogute aegade uskumatut tehnika annab Francoodiale võimaluse visandada peaaegu täpne kaart vee alla kadunud linnast. Kleopatra kadunud maailma avastada see on Francod ja ammune unistus. Ta tahab teada, milline oli kunagi Kleopatra riik see palee, kus ta Julius tseesar võrgutas, anud, kuhu Marcus Antonius mõni kuu enne enesetappu oma pelgupaiga ehitas. Ja lõpuks Kleopatra uppunud saar anti Toodos. Selle leidmisele ja kaardistamisele keskendub kood. Ja kui Aleksandria vana sadam asukoht merepõhjas kindlaks on tehtud. Niisiis esimest korda 2000 aasta jooksul on kuninganna Kleopatra paleesse külalisi oodata. Kuid esmalt tuleb merepõhjast ajalooaarete aidast leitud rõugete aegade hinnaline sõnum kivi raiutud Egiptuse hieroglüüfkirjad teadlastele tõlgitsemiseks jäädvustada. Merepõhja viiakse suured silikontahvlid, mis surutakse tugevasti hieroglüüfkirjadega kaetud pindadele ning tahvlitele jäävad täpsed hieroglüüfid. Jäljendid. Üks kiri on pühendatud jumalale, keda kummardati 1000 aastat enne Kleopatra sündi. Ühes ülistatakse valitsejat, kes oli troonil 200 aastat pärast Kleopatra surma. Kuid kodiot huvitab siin aastatuhandeid valitsenud dünastiat seast vaid üks nimi. Punud saare idaküljelt leitakse kahes rivis jämedaid puust keppe kunagise sadamapiilarid, puu vanus saab kindlaks teha, see võib-olla kolm kuni 4000 aastat enne Kristust saadan, seisis siin ammu enne Kleopatra aega. Kui Kleopatra Aleksandrias võimule tuli, oli antiruuduses tõepoolest vilgas sadam. Seal oli kaunis lausa võrratu paik kuhu eriti hästi sobis palee, auahne kaunitari ja tema kuulsed armastajate jaoks. Frankfurdi ole, annab uus leid julgust. Kui juba igivanad sadamapiilarid merepõhjas alles on, võib loota ikka Kleopatra maailmast on midagi säilinud sädama, teiselt küljelt leitakse hulk purunenud kreeka sambaid. Kleopatra esiisad tulid ju Kreekast ning tõid oma ehitusstiili Egiptusse. See hambatõmbunasest egiptuse graniidist palju, tervelt 60 ja kunagi pidid nad ilmselt hiigelsuured olema. Diameeter on ülemee, trisambad on egiptuse hieroglüüfid ega kaunistatud. Nende tükke leidub 60 meetri pikkusel alal merepõhjas. Nüüdsete seinamaalingute järgi võiks oletada, et sellised sambad moodustasid kunagi saare tseremoniaalne värava. Mõned neist on üle seitsme meetri kõrged, väärikas sissekäik kuninganna jaoks küllap imetleti seda ka saabuvatel laevadelt. Sammaste põhjal otsustab koodia, et Kleopatra palee võib paikneda saare keskosa läheduses. Laterna valgusvihku jääb tahvel hieroglüüfi tega ning sellel on mao kujutis, mis meenutab koodi, olles teist madu. Seda, kes suurimas, 39 aastase kuninganna tahvlil on kiri igavene elu. Leitakse veel kümneid, selliseid tahvleid ja järgnev veealune leid näitab, et koodi ja tiim on õigel teel. Merepõhjas on näha kaugusse kaduv kuninganna väärikusele vastav lubjakivist teerada mitusada meetrit ja radu leidub veelgi. Neid juhivad otsijad uute ümber kukkunud sammasteni, mis võisid kunagi paleesse viiva sammaskäigu moodustada. Loodab, et ta on oma eesmärgi lähedal ja lasersukeldujatele teeradade ümbruses kaevata. Kolm nädalat hiljem tuleb välja ladestuste kiht, mis koodi arvates võib Kleopatra aegadesse kuuluda koos arheoloog Emili tiiteriga uuritele taevalael leide, mida sukeldujad põhjast kaasa on toonud. Väike kaunis õlilamp on väga hästi säilinud ja killud võivad pärineda anumatest, mida Kleopatra ise puudutanud ja kasutanud on. Teine sukeldujate tiim on samal ajal teise märkimisväärse leiu teinud. Sealt, kus veealune jalgtee järsult lõpeb leitakse päris suuri kivi mürakaid. Nende ümbert asuvad sukeldujad aastasadade ladestusi läbi kaevama ja esile tuleb 62 meetri pikkuse ehituse puust alustala. Puu vanuse järgi tehakse kindlaks, et hoone peaks olema ehitatud circa 200 aastat enne Kleopatra sündi. Kood jõusubet, Kleopatra pärisema palee kuningannaks saades, mis tähendab, et võib-olla on Kleopatra saare lossi varemed nüüd tõepoolest leid. Klassikaline kunst aitab paleest kujutluspilti maalida. Kõrged Kreeka sambad Egiptuse pinnal sammastega paviljonid, mis kuninglikke päid päikesekiirte eest kaitsesid. Elevandiluu kattis seinu, India kilpkonnaluu ehtis uksi Surtsis, õue ümbritsesid nelinurksed, sammaskäigud. Õitsvad ronitaimed, keerdusid, persammaste paleed kaunistasid smaragdid, istmeid ehtisid säravad kalliskivid. 2000 aastat tagasi püüdis kuninganna siin oma rahvast vallutajate eest päästa ja kaks suurt Rooma väepealikud olid tema ilust võlutud ja tema riigi rikkustest vaimustatud. Niisiis on koodi leidnud Kleopatra paleede kompleksi kõige põhilisema hoone kuid sukeldujad jätkavad. Alla vajunud saarel on veel lõpmata palju uurida aardeid, mida aeg ja vesi hävitada pole suutnud. Koodi teab, et egiptlaste jaoks oli surmajärgne elu määratult tähtis vaid templid ehitati igaveseks ajaks, mitte paleed. Niisiis otsib ta Cleopatra templit. See on templitants kaugelt lõuna Egiptusest, kus üks maa peal seisev tempel räägib tänaseni Kleopatra surematusest. Siin ühinevad kuninganna kujutised jumalanna Isise omadega. Isis oli viljakuse jumalanna, tema valitses Niiluse tulvasid, mis hea viljasaagi tõid. Temalt palusid naised õnnistust oma lastele. Miljonite egiptlaste ja suure Rooma impeeriumi elanike jaoks oli Kleopatra Achišis usutusele roniatel riietus täisiseks ning kandis jumalanna kõrget peakatet mis võiks küll tema uppunud templist järel olla. Sukeldujad uurivad merepõhja vajunud saare rannikut leitakse kuju, mida vee all raske ära tunda. See tõstetakse veest välja, mis polegi sugugi lihtne töö. Allakuju kõrvale lastakse lahtine sõiduk, kuiv asetatakse ettevaatlikult. Alusele tuleb vaadata, ta tõustes põhjakivide vastu ei põrkuks. Aeglaselt ilmub 2000 aastat merepõhjas seisnud skulptuur suur veepinnale, ettevaatlikult asetatakse ta laevatekile. See on Francod ja tähetund. Asjatundjad arheoloogid Emilyt liider ja Ibrahim tarvis arvavad, et leitud on pühamu tähtsaima isiku preestri kuju. Kleopatra Isise kultuse ülempreester, kes hoiab käes kannu taolist nõud, milles on Niiluse püha vesi. Paljaks aetud. Pea järgi saab öelda, et tegemist on Isise kultuse preestriga. Need pühad mehed raseeriti üle keha puhtaks igal kolmandal päeval. See oli osa riitust, eks valmistumise tseremoonia irooniast. Leid on täiesti hindamatu esimene omataoline Egiptuses. Kuid merepõhjal on uusi üllatusi pakkuda. Sukelduja lambi valgusvihk on sogases vees tabanud imehästi säilinud sfinksi ja siinsamas on teinegi. Pikki sajandeid pimeduses ja vaikuses seisnud müütilised olendid otsustati samuti korraks päevavalgele tõsta, et neist detailsed jäljendid saada. Sfinkside Nood meenutavad Egiptuse valitsejate omi ning tavaliselt seisid need kujud pühamute ja templite ees kui valvurid. Kui sfinksi laeval On tõstetud, puhastatakse nad esmalt kõigest sellest, mis 2000 aasta jooksul vee all nende pinnale on ladestunud. Seejärel kaetakse kujudvase liiniga, tehakse uurijate jaoks silikon jäljendid. Ühes sfinksi nägu meenutab Kleopatra isa kuningas Ptolemaios kaheteistkümnendat. Võib arvata, et selle skulptuuri ees peatus kuninganna sageli. Sfinkside avastamine merepõhjast ülempreestri kuju lähedalt. Nende vaid üht kauaotsitud Kleopatra kuppel on lõpuks leitud. Ülempreestri sfinkside kujud seisid 2000 aastat tagasi kaunis pühas aias Kleopatra juhtisiisisena pidulikku rituaalset rongkäiku, mille kulgemist ülempreester Niiluse püha veega õnnistanud oli. Mälestused kuningannast, kes end jumalannaks pidas, kuid ometi surelikuks asutus merepõhja on jäänud mälestus ka sellest mehest, kes Kleopatra surma põhjuseks sai. Sukeldujad on leidnud tohutu kivipea nii suure, et kuju, mille juurde see pea kuulus, pidi olema vähemalt viis meetrit kõrge. Kes vääris sellist hiigelmälestusmärki. Vee all pole võimalik seda kindlaks teha, pea tõstetakse pinnale ja koodio teab. See on rooma diktaator Octavianus, Kleopatra igavene vaenlane. Kui Octavianus vägev sõjavägi Aleksandrias jõudis, valis Egiptuse viimane kuninganna Kleopatra andmise asemel mürgise kobra. Ja nüüd, 2000 aastat hiljem suutis teadlane ja uurija Francoodia tema kadunud maailma puudutada. Enne kui uurimislaev Alexandria rannikuäärsest lahest lahkub, tuleb üks töö veel teha. Kõik Cleopatra aardeid ja kujud lüüakse merepõhja tagasi. Neid häiriti vaid hetkeks igaveses vaikuses ning pimeduses saavad nad oma rahu tagasi.