Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 22.-st juulist stuudios on Kai Vare Eesti Vene Maktiviseerivaid koostööd Narva uue maanteesilla ehitamiseks. Kohtumisel peaminister Andrus Ansipiga võttis Venemaa transpordiminister aga kõne alla ka Tõnismäe pronkssõduri teema ja hoiatas, et see võib hakata mõjutama kahe maa majandussuhteid. Hobusalus käivad aktiivsed kustutustööd veel ligikaudu 100-l hektaril põlenguala lõunasektoris. Kurtnas on põhirõhk turbaväljadel, kus olukord eriti keeruline, kuna tuli on kohati kuni meetri sügavusel turbakihi. Seis. Täna algab 14. Rapla kirikumuusika festival kahe nädala jooksul toimub 15 kontserti. Festivali korraldaja Raimo kivistiku sõnul on esinejaid üha raskem leida, sest paljud head Eesti muusikud on läinud tööle välismaale. Liibanonist lahkub tuhandeid inimesi. ÜRO hoiatab humanitaar kriisi eest. Ilm on eeloleval ööl ja homme sademeteta. Sooja on öösel kaheksa kuni 14, päeval 20 kuni 25 kraadi. Peaminister Andrus Ansip kohtus täna hommikul Venemaa transpordiministri Igor leviitiniga, kõne all olid peamiselt transiidiküsimused, aga ka piiriületus koostööd Euroopa Liiduga ja muud. Ülevaate teeb Mall Mälberg. Peaminister Andrus Ansipi sõnul puudutas kohtumise kõige olulisem sõnum Narva uut silda. Kui seni on Eesti-Venemaa poolt kuulnud kõhklusi selles suhtes, kas silda üldse vaja on ja ka selle kohta, et Venemaa transiidipoliitika on rajatud eelkõige raudteetranspordile, siis nüüd on seisukohad muutunud. Nüüd me kuulsime väga selget kinnitust otseministrilt, et ka Venemaa pool on uuest sillast väga huvitatud ja et raudteetranspordi kasumlikkus hakkab alles teatud kilomeetritest pihta. Minister limiiti nimetas selleks kasumlikkuse piiriks kolme tuhandet kilomeetreid ja mis jääb alla selle, selle peaks hõivama oma kõik autotransport ja seetõttu on Venemaa väga otseselt huvitatud jaanilinna ja Narva vahele uue silla ehitamisest. Narva sillaga seoses oli tänahommikusel kohtumisel jutuga piiriületuse eest Vene transpordiministri Igor levitini. Hotell on Venemaal kavas eri ametkondade kontrollitoimingut piiril ühtlustada. Praegune olukord, kus piiri ületamiseks läheb kaks või isegi 10 ööpäeva, ei saa rahuldada kumbagi poolt. K kinnitas leviitine, et Venemaa on väga huvitatud koostööst Euroopa Liiduga just nimelt piiri läbilaskepunktide väljaehitamisel. Venemaal on suured probleemid piiripunktide väljaehitamisega on tekkinud uued, väga pikad piirid näiteks Venemaa ja Kasahstani vahel, kustkaudu käib ka narkotransiit. Ja kuna on piir on välja ehitamata Aasia suunal, siis selle all kannatab ka piiriareng. Tiin Eesti, Läti, Leedu naabruses. Venemaa transpordiminister rõhutas, et kohtumisel on kindlasti konkreetsed tulemused Leppisime visiidi käigus kokku, et uuendame raudteevedude lepet 1992.-st aastast, mis on praeguseks vananenud ja arvestame seejuures kõiki muutusi, mis on meie raudteede arengus ja infrastruktuuris toimunud. Samuti lubasid mõlemad pooled aidata Gaza piiriületuse probleemide lahendamisele, rõhutas leviitin. Venemaa transpordiminister ütles Eesti peaministrile ka, et Venemaal on tekitanud teatud muret diskussioon meie Tõnismäe pronkssõduri teisaldamise ja sellega seoses ka sinna alla maetud saime ümbermatmise üle. Tema arvates pole päris korrektne puudutada neid sõdureid, kes kunagi täitsid meie ühise koduma käsku. Leviidid arvab ka, et see mõjutab Eesti-Vene suhteid, kuna poliitika ja majanduseksisteerivad alati poliitikamõmmik niuksed. Juba peaminister Ansip ei ole sama meelt. Ta arvas, et see pronkssõduri teisaldamise temaatika võiks mõjutada ka majandussuhteid, mina seda ei leia. Iga riik otsustab ise omad mälestusmärgid, kuhu ta nad püstitab, kust kuhu teisaldab ja nendes küsimustes me kindlasti vaja kellegi teise diktaati. Metsad on endiselt tuleohtlikud tänavusel suurimal põlengualal Ida-Virumaal Agusalus jätkuvad. Kustutustööd olukorrast teeb ülevaate kustutustööde juht Mati Möller. Kustutustöid hetkel soosib tuulevaikne ilm ja väike vihmasadu. Küll teostatakse aktiivselt nüüd saiakonnal hektaril patrullitakse umbes kolmesadat hektarit, et avastada veel üksikuid tulekoldeid. Hetkel on hõivatud päästetööd kustutustöödel 25 kaitseväelast, 26 päästetöötajat ja 19 riigimetsamajanduskeskuse töötajat. Ja need tööd käivad praegu seal lõunapiirkonnas. Põhjapiirkonda veel patrullitakse, kuna hommikul avastati sõltud üksikuid koldeid, aga enamus tõik, et muidugi lõunapiirkonnas Kuidas teie hinnangul edeneb, kui kaua võib sellega aega minna? No see on see olenevalt ilmast, kui ta nüüd jälle ära kuivatab, seda meie tööd siis muidugi läheb kauem, aga kui nüüd tuleks vihma veel natukese, siis läheks kiiremini, tuli vihma, natukese tuli, aga see oli nii vähe, et see ei jõua sinna puu juurte alla. Missugune pilt seal üldse praegu avaneb, kas seal on suits või leegid või, või mismoodi see välja näeb, seal? On üksikuid kohti, kust immitseb suitsu, aga selliste astmega nagu suurt suitsupilve enam metsa kohal ei ole. Kurtna põlengualal on päästeameti avalike suhete büroo juhataja peata Berensi sõnul nüüd kogu rõhk turbaväljadel. Ülejäänud osades on meil nii enam-vähem, seal on niukene järeldustest, tõstad ülaluura, agar aktiivne kustutustöö käib, käib puhtalt seal turbaväljade peal ja seal on ikkagi probleemiks see, et tuli on kohati ikkagi väga sügavale sinna põrgu pinnasesse roninud nad kindlasti isegi kuskil umbes mõnedes kohtades võiks isegi meeter olla. Et, et väga keeruline on raske niisuguseid sügavaid tulepesasid kustutada. Välismaalt Iisrael pommitas Liibanoni mobiiltelefone maste ja telemasti suurima eratelekanali ülekanded on seetõttu katkenud. Täna soovitas Iisraeli armee mitme Lõuna-Liibanoni küla elanikel mõne tunni jooksul kodust lahkuda, kuna kavas on Õhurünnak rühmituse Hezbollah sihtmärkidele. Iisraeli armee kinnitas siiski, et laiaulatusliku sissetungi kavas pole. Iisraeli rünnakutes on hukkunud ligi 350 liibanoni tsiviilelanikku. Liibanonist lahkuvad massiliselt piiriäärsetel aladelt. ÜRO hoiatas, et olukord läheb iga tunniga hullemaks. ÜRO humanitaarabi juht Jan Negelanud sõidab Liibanoni pealinnas Beirutis, et hinnata kriisi ulatust. Tema sõnul vajab abi pool miljonit inimest ja tõenäoliselt arv kasvab. Ilmselt esitab Egelandi Iisraelile ka nõudmised. Põgenikele tuleb tagada turvaline tee piirkonnast lahkumiseks. Samuti humanitaarabi kohaletoimetamise võimalus nii maa-vee- kui õhuteed pidi. Suur hulk liibanoni põgenikest on läinud Küprosele. Küprose välisministri sõnul on praegu on nüüd juba 25000 inimest ja nende arv tõenäoliselt kolmekordistub. Liibanon on palunud põgenikega toimetulekuks Euroopa Liidu abi. Venemaa tegi ettepaneku kutsuda Liibanoni asjus kokku kogu maailma juhtivate riikide välisministrite erakorraline koosolek. Itaalia on teatanud, et korraldab järgmisel nädalal rahvusvahelise konverentsi, et otsida võimalusi Iisraeli-Hezbollah relva rahu sõlmimiseks. Kolmapäeval osaleb konverentsil ka USA välisminister Condoleezza Rice. Päeval saab selgemaks, et verevalamise ja rahuliku rahulike elanike kannatuste lõpetamiseks on vaja võimalikult tõhusat ja kiiret tegutsemist, märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Moskva teeb ettepaneku korraldada kohtumine Roomas ja kutsuda osalema need riigid, kes võivad konflikti lahendamisele kaasa aidata. Nii nagu Itaalia leiab ka Venemaa, et Iraani ja Süüriat ei peaks kutsuma Iraani ja Süüriat, süüdistatakse liibanoni rühmituse Hezbollah rahastamises. Ja tagasi Eestisse, Raplas algab 14. kirikumuusika festival. Festivali korraldaja Raimo Kivistik ütles, et aastate jooksul on välja kujunenud oma publik ja saalid on enamasti täis. Kokku on tänavu kirikutes ja mõisates 15 kontserti. Täna me alustame Hendile oratooriumiga, messija järgmine kontsert on kolmapäeval, 26. juulil Türi kirikus muinaslugu muusikas selline pealkiri kontserdil ja astuvad üles. Sellised artistid nagu Tauno Saviauk, flööt ja tema on juba kümmekond aastat, elab soomemaal, Raumal on tema muusikaõpetaja seal ja juhatab, juhatab Rauma meeskoori ja siis. Teda saadab kitarril Tiit Peterson ja laulusolistina Liina Saari ja Türi kirikus kolmapäeval, 26. juulil kell seitse Rapla festivali kontserdid algavad kirikutes ja mõisates alati kell seitse tööpäevadel ja puhkepäeva õhtutel on siis kell kuus algus. Mida veel siit mainida on, et Ellerheina kontsert ja tütarlastekoor ellerhein astub Rapla kirikus üles 30. juulil, vahepeale jääb siin veel mõned mõisa taga, aga tänaste andmetega on kõik kolm seal praktiliselt välja müüdud. Festivalil on nagu Mozarti aastane kohanen, kaks Mozarti kontserdit, kabala mõis ei tohi see mõis ja, ja lõpetame Rapla kihelkonna oma mehega, kelle vanaisa siin on ehitanud Rapla kirikut kättpidi kallal olnud ja, ja jutt on siis Enn Vetemaast. Enn Vetemaal täitub sel aastal 70 ja väga paljud inimesed ei teagi, et tegemist on ka heliloojaga. Peale selle, et luuletusi on kirjutanud, et on üllatused, saame kuulda tema poeg, stardid, kus siis dirigeerib Jüri Alperten ja oboe solistina Aleksander Hännikainel ja muidugi Tallinna saksofonikvartett, kes on aastaid TEMA saksofonikvartetiloomingut esitanud. Eestimaal on Olavi kasemaa juhatusel siis ka lõppkontserdiga kuuendal augustil hõivatud siin Raplas. Raimo kivistiku sõnul ei ole esinejaid leida lihtne. Vaat nüüd kui ma olen 14 aastat seda festivali teinud, nüüd mul nagu on keele peal niuke väljaütlemise tahe. Et vaata, iga aasta hakkab, kipub nagu vähemaks jääma, sest nagu me ütleme, et naabermaa orkestrites töötab täna 28 väga head viiulimängijad, me oleme teinud täpselt nimekirja, kus linnaorkestrites meie kadunud eestlased töötavad ja paljud on nagu näiteks Saviauk, eks ole, kelle lapsed on juba üles kasvanud, seal me oleme kaotanud oma väärtusliku professionaalseid muusikuid ja mina kogu aeg mõtlen, et mille jaoks üldse see akadeemia toodab, kui kõik lähevad siit Eestist ära, sest et palka ei taha, et Eestis maksta kultuuri ei ole vaja ahmis seda klassikamuusikat, milleks seda vaja on, rahvas ei taha, rahvatab läga kultuuri ikka. Noh, me ei saa nii mõelda nagu 15 aastat seda riiki ehitanud, meil oleks vaja ikkagi säilitada Euroopa riigile väärikas süvamuusikakultuur suviti, nii nagu ta on Saksamaal ja nii nagu ta on Skandinaavias. Päevakaja lõpetuseks veel ilmast. Seal on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, paiguti on udu. Puhub põhjatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 14 raadi. Hommegi on ilm vähese ja vahelduva pilvisusega ning sademeteta. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Sooja tuleb 20 kuni 25 kraadi. Ja jällegi tuleb öelda, et tuleoht metsades on ikka veel väga suur. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.