Tere algab saade, laste lood MINA, OLEN Kadri kiisel. Täna kutsun teid kaasa elama kevade alguse päeval Tallinna laululaval toimunud üritusele maa ja ilma lood. Millega täpsemalt tegu, räägib teile kohe Sten Weidebaum. Tere, lapsed. Mul on nii hea meel, et te võtsite selle päeva, et tulla siia meie juurde lauluväljakule. Aga mis neid siis ootama saab? Täna siin lauluväljakul juhtub ei rohkem ega vähem kui see, et alguse saab maa ja ilma laulu ja tantsupeo lugu. Te teate, et igal juhul jutustab oma lugu, iga tants jutustab oma lugu aga laulupeost on saanud terve selle maa lugu. Ja selleks, et rääkida, seda lugu, rääkida seda, mida loo jutustajad on mõelnud ja tahtnud teile öelda. Selleks me teid täna siia palusimegi. See päev saab olema täis vahvat tegevust ja kõik meie need tegevused on suunatud 12-le. Kui me läheme kõik koos välja, et saata teile ilma saadikud, kes lähevad neljailmaga juurde jutustama seda meie lugumaast ja ilmast. Teie jaoks on siia valmis pandud käsitöölauad, joonistamise nurk seal paremas nurgas ei teie poolt vaadata, siis vasakus nurgas seal saate harjutada ühte laulu koos Jaak Johansoniga, mida te siis kell 12 hakkate laulma? Esimesel korrusel ootavad teid politsei ja laulupeo peaarst, kes jutustavad teile natuke sellest, kuidas laulupeole tulemine siis tegelikult käib. Millele te peaksite mõtlema, mida selline suurüritus endaga kaasa toob, mida ta tähendab seal laulupeomuuseumist, inimesed, kes on ette valmistanud teile vahvaid mänge, et te saaksite läbi mängude natukene uusi teadmisi laulu ja tantsupeost. Aga nüüd ma palun juurde. 11. noorte laulu ja tantsupeo maa ja ilm projektijuhi Raul Talmaril, kes hakatuseks räägib teile, miks on saanud laulu ja tantsupeost nii tähtis lugu. Ja mis see on, mida me siin teeme ja miks me siin üldse oleme. Tere, Raul. Tere, kas te lapsed, teate, kus te olete praegu? Te, olete Eesti rahva jaoks kõige tähtsamas paigas nagu üks laps ühes kirjandis kirjutas. Miks on kõige tähtsam paik? Sellepärast et see on selle selle toreda lapse kirjandi järgi laulupidu on see koht, mis on eesti rahva jaoks kõige tähtsam kokkusaamise koht. Ja me oleme täna siin selle laulu saare sees ehk kõige tähtsama koha südames. Ja selleks, et see paar meie kõigi lugudega saaks alguse ja otsa. Kaarel on ikka algus ja lõpp. Selleks me siin koos olemegi. Keegi teab, millal laulupidu. Esimene toimus. Esimene laulupidu toimus 1869. Aga kas keegi teab, millal sai noorte pidude paar alguse? Et see on tore? Ma võin teile öelda ka see sai alguse 1962. Ja mispärast see väga tore on? Just kaks aastat enne seda oli valmis saanud see laulukaar siin. Ja esimese peo tegid noortele kaks toredat onu. Heino Kaljuste, Alfred Raadik. Neil oli oma lugu rääkida, see oli selle ajalugu. Meil täna on siin palju lugusid rääkida. Te teete oma lugusid, joonistate, teete toredaid mänguasju, laulame koos. Ja selleks, et see laulupidu saaks päris peoks on teie ülesanne see täna käima lükata oma lugudega. Ja ma väga loodan, et see, mis te täna teete mõne aja pärast kannab nime ajalugu. Nii et jõudu teile kõigile, kallid lapsed, et me seda laulupidude ja tantsupidude ajalugu siin täna koos teie abiga saame teha. Aitäh, Raul, aga ma näen, et meie selja taha on üles rivistunud üks koor, mida nemad siin teevad? Siin on meil kohe ühe koorises kaks koori, need on VHK laste kooria musa, marilastekoor. Kas te seda lugu teate, mille nimi on, olles osa oma maast? No vot ja nüüd lähebki see lugu käima, palun, Taarja tulev juhata kaameid, palun. Vaatame käsitöölaudade taga pisut ringi ja mis need lapsed siin teevad? Meedeeemmerettinuke siis ma ütleks, tavaline rätik mõnes mõttes selline tasku rätikumatu rätik ikka mõtlen neli nord, nätikesid, võtad endale antiini, siis paned siia selle keskele täpselt rätiku, keske vormib peasele, tuleb nööriga siit alt kinni sidunud oma sõnarullid, vormitit endale, käed tädi nurkades, nii seod ümber kinni, et tekib teha ja siis need jalad jälite näoga pähe ja ongi, ongi räti nukk valmis, siin on juba täitsa mitu vahvat rätinukulaua peal, mõnede valgest riidest ja mõned sinise maast ja kõikidele lilled. Hindeise luku taga on lembenukumeister. Ma lähen uurin sealt ka, mis te teete siin, meie meisterdame, twin pikut, nukke ühe laua taga, me teeme sellist hästi klassikalist karjalapse, räpi, nuku, neid. Me käisime uurimas, aga siin laua peal on natukene teistsugused nukud ja mulle tundub, et need on nagu keerulisem teha. Need on natuke keerulisemad jah, need on sellised suppa nuku moodi väikesed pehmed nupud kus on siis silmad ja suu ja siis lapsed meisterdavad neile, et kas siis väiksed kleidike selga. Nupud on tegelikult kõik juba varem valmis tehtud, neid siin lapsel koha peale ei hakka tegema. Osa lapsi teeb, et see sõltub täiesti sellest, kui palju laps oskab õmmelda, et noored daamid, kes siin praegu meisterdavad, on elus esimest korda niidi ja nõelaga lahingus. Ja siis neid ma natuke nagu aitan ja, aga siin esimesed kleidid on juba valmimas, ma vaatan, teine hea küll sedamoodi välja, et esimest korda mõtlemisel ühel tüdrukul on juba varrukad seal ja kleit on juba seljas ja no ma ise arvan ka, et nad vist natuke luiskasid enda elus esimest korda niidi ja nõelaga või on lihtsalt väga andekad lapsed meil tänapäeval. Ja siin laua peal on, ma vaatan seda kleidi materjali tublisti valmis pandud, et on, on alumised ääred ka tehtud, et et väga keeruliseks. Ega siin liiga palju aega ei ole selle kleidi meisterdamiseks tervet päeva vist siin veeta päris ei saa. Mina, limiit on meil siin ette pandud, et, et vahva oleks ju see, kui võimalikult palju lapsi saaks endale väikese sõbra meisterdada ja siis me oleme sellised igavad ja tüütud tööd nagu masinaga õmblemine lihtsalt kodus ära teinud. Mis nendest nuppudest edasi saab? Need lähevad aga töö lastega nende kodukohta kaasa, kõik saavad koju kaasa võtta. No ikka, see on ju meister, võtab oma töö alati kaasa. Väga vahva, aitäh teile. Lähen vaatan järgmise laua taga, mis seal tehakse, siin on neid hulk puuoksi, lauad peal ja teravad noad. Tundub, et valdavalt on tüdrukud siin meisterdamas. Nii et ei olegi niivõrd poistealase. Küsin äkki siit tüdrukutelt, kes siin meisterdavad midagi. Tere. Mis te siin teete? Keemia tea, krunn kähku, Flavius, juuksed siis kinni panna. Ja ma teen kil emale, siis ma ise isas, mul on juuksed alles lühikesed, selline puupulk. Mida sa selle pulga tegemisel teadma pead? Emadel läheb hästi. Sellel puul on kuivkoore ära gripide niimoodi. Ja see tuleb, mina olen sellise hea kujuga, et see hoiaks ilusti juukseid kinni. Aga milline see hea kuju on? Selline, kus on sellised väiksed nagu mügariku peal niimoodi, et siis ta hoiab paremini ukse kinni? No aga see oks, selle sa pead siit ära lõikama või, või see on ka heakuiseks, siia külge jääb, see, see on just see aeg jääb, et siis juuksed jäävad kuidagi selle ümbrimine siis ongi kuidagi niimoodi umbes niimoodi kinni. Kellele sina seda krunni pulka teed? Endale teen, sellepärast mul on pikad juuksed ja siis ma vaest kannan krunniga pea siis siis ma saan selle male panna. Aga kas sa varem oled krunni pulka teinud? Ei ole varem teinud? Aga kandnud oled? Ei ole krunni pulganaga esimene ja seni esimene. Aga kuidas teil selle puutöödega üldse on, et kas te esimest korda niimoodi vestate noaga puud või, või on see juba mitmes kord, olete harjutanud palju varem? See on juba mitmes kord alati isaga meisterdama, kuidas? Et sinu jaoks ei ole üldse võõraste ja kuidas teie jaoks tüdrukud on, olete varem Vestnud puud ka? Koerte minul on ka esimest korda see ka varem teinud. Et aga mis te arvate, kas see puutöö on rohkem, meeste töö võiksid naised ka teha, seda naised võiksid ka seda vahel ikkagi teha, et see ei ole ainult meestele. Aga kuidas koolid on? Meie koolis õpivad ainult poisid seda puutööd, et tüdrukutel on nagu käsitöö, selline muu muu muude asjadega teevad, et võiks olla, et tüdrukud saaks ikka puutööd teha ja poisid siis neid muid neid teisi käsitöid, nagu tüdruk läkski. Niimoodi valmisid siis juukse krunni, pulgad tüdrukutega alla, aga siin teise laua peal on lause loomakesed, uurin nende laste käest ka, ega kes siin neid puidust loomi valmistavad. Mis teie nimedel Arabella, Robin, Karl ja mis te siin teete, nikerdame koos, näitlejad lutsud ja sina puussiga, mina käes on madina kotteise sihti või saate teha kolme hõrsakese muinasjutu pärast, kui teil kolm pursastel koos, aga mismoodi see seategemine käib? Tuled valgusse puugaar, mis indiaanlane, erakool, siis hakkad ka ülejäänud osa vanemaks tee tõmbama, eksitav, see enam niimoodi läks. Sihuke tera nagu pliiats. Moody nimetati ühest otsast teravam, et siis sellest ma sain aru, tuleb nutsu nina ka, mida selle noaga tegemise puhul, mida te teadma peate, mida teile õpetati, kui päris algusest siia laua taha tulite? Peab ettevaatlik olema, enda poole tuli nugade tõmmata. Sina oled varem meisterdanud ka puust, midagi ei ole ja kui kaugel sama töögale. Endre teravaks teravaks, aga mis edasi tuleb teha? Kui teravaks on saadud üks on. Siis on kõik, aga kuidas nutsu endale jalad saab? Polegi? A ta ongi selline notsu, et on ühest otsast terav ja siis ongi nutsu. Väga vahva. Aitäh teile. Homme samal ajal vaatame tänavuaastasel laulu ja tantsupidu tutvustaval maa ja ilma lugude üritusel veel ringi kuule siis jälle saate toimetas kadridiisel.