Jõudu ja tervist, ooperi sõber. Tänast programmi on teie meeleheaks tegemas Külli tülija, Tiit Made. Pakume kuulata muusikat suure itaallase ning Belkanto priima maestro Verdi esimesest kolmest ooperist. Nebkolmano Berta, mille esimest vaatust sissejuhatav koor Londoni häälte poolt esitatuna parajasti kõlab. Koomiline ooper kuningas üheks päevaks ja maestro läbimurdeooper Nabucco. Verdi oli äsja saanud 26 aastat vanaks, kui tema esimene ooper Roberta Zampanyfachiya krahv Milana la skaalas esimest korda ette kanti. Ooperit kirjutama õhutas teda Milano Impressaaria Pietro massini. Kuid kui Verdi oma ooperi valmis sai, polnud massiinil enam teatrit. Ta viis Verdi kokku tollal kuulsama ooperi Prodioosseri laskala juhi pardale Mäo merelliga kes kahe kuulsa laulja Georgia rankooni ja eriti piinast repooni ees kostel ja õhutusel noore ning tundmatu isegi Uieda helilooja ooperi mängukavasse võttis. Strepoonist sai 20 aastat hiljem Verdi teine abikaasa. Roberto libreto oli kirjutatud vana ajakirjaniku Antonia peatsa poolt kuid Tseverdile hästi ei sobinud. Ta palus seda Temystockilazzaleral modifitseerida ja sellest mehest kujunes järgmise kuue aasta jooksul Veldi tähtsaim koostööpartner. Kuld oli Obertuaaria teisest vaatusest kantud ette Ameerika passi Samuel Ramei poolt. Uue helikeelega ooper võeti heatahtlikult vastu, seda mängiti 14 korda. Tuntud itaalia muusika publitsist, järjekordi, kelle järeltulijad sama äriga tänaseni tegelevad. Ostis noorelt heliloojalt hea raha eest partituuri ning sellega ära trükkis. Algaski Verdi tihe koostöö Ricordide muusika kirjastusega ja kestis peaaegu 60 aastat. Torino, mina ja Naapoli teatrid ostsid õiguse Veldi esimest ööd lavastada. Kuna kriitika oli samuti soosiv, siis sõlmis Impressaaria merelliverdiga lepingu, mille järgi too pidi laskma kalale kirjutama veel kolm ooperit. See oli katkenud Roberto esimese vaatuse finaalis Taneli miitši esitatuna Londonis maatini, muusikaakadeemia, orkestri ja solistide poolt. Muusikaline draama Obert on kahevaatuseline, mille tegevus toimub passanast 1228. aastal. Tegemist on armastust jaamaga, kus üks krahv oma elu teise krahvi käe läbi duellil kaotada. Verdi ise oma esimest ooperit pisut võõrastas ei tahtnud selle ettekandmist hiljem mitte kuidagi lubada. Siis ei jätka ka meie seda teemat täna, vaid läheme maestro teise ooperi juurde. See on 1840. aasta septembris Milano La skaalas esmaettekandel olnud koomiline ooper kuningas üheks päevaks. Kuuldud Juliette, aga vatiin kooriga siis, sest voolamatiina, nii pidulik hommik on kuningas üheks päevaks esimesest katusest ning esitati Chessi, Normani, Ambroosi ooperikoori ning Inglise Kuningliku filharmoonia orkestri poolt. Dirigendipuldis oli Lambert Well I, kes võttis seitsmekümnendatel aastatel ette suure töö ning salvestas Philipsi vahendusel tollaste maailma tipsialistidega. Üheksa maestro Seppe Verdi harva mängitavat ja vähem tuntud ooperit. Nende hulgas oli ka praktiliselt unustuse hõlma vajunud kuningas üheks päevaks. See open on maestro ainus stiilipuhas melodraama tšakoozovi koomiline ooper. Sest 53 10 aastat hiljem samuti las skaalas esmaettekandel olnud Verdi viimane ooper falstav. Koomiline, kuid sugugi mitte nii stiilipuhas oma liigi esindaja, nagu neid möödunud sajandi alguses Rossini jäedonitseti poolt loodi ning mida konjunktuursetel kaalutlustel proovis matkida ka algaja Verdi. Igaks päevaks. Libreto on kollaselt juhtivalt ooperitekstide kirjutajat Felicia romaanilt. Esialgu oli selle pealkiri Walestanis laus mille Taani oli õieti kirjutanud saksa heliloojale Adalbelt Keroovitusele kelle oopus 1818. aasta laskalas kolinal läbi kukkus. Romanil oli hea meel, et samale libreto le proovitakse 22 aastat pärast ebaõnnestumist uut muusikat luua. Tollal tuli sageli ette, et üks ja sama libreto andis inspiratsiooni erinevatele heliloojatele. Teatavasti valitseb aga meie elus seaduspärasused, kui miski asi peab läbi kukkuma ja kui ühel inimesel peab viltu vedama, siis nii ka juhtub. Saatuse vastu ei saa. Ka Verdi ooperi esietendus. Romaani tekstile kukkus laskaalas heledasti läbi. Publik vilistas, sisistes trumpi jalgu, lahkus saalist, puhvetis naeris ja karjus vahele kogu etenduse aja. See viis endast välja ka laskala solistid, kes ajakirjanduse meelest tundusid algajatena. Muusikakriitikud olid ilma eranditeta äärmised, kriitilised laskaala Impressaaria merelli ei söandanud riskida ja tühistas kõik järgmised juba välja kuulutatud kuningaetendused ning asendas need Verdi enda Obertoga. Ilmselt polnud tegu maestro oskuste ja võimetega ega ka mitte kasinalt, aga vaid aeg oli läinud edasi ning publik tüdinenud Rossini ja tonitseti koomilistest ooperites ning nende käekirja tundmisest tollal tegutsenud teiste heliloojate töödes. Pargendust. Varem saanuks see ooperi kahtlemata suure menu osaliseks. Verdi oli hinnanud publiku maitset valesti, Obetas on olemas selge areng võrreldes Verdi esimese ooperiga. Maestro annab teada, et temalt võib oodata suurepäraseid ooperikoore. Selles ooperis kasutatud mitmeid uusi teemasid on ta hiljem edasi arendanud maskipallis Carlos Traviatas mujal. Kuid mis tõsi, see tõsi, mitu lugu on selged Rossini ja tonitseti tsitaatide kogumikud ja nende stiil on ja tahtlikumatkimist leidnud. Võtkem näiteks selle teise vaatuse Parun Glebeerija senior La Rocca duetti. Ooperi sõber tunneb kergendust, kõva kära, vähemalt 14 Rossini tonitseti toodangu magusamad kalambuure või isikupärast teema. Gadget. Laulavad Vladimir organsarollija, Vincenzo. Jahti. Laiali saatma. Oper saalik, GMP rikk. Samm Neva. Nojah, on, Ka. Verdi oli esietenduse läbikukkumisest hingepõhjani solvunud ja teatas, et ta ei komponeeri enam kunagi ning soovised merelli tühistaks lepingu, mille järgi oli vaja kirjutada la skaalale veel kaks ooperit. Õnneks oli Impressaaria hea psühhol loogia piisavalt ooperiärielukogemustega. Perli kirjutas 45 aastat hiljem selle lepingu kohta. Merell i käis minuga ümber nagu kapriis lapsega. Ta ütles, et võiks ju lepingu tühistada ja mitte avaldada mulle komponeerimiseks survet. Kuid ta ütles, et kes teab, võib-olla ühel päeval ma otsustanud taas kirjutada. Ta ütles, et sellisel juhul andku ma talle kaks kuud enne hoo algamist sellest teada ja lubas mu ooperi ette kanda. Leping jäi jõusse. Aga kuninga ebaedu kripeldus maestro hingel kaua. Ligi 20 paar aastat pärast selle läbikukkumist võttis kuulsuse tipul olev Verdi muusikakirjastaja tiita rekordile saadetud kirjas ebaõnnestumise teema veel kord üles. Ta kirjutas sellest õnnetust päevastan tänaseni pole ma näinud und, Jon nadi Regnat. See võib ju olla kehv ooper. Muusikat võib osaliselt laita, kuid samamoodi võib laita ka ettekandmist. Paljud teised sel ajal ooperid, mis polnud paremad, said aga aplausi osaliseks. Ma ei mõista publikut hukka, kirjutas Verdi. Kuid ma aktsepteerin nende kriitika ja põlguse vaid nii kaua, kuni ma hakkan olema tänulik nende aplausi eest. Vaatamata sellele, et Verdi muusik osaliselt monotoonne ning meenutab rassiiniti Tanitsetid. Ma Puff ooperis palju nauditavaid, lustlike ning lüürilisi kohti. Ilmselt sellepärast oli sellelgi ooperil juba Verdi eluajal Napolis ja Veneetsias edu. Kuulakem veel teise vaatuse markisitatel posija ja Poola kuningas Danish lausi duetti laulavad seorentsakossotto ja invarviksel. Niisiis oli 27 aastane Verdi kategooriliselt teatanud, et talle aitab ooperite komponeerimisest. Õnneks oli la skaala Impressaaria merelli osav hoolitsema oma teatri uue repertuaari eest. Verdiga avaldati üle. Seda on ta hiljem ise kirjeldanud umbes niimoodi. Kord Milano tänavatel jalutades sattunud maestro merelli peale too võtnud ja Seppel käe alt kinni ja palun saata teda teatrisse. Seal näidanud ta Verdile vanale Testamendile baseeruvate Mistokiale Soleralibertot mis oli algselt kirjutatud saksa heliloojale Otto Nicole eile, kuid viimane ei pidanud seda piisavalt heaks. Mereilivertsitas seda tööd Superlatiividega ning palus Vedilse läbi lugeda, ainult läbi lugeda ja siis tagasi tuua. Verdi punnis vastu. Merell i surus talle rulli keeratud käsikirja pihku. See oli kirjutatud suurte tähtedega ja suurele pärile, nagu tookord kombeks. See ei hammusta sind. Loe läbi keelitanud Impressaaria. Kodus viskas Verdi käsikirja ükskõikselt lauale. Zemandus avanenult. Verdi pilk jäi peatuma, värsiread, pappenniera, solaalid, saate lendama mõtte kuldsel tiivul. Verdi jätkas. Värsid jätsid talle sügava mulje, sest nad olid suuremas osas piibli parafraasid. Piiblit aga meeldis Seppele lugeda. Ta ei saanud rahu ja jätkas lugemist. Nabucco hakkas voolama läbi maestro. Järgmisel päeval viisardi libreto merellile tagasi. Kas pole ilus küsisto? Väga ilus, vastas Verdi. Pane see siis muusikasse, käis Morelli peale. Mitte mingil juhul, ma ei mõtlegi selle peale Oliverdi kindel. Panese muusikasse muusikasse kordas merelli ja surus libreto rulli Verdi taskusse, lükkas ta oma kabinetist välja, sulges tema järel ukse ning keeras selle lukku. Mis jäi mul üle, kirjutas Verdi. Läksin koju, Nabucco taskus. Kirjutasin ühel päeval muusika ühele värsile, teisel päeval teisele kartulipaberile, no siis praas tilk tilga haaval. See ooper sündiski. Kuulda oli suhteliselt üksmeelselt kõikide aegade parimaks ooperikooriks tunnistatud ja väldile rahvuskangelase oreooli toonud heebrea orjade koor, vappensiiera tema läbimurdeooperis kujunenud lüürilised Nabucco kolmanda osa teisest stseenist. Selle koori meloodia saatel maeti 20-ga Kaheksandal veebruaril 1901. aastal maestro Verdi ja tema primadonna seda abikaasa surnukehi ümber. Verdide kodu kaasati pooso puude alla. See oli ligi 60 aastat pärast selle koodi kirjutamist. Siis laulis Milano La Scala koor. Ta andis selle meistriteose ette Roomas antasest siiliakadeemia, kooria, orkester. Verdi sai tööga valmis 1841. aasta sügisel millestaga merellile, teatas. Tal oli meeles Impressaaria lubadus uus oopus lavastada, kui sellest õigeaegselt teatatakse. Karnevalihoo Oya ooperiprogramm Itaalias algab 26. detsembril aega lavastamiseks oli küllalt kuid nüüd lõi merelli pisut verest välja. Algava hooaja kolm uus ooperit olevat paika pandud. Need kõik nimekatelt heliloojatelt neljas oleks liiga palju. Pealegi vähetuntud ja ebaõnnestumise mainega kaetud uustulnukat. Nabucco ei mahu programmi, teatas merelli. Lükake selle lavastamine järgmisse hooaega vedeli kategooriline, kas algaval karnevalil hooajal või mitte üldse. Pealegi teadis ta hästi, et arvestatavat lauljad nagu Strepooni roni, kellest said esimene häbi. Celia Nabucco on saadaval vaid jooksval hooajal ja mitte hiljem. Kategoorilisus tootist tulemuse. Laskealaprogramm tehti ringi ja trükiti uued reklaamimaterjalid. Kartellooni. Las skaala polster kleebiti Milano tänavatele üles teatega Nabucco esietendub parakevadel. Oo. Oo-oo. Laulis Bulgaaria pass, Nikolai jaurov, kuulda oli Zakaria esimese vaatusega paleta Comenaate assolfonsente, Londoni filharmooniaorkestrit dirigeeris Riccardo Muti. Harjutused algasid veebruaris 1842, enne seda oli kõvasti emotsiooni, hoone vastuolusid ja pingeid. Verdi laskis osalasse ringi teha tekstis ringi tõstaja Maria palvuse kirjutada. Teatril polnud raha neljandale ooperile uute kostüümide jaoks ja tuli kasutada neid, mis laos juba olemas. See ärritas kuumaverelist Verdid kuid ta pidi olema nõus, sest tahtis oma ooperit lavastatuna näha. Muudeti ka tüki pealkirja. Soleera poolt pandud nappucatonaator tundus liiga pikana ja selle asemel tuldi välja lühema ning kergemini meeldejäävama Nabuckaga. Kaks nädalat pärast klaveriproovide algamist oli Verdi kolmas ooper lavastamiskibs. Laskaala eesriie tõusis esmaettekandeks 1842. aasta üheksanda märtsi õhtul. Nabucco esimese vaatuse finaali Myoffeuroor Pyokozdreto esitasid Mateo Managuerra, Renato Scotto, Jelena habras Sova Nikolai euroga, teised esietendus oli üksainus triumf ja nanoooperipubliku metsikunatsionalistliku entusiasmi avaldus. Edu ei pisendanud isegi see, et piinast repooni tulevane Siniora Verdi polnud häbigeli rolli sugugi mitte oma parimas vormis. Seal polnud päris korras. Kuid see ei lugenud midagi eesti hiljem. Triviaalne Ta esietenduse kukutasid läbi just viletsas vormis olnud lauljad. Juba pärast esimest vaatust röökis la skaala publiku vaimustatud ja pärist lummatud lavatöölised, riietu ja tantsijad ja muu abipersonal ei saanud oma tööd korralikult teha. Kolmanda vaatuse Horvapenniero, mida korrati olla viinud publiku telleeriumisse. Nad lahkusid teatrist, seda koori lauldes. Tänavatel algasid meeleavaldused Austria võimude vastu, kes tollal Milaanot valitsesid. Verdist oli saanud paugupealt lihtsalt šimenta vabadusliikumise helilooja jana Pukas selle mütoloogia üks elemente. Mul oli juba See oli teise vaatusena Puka Sakarja, Läbi keelideldset esitatuna matja Manuguerra, Nikolai Gia Uruguai ja Renato Scotto poolt. Pärast esietendust nimetas ajakirjandus Verdi ooperilavastust lärmikaks, kuid täielikult edukaks. Maestro tituleeritud Itaalia ooperi uueks jõuks. Provintsist tulnud noormehele avanesid uksed kõrgemasse seltskonda. Itaalia teatrid ujutasita tellimustega üle. Esietendus aasta jooksul mängiti las skaalas Nabuccot 65 korda, mis oli uus rekord. Aasta jooksul lavastasid selle ooperi peaaegu kõik Kesk- ja Põhja-Itaalia ooperiteatrid samuti Viini, Barcelona, Lissaboni ja mitmete teiste Euroopa ning Lõuna Ameerika linnade mainekamad ooperimajad. Nabucco lali täita Verdi elus. Valmis lendaval hollandlase Richard Wagneri karjääriredelil. Verdi on ise hiljem oma autobio graafias kirjutanud, et selle ooperiga algas õieti minu karjäär. See oli tänane ooperiprogramm ker raadiolainetel kõlas itaalia Pealt kanta suurmeistri maestro Josep Verdi muusika. Rääkisime tema kolmest esimesest tööst, millest Nabuccot on alles äsja nauditavalt lavastanud ka meie Estonia ning aegu tagasi on näha kuulda olnud ka kuningat üheks päevaks. Saate tegid Külli tülija, Tiit Made. Lõpulooks on Nabucco finaalsume variante Renato Scotto, Nikolai jaurovi ja proosia ooperikoori esituses. Soovin teile tugevat tervist ja nauditavaid muusikaelamusi. Vikerraadiolainetel.