Tere jälle kuulama huvitava harrastusega inimest. Seekord ajame juttu mehega, keda tunneb iga Eesti kirjandushuviline kuid kes kogu midagi materiaalset, sest selleks ei jääda lihtsalt kirjutamise ja oma harrastuse kõrvalt aega. Aga seda enam kogub ta elamusi, muljeid ja ka teadmisi. Ja seda kogu maailmast. Vestlust kaaslaseks on Olev Remsu, kes läbi käinud läbi sõitnud, läbi reisinud peaaegu kogu maailma ja jäädvustanud oma reisid ka kümnetesse reisiraamatutesse. Ootame aga meie kuulajail endiselt häid ettepanekuid, et teha saadet teiste kogujate harrastajatega. Saatke need ettepanekud meiliaadressile mart punkt Hummelaselt e härrar punkti. Et ka nende huvitavate inimeste maailmast tuua killukese meie kuulajateni. Meie saade koguja tegu kannabki sellist pealkirja, et me ei pea rääkima alati materiaalsest kogumisest millegi ainelisest riiulisse panemisest või vitriini asemel mõtlemisest, vaid me räägime ka sellest, kui kogutakse näiteks teadmisi või kogutakse muljeid, muljeid, näed, sa ise ütlesid. Ja täna on meil üks suur muljete koguja Olev Remsu siin stuudios, mees, keda iga eesti kirjandushuviline kindlasti tunneb, aga veel rohkem, võib-olla reisihuvilisi. Täna noh, loodame, et keegi ikka teab ja keegi loeb, aga mis muide, muutub sellisena liigitamises ja need, kes siis marki asju ja füüsilisi asju asju korjavad, kollektsioneerivad vaat siin on küsimus, kas nad tegelikult siiski emotsioone ei kollektsineeri? Iga markiga, ütleme, objekt on nagu mingisugune konserv, mis neile taastab, kui nad siblivad selle emotsiooni, mis nad on kunagi saanud, ma mõtlen, et asi on nii, et niisama tolmu ma neid hulle on ka muidugi, aga noh, need küla inimesed noh, intelligentsete inimestena, arvesseni. Sul on õigus, jah, tõepoolest, ja mul on näiteks kavas lähiaegadel läks vestlus mehega, kes korjab kaarreisidel kogutud selliseid seinataldrikuid, aga ta ütleb, et tal on iga sellega seotud oma emotsioon. Nii. Eks mälu mälu on ja küllap ka sina oma reisidelt ju saad ka midagi kaasa. Mingisugused mälestused, ka materiaalsed jäävad. Materiaalselt pisut aga, aga, aga mälestusi küll ja need on. Need on üks vähesed mälestused, mis on praktiliselt ainult positiivset kuses reisil juhtub ju, eks ole ka, mida ei taha. Ja noh, siin tahetud kinni panna Taškenti. See pole küll ainus kartega, Taskendis oli neist kõige kõige niisugusema iseloomulikum selles mõttes oli, ma nägin sind Pealt diktatuuri nägin siis salamiilitsad salapolitseid, kuda keegi tahab ja nägin teostusmehhanismi ja mis seal võib-olla kõige huvitavam oli, et tema nimi oli, mis ta oli kapteni aukraadis, nii Daniel raudselt veendunud, et ma olen spioon, sellepärast et, et ma pildistasin metrood niimoodi. Aga samas olen ma peaaegu kogu maailma metrood pildistan. Vot üks asi, mida ma olen korjandan, metroosisesed fotod. Ja siis ma aeg-ajalt tallisis Kamytiet natsa nanni Pessopasnasti, kui, kui nüüd rääkida tähendab vene keeles, nii ta kogu aeg mulle komiteed, Tarztonni, Besopasnasti, KGB ja mina parandasin teda, nats naljadest saab astmest sama aastaid olnud iial selle peale, et võib-olla inimesi maailmas, kes KGB-sse suht väiksema, auväärse austusega nagu tema suhtleb, tema jaoks oli see suur ja võimas eeskuju, nendeks päris hea leilitundidest. No see oli sünge kogemus, aga nagu ma aru saan, värskemad kogemused on väga lõbusad, tulid. Jah, see on, on üsna huvitav, eks iga linn kogub endale mingisugust brändi ja Odessa on see õnnestunud teha ja ta pretendeerib siis maailma huumoripealinnaga, noh, me teame, et see maailma tuleb eest ära võtta, kuid üsna palju saanud naljaga tegeldakse väga kõrgel tasemel. Ning see diviis on siis maailma naljarikkaim linn, ta kõige naljarikkam linn, kõige veidram omal maal. Täitsa nalja ka seal ja seal on ilma igasuguse katsed juba see paraad, mis seal kestis kaks ja pool tundi. No me vaatasime seda kuskilt restorani rõdult need ja meil on väga hea vaade, nii et noh, see oli ikka omast hirmu, ennast herneks, vaimukad ja nii edasi. Samas on et noh, räägime Odessiitidest, aga ütleme, et nad on venelased ja juudid, nii et kõik need, olles syyditaja, eriti neiud, on seal tohutu hea kehalise ettevalmistusega nagu kogu teater ja klounaad, mis meil meil praktiliselt puudub niisugune iga ja samas ka siis näitleja ette, kuidas nii, et kuidas noored tikad viskavad selle sõnaga mingisugune 100 hundiratast korraga, kui seal kaks kogu kogu selle suurelt teri bastuske tänavu ulatuses, nii et ei, no see juba puht need füüsilised näitajad ja siis näitleja individuaalse oskuse näitena kõrgele lisaks on täiesti absurdselt vaimukad asjad. Ei, samas lastakse siis ka muidugi ütleme siis, kuidas nüüd väljendada ukrainlaste Ukraina pihta, ma usun, et mõistete, millest jutt, käib ka küllaltki küllaltki vinget tuld ja tõrva noh näiteks nii, et noh, natuke harjub selle elagu maailma musikaalse armeega. Ja selle sisu on siis selles, et kuna kõik Ukraina armee varustus on 70.-test aastatest vananenud ja ei tule absoluutselt arvesse väiks sõdima, siis kui naine tahab NATO liikmeks astuda ta vastu ta siis oma muusikaarmeega sõjaväemuusikat ja siis kui näiteks, et miks nad Liibüasse Nad oleksid puhunud sellega etapiliselt laiali niisugust nalja ja neid annab mulle praegu peast või üht-teist meenutada, aga see on tõesti ka aktuaalsed ja siis ka nagu üldisemalt, et kehv vesi on ja et noh, et jaa jaa, sõite tänavate augud ja kõik nomin, aga mitte ainult selline, ütleme kommunaalhuumor, kiirvaid, kan ise laiemaid, noh, niisugust noh päevapoliitilist päeva, politsei, ka sellest abiellumise mehe naise suhted ja, ja noh siis öelda siis noh, mitte traditsioonilise orientatsiooniga väljendada. Politsei vähemus ei käi väga läbi ja siis missid jäi väga-väga hea lisaks seal. Ja mida ma polnud muide näinud on siis maskiteater, mida ma olin näinud, telekas maskist tõusid ja mulle õudselt meeldib. Ma ei teadnudki, et see asub üldse Odessas ja neil oma. Ja seal oli siis maailma selles humorina sees oli maailma Klonaadide klounide ja, ja miimide siis pantomiimifestival. Ausalt, selle ma viimati elusat pantomiimi näinud, ma kujutan paarkümmend aastat tagasi jättis väga kehva mulje kogu sellisel žanrile, mida Eestis tegelikult Brow tasemel üldse ei harrastajatega vist ei arvestata siin meie lähikonnas ka üldse mitte võib-olla lähima Peterburi, kus seda üldse nii Brow tasemel arvestades uskumatult head asjad. Uskumatult, ah jälle jälle eelkõige see näitleja, see, noh ikka vene näitleja ettevalmistus, midagi muud, vabandust. Eesti neid valida on ka rohkem. Valida on rohkem ja kogu see ja siis see sõnum ja see filigraanse. Oi küll, noh, ma ei hakka midagi eriti miimikat ümber jutustada, ma saan elada raadios raske välja. Ja siis kätega vehkida parajasti mikrofonile pihta. Nii, aga see oli suhteliselt lühikene sõit. Kas see läheb sulle kusagile? Raamat? Ja kindlasti läheb, raudselt läheb ja ma arvan, et see on seda väärt. Ma olen seal, käisin nagu laengut saamas, sest ega selle raamatu kirjutamisega on ka nõnda, et et ei ole nii, et istud hommikul laua taha ja mõtled, millest kirjutada võin, kuidas edasi kirjutada. Edasi, seal sees peab ikka olema mingisugune niisugune päevaplaan. Ja minul ei kehti ka see mittepäev ilma Reata nähagi pole ma midagi kirjutan teile, ei kirjuta mitte midagi, eile ei kirjutanud nii. Et, aga mingi laeng peab sees olema ja seda laengut ma käisingi seal saamas ja ma sain selle laengu täiesti täiesti raudselt. Et, et see on ikka noh, lisaks sellele oli seal ka kevadel vaatan praegu aknast välja, te kujutage ette, lilled õitsevad ja puude puude õies ja nii edasi, mis annab, annab juurde, selle, selle tähendab. Tõeline elamus viimata. D sa avaldasid raamatu, minu neenetsimaa on see. Vestleme muide kolmapäeval inimestele teadmiseks homme sa oled Tartus esinemas ka selle rahaga seoses aga see on selles mõttes huvitav raamat, et siiamaani on selles sarjas ilmunud Petrone kirjastuse põhiliselt niisuguseid maailma suurlinnade ja selliste turismiobjektide kohta, aga see on nüüd esimene sellise meie jaoks küllaltki võõra ja kauge maa kohta. Millal sa seal õieti käisid? Vot siin on kõigepealtnäha, et nad on üks eripära Velgadest raamatutest, et et autor ei tule kohale ja ei armu kellessegi. Jäeta teda ka maha. Niimoodi see on ka suur erinevus. Et ma olen seal kokku käinud viis korda, nii kummaline Kelaga viimane kord 89. aastal ja kõigile keeleteadlastele tuttav filoloogiadoktori Jack reutheriga, kes toona ei olnud veel doktoriga mitte midagi, nii et see ja, ja see eripära oli see viies ja viimane kord. Vanal hulkuril juhtub ikka nagu ka kirjanikul kirjanik nendest puskinki kirjutab, et hakkab kirjutama ja tahab ühte tegelast sinna viia, kuid Tseegele läheb ise sinna, kuhu tarvis on ja hulkumis reisimisega on samuti, et sa plaanid minna hoopis teise kohta ikkagi otsale hardini sisse neenetsimaa pealinn, nii ikka juhtub ka, juhtus varem. Ning vot see check, ta on niisugune kummaline inimene, et tema tema kaotama siis tema siis lõpetas Washingtoni osariigis seal vaikse ookeani ääres lõpetas keskkooli ja nagu meil sind kooli priimusid, viidi Moskvasse punasele väljakule. Laser, nii veeti neid sinna Washingtoni pealinna, nüüd teise kaldale idakaldale ning presidendipaleed vaatamas nagu korralikud koolipoisid ikka viibisid nad õlled saalis sel ajal, kui pugejad kestsid presidendipaleed vaatamas ning seal oli mingisugune kaheksakorruseline õnnesa ülemistel korrustel teenindati siis alla 21 aastaseid, mis on Ameerikas range seadusega kuskil seitsmendast korrusest alatseidki. Ja siis nad jõid seal õlut ja seal oli suur gloobus, hakkasid mõtlema ikka keskkooli lõpetamisel, et, et noh, mis, mis, mida edasi, teine Jack'i rataste Kloovus. Tähendab peale seal ei oska mingit sillä, tuleb, tuleb ning alati on alati on ju ühes klassis kõiketeadja, kes kohe vuristas, et Soomes kohta kõik elanike arvu, territooriumi, linnad ja nii edasi. Tšeki hakkas asi väga huvitama ja ta sai stipendiumi Ameerika stipendiumi Soomes neenetsi keele õppimiseks. Ja nüüd oli siis nafta libajuhtub ikka inimesel läheb stuudium pikemaks, kui need vastavad ette nähakse. Nii juhtus tšeki eriti kui natukene teadagi, mõtlesin, millest juba õlut. Helsingist tuli edasi ei jõua. Aga igatahes ta oskas, ütleme siis passiivselt ja nad õige väheaktiivsed, nii rootsi keel. Ja nüüd jõuame sinna niimoodi. Mina, ma uhke sirbi haamriga nõukogude passiga siis veel uhkema Ameerika passiga ja esimene asi, nüüd maandume lennumehelt, kohe võetakse passidele mõlema passin üheksa oleme, me oleme seal ilma passideta, sõidame lennukitega helikopteritega, sõidame, sõidame, ühesõnaga olema hotellis. Keegi passi ei taha Tšekaga muidugi pabistama, et noh, kuhu ta pass jääb, nii tsetega lennukile minnes sõidame, saime mõlemad oma passid basid tagasi. Ma minu passi läks üheksa päeva kuskil vaja, aga ma usun, et tšekipassiga. No see väga elamuslikud muljed ja kõik need kajastuvad ka sinu raamatus, aga tegelikult see oli väga hea märkus, et 89 oli viimati, kui sa käisid neenetsimaal, sest ma lugesin vist Juske, Ants Juske on kirjutanud kusagil et enne 90.-te aastate algust saalid küll läbi käinud kogu Euraasia nõukogude ajal, aga pärast seda siis algasid sinu esimesed reisid alles kuskil 95. Jah, kui nüüd mitte maleva Poolat mitte arvestada ja, ja seda ma olen seal ja siis hakkab ja niimoodi, et, et olin üks niisugustest, ütleme viimastest eestlast, kes Soome pääses nii. Meil on seal kuskil 991 kaks, on jah, nii nagu minulgi täpselt. Ja edasi, siis tulid juba Rootsi ja noh, kõik need kõige tavalisemad asjad, need. Janar Rootsis saalidu uurimas seal seda Ungern-Sternbergi ja hakkas riideid ja seda sai Ungaris, aga see oli nagu tööreis ei olnud veel selles mõttes, et sa nüüd lähed elamusi koguma. Ei, tead ma, minul on ühesõnaga. Ka näiteks Stockholmi Helsingi puhul on ta pärast iga ütleme nii, et ma kõigepealt on, siis muretsen hotellist küll linnaplaani, kuid esimesed niimoodi paar tundi ma sinna ei vaatab sisse, nii et selleni ja kõige parem on, kui üldse ei peaks vaatama niimoodi ja lased ennast lihtsalt ära. Eksite, ma mäletan, kui hästi see Veneetsias töötas, nii et sattusime absoluutselt Kolgastesse äärelinna ja nii edasi, mitte sinna ja alles järgmisel hommikul tulime kanali äärde välja. Ei kanaleid. Rannas kahesed ehtsamad on, kõik pesu ripub ja sa näed, noh ühesõnaga ses agulis väljendub, missugune ehtsus niiskub. See kesklinn ja turismiobjektid on ikka silmakirjalikud, on ikka, püüavad sulle valetada, mitte midagi selle selgeks teha, mida sa ei taha, et sulle selgeks. Aga agul on loomulik, tagul ei valeta. Nii. Ja siis peadki ennast ära eksitada, kuhugi sinna, ükskõik millises, ütleme linnas, kus sa varem käinud ei ole ning siis siis saad. Siloti langeelamuse, sellest kohast, aga ma küsin sult, et pärast seda oled sa, et noh, ütleme, et terve maailma peaaegu läbi reisinud kontinent Antarktika Antarktika lähedal olen olnud, aga ei ole käinud kahjuks. Kõige kaugemad kohad siis Austraalia Okeaania, Okeaania. Jah, sealt oled ju ka kirjutanud ühe Raungandita hitid. Atrollid, Volkonski atolli näiteks sellised ja niisugused kohad, nii, aga lisaks sellele Ameerika Aafrikas olete käinud Aafrikas, olen ka käinud ainult Põhja-Aafrikas, siiski päris Aafrikas ei ole kliendi, need on selles mõttes avastamist ja kuidas Ladina-Ameerikaga lood Ladina-Ameerikas olen käinud, ütleme Põhja-Ladina-Ameerikas siis Venetsueela, Kolumbia, Venetsueela, Kolumbia ja siis sellest Kesk-Ameerikast panama ja Costa Rica. No kui nüüd mõelda kõikide nende reiside peale, missugused on nagu kõige eredama mälestuse jätnud hakkavad kustutama tasapisi just nimelt selle kustutamise järeldusi. Ma räägiksin pisut oma tädist lainest. Tema elas nüüd teda kahjuks enam ei ole, elas vahtseliinas vahtsa Lõõnas sealt kohalt, sealt tema, tema sellest, noh, ütleme siis, meie võib öelda või tema talust siis paistab Vastseliina loss, lossi varemed, täpsemini ja munamäe torn ka niimoodi, see varras on sealt ka näha. Ja tema on elus teinud ühe ainsa ekskursiooni, tegi oma elus, nii see mind viis, mis ma olin võib-olla kümne-kaheteistkümne aastane poiss, seal tuli kahe bussiga munamäele ja nii edasi ja, ja tõi munamäelt tagasi ja peale kulus tal suur tööpäev, nii et see oli ilmselt pühapäevaga, mis siis nii, sellest rääkis ta umbes 70 aastat pärast või ja, ja Eino südamiku, mäletad, kui ilus ja kuidas seal munamäel käisime, lõõts Monic, tõmbasin edasi lõõtsa ja rääkisin ja ma sain aru, et võib olla see tädi, minul oli juba siis ütleme terve see suur suur võimas Nõukogude Liit läbi käinud. Et võib-olla see tädi on saanud paremat tädi Laine paremat muljet sellest ühest ühest, kui mina siis oma tohutust ringi ringi ringirändamisest. Ja see ongi mulje muljeid otsinud endale läks tõsiselt südamesse ja ta ei ole Tartus ei käinud võrus paar korda, ainult Petseris oli ta Pallo käinud Petson lähemal kui võru seal kettaga Eestisse müümas piima ja liha ja nii edasi, nii et siis ta noh, Petseri kloostrit tundis ainsa turismiobjektina, nii et seesamune munamäel käimine jäi talle ühesõnaga elu lõpuni kõige suuremaks ekskursiooniks. Munamägi paistab tema õues. Nii et ja, ja Ma ei tea, ütleme võib-olla oled nii palju rikutud. Mina pean ennast silmas. Et ei saa niisugust muljet, ilmselt ei saa ma kätte, noh, võib-olla Jeruusalemmast on Tongast ja õuast ja ta hitist ja võib-olla sellistes kohtades mõnest Hiina kolkakülast või kus kuskilt nii saad sellise keisrite orust Kamtšatka. Nii saad sellise samasuguse totaalse mulje kätte. Reaalsuse laeng laengu ja moodi, jah, sellise, aga kui sa nüüd lähed välismaale, kas sa kohe mõtle ka selle peale, et sa kirjutad sellest raamatu või, või kas on mõni reis olnud nii et sa ei ole seda kusagil kirjutanud? Ei, kajastanud. On ikka jah, on, on ikka, ma olen giiditööd teinud tähendab eriti eriti bussi, bussi, bussi giiditööd ja ütleme, see Lääne-Euroopa, see mul ongi selgeks saanud, ühesõnaga giidide naa. Aga see jätab suhteliselt külmaks, siis ma saan aru. Jah ma ei oska, ei oska, ma ei oska, ausalt, ma ei oska vastata. Kuid siin on see on eriline momente, et ikka giidina eriti. Noh, meie, need ekskursioonifirmad, turismifirmad ei ole ju kuigi rikkad ja nii edasi. Esimene kord Pariisis giidina, esimene kord Londonis giidina ja kõik need saksa linnad, kõnnid ja Müncheni, te kõik Cocconi giidi naa nii ja see on omaette päris hea elamus. No muidugi oled sa endale kaardi peal ja tollega algas, ei olnud ju seda Google, Map ja nii edasi kaardid muretseda teid, linna plaanid, mõõtsin teises kohas, sa teinud endale selgeks nii, lähed mööda Pariisi või sõidad bussiga mööda Pariisi ja sa sõidad esimest korda nagu enamus, kes su taga istuvad bussis. Ja sa räägid, et kohe hakkab paistma süüa, seeni mõeldagi, samal ajal ka giidina töötanud mölakad käivad külma verega, sa olid varem nendes kohtades käinud kuse kiil, no ei ole igal pool alati häid. No just nimelt. Aga mille järgi orienteeruda näiteks Peterburis või Moskvas? Ega siis Kaavle mingisuguse legendi järgi? No Peterburis, Moskvas ma olen ka giid olnud, aga seal ma olin küll varem käinud, seal mul probleemi tekkinud, aga Lääne-Euroopa linad ja kes on omaette elamus, samas natuke pabistasin. Aga siis nende reiside puhul sa pead olema just nende turistlike objektidega kursis, sul jääb aega siis veel seal kuskil äärelinnas käia, seda ehedat elu vaadata. No vot ongi täpselt niimoodi, et annad pikad vabal ajal paned rahva kuskile kaubamajja ja nii edasi, millest on kõik unistavad, vabandust väga, kes ei unista nende eest ja siis on vaba aeg ja seal on üsna palju, palju jääb, ühesõnaga inimesed nõuavad vaba aega endale, paned lihtsalt ühe punkti, et mida kõik tunnevad, siin saame kokku seal kaks-kolm-neli tundi hiljem ja ja kui muidu ei saa, siis küsige, olete siin on selle nimi? Ei saanud nad seda tahavad Prahas ma olen käinud umbes 100 korda või noh, võib-olla kaheksanda, võib-olla ka 110 korda, nii et ja ikkagi läheks veel, aga, aga pärast ma ei olegi sõnagi kirjutanud, nii et see on minu meelest ei ole vähemalt ja see jaa jaa, eriti meeldivad on ju need pikad omale Leedu-Poola piiril need meie 24 tundi ja isegi 48 tundi, need sabad piiril nii edasi, kus bussijuht Hannes 100 Saksa marka, et edasi saada ja nii edasi. No ma parandan muide su mälu, seal on 2009 siiski ilmunud raamat mälestused Moskva, Tartu, Praha. Graformaani asi ikka. Üks huvitav teema on ikkagi mille, millele ma viitasin, et tants ei oska, on jäänud, eks ju, et seal olid ainult käinud nõukogude ajal Euraasias. Sa oled nüüd ka uuel ajal käinud, siis Venemaal ja endise sele SRÜ aladel, et et kuidas sa nüüd võrdled, et kas tollal need käigud olid kuidagi ehtsamad ehedamalt ja ja kuidagi selline noh, elamus suurem, kui nüüd tänapäeval käia näiteks sõites rongiga Vladivostok. No see on nõnda, et linnades on üht-teist muutunud Maal kolkas mitte midagi muutunud, kõik on täpselt samaks jäänud, ma küll päris noh, ilmselt see nüüd omanike vahekord ja rahad ja nii edasi, need on muutunud, aga need ei torka kohe silmanni. Mis sest, et omanike vahekorda muutunud kõik sama räämas ja vabandust, sama vilets on kõik edasi, kui, kui oli, siis sotsialismi ajal. Kuid linnades on ühteteist muutust ning võib-olla ka inimeste suhtumises on muutust ning aga väga hea on ju, noh, kes võtab Estoniat seal välismaalane Estonia tseta, Nash, tead, seal, Noorem põlvkond, Austraaliat sa oled, aga, aga see see Estoniat ikka teavad. Noh, valdav enamus. Kilki ja vana Toomas Ivana Tallinn. Jajah, seda küll jah, aga ei, aga ühesõnaga siin tekib, tekib selline asi, Nasse Vladivostoki reis koos Tiit Pruuli, kes oli ikka väga-väga hea, noh, me olime ikka rohkem rongist maas kui rongi peale, aga tegime siis Moskvast lõpuni välja ja ja see oli ikka, mitte midagi niisugust, noh, väga-väga-väga seda, seda enam, et kui vot ma ei saa aru millegipärast see on vist ka üks siiski okupatsioonitunnused, et inimesed noh, vaatan oma pojad, eks ole, kellel okupatsiooniga mingit pistmist ei ole ja nii edasi, nad ei suhtu Venemaasse neutraalsed. Ühesõnaga, nad ei suhtu Venemaasse kui turismiobjekti, kui naabrisse ja nii edasi vaid mingisugune niisugune põlgus, vabandust, või noh, mingisugune niisugune ettevaatus on, on siiski nagu ilmselt meie põlvkonnast tulnud, minul seda muide ei ole, aga ma tean, et on inimesi, kellel on ja juurde ja nii edasi, et et see nagu vist vist siiski nagu tõrjub tagasi sinna minemast inimesi absoluutselt ilmaasjata, nii et, et ma ütlen, et huvitav, et miks seal nii vähe käiakse, siis vaadata nii samas kõrval Peterburi. No ma ei tea, siin ei ole, ei ole Stockholmi ega, ega oli Helsingi vabandust, võrdlemast ei ole õige võrrelda, kui nad tunduvalt viletsamad kui Peterburi, nii et seda ei miljonid. Väga hea, et sa selle teema nagu tõstatasid, sellepärast et sinu nihukesi vaieldud raamatuid oli ju Hiina kohta mäletatavasti Linnart Mäll ja siin mõne suur õpetaja jah, ja mõned teised olid natuke kriitilised just selles suhtes noh selle hoiaku suhtes, mis sa võtsid, kas, kas nende reisimees ja sellest raamatu kirjutaja peab nagu võtma sellest, mis poliitilist seisukohta või püüdma nagu seda asja kuidagimoodi niimoodi harida kuulajat või tähendab praegusel juhul kuulajatega lugeja. No ma võiks öelda, tähendab, et, et ausalt öelda, esiteks ma sügavalt austas Linnart Mälli maa, kirjutasid temast ka neuroloogi talle ja ja olime head sõbrad ja siiamaani tunnen, et puudust, et kui mingi huvitav asi mul on, huvitav, tema number on siiski mobla sees, et helistage seal, tead, Linnart, et niisugune lugu, kuid noh, mõningal määral nagu eelarvamusi ja, ja vaata niisugust dehoiakut ette tõrksad hoiakud põhimõtteliselt ei tohiks olla ühelgi kirjutajal ja ühelgi reisijal ja mul seda ei olnud. Ja kui sa oled ikka tähendab selgeks saanud, et seal on kõik vaesed ja nii edasi ja mitte midagi ei ole. Järsku sa näed, sa ka ei saanud pilvelõhkujate mets niimoodi ja sulle tehakse ka selgeks, ega see nii lihtne ka ei ole, selge, selge sõnaga seal olemas niimoodi. Ning suurlinnades on ikka elatus Tase viimase 15 aasta jooksul kuskil 10 20 korda tõusnud suurlinnades seal enamus rahvast elabki suurlinnadest, eriti siis selles ida idaosas seal vaikse ookeaniga võldas kaldal ning siis hakkad ütleme noh, selge see, et meile ei meeldinud, et see on kommunistlik partei. Ei meeldi, maga raudseptki raamatus kirjutan, ei meeldi, kuidas see võim tekkivetaile, rahvalt pärit ja nii edasi seal suur ja kõik see seal raamatus kyljest isegi arutanud, kuidas võiks selle partei ausa nimi olla, kas arengupartei või riigipartei võimupartei, noh see. See aasia kommunism on ikka midagi muud kui vene või Euroopaga. Ja lisaks ei ole moodsa lugenud ridagi Leninit, nii matsu tungil oli üks seesamune komisjoni agent tõimeli, Vassiljev pani tema kõnedesse, pani Leninit taadid sisse niimoodi ja kui ta oli spetsiaalselt inimene selleks võetud, kes pani sinna sisse kakskeelne sellelt piirid, Vene Vene-Hiina kakskeelne inimene ja ta ei kavatsenud kunagi marksinud, on lugeda, polnud lihtsalt vaja seal mingi jama tema jaoks kokku kirjutatud temaga, teda igatses võimena kommunismi kommunismi suur vahe, sellest ma ka oma raamatus kirjutanud ja et selline äge rünnak tuli, see mint ütelda, jahmatas, sest ma küsin, kas, kas, kas tahad, et, et nad endiselt asjad on, kas sa tahad nad endiselt varblasi tapavad ja, ja nii edasi, et nad on ikka nendele neid pilvelõhkujaid kõht täis, et noh, põhimõtteliselt on see ju hea. Et ühel miljardil inimesel maailmas on kõht täis, põhimõtteliselt nii, aga ikka kommunistid. No nii nimel vaid. Ütleme, 50 aastat Varblaste tapmisest möödas, et võiks natuke Hiinat teise pilguga näha ja mitte ainult mingi dünastia tasemeni, eks tema seda süstinud taiwani pilguga ja ta on ju sa ise ole taiwani olen käinud nii et ma olin kirjutanud siis need võrdlesid Hiinaga See on nii palju, noh ühesõnaga kui me oota nüüd on mida, mida pidada tähtsaks ka seda, et kui mida ameerikalikku Manasi, mida euroopalikumas, et see on siis hea siis kahtlemata Daiwa või peame nõnda kus ikka niisugust rahvuslikust on säilinud ja mitte ainult deklaratiivsel tasemel taevani deklaratiivsel tasemel väga-väga kõrge kõrge võib-olla kui Hiinas kus sellist, noh vähemalt seda, mida mina isiklikult tean oma väheste teadmiste juures Hiinalikkuseks Hiina ajalooks, hiina kultuuriks, seda siiski ütleme puna-Hiinast säilinud vaatamata kultuuri evolutsioonidele kõigile sellisele punasele halvale suhtumisele tunduvalt rohkem ta ei vananenud, puhtam ta lausa hügieeniline, kõik, kõik, kõik niisugused olmelised ja ütleme siis niisugused kommunaalseid või, või noh, ameerikalikku skandinaavialikku näitajad on Taiwanis tuhandeid kordi paremad kui Mandri-Hiinas. Mandri-Hiina ütleme siis päris mandril suurlinnades on, on juba juba seal üht-teist areneb niimoodi sellest, kui mina pean jälle sõna areng ka negatiivseks, nii suur ninas üht-teistmoodi, ütleme niimoodi. No kas kõige algupärasema kultuuriga või elul laadiga kohtusid sa siis seal dile Downgal? Jah, jah, sest ma mõtlen eino neenetsi maalikel neenetsimaal ja neenetsi, vaid see oli nüüd 89. Nüüd siin on viimaste aastakümnetereiside jooksul kas seal on säilinud seda algupärast, no kleidilugu, me kujutame ette umbes seda, et seal nagu Havail, aga noh, Avaijana ju väga Ameerikanise saanud, eks ju. Seal on ikka ikka seda, seda väga-väga palju ja seda enam, et ma ei käinud ainult ainult siis ei ta hittidega Tongal need on kaks täiesti erinevat maad ja üks. Ja kaks selline tricky prantsuse keele veel inglisekeelne, nii et see tähendab ja kuna ma prantsuse keelt ei räägi, siis oli, oli seal ta hitiga raskusi. Ka atrollidel sai käidud, kus on, ei olegi muud kui täiesti täiesti noh, ikka tõesti ürgne siis noh, vähemalt loodame ikka 18. 19. sajand, võib-olla ained siis lehmad, veised on siis arendatud selle sajandi tasemele. Ei, need on ikka ikka midagi midagi? Jah, siin vot see on koht, kuhu läheks alati uuesti. Vot selle järgi saadki teada, hakkad endalt küsima, et mis meeldib ja mis ei meeldi, eks. Kus oli kus oli vot selle järgi, kas tahad tagasi minna midagi ja kui kiiresti tahad tagasi minna ja kui tahad kohe tagasi minna, siis tähendab, see oli tõesti äärmiselt priima koht. No kas sa oled aru, miks Kogan jäi elama Tahitile? Ja, ja seda muide sellel kogeni kohta seal nii palju, et seda väga vähe teatakse seal ja seal on tükk aega, seal on kaks objekti, üks on siis Pebeetesse seal siis pealinnas on kääniga seotud ja teine kogeni külas nii. Ja nad ei ole eriti sellest kogeenist huvitatud. Ja võib-olla siiski ka see, et mingil määral see tuletab kolonialismi neile meelde, nii et see ja millega seal põhiliselt tegeldakse muidugi pärlid, pärli, kasvandused, ja siis mis need ise ja, ja pärli, minu meelest, nii et kui suur kani laev seal käib, tahame meie omad, mis siin Tallinnas käivad sõrmkübarat nende kõrval, mis seal tuleb siis tuleks kogu rahvas paiskub pärlipoodi. Näiteks ma tahtsin saata muide instants Juskele seda kogeni post kaarti, postkaarte müüakse olnud tohutult nagu iial poolsis kogeeni postkaardi leidmisega oli väga suur tegu ja lõpuks ma siiski sain selle kogeni postkaardi, leidsin üles, nii et, et vot see ongi jälle jälle niimoodi. Et meie vaatevinklist on ka käima, aga nemad ei taha eriti kogeenist midagi teada. Natuke kogeeniga saab raha teha ka üks restoran kogeni, tähendab, piltide koopiad on seal üleval ja nii edasi, nii et. No nii, et ikkagi turisti jaoks ka mingisugune väike ahvatlus, aga nüüd läheme hoopis teise äärmusse. Läheme siis Ameerikasse, sa oled kirjutanud ka sellise raamatu nagu Toronto, New York, Los Angeles ja kuidas sa suhtud Ameerikasse, kas, kas Ameerika üllatas sind? Vaata nüüd ma räägin, räägin ilmselt endale kogu sellele jutule, mis ma vastu raini osta, mulle tohutult meeldib New Yorki ja, ja ma kujutan ette, et ma olen kõik roheline maailmavaade, sotsiaaldemokraat ei taha ma ülirikkaid ja ei taha ma neid pilvelõhkujaid. Kõik ideeliselt aseahelaga, New Yorgi New York ei hakka midagi muud midagi suur õuna. Praegu on nii, et ja seal ma olen käinud, tegin bussisõidu, mida Los Angeles jõudsin, kõik arvasid, et ma olen hull, mul tütar elab nimetatud sõiduki bussiga bussiga läbi Ameerika liinibussiga veel, nii, et see vahepeal edasi ja hästi odav tuli see, eriti kui piletid pileti saab osta Eestist ära internittidest. Lihtsalt vajutad nupule, tuleb pilet selle välja ja ongi kõik korras. Nii et see on nii, nii, nii kaugele arenenud ja siis mis on seal tohutu kontrast sellesamuse siis ütleme, siseameeriklased, Kansas ja need kõik osariigid ja Kesk-Lääs ja siis see tähendab kõik kõike täiesti midagi muud. Ja milline, milline tohutu selline religioossus, nii mis, mida kõike New Yorgis loomulikult ei ole nii ja, ja mis on siis tõsi ma küll igasuguseid pseudoajaloolasi ja ja nagu eriti mõned mulle ei meeldi, aga tõepoolest vabamüürlaste vennaskond on, on praktiliselt igas väikelinna, tähendab, tänava kesk kesklinnas on väljakul on siis pagana nende nende kuusnurk ja nende nende sümboolikaga maja ja on, on Mussioonid on igal pool olemas, nii et ja veel sisse tohutu usklik, kus need kõikvõimalikud mormoonid, kõikvõimalikud muud vennaskonna need kõik domineerivad, niiet et et kuskil võtta, on see Ameerika, on mingil määral, ütleme, need majad ja elu ja kõik autod ja kõik, maanteed on kõik uhkemad. Aga vaimselt on nagu siseVenemaa, nii et see oli selline ütleme, bolševismi strikumata siseVenemaa sihukese sõbraliku kultuuriga, nii et kõik tervitavad, teinud endast kutsutakse kogu aeg külla ja nii edasi. Senine Ameerikas New Yorgi ja Los Angelese vahel Bussiga sõitsid saga Poolas, eelmisel aastal ilmus sul raamat, siis ma olin giid, jah, jälle jälgima ja, ja ma tean, et sa oled vist jälle Poolasse. Minemas on ja täpselt õige, lähme uuesti ning nii. Poolas, see, mis sind huvitab, võiks arvata. Noh, see on nii lähedal ja noh, nii nagu pea Läti või Leedu On küll jah, aga vot sellist, nõnda et nagu noh, igasugune teadmine ajab eelteadmist, et meelegi kohta sa võid ju tegelikult kullatera edelev sees maas, aga kui sa sellest mitte midagi ei tea, sa astud talle peale või sülita ja ongi kogu lugu on, aga kui sul on pisut teadmisi niimoodi, siis, siis siis hakkad, vajame uusi uusi teadmisi klõpsa, ühesõnaga teada saada rohkem sõna oleks nagu ja teada ja Poolaga ongi mul nagu see ratas käima panen, poleks, ma olen ka käinud sadakond korda see ja lisaks muidugi on see asi, et see oli mul siis esimene nii-öelda siis välisriik, kui, kui nüüd arvata seda, et, et Nõukogude Liit on malevas nagu sa ütlesid ja need mälestused, kuidas me siis vabandan väga Ungari neiuga, siis me siis autostopi juhuslike autodega juba toona sõitsime terve Poola siis risti-põiki läbi ja ööbisime pargipinkidel ja sellised noh ühesõnaga diski, hipiaegne sõidud, see hipiaegsed sõidud ja need, need kõik kõik on aasta oli 89, nende aasta oli sama aasta mil kuu peal käinud, nii et seda me nägime, Poola televisioon kandis seda üle erinevalt, siis me nägime seda Poola televisioonist seda kuubele minekut. Siis oli ikkagi vist 69 60 mõtlesin, et selts 800, vabandust 61 on loomulikult ülikoolis, ma olin 69. Vabandan juuli-juuli-august 69 80 natuke hilja, vaid. Tegelikult ma tahtsin ka seda küsida, et sul on ju väga palju erinevaid kirjastajad olnud, aga viimasel ajal oled sa nagu kogu grupiga koostööd teinud, siis seob süntiit pruuliga tihedam suhe kui ainult veel reis Vladivostoki. Ei noh, me käisime Heaksitletcooja mitte kõhus ja sa oled ikka eesti meetmeks. Saadet. Ja me on, oleme käinud ka, tegime siis selle sõidu möödunud talvel jaanuarikuus ju Kesk-Aasia riigid läbi ja sellest on ka raamat tema fotodega, kinni võeti ja, ja võib-olla see kinnivõtmine manud seal kõige suurem elamus, aga me ikka olime siis seal Pamiiri trassi läbisime miinust 50-ga ja mis on omaette selle ainukesed, kes tegid ning noh, Mul on paar tuttavat alpinisti tuttavat, Vello Park näiteks ja nii edasi. Selleks on totaalne lollus, minna sinna talvel, aga. Me käisime ära ja, ja et tagantjärele rahulikult auto pidi vähemalt kaks korda neli korda seisma jääma, kukkuma ja nii edasi, kõik need autod olemas. Et midagi sai siis ka endale kriipida, pida, kriipida, omadusi, hinge, mida ilmselt mõnikord on elamuseks vaja on ja ja lähme ka edaspidi. Nii et noh, meil on vot temaga on küll nõnda, et, et et need on siis nagu need sihtotstarbelised reisid, raamatu raamatavate, tema teeb pildid ja mina teen ühesõnaga tekstini. Aga purjetama ümber maailmareisil ei ole kippunud. Ei ole jah, mind ei ole ka nagu ettepanekutele tehtud, mis pidi 2000 krooni päevas maksma või nii edasi ei saa. Ma olen, mul on ainult ajakirjandusest info, muud ei ole. Seda vist ei ole kuskilt, ma ei tea. Minul ei ole võtta. Kui sul oleks raha, kas sa läheksid, kas siin meremere peal seilamine? Ja no ma olen ju teinud ise selle ümber maailma reisi, kuigi siis kuigi, siis umbes, sest varem, kui nemad oma lennukiga tegid ja Pruuli on üks nendest, kes on öelnud, et mitte kuhugi ei saa minna, alati küsitakse ja tegelikult ei ole Brempsud teile näidata, ei tunne end, paar inimest on veel, tähendab kes on käinud alati nendel oli ka, kui nemad oma lennukiga tegid, siis ma olin aasta otsa varem teinud nendel saartel kõigile ja seal on igal pool küsitud. Et niisuguseid juhtumeid, mis võib ka endale nagu natuke õlale mis ei ole viisakas teha. Aga jah, ei ma, mul on olnud Tartus saadud teise klassi tüürimehe paberid Tartus, ma rõhutan. Ja märkusega kasutamiseks sise siseveekogud. Ja nõukogude ajal muidugi ning, ning nendega sai sõidetud seda laeva juhitud ja tänapäeval laeva juhtimine ei ole midagi muud. Sa pead ühte ühte tärni kursoriga hoidma. Arvutaks Iraanil kindlas kohas, rohkem laeva juhtimiseks ei ole vaja ning sai panama kanalist läbi sõidetud ja ei, seal oli ikka ikka, see on üks üks niisugune reis, mida ilmselt kunagi ei tule sellega jõudsimegi Tongale sellest kontrastidest rääkida. Tongast lahkusin sellisel kuupäeval oli üheksas, üheksas 99. see oli neljapäevane päev. Tongalt sõitsime Los Angelesse lennukiga nii, ja kuna sealt tuleb üle kuupäeva raja, siis seal tuli uuesti, et üheksas, üheksas, 99. see kuupäev on minu elus olnud kaks korda. Vahe on, muidugi võib arvata, et seal on niuksed, manganud seal nukka lahwest, nukka lahvast, Tonga pealinnas on pangalaud, kus, kus siis on palmi palmiokstest katused ja kõik selline siin ning Los Angeles, noh, ei maksa öelda, mis seal huvitavat seal ühineda oleme siis sellises maailma kontrastis. No me alguses juba puudutasime seda, et on veel käimata kohti, kas on mingi selline väga ihaldatav koht, kuhu sa tahaksid? Mina saan taktika jah, ja ma noh, et et Juhan Smuul kirjandusele andnud väga väärika pärandi Kuja jäises raamatus kirjas, eks ju, mis kaasa tuleb võtta ja, ja konjakipudeleid ja muud võtta siis. Konjakivõttega. Tähendab, ma olen imelik, jõle olen ma sellesse mingisuguses nimekirjas, ma ei tea, kas 10. varuna või esimese varuna sele Antarktika ekspeditsiooni, Eesti vabariigi Antarktika ekspeditsiooni nimekirjas, just kohus kohus enam mängida Juhan Smuuli. Aga noh, me teame, et raha vist selleks ei tule ega ei tule ning omal käel seda reisijat, et ei võta nii et iial ma tahaksin seal ära käia. Kindlasti. Mõni sponsor kuulis No sponsorid vist ma ei tea, kas me ikka peab ikka miljonit välja käima eurodes, kas. See on kallis lõbu. Muidugi me võiksime rääkida sinust pikalt ja laialt, sinu kirjandus, looming, aga noh, see on sinu põhitegevus, ütleme siis, sa oled haritud ju filmiala inimene, stsenarist. Sellest reisimisest nii palju, et minu käest mõnikord küsitakse, et kuidas saaksid reisima. Ma olen seda, seda nagu, nagu, nagu mõelnud ka. Ja ma olen täiesti kindel selles mõte selles, et, et, et seal veres või see on kuidagi geenidega antud. Sest ma mäletan väga täpselt, et ma hakkasin oma supilinnas, ma olen suppides marja tänaval elanud 15 elu esimest aastat ja ma hakkasin ise Tartu linna uurima. Jalgsi käisin järjest kaugematel tänavatel jõudsin juba kesklinna ja mäletan, kui ma seal tammelinnas avastasin sellesamuse samuse 14 korruselise viljahoidla ele vaatorini. See oli tohutu suur avastus ja nii edasi. Ja muuseas kuna ma olin, ma käisin siis umbes viiendas-kuuendas, seitsmes klass umbes elani ja nii imelik on kogu see nüüd seesama, ütleme siis asi kordunud. Kohuse asi on kordunud, ükskõik, alguses tuli ütleme, keskkoolis tuli, Eesti tuli niisamamoodi täpselt nagu omal ajal. Tartu linn oli siis keskkooli lõpus, me tegime esimese koos Jüri Adamsiga koolivennaga tegime esimese autost topiga, muide Odessasse ja pärast Krimmi Canimaid Tartust Odessasse. Samamoodi tuli juba sisse palavalt armastatud Nõukogude Liit niimoodi edasi koguma, nii et, et see mall oli vist noh, ega ma siis kui ma olin, Tartusse ma panin, ma olin seal 12 13 aastat vana, ega ma ju ei mõelnud selle peale, ma, see on mul teadvustatud tegevus, nüüd on teadvustatud tegevused nõrkusele tõbist alla anda ja mitte midagi ei ole teha või oma peale või nii edasi. Aga siis tuli. Ja ma mäletan, ma sain seal koguteose Tartu selle 27. aastal välja antud siiamaani ületamatu tase. Nii edasi, et kuidas ma seal hakkasin linna tänavaid maalima ümber tegema. Hiljem olen ma teen seda kõike kogu maailma suhtes, nii et et kui, kui midagi, mis võib-olla siis õigustab, no ütleme siin hulkuri ränduri elu minu puhul ongi see, et ilmselt on veres ja seda, kui sa, kui sa ei käi, siis hakata asja tahtnud õllesaali õllesaalis reisima ja ja seal on ka võimalik reisida, eks ole. Nii et parem on siis juba reaalselt seda teha. Olev Remsu, ülikoolikaaslane küsin sult lõpuks, et kas reisimine on enam sinu jaoks harrastus või ongi see elu sisu? Päris hea küsimus, ma ei ütelda, ma ei oskagi, ei oskagi vastata. Ei oska. Harrastus harrastus. Ilmselt on harrastus, sellepärast et ma vist pean nagu kirjanikuks on niimoodi, et, et väga, aga, aga, aga kui kiidel olla, siis aga ta ütelda, ma olen selle giidi asjad ikka ikka ikka alati niimoodi püüdnud teha, on õnnestunud, et mingi suur kirjade saab lõppenuks niimoodi, siis on vaja ikka nädal paar puhataja, siis istud seal bussis või koguni lennukis ja võtad turismi krüptiviit kuhugi ja järgmine reis viib siis järgmine, lisan Poolasse huvitaval kombel lõuna poole. Millal see Alexis Põhja-Poolast see on siis endine Ida-Preisimaa ja tantsib nii et seega see on siis Lõuna-Poola, mis on Austria-Ungari? Jäme igatahes põnevusega ootama mul lendust luges seda põhja poole raamatut, tal tekkis kohe soov ise sinna minna. Õnneks ma olen saanud neid raamatuid ka Tiit Pruuli vahendusel, nii et loodetavasti. Ja see on ka nüüd siis otsa, nagu sa ütlesid, nii et tema teeb pildid ja mina siis tekstis on ka ette nähtud ette nähtud siis reis raamatu jaoks. Me täname koos kuulajatega selle mõnusa vestluse eest. Olev Remsu ja soovime, et see reisimise kihk sul nii peaverest välja ei läheks. Küürakat parandab diktoreid. Üks asi, aitäh sulle ka surnud kutsusid. Kohtumiseni nädala pärast ja siis on meil ees juba kokku lamine ühe kõrgelt haritud mehega kellel on üks eriline tehnikahuvi mis aga seotud ka kuidagi tema põhitegevusega. Tänase saate tegid Mart Ummelas Vivika Ludvig saade kordub kolmapäeva südaööl ja uus kohtumine seisab ees juba järgmisel pühapäeval kell 15. Null viis. Olgem rõõmsad.