Algava saatega õnnitleme Kaljo Raidi 80. sünnipäeva puhul mis oli neljandal märtsil. Helistasime sellel puhul juubilarile Torontosse intervjuu annab kirikumuusika liidu juhatuse liige Marika Kahar, saatejuht Ene Pilliroog. Kaljo Raid, sellist dirigent, helilooja ja vaimulik on kirjutanud kaks sümfooniat, rohkesti kammermuusikat, aga vaimulikke laule. Meie käsutuses on erineva kvaliteediga helisalvestused. Usume, et kuule ja mõistab ja annab andeks. Saate avamuusikana, kõlab Ernst Enno sõnadele. Valminud kuldkeeled on tõmmatud üle v. Mis jäi helisalve baptisti kiriku juubelikonverentsilt Haapsalus 1994. aastal. Sellel laulul on eriline koht Kaljo Raidi eluteel. Klassikaraadio pere soovib hilinenud palju õnne juubeli puhuks. Kuulge, suur-suur, tänu, see on ju väga meeldiv üllatus. Teie puhul on nii mitu asja ühendatud nagu tšello ja dirigeerimine ja kompositsioon ja vaimuliku amet, et kuidas need ametid, kui niiviisi tohib öelda 11 nagu täiendanud, on. Küll nad, ma usun, nad on täiendavad vahel olnud üksteisele ees ka, aga suuremalt osalt ma võin öelda, nad täiendavad 11. Mis kombel näiteks vaimuliku täiendab tšellomänguoskus? No see annab enam enesekindlust ja vahel tsellumänguga, nii et see on alati seoses ka närveerimisega. Aga siis on sul üks ankur, millest sa haarad kinni, ütled ühe palvega ja see annab sulle julgust, mul tuleb meelde omaaegne, see suur kontrabassikunstnik Ludvig juht alati esines. Kavas ei olnud ette nähtudki, ta mängis oma seatud koraali, üks kindel linn ja varjupaik. Ja siis ta alustas sõnadega, et vanad eestlased ikka alustasid oma kokkutulekuid Realiga ja mina ka oma kontserdil. Mängin nüüd kõigepealt üks kindel linn ja varjupaik ja see andis talle ka pidepunkt. Kui nende kutsete peale vaadata, mis töid on nagu elus saatnud siis tšello võib-olla oli see esimene millega kahekesi jäite. Ja ma konservatooriumisse alustasin ja tsellu ööbikutega, aga kui ma poisikene enne konservatooriumi, siis olid ikka klaver ja ka pisut viiul. Ja millal see dirigeerimine tuli? See tuli päris lõpus konservatooriumis, tol ajal ei olnud vist orkestridirigeerimist klassi ega teda alustati siis Olav Rootsiga. See oli kas 1943. 44. aastal. No missugune mees Olav Roots oli õpetajana. Väga hea tal üldse üks suurepärane muusik ja tundis literatuuri hea dirigent, pianist ja õpilastele, ta suutis ka seda edasi anda. Kui 44. aastal see minek oli. Kas roots läks enne? Ja Rootsiga saime kokku Rootsimaal Rootsimaal, seal saime teada, et ta on ka juba kohal. Võib-olla mõni päev enne meid jõudis Rootsis. Ma lugesin, et 44. aasta kevadel lõpetasite professor Heino Elleri kompositsiooniklassi oli nii ja et kui palju te saite nagu kompositsiooni õppida paralleelselt selle tšellomängu dirigeerimise ja, ja muu muusikalise tegevusega seal. Dirigeerimine tuli päris lõpus ja tšelloga algasin ja siis tuli kompositsioon ja kompositsiooniline ainult siin siiski väga palju tähelepanu ja aega sammuma. Küllap Ellergi oli selline armsasti nokitseb õpetajat, ta käis selle faktuuri kindlasti partituuris nii hästi hoolega läbi. Ja ta oli väga nõudlik ja tähelepanelik ja vaatas hoolega, mis sa oled teinud ja ei andnud sulle enne rahul, ikka ütles, kirjutage ümber ja see ei sobi ja tee kõlba enese arvates arvest küll juba küllalt hea, aga ei olnud. Aga kui nüüd võrrelda selliseid mehi nagu Eller Päär, Jamio. Ja see on, peaksime, ütleme, need teised kaks on muidugi prantslased ja pisut teine maailm, kuigi Eller omal ajal ka natuke aega, vähemalt külastajad Prantsusmaal, ma ei mäleta, kas ta õppis seal ka. Õpetamismeetodid, oli väike vahe, Elleri tunnid olid individuaaltunnid, aga siis nii. Eriti oli kollekt kõik õpilastega koos, meid olid üks, kuus-seitse või isegi kuni 10 inimest koos. Et me võisime näha ka, mida teine tegi ja kuidas siis professor arvustas ja mida ta ümber tegi. Nii et me õppisime üksteiselt. Õpetamismeetod oli pisut teistsugune. Millel oli see aeg ja kus te saite kokku Ibeeria Dariusmi, jooga? Ja mina võtsin nendest muusikapidustustest osa ühe suve, siis seal tändrile uudiskusi, beer oli õpetajaks ja kolmel suvel või oli isegi nelja siis Aspeni mängisime orkestris ja samas siis õppisin kompositsiooni nende kahe mehe jutus. Ja millal ja kust tuli siis usuteadust teie ellu? Usuteadus tuli siis, kui ma Rootsist lahkusin, tulin Ameerika ühendriikidesse. Peter, see juba varem südames usklikuna ikka tundsime, tahan seda asja ka natuke näha ja vaadata, aga pastori ametit mulle otseselt meeleldi siin olnud, aga et ikka õppida ja siis avanes võimalus Ameerikas stipendiumi varal õppima hakata. Niisiis asusin ümber Rootsist Ameerika ühendriikidesse, see oli 1946. aasta sügisel. Meie tänase saate pealkiri on kuldkeeled on tõmmatud üle v. Mida see pealkiri teile ütleb? See pealkiri ütleb ühte, tuletab meelde ühte Enno luuletust ja, ja selle Enno luuletusele ma kirjutasin vist 44. aastal, siis meeskoorile oli algselt On öeldud. Aga hiljem ma teadsin selle segakoorile ja meeskoori selles formaadis ei tuntagi seda. Aga peamiselt segakooris on seda nüüd õige palju lauldud. Muusikateadlased on ikka märkinud seda, et teie helikeeles on kaasaegsus ja vanamuusika nagu koos. Et kuidas te ise seda oma helikeelt selles mõttes nagu meile kuulajatele avaksite. Paratamatult oleme, elame selles sajandis, nüüd juba 21. aga peamiselt mina elasin kahekümnendas jäiga Tagoopiaksis juba paratamatult oleme kaasaegsed, aga leiad, millised rikkused on ikka minevikus klassikat ja paratamatult siis haarad säält ja see kujundab kaaslasel Ramootsus. Kasutanud mitme stiiliga, aga võib-olla ikka loen ennast ise rohkem vanamoeliselt helilooja. Las kuulajad siin mõistetavad, mis on vana ja mis on uus, üsna sageli on nende vahele võimatu piirjoont tõmmata. Aga ma olen siin mõelnud, et küllap üks väga huvitav ülesanne oli kunagi ka lõpetada või õigemini orkestreerida isegi Eduard Tubina 11. sümfooniaanni. Elleri õpilased, tundsin isiklikult jubinat algul põitluseni ikka vastu, et see ülesanne on natuke liiga suur. Aga lõpuks võtsin kätte ja lõpetasin selle ära. Ja usun, et tehti läks päris hästi, seda on ikka mängitud. Lugesin ka seda, et siin kaheksa aastat tagasi sai valmis teie ooper tulised vankrid, millest Sooper räägib. See ooper räägib ristikogudus ööja märtrielus surmas. Selle mehe nimi oli Polikarpus ja ta suri tuleriidal ja nende vähesed ajalooliste andmete põhjal. Kirjanik Evald Mänd Ain Kalmus kirjutas romaani. Ja see lugesin seda. Ja teha siis tavaliselt räägiks inimeste vastu ja nimetasin seda ka lavastajalaadne Mikile ja tema arvas ka, et ega see ei ole paha idee. Ja siis tegin ühe stsenaariumi valmis stsenaariumi ja libreto kirjutas. Lihtsalt aega, kui selle valmis sain. Nüüd oleme ettekannud mõni võib-olla väiksemas ulatuses intor antud ja kord Vanemuise orkestriga, mõned osad sellest aga veel lavastatud, seda ei ole. Nüüd on sellest raskest ajast juba mõni aeg möödas, aga võib olla. Kas tahaksite veidikene kergitada seda saladusteloori sellest ajast, kui teie noodid Eestisse salaja jõudsid? Ma ei tea, mis teed pidi nad võisid minna, kas need, kes külastasid Eestit? Väga võimalik, et mõne, võib-olla saatsin ka. Et ei jaa, üks viiulipala vana, siit ma mäletan, seda on mängitud ka ikka Eestis ja siis professor Leppnurm mängis minu orelisonaati või andis seda õpilastele ka õppida. Aga orkestri asjadest vist vaevalvad? Dirigeerinud on muidugi Neeme Järvi. Tei sümfooniaid ja ka Arvo Volmer. Ma arvan, et me tänases saates siin saame ka midagi kuulata. Ma tänan teid väga, Kaljo Raid. Seal Dorota eeslinnas, jah, elate. No mis siin täna on? Igal juhul kõike rõõmsat ja rohkesti rohkesti õnne elus ja loomingus. Tänan väga ja üks hea tervitus kuulajaskonnale. Aitäh kõike head teile. Kaljo Raidi ränduri laul kõlas Oleviste noortekoorirändur esituses. Nüüd aga kuuleme Kaljo Raidi lepitussõnu, mis on helisalve laulnud Perekoor Viljo liigi juhatusel. Ja helisalve on too perekoor laulnud selle laulu Kuusalu kirikus aastal 1000. Kaljo Raidi õhtu laulu esitavad tenor Mikko pulkinen ja organist Tiia Tenno. Laul on helisalvi jäänud avalikult kontserdilt Tallinna Jaani kirikus 1998. aastal. Kirikumuusika liidu juhatuse liige Marika Kahar. Millal sina said tuttavaks sellise inimesega või millal sa vähemasti kuulsid, et on olemas selline inimene nagu Kaljo Raid. Sellest üsna palju aega tagasi kuskil 60.-te aastate lõpupoole kui ma õppisin Tallinna tooriumis ja Olin ühel kursusel ka. Külli linaskiga hiljem Tammess ja käisin tema kodus. Tema ema oli ka muusik. Tallinna muusika oli kontsertmeister ja Kaljo Raidi kaksikõde Ilse raid elas tol ajal Eestis Tallinnas ja oli väga hea nende peretuttav. Ja sealtkaudu kuidagi ma sain teada sellisest heliloojast spetsialistist nagu Kaljo Raid. Ja seal oli võimalik ka näha mõnda tema nooti ja kuulata isegi mõnda kassetti kuidagi nii vaikselt, salaja. Eluloost on teada, et aasta 1944 sügis viis Kaljo Raidigi Eestist laevaga üle vee ja tema elu Euroopas, Rootsis, Ameerikas on üks omaette huvitav peatükk, millest ei teagi, kas tänases saates kõigest loomulikult ei jõuagi rääkida. Aga mis siis edasi sai, kui sa said teada, et Kaljo Raid sellist dirigent, helilooja, vaimulik oma ihusilmaga millalgi noote ka või midagi sellist hakkasid nägema? Ja kui ma hakkasin laulma Oleviste koguduse segakooris saatega segakooris ja naiskooris ja ka noortekooris siis seal Segakuri buduaaris oli juba aastaid olnud tema laul pealkirjaga hõõgamine rohkem tuntud lauljate seas kuldkeeled Ernst Enno tekstile. See on niisugune kena laul mida lauljad, vanemad lauljad juba oskasid peas oli nagu niisugune niuke üks armastatud laul ja siis see oli nagu esimene laul. Ma mäletan, siis oli veel üks teine laul, kunagi oli seal üks juubelilood välja antud ja seal oli veel juu paistab kaugel see oli, et mõlemad laulud on tema noorepõlveaegsest repertuaarist ja. Tuli üks huvitav laul nagu naiskoorile jutustage ja sel sel ajal keelatud üldse niisugune tegevus nagu nootide saatmine mujalt ja veel vaimulike nootide. Ma ei tea, kuidas läbitulijaga kuidagi, ta tuli tolleaegsele dirigendile ludinal lakule ja siis seal noodil oli augud sees, seal, kus oli jumala nimi, siis Jeesuse nimi siis need olid välja lõigatud, sellepärast et noh, seeläbi tuled lihtsalt tõenäoliselt tsensuur oli nii suur. Ta oli siiski läbi ja kuidagi oli see kirjavahetus ka võimalik, nii et siis sinna siin kohapeal osades need õiged saad panna, need olid, oli ümber kirjutada. See oli küllaltki niisugune tol ajal niisugune uudne helikeel ja seal oli kõnevoor vahepeal ja siis me tolleaegsete konservatooriumi tudengitel ja mõned veel, kes muusikat õppinud, õppisime niisuguse väikse koosseisuga esialgu selle ära ja isegi laulsime välja seal. Ja hiljem õppis selletaolist naist, Korela samuti. D Ma Maarja kiituslaul ja kõik, ma mäletan, et hakkasid tulema, siis tuli üks niisugune laul nagu segamini laul, rändur, see sai väga tuntuks Eestimaal ja armastatakse, oli Torontosse protestikonverentsiks kirjutatud tol ajal ja siis laul saabus ka Eestisse ja see pidi suure hoolega ärase mõnega seti pätsid olemas. Need sinu mälestused on konkreetselt seotud just tema laulu loominguga ja auguliste nootidega. Tänasel päeval teatas aga seda, et üsna rohkesti on Eestisse jõudnud tšellomuusikat ja tšello noote ja et neid sello noote olla paljundatud mingil ajal isegi Toompea lossis. Eri on tšello, mis toob ära siis need olid lastelaste noodil lauluveteelundid. Aga need tselluloosi, no instrumentaalmuusikat on niisugune. Mis võib nii ja naa olla, see ei hakanud silma. Ja siin ikka Allar Kaasik mängis ja võib-olla mõni teinegi ja ja viiulimuusika samuti Külli mängis. Ja siin teised nooremad hiljem. See oli väga kena muusika ja kui tuli see aeg, ma täpselt ei mäleta, milla Kaljo Raid ise siia tuli Tallinnas ja siis tal alati tšello kaasas. Ja tol ajal ei tohtinud jutustada. Siis aga väike tervitus võis olles tooma tervituse kõrvale veel mängis kindlasti tšellot ja see oli nagu suur enamus ta ise ta mängis ja hiljem siis ta on kirjutanud ja seadnud mitmed üldlaulud ka nii tšellole kui ka keelpillikvartetile ja erinevatele koosseisudes ja neid on ka hiljem jäädvustatud, siin, Tallinnas mängid sa isegi oliku sallergaasikuga neid esitanud. Ja rohkem soolotšellole, aga olen jah. Üks Largo on hästi meeles, mis oli hästi-hästi mängitav, toonud seda isegi riiulit. Tema helikeeles on see uus ja vana nii-öelda kuidagiviisi koos. Ta on osanud ja tahtnud ja soovinud et nii kokku seada, kuidas interpredile on, kas see on tema muusikat raske millegi tõttu esitada? Mina võin vaadata, need koori seisukohalt ma ei ole, ei ole tšellomehed, jäiga viiuldaja, seda oskab kindlasti kõige paremini ütelda keelpillimängija aga ma tean teda ühte tema, vaata torelile mis kantsus kaasaegses helikeeles. Noh, ta ei ole raske, aga ta on küllaltki helistikke, rägastik on seal. Ja ma mäletan, kui vilgolinask tookord olelistes mängis, seal ikka suur enamus aga üldiselt Kaljulaidi heli see oli väga lihtne. Hiljem pole lihtsamaks läinud. Aga üsna siiski loogiline. Võib arvata, et ta lihtne ei ole, esiteks see ka Heino Eller, lihtne ei olnud. Ibeeria oh veel liiatigi kuulus prantsuse kuuik, nii et need mõjutused on ikka üle maailma suured ühele noorele inimesele, kes oma kompositsiooni teed on alustanud need, küllap siit ka siis huvi sellise tänase keerukuse vastu, helgelast aga hüppaks tagasi mälestustes ikkagist, Toompea lossi ja paljunduse juurde, et mis asja seal ikkagi paljundati. Et kas seal täpselt see aga aga tol ajal oli niisugune lastelaulik oli koostatud nagu laululäte ja see oli nii palju paljundusega ja tol ajal paljundamine oli keelatud ja ei olnud need aparaadid, kõik olid valve alla. Oli üks koolivend, kes töötas ja hooldas neid ja ja riski siis sealt tegija mõnikord tegi ka seal ja mujal, aga mõni siis juhtus ka nii, et Nevski katedraali taga saime kokku ja siis laadisime ühelt autolt teisele. Kui praegu peame mõtlema, siis oli ikka hulljulge tükk küll. Mis, mis läks läbi või lasti läbi minna, võib-olla võib ka nii ütelda? Peeemmelgatud ei tea. Nii, mida sa tahaksid tänasele kuulajale kaasa öelda, kui me nüüd Kaljo Raidi teoseid kuulama hakkame, et. Millele sa tähelepanu juhiksin, kus tema muusika kõik kõlanud on? No põhiline on kindlasti kirikutes, aga arvestades seda, et ta on ka sümfooniast kirjutanud, siis kontsertsaalides kindlasti. Ja isegi 22. üldlaulupeol oli üks tema naiskoorilaul Maarja kiituslaul kavas. Ja nii mõndagi on salvestatud, aga. Ma arvan, et seda peaks võib-olla suurema süvenemisega kuulama ja natuke heliloojast võib-olla isegi teadma, siis on alati Parem või kergem kuulata? Kas sa isiklikult oled temaga nüüd hilisematel aastatel või lähiminevikus kokku puutunud? Jaa viis aastat tagasi me tähistasime Tallinna Kaarli kirikus ka tema 70 viiendat sünniaastapäeva kontserdiga ja siis ta oli ise kohal. Ja see oli nii kena. Seal oli koorilaul, seal oli tšellomuusikat, seal oli orelit ja me oleme olnud ka kirjavahetust, on nii aeg-ajalt saatnud ka mõned noodid meile siia ja siis ma olen andnud siia kirikumuusikaliitu noodikokku ja oleme ikka kaarte vahetanud ja lühisõnumeid nii, neid kontakte on olemas. Aitäh, Marika Kahar. Kõlas Kaljo Raidi prelüüd Veltsi teemale esitas Tallinna keelpillikvartett koosseisus Urmas Hulk, Toomas Nestor, Viljar Kuusk ja Teet Järvi. Ja meie tänase saate lõpetuseks kõlab kolm osa Kaljo Raidi sümfooniast number kaks esitab Eesti riiklik sümfooniaorkester Arvo Volmeri juhatusel. Kõlasid kolm osa Kaljo Raidi sümfooniast number kaks. Need olid allegro Jakoosu, Largeta ja allegro moderato. Risoluuta esitas Eesti riiklik sümfooniaorkester Arvo Volmeri juhatusel. Selline oli meie tänane saade juubilarist Kaljo Raidist. Saatejuht oli Ene Pilliroog. Kõike head.